Tere hommikust, kell on saanud veerand 12. Niisiis olete täna jälle kõik oodatud nautima humoorikaid, vesteid müstilisest Venemaast. Te olete ilmselt juba selle saate omaks võtnud ja jutt ikka endiselt sellest müstilisest rahvast kes ühe oma legendi kohaselt on pärit suure karov tähtkujult. Otsime siiski vene rahvamaiseid juuri ja me oleme ajas vist sinnamaani jõudnud, kui need eelmised jutud kokku võtta, kus Venemaa on väga suureks eeskujuks võtnud Euroopa. Ja me oleme kuskil seal kus tulevad sisse Pariisi kombed, kus köik, mis üldse on olulist, seda dikteerib Pariis, Pariisi etikett ja eelmine kord me rääkisime ka. Vene aadli seas on eriti hinnas rääkida suure prantsuse aktsendiga ja käia siis mõne aasta tagant Pariisist täiendamaks oma tualett ja võtteski ele Pariisist kogu selle talise kombestikku kõikide nende nüanssidena. Võib-olla tahakski täna kõigepealt siis rääkida mõnest nihukesest spetsiifilisest asjast, mis Pariisis Venemaale tulevad, muidugi, kui see oleks nüüd üks-ühene võtmine, siis meile Tasuks sellelgi peatuda, aga püüaksime siis jälle sisse tuua selle vene spetsiifilise nüanssi, mis võimaldabki meid võrreldes Euroopaga, väita, et vähem on natukene mõistilisem ja natukene võib-olla salapärasem kui siis nüüd keskmine Euroopa riik, mis on siis need võib-olla ühekaupa need elemendid, mis hakkavad Pariisist Venemaale tulema. Ja märksõna Pariis. Ja kui ma tänapäevalgi sõidame Pariisi või mõtleme Pariisist või unistame reisist Pariisi, siis Pariis astub meie jaoks kohe moelõhna tualett, tide, millegi sellisega ja lõhnaõlid ongi näiteks üks asi, mis Venemaale tulevad Pariisist Pariisist ja esimene võib-olla niisugune vesi on lavendlivesi. Muuseas, see on nüüd üks moment, millele ma tahaks ka tähelepanu juhtida, vot näed sajandit sama apsalutis samadelegantsed sajandit, kus kõik on nii elegantne, kõik on nii pikantne, kõik on nii väljapeetud, need on ja sellest on nüüd ka üsna palju räägitud. Need on tegelikult suhteliselt räpased sajandit ka inimeste, eriti emast pesse seda kommet ei ole. No kui prantsuse kuningas hommikul näpuotsakesega paneb lõhnaõlis, siis pritsib endale natuke seda lõhna vaat vett näole, siis see on ka maksimum. Ja neid arvestage. Eelmine kord ma rääkisime ka nendest kolossaalselt soeng tõst. Ja tõenäoliselt ma ei ole küll spetsiaalselt seda soengute asja kunagi vaadanud, aga no kindel on vist see, et millega see laev sai siis kopp kokku pandud inimese peas olla, vedrusid tõenäoliselt olla ju mingid rasvad, mis siis hoiab seda koos rasvad, mis olid siis ilmselt värvitud taimsete värvidega, kui oli vajaleid purpurpunaseid purjeid peale panna laevale. Ja need palavad, soojad ruumid, tuhanded peeglid, tuhanded küünlad, kõik see palavus ja kusjuures on teada, et neid soenguid ju ei tehtud lahti nädalate kaupa. Soengu tegemine on niivõrd suur kunst, Agatiivne siukene, spetsiaalne rullikene, pea Alsin kuskil kaela kohal, et see soeng püsiks siis selles kujus, no võib-olla algkujus võib-olla teda vajas natukene hommikul lihtsalt kohendada. Ja tõenäoliselt see kõik lõhnas üsna ebameeldivalt, pealegi veelse puudrikiht, nädalakese puudrikiht, puuder, Ruus, kõik need värvained ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja nüüd ilmselt see tavaennast nii meeletult lõhnastada on ka võib-olla tingitud sellest, et lihtsalt seda ebameeldivamat lõhna summutada. Vaata et kui enne varem kallati, siis ütleme lõhnaõli kuskile, no näiteks on teadet sukkadele või, või kuskile lipsukestele, siis hiljem juba kallatakse ennast lihtsalt lõhnaõliga üle, nii et sinna läheb ikka teda pudelite viisi. Ja mis puudutab nüüd Venemaad, siis on teada, et esimene sort lõhnaõli, mis Venemaal ilmub või on Venemaal kättesaadav