Tavaliselt, kui me oleme kirjanikule külla läinud. Me oleme vestelnud kirjaniku kirjutuslaua ääres istudes. Seda korda algab meie külaskäik aga hoopis ebatavalistes tingimustes. Me seisame Saaremaal ühe vana taluõues, see on kirjanik Aadu Hindi lapsepõlvekodukopli talu romaani tuulised rannad järgi teile kõigile tuntud külaso ja siin õues on Aadu Hint jooksnud päris väikese poisina. Vana vaher ja see tuletas mulle kangesti meelde seda laul, üks kask meil kasvas õues ja ma mõtlesin, et see Vaherdus sunnid ka kask olla, aga kuna ta oli vaher, siis siis need nagu nüüd kodutunded läksid kohe selle Vaheri peale. Sume-sume udune õhtu, aga tulevad väga mitmesuguseid, õhtusin seal ukses meelde heledad kuu valgused talvised õhtud, aga kanisust, tumedad õhtud, kui see, kas kalalt tuldud või või hommikul vara hakatud kanaleminele. Ja meri ei ole ju siit kaugele siinsamas metsa taga. Ja ta on siiski situ, kohustan umbes poolteist kilomeetrit eemal, ainult võib-olla hästi suure tormiga oleks see siiski siia koduõue kuulda olnud see kuuldes alati süüa, sest siit veel kaugemal on hullumätas hullumeta kisa, kari meres hullu meta, kui sa kostis, ära ära kohe taha Käesla taha Viidu metsa. Siit mitukümmend kilomeetrit eemale. Tänane õhtu on vaikne, mere kohal on udu ja lainet ei ole seetõttu küll nii otse merelähedast tunnet ei teki. Pöörame pilgu veel korraks majale, see on vana talumaja madal aknad, päris paa lähedased, kõrkijatest katus aga katusel kaks korstent siiski. Ja siin, kui ma olin nii 12 aastane, siis isa ehitas otsa tämbrid kaks kammerd, ennem oli meil ainult tuba jagammer siis esik esikust, kust läks vastumegi sisse. Tavaline vana talukivipõrandaga esik, siit viib esikust, läheb lakka siit korsten, kust on pisut poolviltu ehitatud. No ja see uks on ka, seisan seal AUX sisendit. Ni. Astume sisse. Vana madalal ajalise taru köök, ruumikas. Siinses istus pere alati koos õhtuti. Pere Arjudel suurearvuline laps oli rohkem kui teie ja nendel oli neli last siis ema, ema ja siis, kui isa tuli merelt koju, isa oli muidugi enamasti meil kogu aeg kodust suust ära vaataksime nüüd siin köögis ringi palju aastaid on ju vahepeal mööda läinud. Kas mõni mööbliese veel meenutab ka lapsepõlve, oh vot seesama vana laud. Ma mäletan, et laud, minul tundus tohutult kõrge, ma ei tea, kui vana ma siis küll võisin olla, aga ma ei suutnud kuidagimoodi silm üle selle selle laua ääre tõsta. Siis ma mäletan, et niisugust aega, kui ma sain, vaat siin on nüüd lauapraod. Ja toppisin neid näppe siia pragude vahele. See on ka veel meeles. Ja ega see on meeles, kui mul juba hakkasin vaatama üle laua vaatama. Paariaastane rohke ja kolm neli mitte rohkem, sest laud on võrreldes tavaliste laudadega isegi madal. Kapp on meeles, vanas kapis hoidis isa oma raamatuid oma kirjavara, temal käis ikka ajaleht Meie maa, noh siin teisel pool olid toidunõud siin just rohupudelid ja siis siinpool küljes see on praegu ei ole, siin olid ka tema raamatud. Kas siit sai Aadu ka esimest lugemisvara, no vot, ja siin oli ka nüüd liivi Juhan Liivi kogutud teosed, vot see on nüüd seal raamatus minul kõige kõige rohkem meelde jäänud