Laul, mida te praegu kuulete, on gruusia laul, mis jutustab kõrgetest mägedest. Laulu pealkiri ongi mäed Akvideel. Selle laulu saatel alustamegi tänast raadioretke Kaukaasiasse Musta mere rannikule. Kuulame, vaatame, kuidas elavad teie sõbrad, kaugel lõunapiiril. Puhume mikrofoni jutu Kaukaasias elavate eesti lastega, teeme jalutuskäigu mööda Suhumi pioneeride parki. Vaatleme noorte tehnikute meistritöid, kuulame, kuidas matkatakse siinsetel mägismaadel ennaga paar sõna paigast, mida me külastame. Muidugi eelkõige päikene. See paistab siin palju palavamat kui Eestis. Suhumis algabki kõrgete mägede ja Musta mere vahel linna ala mida kutsutakse Nõukogude lähistroopikas. Sel ajal, kui meie kodumaa põhjapiiril paugub pakane ja tuhiseb tuisk Küpsevad siin kuumades päiksekiirtes kõik need magusad puuviljad, mida te nii meeleli sööte, apelsinid, mandariinid, virsikud, pirnid, banaanid, viinamarjad. Nii suur ja mõõtmatu on meie koduma põhjas, tundvates visalt võideldes. Igijääga kasvab ainult sammal ja lühikesel polaarsuvel puhkeb õide kanarbik. Siin lõunas aga kõrguvad taeva poole saledad hüvelised, palmid, teeääri kaunistavad kübressid ja merekallast paliste Adevkalitlid. Muuseas, neil puudel on omadus imeda endasse maapinnast palju niiskust. Sellepärast kasutatakse neid siin maa kuivatamiseks. Päiksepaistelised on siin päevad sumeda, tööd õhtu ei saabu nagu meil aeglaselt vaid päikese veeredes on kohe käes ka sametine lõunamaa öö. Siis alustavad oma lendu puude all jaanimardikad. Tundub, nagu hõljus õhus sadu väikesi tulukesi. Selline on maa, mida me külastame järgneva poole tunni jooksul. Esimene peatus Stalini nimeline kolhoos, Estonka küla, nagu see nimi juba ütleb, siin elavad eestlased Estonka tõlkes, tähendab see Eesti või Estonia. See küla on nagu killukene eestimaad lõunama roheluses kerede voolulise mägestiku jõe Kadora kaldal. Kuigi Väljarändajad asusid siia juba möödunud sajandi keskpaiku ligi 100 aastat tagasi, võime kohe ütelda, et siin elavad eestlased eestipärased, taluõued, rahva kombed. Paljudes majades kohtasime vana sõpra eesti kannelt. Külas kõlas Eesti laul, mis on alati lahutamatult seotud eestlasega. Kuulake, mida ütleb selle kohta kohalik elanik Karl suits. Ja vahetevahel saab ka laulu koorisid. Siin taime panda admeeste kooris koorisid, sega, koorisid, jaga naiskoorid. Niker, üksikud lauljad on välja astunud. Ja kõiges olgu öeldud, et meie praegune vestluskaaslane on ka olnud siinsamas külas kauaaegne koorijuht, mis laulu te olete laulnud eesti laule? Laulus on väga palju lauldud praeguses sellest. Laulupeo repertuaaris on mitu laulu lauldud kaunimad laulud, Ühte laulu tahaks laulda. Kui ma olin väiksikene ja terve rida teisi eesti laulud meeldivad kõigile, sellepärast nad on ise kõlarikad. Kui nelja häälega ikka laulad, siis meeldib ta igale siit maalasele kastmine. Meie vestluskaaslasel Karl suitsu on kaks tütart. Üks neist asus tänavu õppima Tartu muusikakooli teine aga seisab siinsamas meie kõrval. Kas teie võtate kaasa laulukoorist? Ja igal alal on siin korralik näiteringis ka, võtan osa, mis teil on näiteringis siin õpite eestikeelseid näidendeid, ehkki keeles on ja vene keelega missuguseid eesti näidend te olete mänginud Saaremaa onu, oleme mänginud vigased pruudid. Kas eesti rahvatantsu ka tantsisite, on olemas eesti rahva ringtantsuring, mille on eesti moodi kiik külad klubi juures. Lisan veel nii palju juurde, et kolhoos on siin suur ja rikas, sõbralikud, töötavad siin üksteise kõrval, eestlased, grusiinlased, venelased ja armeenlased. Nüüd aga puhume juttu kolhoosi noorperega. Viibime praegu nuuti talu õuel ja meie