niisukese romantilise nimega naguAmuuri ohked. Ohked on siis esimene lõhnali sort, mida on teada. Ja nüüd veel mõned nisukesed momendid, kui kellegil peaks need vaja minema. Need on nüüd Venemaal kasutatakse näha siis hommiku parem välja. Need on öösel näole hautatud vasikaliha. See pidi tegema näonaha hästi pehmeks ja kui neid kellelegi tedretäpid ja vastu kevadet meetrist hakkab tulema, siis selle vastu pidi aitama näonaha hõõrumine, katkilitsutud haraka munadega. See on siis üks vahend, mida veel kasu hoidku, harakad oled ka, äratab meid ennast ja mitmed vahendid, mis on ka vist tänapäevani kosmeetikavahendite osadena teada-tuntud need on näiteks kõrvitsaseemned ja kurgipiim ja, ja neid asju tuntiga nendel sajanditel ja esimene seep, mis tuleb Venemaal, muna, seep, teda kutsutakse kaasanišeebiks, ta on siis Venemaale tulnud tatarlaste juurest ja need on neil need vahendid, mida siis peamiselt nendel sajanditel kasutatakse. Ja. Kui nüüd meelde tuletada, siis vist esimesed juuste värvid tulevad Paul esimese ajal ja enne seda vist ei ole kuskil märgitud, et oleks, oleks juukseid värvinud tuntud. Ja veel üks moment, millele veel ka tahaks tähelepanu juhtida, on sellele sajandile niivõrd iseloomulik näovärv mis tuleb sellest üldisest mentaliteedis sellest lakkamatust, nautimisest, kus nägu Peab olema. Kurnatusest klass valge, tähendab son, Prantsusmaal on otse öeldud, see on magamata hõõrde armuhõõrdekurnatus ja vot see on nüüd see üks põhjus, miks siis nii palju kasutatakse ka puudrit, valget puudrit, kuid on veel rafineeritum, maid, vahendeid, need on ööseks pähe maskid, näo ja kätte kindad, mis on imbutatud mingisuguste vahenditega. Mis siis peaksid tegema, kas seal ei ole isegi mingit Lubja Lubja mingi koosseisuga mingid vahendid, mis siis tõmbavad selle näonaha võimalikult valgeks või võimalikult nihukeseks klassiks. Nii et seda kurnatust oli siis moes eksponeerida. Kus on moes eksponeerida? Loomulikult, see ei ole mitte tööinimese kurnatus, vaid see on just nimelt ja kindlalt seda toonid on, see on armuhõõrdekurnatus. Vot see on aeg, kus tegelikult elu on elu laval, elu on avalik, elu on niisugustes poosides, see ei ole kinniste ustega, elusson praokil ustega elu, seda kõike on vaja eksponeerida, kõike on vaja näidata. See on ka ajastu, kus ju inimesed, kes natukene seda perioodi teavad ja on kirjandust lugenud, kus ka armukesed on ametlikud tapopa tuur, Katariina, teine on temaga ametlikus kirjavahetuses. Need on täiesti ametlikud persoonid, et nad on igati respekteeritud, lugupeetud inimesed ja mida kõrgemad positsioonis armuke on, seda kõrgem on ka sinu prestiiž ja sellega pärast seda ei varjata mitte nii, nagu hilisematel sajanditel neid asju salaja ei tehta. Ja sellepärast ka öösel midagi toimunud, siis vähemalt tuleb demonstreerida igati oma välimusega oma plaseerinud olekuga just nimelt seda, seda kurnatust. Ja vot siit see valge värv, valge värv, ilusti sobib nende mustade kunst sünnimärkidega, millest me rääkisime ja veel, mis siia juurde värvina ju väga ilusti sobib. Punane suu, see on hästi punane suu nendel sajanditel ja see on huvitav suus ei ole lihtsalt niisama suu, muidu poleks see himu sajand. See on naudingutest põbise värisev suu, see peab olema kogu inimene on nagu, nagu inspireeritud või suunatud vot nendele naudingute alla. Aga see on kõik niisugune oma ettemoment. Ja oma suud värvisid ja sünnimärke värvisid Mäkuga mehed, eks ole. Ja minu teada ka mehed sünnimärkide puhul ma ei oska täpselt öelda, neid ei värvitud, need olid spetsiaalselt võib-olla eelmine kord jäi ütlemata, ma enam ei mäleta, spetsiaalsed karbikesed ja sünnimärgid olid karbikestus, nad on pigem rebitud näkku kui, kui, siis värvitud