ja mida ma lapsepõlvest saadik kõige rohkem olen? Olen lugenud. Kas te siin majas kamakirjanikutööd olete teinud? Olen siin majas ka kirjutanud ühe raamatu nimelt, et vaat kui tädile ja ma näitan veel, kus toas kirjutasin. No vot siinsamas ma kirjutasin oma oma valkude pile. Seal nurgakamber aknad, kuidas nad ilmakaarte järgi on nüüd kagusse ja edelasse ja see Sel ajal sai ta ostetud. Ma ei tea, kas tal on veel mingit häält sees või. Klaveri kallale see riiul mu oma tehtud töö ja see on üks, kaks, kolm, neli viiekordne väga tugevatest laudadest, kui löödud, nii et see oleks kandnud ikka suurt raamatukogu üleval ja nüüd astume siis sinna ruumi, mis kirjanikul oli eriti südamelähedane, Jaan, seda kindlasti ka praegu. See on emakamber. Selles majas ja emaga on ju teil seotud ka kõige paremad mälestused lapsepõlvest. Ja ega vist mitte asjata tuulise ranna teise osa esimesele valgele lehele ei ole kirjutatud üksainus sõna emal. Muidugi, mul on silmades emast niisugune pilt nagu seal antud tuulise ranna järgi, kui ta mundreid saadab sadamasillal. See on lühidast kasvu noor, tugev Muhu naine, Muhu kollases seelikus, mis on kollane nagu päike. Ja ema oli väga rõõmsa loomuga ja alati tema leidis nalja sõna kõige suuremas mures. Ja see ema optimism minule jõudu andnud teinekord, kui on elus väga raske olnud. Nüüd aga jätame kambri ja astume välja niitudele karjamaale metsa, mis ju kõik on seotud kirjaniku lapsepõlvepaikadega ja tema kujunemisega kirjanikuks. Vanal laulumeistril Mihkel Remmelil külas olgu kõigepealt öeldud koht ja paik, koordinaadid, nagu meremehed ütleksid. Son Kadarbiku talu talu kaadariku kohtia, Erala küla õual vilgub Karala tuletorn ja ja siinses elabki Aadu Hindi kolleege, nagu ta ise nimetab vana laulumeister Mihkel Remmel, kes nüüd juba tublisti 80 aasta vana on 83. Neljas käsis. Nii. Ja kaua te siis omavahel tuttavad hindiga olete? No me oleme ikka mihkliga, vaata, ma tean ju ammu, ma olin niukene, noor poiss juba, ma teadsin, et vaat, et siin oli. Mangusin Mihkel, eks ole. Ammu on juba teatud Atla kilos siin elas, aga noh, see lähem tutvus hakkas siis, kui, kui nüüd mina sain rohkem nii julgust ennast ka kirjamehed sisse panna, noorem laulumees julges vanema laulu meile külla tulla. Aga muidu vana Mihkli kuulsus oli ju ammu tuntud. Nojah, teie olete oma laulud pidanud ju kõik pähe õppima, peas mõtlema, paberit ei ole kunagi abiks saanud olles need mu paberi peal loen, kirjutan siis, ma võin seda parandada, aga ma ütlesin, et ma tahan teha. Ja sellegipoolest on elu jooksul neid laule päris palju loodud. Aga vaat kuidas see laul olisi Adolf Hitler tahtis ammu katsuda oma rammu siit ja sealt otsis tüli. Kuule, seda tuli kuule. Nonii siin on neid pime, Mihkel Aado hindil on pime Kaarel. Kas nende vahel on ka mingit sidet? Ja. Ja see pime Kaarel nüüd, kes minu romaanis on, see on ka elusast pääst pime, pime mihkli või laulumeister Mihkli suguvend oli Kotsma külastaks, Kaarli pole, teate seda teema käis korvidega ringi, üks väga tasane mees vaikselt rääkis, käis ikka kepiga. Ja sa tead, siin on nüüd Mihkel Rämmel, kunagi oli siis ka pime, Kaarel, aga