sinna. Ja nüüd veel üks, võib-olla moment, mis iseloomustab neid meile väga, täiesti arusaamatus küljest võib-olla sajandit ja, ja ka seda juttu, millest me rääkisime, kui räpane ta tegelikult oli, see on ju komme kanda kaelas nisukest kirbupüünist põhimõtteliselt täielik püünis seal siis kas elevandiluust või, või kullast niisukene. No ma ei oska öelda, topsik kuldketil ja aukudega ja ta seal sees on siis mingisugune väikene kangatükid, mis on kasutatud siis niisukese seguga verest ütleme, siirupist ja meest, kuhu siis need kirbud sisse ronivad, kõik on ju tänavad nendele tohututele soengud ja see on üldtuntud fakt, et inimestel on ju ka niisugused pikad kepikesed, millega saab ennast siis sealt soengu alt, kui see asi muutub väga tülikaks, siis korrale kutsuda neid nagu tsirkuses dresseeria, neid loomakesi. Ja vot selleks, et need lühida, kui see asi muutub, juba väga tülikaks, kantakse ja samas vot see on nüüd jälle tüüpiline sellele ajastule, tähendab, pahed muutetakse, no pahesi eksponeeritakse, kui sul on ikka, no Me kõik vist häbeneksime, kui midagi sellist peaks juhtuma, siis siin ta on, demonstratsioon, see on väljakutse, see on kohe ripub kaelas ja ta on uhked, on kullast, on elevandiluust ja ilmselt mida suurem, seda parem. Nojah, kuskil on muidugi piirid, aga, aga, aga need on vähemalt välja ta peaks paistma. Ja muuseas, seesama Kirk, Tanja, selle sajandi üldse üks see aasta üks niisugune oluline tegija, ta osaleb ju nii väga tolleaegses elus näiteks eelmine kord kama mainisin, et saanud pikantsete, mängude ajastu see mingis mõttes infantiilne ajast, kus inimesed mängivad kogu aeg, nad on Heatud paruka all puudrikihi all, pole mingit vahet, kas tegemist on, ütleme, kuueaastase või 70 kuueaastase inimesed, kui vaadata tolle aja kunsti siis piltidel näha instants, sisulist head ja mängud on sama infantiilselt ja mängude peamine eesmärk on pakkuda jällegi neid samu pikantset, mingisuguseid situatsioon. Ja eks levinumaid mänge, kontsert, no jutumärkides võib-olla mäng seal vastastikune kirpude püüdmine. See on muuseas seesama, mis, mis võis ka olla kuskil varakeskajal, aga Ethan tõstetud õukonna niisukeseks või õukonna lähedaste ring kondada ja lihtsalt aja veetmiseks. Tüüpilised pildid, neid võib leida ka kunstiajaloos, kus ütleme näiteks vanaproua tädi palub siis oma noorel sugulasel otsida, aidata tal siis otsida ja püüda kirt. Kirp on ju väga vilgas, Se hüppab igale poole, pikantset situatsioone tekib oi kui palju. Nii et see on küllaltki niisugune tüüpiline moment. Nii et kirp on üsna nagu ma ütlesin, oluline tegija ja näiteks prantsuse õukonnas on tükk aega moes. Nõldsuse ajast on küllaltki sätte pastelsed õrnade, värvide ajastu ja moes on näiteks kirbuvärv. Kuid see ei oleks apsalutism, see oleks rafineeritud sajand, kui maas oleks lihtsalt kirbu vär ka nüüd mõni asi kirbuvärv ei moes olnud järgi mööda järjekorda ma ei mäleta, aga umbes kirbujalgade värv Hirbusselja väära kirpu, pea, värv ja meelde on jäänud ka nisuke värv, nagu poegimiseelse kirbu või värvid need olid siis, ma ei tea, ma ei ole nii ammu kirpu naid. Ei oska öelda, nad peaksid nad pruunikat siis nisukesed värvid, kes seda täpselt teab, keegi kindlasti teab, ja entsüklopeediast võib vaadata, aga praegu lihtsalt no lihtsalt värvid värvide, no ma võin järgmise moekarje tuua, võib-olla inimesed kujutaksid või, või püüaksid siis ette kujuta, kuidas üldse on võimalik. Ja vot jälle illustreerib seda pahelisust nendel sajanditel peale seda kirbu värvida, mõllu läheb moodi värv, nunna kõhuvärv. No kujutage nüüd seda ette ja kes seda kõhtu võis näha, soni varjatud, kõikidest inimestest kõige rohkem varjatud kõht, moes on just nimelt nunna kõhu pääl. Nii et see nisukene, rafineeritud pikantset, frivoolsed, rivaalsus, moraalitu saanud üsna iseloomulik sellele ajastule kõik see, mis oli Pariisis, see oli oblikat, on ka kõikides teistes Euroopa pealinnades, selle võtsid üle alates nendest saksa väikestest vürstiriikidest, kuni siis Venemaa õukonnale, see oli lihtsalt kindel nisugune diktaat, et sellest nagu mööda elada oli täiesti võimatu. Ja sellepärast olid need asjad ilmselt ka Venemaal, nad võitsid võtta mingisugused oma oma Venemaavormid. No kuni ma ei tea milleni välja, aga põhimõttest nad Venemaale jõuavad. Ja nüüd järgmise lainena veel ühe olulise lainena tuleb ka Venemaale mood, mood omada oma koduarsti. Kõikidel tähtsatel tegelastel pidid tingimata kodus elama oma perearst, see on ka vist kirjandusest enam-vähem kõigile teada ja peamine haigus, mis siis nüüd ka moodi läheb, on ka üsna tuntud haigus ja need on näär. Kõikidel olid närvid läbi, muidu me arvame, et meie sajand on väga kiire, ainult meil on närvid läbi, aga tuleb välja, et juba siis olid kõikidel närvid läbi ja närvid on läbi. Siis näiteks naistel kaasnes sellega teine niisugune häda, see on jälle üks selle ajastu moekarje, son, lakkamatu minestamine, Köik pidevalt minestavad, muuseas, sellel on taga ka, eks võib olla tõsisem põhjus. Kui nüüd jälle silmade ette manada tolleaegse inimese selles Granoliin seelikus ja hästi tugevalt kinni tõmmatud nööritud korssetis siis väidetavalt Üheks tõeliseks põhjuseks, miks siis naised nii tihti minestasid, oligi see, et nad olid lihtsalt nööridega niivõrd kõvasti kokku tõmmatud. Aga no see on nüüd omaette teema, aga keegi ei minesta lihtsalt niisama, sest see ka ei oleks olnud sees. Minestamisel on oma erinevad vormid. Minestada võib erinevalt ja saame just näide sellest, et tegelikult elu on suurt etendus. Ükski ajastu pole olnud nii teatraalne kui see ajast. Seega mitte lihtsalt inimene ei kuku maha sellepärast, et tal hakkab paha aita, minestab näiteks minestusse, mõned on jäänud meelde, mille nimi on Medeeaa kapriisid. Süks minestuse sortoli, Niina spasmid Venemaa. Nii et vastavalt ja siis öeldigi, et oi, et see daam mitte no lihtsalt ei minestanud, vaid teda tabasid needeeaa. Kapriisid kui Niina spaasmit ja ilmselt siis eeldas seda. No ma ei tea, kus sest eeskuju võtta, võib-olla balletis siis millise ringiga või millise paaga, kes siis ikka ilusaid, loodetavasti keegi siis minestas, on kunst, sellepärast et käikal etenduskäik on näitamiseks, mitte midagi siis niisugust varjatud või tõelist vist tegelikult olemas ei ole. Taas nende haigustega tekib siis veel üks niisugune mood. Väga huvitav mood ja küllaltki ootamatu mood, need on mineraalveed, Needsamad, meile tuntud tervislikud mineraalveed siis need, kel kutsutakse hapud veed. Ja nüüd näiteks Moskva restokraatias aristokraatia seas tekib nisugune, arusaamatu täesti komme või tavatõusta suvel umbes kell viis hommikul ülesse, see, see käib üldse mingite reeglitega kokku, elu hakkas üldse kuskil, võib-olla kahe-kolme paiku lõunal peale leidis järsku moekarje, kõik tõusevad kuskil viie paiku ja sõidetakse Moskva lähes lähedal oma tol ajal populaarse doktor loterii mineraalvett. Ja see, kui sa neid on nii, aga ma loodan, et see on nii, siis on tõesti päris põnev niisugune lugu ja doktor loterii ravi protseduur nägi ette seda, et need aristokraadid siis jõid seda mineraalvett ja jalutasid tuli rahulikult jalutada ei rohkem ega vähem kui kolm tundi juues mineraalvett. Ja siit tekibki see ütlus tol ajal Venemaal, no kõigepealt Moskvas, kus, kus see inimene on, see ei tee midagi, see lihtsalt jalutab, lihtsalt ei tee mitte midagi. Ta käib loodee, Riina. Ja vot siit peaks olema vene keelde tulnud sõna looder ja meile köigile siis