kes on loonud need laulud, tuli särannale külgedel. Tuulise rannalehekülgede laulud võiks ütelda, loonud. Saare saarerahvas. Ja mina olen nüüd ainult ainult nii kirja pannud ja kolmandal ras. Tuleb kas tuleb üks laul, mis on otsekohe võetud rahva suust? Selle laulu on teinud aga Muhu naine arvatavasti Smuuli sugulane, uhat Smuul ja see on lauldud juba lauldud ja üles kirjutatud juba 1890. aastal. Pisike tüdruk, mine olli pisik, iste oli all, püsib kokk, oli ees peenikest lõnga, mina ketrasin. Ansi toomas tahtis enesele, enne mitte kutsui, kui nüüd tallatarisevad Jalin vankrid värisevad, kui sirugi õitseb. Sisu minu pulmapäev, selle laulu laulab külas Mare väikesele tüdrukule, kes tuleb ta tulete vankri peale. See on kolmandas osas, mis vist õige pea peaks jõudma meie lugejateni ja tuleva aasta plaanis on raamat. Eks siin peres on vist Aadu Hint ka päris sagedane külaline ka mõne korra mehkeltsi külastamas käinud, me oleme ka sihukesele segamini ajanud, pole nii, nii umbes väärat kuidagigi, linnas on neid isegi kirjapandult ilmunud üks niisugune lugu, kuidas Aadu Hint käis oma sõbral Mihkel Rämmelil külas ja kuidas nad siis üht raamatut lugesid, Vanameeste verd. Ma ennem ei olnud kodusega masi lõuna tulin kodus ja siis siis ta lugeja Stalini pooleliolev loetud. Ja siis hakkasime, siis saaksin mina kada ta kuulma ja oli ennem, sest mina mõtlesin ka, et see pidi ikka täitsa kalapüük. Hydra madala, nii kui emt isegi seal kirjas ütleb, et et mina pean aru Ruhnu minema magala püüdma liiali, selle vanamehel, selle kalapüügiga. See pole tegelikult kalapüük just olnud ja eks see on ka päris tavaliseks kombeks juba siin saanud, et alati, kui Aadu Hint külla tuleb, siis on tal Mihkel Rämmel jaoks ka uus raamat kaasas. Et jälle uut lugu lugeda, nagu viimane kord vaara mehest ja merest. Täna on mul kaasas Loomingu Raamatukogu mere jutel. Teel me rääkisime, kui me siia tulime, rääkisime ühest loost. Laksnessi jutustus, heeringas. Hall alligi surm. Kas seesama ei olnud seesama seesama. Et paneme lambi lähedale? Pererahvas istub lauale lähemale ana Mihkel, sead ennast kuulama. Teado Hint võtab raamatu lahti. Väljas Põhjameres mõne miili kaugusel Schleswig-Holsteini rannikust asuvad halligid suure viljakandva maismaa osa rusud, mille torm ja lained on järele jätnud. Ei kaitse neid seal väljas tammidega. Muldvallid nende ümber möllab ja mühiseb Põhjameri põrgumeri sigangants. Ainult vähestel haigetel on kirik, mõned nendest saartest on nii pisitillukesed, et neil jätkub ruumi ainult ühele perekonnale nagu meil, Luune laius umbes. Ja suvepäevi täidab mure heinasaagi pärast, mida meretõus tihtilugu ähvardab ära võtta. Talvel, aga kui kogu meri on jää soomuses või kui jäised tormid märatsevad märatsema, viha ja kohutava raginaga laineid ja jääkamakaid segi, paiskavad sisul halgitele elanikud sageli kuude kaupa kogu maailmast ära lõigatud siis peetakse seal nii mõnigi visa lahing elu ja surma peale. See väga meenutab minule seda Loonalaidu elu. Vahepeal on lambis petrooleum madalamaks põlenud. Ta tõusis, nagu möirgab hiigla kiskja järsult kõrgele lõik koletute käppadega päevasest tõusuveest