ka eesti keeles tuntud sedasama sõna looderlooderdama, mitte midagi tegema. Ja igavene koolilaps õpib halvasti, igavene lood. Et see peaks olema vot sellest samast kuulsast siis doktorist. Kas loomulikult saabus Venemaale Prantsusmaalt, sest kõik tähtsad tegelased saabusid Prantsusmaalt, kus siis Vene aristokraadid käisid seda haput vett joomas. Ja muuseas, kui te otsite, mille vastase sõnast peamiselt raviti, ikka närvide närvida ja oli üks s ja teine on ka väga niisugune levinud haigus, muuseas, ma ütlen, et peamised, kes ravisid ennast selle haiguse vastu, olgu see siis jutumärkides või ilma olid noored naised ja vanemad härrasmehed. Ja selle haiguse nimi on vananemine. See on just neile eriti ohtlik ja vastu nad siis seal kolm tundi jalutasid, öises loterii mineraalvett. Moodi lähevad kõikvõimalikud imerohud ja Venemaal just eriti müstiline usk Ama müstiline usk, usk mingisse ravimisse kõikide haiguste vastu. Ja sa ei peagi haigus olema, see on kuulus vene keeles Panatsejad, Serbia tähendab mingisugune universaalne lahend kõikidele probleemidele. No ja me võime ajaloos neid leida ja ükskõik milliseid näiteks kogu maa elektrifitseerimine, õigus kõikide hädade vastu või mais Hruštšovi ajal kemiseerimine või alati leida mingisugune vot niisugune universaalne lahend, mis lahendab kõik probleemid. Ja siin võib tuua nii palju neid huvitavaid ja põnevaid näitudki hilisemast Venemaa ajaloost, aga lasknud praegu jäävad. No näiteks, millised siis on need ravimid, millest on hästi palju juttu ja millesse kõik usuvad, see on näiteks sajaaastase Rootsi vanamehe eliksiir väga moes ja kuna kõik tahavad elada vähemalt sama vanaks, siis köik süve eliksiiri jõid, siis olid moes Harlemi tilgad, mis olevat samanimelise järve põhjast kohe otse tullu. Mis oli veel ahaa, shoughauseni plaaster, see oli hea asi, see pidi aitama isegi ettevaatamatu sammu vastu. Nii et hommikul välja minnes või siis endale selle shoughauseni plaastri peale panna, eriti talvel ja teadsid, et jalg käib õiget õiget rada ja ei ole vaja karta mingit libisemist, nii et seda plaastrit läheks. Võib-olla kui talv uuesti tuleb ka ka vaja. Ja muidugi tulevad ka mõned tõsised asjad. Ilmselt ka ühe liinina lähevad juba siitpoolt Euroopasse või Lääne-Euroopas saan näiteks hiina nõelmeditsiin. Nii et on teada, et juba siis olid Moskvas ja Peterburis nisukesed tuntud hiina nõel, ravitsejad ja, ja on, on vähemalt teada, et need olid aastad, kus juba nõelravi tehtiga ka Venemaal. Missis jälle need tulevad, tulevad klubid. Venemaale, kruvid on väga populaarselt, need on peamiselt aadli kokkusaamise kohad. Seal tantsitakse tantsuklubid, muss, need võivad ka olla hommikul, mitte ainult õhtul, nad on ka hommikused tantsuklubid. No kõik vist teavad või vähemalt paljud kuulajad teavad kogu seda. Noh, võiks öelda tramburai, mis toimub tantsude ümber, on alati toimunut, kus mingid tantsud on huumor manuaalselt keelatud. No ka Venemaal nõukogude ajal, kui võib-olla keegi mäletab, mis toimus nende rock n rollide ümber, kui pahelised ja keelatud need tantsud olid näiteks Pauli ja Katariina ajal olid valsid keelatud, neid peeti samuti amoraalseteks tantsudeks. Katariina teise ajal tuleb Polonees ja tavaliselt kõik pallid algasid siis Poloneesiga ja tavaliselt esimese paari moodustuski peremees koos siis kõige auväärsema külalise daamiga. Väga pikk tants kestis kuskil ligi ligi pool tundi. No siis olid moes sellises tantsud nagu Anglees. Ta võiks olla, kui seda pöida, kuidagi kirjeldada nagu mingi pantomiim armastusest, kus siis nagu naine. No läheb eemale ja, ja siis tuleb jälle tagasi ja niisugune distantside muutustega tants ja rida teisi tants, minu eit oli hilisem ja ta on ka kuskil seal sel ajal enam-vähem ja paljud nisukesed, mis vist tänaseks päevaks on vist täiesti kadunud nagu matra tuurad ja Manimaskad ja mis nad seal kõik Venemaal olid. Ja harva muuseas, ja jällegi pigem protestina. Ja reeglina näiteks poissmeesteõhtutel mehed siis tantsisid vene tank. Jaa, no need vene tantsud peaksid olema kõigil enam-vähem silmi ees, mul alati tuleb kohe meelde kuulus ansambel, mis siis igal pool käis ja oligi, päästes Nõukogude niisukestest eliit truppidest, mida saadeti läänede, näitamaks seda Nõukogude elu, vene elu, sellise perioska, kui on meeles, kus need naised tantsisid niisugustes ilusates pikkades seelikutes ja nende jalad, siis liikusid seal vaikselt seeliku all, et nad nagu hõlli hõljusid ja vot sedalaadi tantse siis tantsiti ja lauldi nende saateks nihukesi, ilusaid romantilisi laule. Ja ma olen mõelnud, et mehed, kes siis saadavad oma sõpra, poissmeheseisundist, abielu mehe auväärsesse seisundisse, laulsid siis lisaks laule ja ma püüdsin nende pealkirjad enda jaoks ära tõlkida vene keelest ja nad on tõesti nii ilusad. Ma kohe loen, et minu meelest tuleb pisar silma, hakkab nendest meestest tikk, ahju paned ja nii hea. Me no niivõrd head pealkirja, niivõrd head pealkirjad on, ühe laulu pealkiri oli, näiteks jäi luiged luigekarjast maha. Pärjake ei rippunud kaua, postil, natuke oli ja siis tuli see neiu ja väikesele pärjakese ära. Ja viimane nose tõlge kukkus mul eriti hästi välja. See oli merel, ujus pardike, loputas end hallike. Nii et niisugused siis need laulud, mida siis mehed laulsid sellel kellelegi jaoks viimasel poissmehe õhtul. Ja nagu ma ütlesin, siis tantsiti ka mitte ainult õhtul, vaid korraldati suisa hommikusööke tantsuga. Nisukesi asju oli olemas ja tänavad sellele tantsu populaarsusele oli Venemaal vist üks kihvt inimesi, kelle elu tol ajal oli vast kõige parem. Mitte need suisa köige parem, aga igatahes nende sissetulekud olid kindlustatud ja need olid kõikvõimalikud tantsuõpetajat. Ja seal väike erand, kui kõik tuli peamiselt Pariisist, siis vast tantsu ja laulmisõpetajad tulid ikkagi Itaaliast. Nii et selles mõttes itaalia nagu dikteeris vist tänapäevani ja eriti mis puudutab muusikat, on vist selleks keskuseks, kust, kust peamised eeskujud tulevad. Ja vot see muusika õpetamine on täielikult obligatoorne. Ja kuivõrd äärmuslikuks kõik muutub, seda iseloomustab jälle väga ilusti Venemaa näide. On teada fakt, et Potjomkini, näiteks oma sõjakäikudel veab kaasas Itaalia ooperit. Et ta ei lähe sõjakäikudele ilma ooperit siis Aleksander esimesel ajal muutuvad näiteks väga populaarseteks Neeval no sõidud paatides, kus siis peaks ka olema kuskil hilisematustestki filmides, silmade ees, kas siis keegi aerutab tasakesi ja keegi siis mängib pilli seal paadis ja, ja laulab. Ja nagu ka köik, vot see on nüüd see, mida, mida. Me peaksime siis toonitama kõik see mis on võib-olla tõesti moes, see ikkagi kellegi poolt Venemaal, no viiakse absurdini või äärmuseni välja ja siin on kõige paremast näide, mis puudutab seda hullust. Laulmise valdkonnas on krahv Skavronski Trascaranskeli veendunud, et ta on hiilgav, suurepärane laulja ja fantastiline helilooja. Ja tema juures kodus oli sisse seatud nisuke kord, et ta ei rääkinud kunagi mitte kellelegiga vaid köik toimus lauldes. Nii et kui ta kutsus enda juurde sisse teenrid, siis korraldusi andis ta lauldes. Palun mulle, sest ma kahjuks ei oska laulda. Palun mulle siis ette anda nüüd kella selleks siis hobused ja kui ta käisid külalised, siis ta korraldas niisukesi lõunas. Et kõik teenrid olid siis jagatud nurgas, duetideks või kvartettideks või vastavalt selleks. Ja kogu see suhtlemine, need kümned aastad, mis ta elas, see käis ainult lault. Spide distel komponeeris