juba rabedaks muutunud seinte vastu ja siis tungis ta sisse ikka rohkem, ikka kõrgemale, ikka tugevamini. Pilkavana hüppas kange Ants Ülekokku varisenud seinte ja paiskas surnud ja Surjet metsikule viskel oma jubedas täitmatusse kurku. Veel kord kostis üle tormi ulgumisega kohine loomade läbilõikav ammumine. Siis polnud ümberringi midagi muud kui ääretu tantsiv, hõiskab meri. Põhjameri põrgumeri. Kust teie, Aadu Hint oma laeva ehitamise tarkused omandasid? Tuulises rannaste ju päris päris põhjalikult kirjeldaks seda. No siinsamas, kui ma. Kui ma jah, kui ma olin noor poiss, siis meie oma küla mehed, käsi, tülit, laevu, pisarad ehitamas pappi saarest mööda käidud ja seda vaadatud, kuidas ehitati, et seda tarkust nii lähemalt uurida ja romaani jaoks saada, siis siis ma käisin Kihnus vana laevameistri Enn vahkle juures olin mõnda aega päris koolis, see oli nii üks nädal aega, tema seletas minule ära, kuidas tehakse laevaress tähendab see pool mudel, kuidas see rassi järge kantakse. Joonis tehakse ja kuidas siis joonis tehakse uuesti tehakse laevapõrand, mille järgi juba raiutakse laevakaared välja. Aga homme läheme siis. Vana Peeter Sepp, Pajur, Naadu sepa poeg, kes on ehitanud kõige kuulsam eesti purjeka tormilinnu. See on Saare õlu, oleme olnud ja kas sa näed? Noh, siis pererahva tervise Signe laevameister Peeter sätt võttis meid vastu ehtsa Saare õllega. Rüüpame meiegi. Vanade saare laevade terviseks, millal teie oma esimese laeva ehitasite? No minul on nüüd sedamoodi, Maxisaduselttasin 16 aastaselt Neid tegelikult juba ka, aga isa oli füüsikameister. Aga neid oli siis ükskord mina olin siis üheksateistaastane, tuli jälle Saaremaal, Jaaksime Saaremaal Mustjalas tegemiseks. Üks kaupmees, lootus oli sellel ühte väikest laeva lisajäi haigeks, seal jäi käsi haigeks jälle. Ja neitsi töö jahi siis esiteks minu kuuldes alla lisasaagid sinna enam ainult sel korral, kui see laev vette laske, siinse sadu viibates käsi käigi. Seal siis oli esimene mütsis niiütelda meister. Ja hiljaaegu siin just Aadu Hint, meele rääkised. Teie käe alt on tulnud ka saarlaste kõige nobedam purjelaev. Tormilind jah, see on küll. See oli jah, neetud, satun dialaev sugem, aga seda ei saa nüüd kiidelda tšillit. Minul oli näit, võis halbu ka juhtuda, küll Herman, rääkisin minule ja ma panin selle loo nüüd pisut teiste sõnadal romaani sisse ka. Vaat see, kuidas sina. Selle Tekvee ka teistmoodi sisse panid, nagu see soomlane seal kuskil pool rannas Käsmu rannas või kus rannas ta põhjarannas kuskil pole olnud. See oligi Käsmu laeva omanikul esimene laev, minul seal ehita see jäik poolel jälle suunale saadeti minema, meie võib-olla küllaltki enam ei räägi nüüd seda ka, kuidas see asi tegelikult oli, maru maalis, kirjutas teiste sõnadega see tekk, reeglilugu on romaani järgi päris tuttavaks kõik saanud, nüüd kuuleme, kuidas seal siis tegelikult toimus siis oli sedamoodi, seal läksime sinna tööle, siis tehti selle annetega varesed seal kaheksa Soome töö, millest oli ka. Me jämedaksid, nendel tükkisid käte raiumine siis soomlased panid neid kaari kokku, nendel see asi hoopis teistmoodi kui meil ja neitsi