vihal ise, ise. Ilmselt Muuga ta ei tegelenud, see on just see aeg, kus inimene võib elada muretult, kui ta kuulub inimeste hulka, nagu ma ütlesime, on olevused, on inimes alates parunist olid jah alati parandada ja Prantsusmaa Venemaal siis alates sõltuvalt Venemaal on ka parunid olemas ja graafid ja nii edasi, need on inimesed ja see, et nad võivad elada muretult sõda. On nad ju selgeks saanud tänu sündimuse hetkes, kui nende teadvusesse on jõudnud, see, ta on graaf. Ja siis ta elabki grafid poosis, grafi rollis, et ongi mure kuskil Tambovi kubermangus, tema heaks töötab tuhandeid talupoegi, sealt kantakse ülerahad Moskvasse või Peterburi ja ta võib laulda 20 aastat oma teenrit, kui ta seda soovib, nii et vot see on nüüd see huvitav aeg. Ja veel, see on üldse ajastu ja Katariina teise nimi, sellega seostub ka paljudel vist see on ju mingis mõttes ajastu, kus kultuur nagu levib igale poole, kultuurne olla on moodne. Katariina on ju kirjavahetuses väga väljapaistvate kultuuritegelastega kultuure, mood on mood kultuurne olla ja nagu jällegi, see köik võtab täiesti absurdsed, mingisugused vormid. Näiteks kuna moodne on olla kultuur, kujutage nädalat kuskil realzani kubermangus, mingi mõisnik tahab ka olla õudsalt kultuurne, Ojastasid hakkab kultuurseks. Ta helistab oma pärisorjad üles ja teatab neile, et vot sina nüüd, Fjodor, oled mul luuletaja, sina, Petka seal Moskva ja nii edasi, teie teete mulle teatri ja teie, sina hakkad seal nüüd lauljaks, noh enam-vähem niimoodi mees otsis, ülesanded saadaks, võetakse ja vot need on need ühed asjad, mida, kui neid saaks kuskilt kätte, kui need oleksid alles, ma kujutan ette, millist naudingut need läksid, pakkuda teada, et mitmed Vene mõisnikud eeskujuks on, muuseas kogukond jäädvustasid iga oma sammu luulevormis. Mõisniku kõrval on kogu aeg siis poeet, kes siis peamiselt võtaks eeskujuks klassikalise antiikluule, siis kirjeldab iga tema samm vot seda, et Ivan Ivanovitš sõitis nüüd külla seal Ivan Teodorovitšiga, selle pannakse siis luulevormis kirja tulevaste põlvkondade jaoks, sest see Ivan Ivanovitš on nii võlkult tuur ja külla sõidab ka ta ka niivõrd kultuursele Ivan saadaravitšile. Nii vist oli see nimi, kuhu ta külla läks. Ja no no tõesti veelkord ütlen, ma lihtsalt kujutan ette, kui absurdsed need tekstid võiksid olla, sellepärast et mingid mis puudutavad muidugi hoopis teised teist tasandit. Ja ilmselt ka luuletajad, on hoopis teist klassi inimesed, kui näiteks oli ka vaja kirjeldada, täpselt samuti kirjeldati kõike Katariina teise samme kaluules ka tulevaste põlvkondade jaoks. Näiteks oli vaja jäädvustada kuidagi Katarina sõit sarskasse loos ja siis polevat luuletaja kuidagi suutnud leida sobivat riimi. Ja lahend on siis järgmine. Ekaterina O. Tuua kaasa tuli siis olukorrast keerulisest situatsioonist välja, Igaljuhul arendas sein arendus ja, ja nii et neid asju oli olemas ka Prantsusmaalt tuli köik uni, agronoomid on nii välja, aga situatsioonist muutus niivõrd jaburaks, et hiljem selgus mitmed mõisnikud, kes olid siis endale Prantsusmaalt välja kirjutanud agronoomi. No sai selgeks, et nad ei suuda eristada ei tea kapsast porgandist, et, et väga paljud tulid nende hulgas lihtsalt sulid, kes lootsid Venemaal hästi teenida ja hiljem olevat hakatud neilt näiteks piiridel nõudma pabereid, et kas nad ikka on tõesti agronoomid või nad seda ei ole ja kui ei ole, siis, siis nad lihtsalt saadeti tagasi. Ja võib-olla niisugune viimane moment, millele ka tasub nendel aastatel tähelepanu pöörata. Kuskile enam-vähem nendel aastatel tekib Venemaale nisugune. Tava võib olla, see ei ole mitte nii huvitav näiteks esimesed hobuste võiduajamised auhindadele, vaid see, et ka tuntud mees grafarloff