vana peremees tuli mu juure vana Joosep sõrm, kes nende Käsmu meeste põhi oli külmuski. Raha on nii suur raha, Kristil restendumilia tuli Sernanega hakkas seal juttu ajama menuga siis. Jaa. Meister tuli, kaasan selleni meeli, anski soomlane vigase jalaga vanamees oli ka. Tuli ka, Sänna hakkas rääkima sulle Christian Dublin näitsiiungi puud, nad kutselised Tekvieldationeesiiungit on soome keel. Et neid puid on vähe täis. Maaks, ja siis seal nimetame korra, ma ütlen, et pange nibud tervelt sisse, et siis neid puid küll tütar ning jääb üle. Meil on ikka niisugune mood, seal see on, laev saab nii palju tugevam ja ja see tuleb palju odavam ka, naersid mölemini kaks meest seal. Et kas sa mõtled siis, et näit kaheksa, tollel nüüd tahad tervelt sisse panna. Mõtlesin siis, et neid on palju suurem pandud. Magesi korra vaatasin neid puid seal 80 lugeja süljes ning takseerisega häima, nõnda juuremad, sõit, laisk, kaks hekk, neli kuud kerge jääda ja kui ta tervelt on, et kas oli siis nii suur pasu kastet? Jah, oli küll, aurukaitset oli seal ja nüüd see vana peremees tuli, hakkas meie vaatluse all ja kui panime suuremad John on juures ja siis tuli sealt maha voorel kohe lehtluse tuli minu juurde ja ütles, et vaatan neid, mis muud on, minul on 37. laevaehitaja ja ma ütlen, et maale tolaul ja siis meisteranski on veel tollal. Ja siis olime seal siis veel seal läkis, meie mehed hakkasid rääkima, et mis see on, suhteliselt lähtub, mine endana ja saadetigi minema laupäev. Ja siis jahise Laivad üürnik siis minul kuidas on ette sõitma hakkas väga kena laeva ehitamine, see oli muidugi omamoodi meistrikunst, aga siin oli rahvatarkust ka tarvis, kui metsast mindi emapuud otsima ja igasugused muud kombed, millest Aadu Hint päris pikalt-laialt oma tulises rannas jutustab. Ja seal oli küll mingisugune šašiork Pedi emapuud katma, siis pidi vastu päev käima selle puu ümber kolm korda ümber puu ringi käima, sängi romaanist tuttav ka ja, ja siis selle puu langetama, eksipuu kukub mete pöhja tuulakseks vaid kogub lõunat tuules. No see oli üks Kunskaalneid, kui oli üks suur puu teiste puude vahel täis, rikkudes, vaat lagedad. Tal on laulnud hullisest. Külgel tuli teinekord viidalid üles, demorsi puudet. Aga no nüüd viimasel ajal asjad, aga üks asi, mis neid sel ajal marsi alla pannud, ikka raha, see pidi õnne tooma. Ja siiski nõnda, kui seal jälle tuli sarnarne Rotermanni, siis ka ei kaotanud laeva ligi tund nagu ikka, raha mardi all. Ahter varsti alla, kanna alla marsti kallal. Ja kuidas see komme on, nagu Aadu Hint romaanis kirjutab, et laevale nime annab ju väikene tütarlaps. Kas Kaugatoma nimeandi ei elaga kuskil, Ena Potsees? Kui Pamiir on maailma katus, siis Viidume on küll Saaremaa lagi. Mägise küll tõepoolest ei ole, ainult pisut kõrgem ümbritsevast madalast Saaremaast aga siiski vaade ulatub siit päris kaugele ja kui täna udu ees ei oleks, siis näeks, viskame. Ta ulatab 53 meetrit üle merepinna. Allun suuris soo. Varem oli siin tõepoolest soonide kuivaks lastud. Ja see Koht Viidumägi on olnud minule lapsepõlvest saadik sügavate muljetega, sellepärast et siit läbi käis meie heinamaa tee