toob Inglismaalt sisse kuulsad hobused, mis panevad siis aluse sellele mitte vähem kuulsale vene hobuse tõule ja näituse niisugune hobune ja kultus ja hobuse ümber, vot kõik see keerlev, see on väga sarnane sellega, mis tänapäeval toimub auto ümber, nii et see on lihtsalt, kui, kui on tahtmist, siis neid kahte asja võib omavahel võrrelda ja siin jällegi kuna tegemist on Venemaaga, on ka omad fanaatilised mehed. Homad fantastiliselt Me omatmoodi kuulus ja rikas kaupmeeste miilov. See olevat harrastanud Eba sümmeetrilisi asju. Temale meeldis korraldada nisukesi väljasõite tõllaga, mis oli täiesti ebasümmeetriline. Ükski ots ei olnud sama suur kui, kui tema vastas olev mingisugune. No ma ei oska öelda, palk või ükstaskõik, mis mees oli üks suur hobune, väike hobune, üks must hobune, teine valge hobune, üks hiiglasest kutsar, teine Lelliputis kutsar, et temal oli niisuguste erinevate erinevate asjade fanaatik. Ja veel kuulsam mees, oli üks teine Dimiidov, tema sugulane. Sellel olevat olnud niivõrd suured ja puhtad tallid. Et seal olevat tallimehi karistatud selle eest, kui tallis keset suve võis juhuslikult sisse sattuda üks kärbes ja nyydov kasutusest huvitavat nipi oma tallide valveks, ta ei olnud mitte paar suurt koera. Selle nipi võib võtta tänapäeval kasutusel, et kui on vaja, vaid tal oli üks, 40 50 hästi väikest koera. Et no kui tõesti kallale tuleb üks suur koer, siis võib tast kuidagi jagu saada selle gaasiga või, või ma ei tea, kuidas, aga kui sind piirab 40 väikest koera kratsivad, sa lihtsalt ei suuda kuskile astuda ja varas oligi või keegi sissetungija oligi tal käes? No see, need of olevat olnud nii fanaatiline hobuste armastaja. Ta polevat isegi käinud kirikus. Ja kui talle tuldi tegema etteheiteid, et miks ta siis ei lähe kirikusse, sest ta olevat vastanud väga ilus lause oli umbes niimoodi, et ta ei saa minna, siis ta peab pidevalt jälgima, et hobusesabad ei kasvaks viltu. Ja see olevat olnud niisugune põhjendus, miks ta siis miks ta siis kirikusse ei läinud, aga peatas sele demeedowi kõrvale? Oli tõesti veel üks oluline põhjus, miks Venemaa nii palju ratsutati oli see, et vene teede olukord oli noh, selline, nagu ta ajalooliselt ikka on, nad muutusid lihtsalt vankri jaoks kuskil sügisel ja kevadeti täiesti läbipääsmatu näiteks. Ja no kõige ilusam näide seda illustreerimaks on näiteks lugu, kuidas Moskvasse saabus feldmarssal saakel ja ka tema jõudnud oma vankris Moskvani pidi siis istuma hobuse selga ja kui teda siis võttis pidulikult vastu Fosva kubernaator, siis olevat saatel küsinud ta käest, et öelge mulle, palun kas teie olite ka kuberneriks 1812.-lt aastal ja selle peale olevat siis ta vastanud, et ei, ei olnud. Ja saatan ütles talle kahju, kui teie oleksite olnud, poleks Bonaparte kunagi Moskvani jõudnud, pidades silmas seda teede situatsiooni, siis Venemaal Et kummalised vastuolud õukonnad olid sageli mustemad, kui tallid. Jah, see on tõesti üllatav, see on son üllatu, vot see on nüüd see, et mõist puhtuse mõista ja läbi ajaloo on üldse ju väga erinev see, mis ta peetakse puhtuseks, see on väga tihti, ta võib olla muidugi see ei ole nüüd nende nende sajandite puhul, aga näiteks kuskil keskajal see on pigem hingepuhtus, on hoopis mingi teine puhtus, puhtuse vot väga tihti need asjad, mis meile paistavad esimesel pilgul. Nonii, arusaadavad neid nagu kasvõi sama puhtus, puhas inimene, seda on täiesti võimatu üle kanda mõnda teise sajandisse ja siis on midagi puhast, hoopis midagi muud, kui see on tänapäeva puhtus. Polonees Rimski korsakovi ooperis jõuluöö lõpetas tänase saate stuudios olid kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov ja Terje Soots. Tänast saadet kuulate kordusena õhtul kell 21 15.