seesama, teeme siit läbi lähedal, kus meil auto praegust peale ja küllap siis romaani teises osas n ja Maregi siit oma heinamaa teed on käinud. Ja siit nemad käisid, sõitsid ja ma mäletan praegusel kesti veel, kuidas siit heinakoormatega alla mindi. Siit liidu poolt tulles ei ole tee nii järsk, aga kui me nüüd lähme kääru tagant kohe praegu juba paistab järsult all järsk ja siis hobustega ei saadud kuidagimoodi muidu alla, kui pandi kaigas kodarasse. Võib-olla kuulajad panevad tähele, et siin mitmel korral juhtub nii, et nemad ja meie läheb segamini, see ei ole ju midagi imesteldavatsest. Marie N-see on ema ja Aadu. Aga siiski, kas see konkreetne paik on teid inspireerinud ka mõne looduspildi kirjutamiseks romaanile? See on päris mitmele rumaalile olnud loodus, looduspildiks. Näe, siin lähebki inimene just pereõdedele. Nii nagu need naised Saaremaa naised ikka hobustele kaisid ja hobune on ka Saaremaa hobune. Ja see pilt on päris vana ja tuntud pilt. Juba esimeses. Romaanis pidalitõbi on siit nähtud looduspiltidega mitmete looduspiltidega oma teises romaanis matku tõbilas. Ma kirjeldan juuli hiilast siitsamast nähtut looduspildiga silmis, kuidas tema läks alla aleviku poole. Aga tuulises rannas mõlemas osas on just selle looduspildiga kirjeldusi. Kauni ilmaga on see koht ise kaunim ja siit näeb tõepoolest Mitmekümnete kilomeetrite taha ära merele. Mitmed poolsaared sirutuvad välja. Ja nemad tunduvad nii nagu tohutu suure käe kondised laiali aetud sõrmed. Mis on kirjanikule kõige enam meelde jäänud lapsepõlve merepiltidest, kas hullu mätta, tormine mühin või mõni vaikse õhtu meri kõige enam vahest hullumeta hullumata mürin? Üks pilt, kui me sõitsime, olime isaga ootama ja saleva vahel võrkusid võtmas siis Salavian ootama vaheline meri kuivad, olid üleni niisugusi, tohutu suuri murdlained täis, need murd ainult meieni ei ulatanud veel. Aga ma mäletan, et nad olid täiesti nagu, et mäed pöördusid järsult alla. Olid kohutava mürinaga. Päike läks parajasti oli loojumas läände. Ja see pilt on selgesti meeles üx traagilisemad episoode, mida kõik, kes romaani on lugenud, kindlasti mäletavad. See on karjalaste sügisene kojutoomine kuramaalt. Niisugune sündmus on tõepoolest juhtunud. 1910. aasta paigu. Ja sellest pisut omal ajal lehes kirjutati. Aga ma rääkisin selle üle ühes Saaremaamehega, kes aga praegusel ajal Tallinnas son koost. Tema oli ise see poissi, kes siis ära pääses, tol korral. Üpris tavaline on ju see, et rannakülas sündinud noorukid ka ise lähevad merele. Aga kust otsida neid mõjustasi, miks teist sai kirjanik võib-olla siin praegu, kus peaaegu pool kihelkonda meie silmade ees olekski kõige sobivam koht sellest vestelda? Tammsaare oma tõe ja õiguse esimese osa alul tsiteerib vist Butler jah. Ja ütleb niiviisi, et inimese lapsepõlverõõmud ja mured võivad saada hiljem tema. Teoste allikaks, ilma et tol perioodil, kui need rõõmud ja mured on, et inimene sellest ise mingil kombel teadlik oleks ja minu lapsepõlvekodu oli ka Võiks öelda väga valguse ja varjuderohke. Kodu oli küll kehv nagu te ise nägite madala laega ja meenutab seda liivi laulu. Must lagi on meie toal on must ja suitsuga seal ämblikuvõrku jõge on mis oli prussakad, ritsikad ka oli niiviisi. Aga selles kodus oli siiski soe ja ja harmooniline perekond, isa ja ema võtsid väga teineteist nagu võib-olla. 1000-st abielust üks abielupaar teineteist hoiavad. Ja see lapsepõlves janud soojus, see päike. See jäi kuidagimoodi ehk südamesse, kuid teiselt poolt oli ka meie külas tohutu mure. Mure oli pidalitõbi ja see külamure ja isegi isiklik, nii hirm pidalitõbe eest, see jäi südamesse. Ja vot niivisi tekkiski niisugune siis tugev valguse ja varjude vastuolu hinges. Nii nagu jõel tekib nivoode vahe ja sellest tekib elekter. Ja võib-olla ehk sellest sellest kurbuse ja rõõmu nivoode. Vahest on siis pärit minu kirjanduslike tööde, nii pinge, kui seda seal mõnel määral leidub. Keda täiendavaid materjale oma peatselt valmiva romaani kolmanda köite jaoks? Nii saidki Kingissepast Saaremaa koduloomuuseumis kokku muuseumi juhataja Saaremaa uurija, Timoteos, linna ja saarlaste romaani meister Aadu Hint. Ja mind huvitaks eriti praegusperiood saarerahva elus mil nad olid esimese maailmasõja ajal okupeeritud sakslaste poolt. Niisugune huvitav. Nüüd Landes Auksmann, kes sel ajal oli sile Kubermang ja selle kubermangu kõrgemaks võimukandjaks sai sõjaväelane vabahärra von säkendar. Tuntud ju kogu tähendab nende 1900 18 aasta saksa kõrgem võimukandja üldse okupeeritud aladel. Kuidas teda siis kutsuti? Ametinimi saksa kino moodi seal ja ei olnud, see oli kuberner. Aga Landes haukmanniks oli määratud keegi mereväelane, Mosner. Maasneb Varts komandanditeks olid peamiselt kõik saksa sõjaväelast, aga mis auastmes? Nende kohta on teada, et mõni oli leitnant. Mõni oli Autmanni aukraadis. Igasse valda moodustati komandatuur ja igas külas veel eraldi oli komandantuuri sakslastelt sees igas külas eranditud. Isegi suuremas talus oli saksa sõdur sees, õieti need kords, komandatuurid viisidki tegelikult läbimaal kogusile. Selle rekvireerimisse. Ja, ja seda ma mäletan, kuidas meil oli suur häda ja hirm sellepärast et nemad viisid meie põllult ära vana valge hobuse. John, minul nii selge pilt ja mis sellega seoses kõik käisid, aga muud asjad on kuidagi vajunud kõrvale. Mina romaanis lasen ette kanda niisuguse Willem, teisele pühendatud oratooriumi Seli Ausknaadi. Muidugi mul täpselt teada, kas siis seda kanti ette või mitte, aga seda oli Eestis varem juba ette kantud ja kuna ta oli Viljandi teisele nimelt pühendatud kommunistide, pühendunud siis romaanis kirikus, kord nii tänujumalateenistusena etega Sakslaste vastu kartus, sakslased, hirm väga-väga julmusega likvideerisid igal pool väiksematki vastuhakku. Seekord me sõitsime Saaremaal ringi, et leida tegelikkuses tuulise ranna esimese ja teise osa tegevuspaiku. Peatselt on ilmumas romani kolmas osa. Ja praegu siin kuulsime, et päris huviga uurisite neid Saaremaa ajaloomaterjale. Missugust perioodi kolmas osakesi ütleb. Kolmas osa käsitleb esimest ilmasõda päämiselt. Aastal 1915 kuni 1918 lõpeb romaan keele lahingu kirjeldusega. Ja veel viimane küsimus enne, kui, kui vastus praamile asume ja uuesti suurele maale sõidame. Kas kolmanda osa ka tuuline rand?