mikrofoni ümber on mannik nuut Loreidak nuut. Luule Delman, Nelly Krüger, Elsa, pihlakas leili pihlakas. Kindlasti huvitab meie raadiokuulajaid see missuguseid viljad siin lõunama kolhoosis kasvavad ja millega tegelevad siin lapsed. Alustamegi, jutuajamist sellest. Meil siin mandariinid, neil veel kasvab, siin tee praegu ongi tee korjama saeti korjamine just ei lähe nii kergesti sellepärast et on palav päike ja kuhu te korjate, vot nii põhjatundlik rea. Me korjame kurgidesse ja kurjadest, valame koti ja siis kaalutakse ära ja pandakse suurte kastile viidaks ära. Ja kas need keegi teist teab, kui palju näiteks teie üks laps päeva jooksul teed jõuab? Korja 10 15 kilogrammi, üks laps päevas ja teil on siin suured suured aiad, Eestis nii Surje aedu ei ole näha. Pirnipuud on siin hästi kõrged. Kuidas pirni kätte saab sealt latvades, kes seal toomas käinud pirne. Ronime puuetele, seal korjame neid pirne, vaat seal kaugemale aias on ühed puud, tähistigi kasvanud helerohelised lehed. Need on virsikud ja hästi magusad. Tahtsin teie majade juures kasvavad. Tavaaeg huvitav töö ja meie praegu. Mooruspuulehti on, kas saab väga palju mooruspuid, et ümberringi on igal pool näha, et puudel on lehed ära lõigatud, need ongi mooruspuud ja süüdistada neid söönud ja söövad palju lehti. Nendega on väga palju. Kas sa tead, palju teil umbes on neid kokku, neid valmiks kogunisti äralate oli 50 kilu, neid neil tuleb sööta 30 päeva kuu aega. Umbes kuu aega. Nii, ja kui nüüd kookon on juba paras, nii suur, mis temaga siis tehakse, siis me neid välja ja kuivatele. Ja siis puhasta vedakidest. Ühest kookonist saab mitu kilomeetrit siidi ja mitu kilomeetrit siidiniiti. Just usse kasutatakse igas peres ja kas igal pool lapsed aitavad igal pool lapsed aitavad neid. Teie töö? Jah, aga paistavad siia kannet kaugel. Kestitan mägedes käinud. Oled käinud mägedes nulliambitule räägibki sind viid isa. Meiega sõidame merele, seal ujume ja millest me veel räägime, mis teil kasvanud on, seda me teame. Loodusteil on, aga koolis tahaks kuulda, mis kiiresti koolis õpite meie koolis ütleme vene keeles. Meil on eesti keele tunnid, ka eesti keele tunnid on kaks-kolm korda nädalas. Seal õpime kirjutama, lugema, tõlkima ja näiteks sina, kui sul on nüüd anda eesti keele raamat, lasteraamat loeb jah. Mina seal eesti keeles lugeda. Ja kirjutada ja kirjutan Eestimaale, ma kirjutan. Paljudel tüdrukutel tuleb kirjavaheti malle kontserte. On tal ka Kalhoosnikud. Oled sa nüüd kaua temaga juba kirjutanud? Mina olen kirjutanud juba üle aasta ja On huvitav, on väga huvitavad, vaata, kui kasvad suuremaks, sõidab külla oma sõbrannale. Sellel suvel sõidab, siis sõidab siia isegi, kas sul on oma sõbrannale Eestiski labidas ütelda, palun, Malle, palun sind, tule meile külla. Saadan sulle palju terviseid. Ma vaatan, siin pioneer ikka on, jah, me oleme siin kõik pioneerid. Jään suvel, me korjame kokku ja nüüd lähme varsti. Lähme matkama. Ja kuhu me lähme? Järvele matkama, kas seal kaugel see Järdis seal on, siit väga kaugel. Selle saatel on tarvis päev, mille päev otsa matkata, nii, ja siis tulid alles teisel päeval tagasi või? Üks päev. Tüdrukud koos, kas teil on, on palju poissi, teie malevas? Malevas, palju poisse, aga kui suur teil üldse on? Koolis on 120. Lastaablaneeri on 73. Täna, pidupäeval on piduga Suhhumi Stalini-nimelises kolhoosis Eesti lapsed lilledega ehtinud koolimaja klubi, kus nad esitavad eesti laule ja luuletusi, jutustavad sõpradele Eestist tänasest sünnipäeva lapsest. Estonia küla Pioneeridel oli ka meile üks palve. Nad tahtsid väga kuulata mõnda lastekoorilaulu, mis kantakse ette laulupeol. Tallinna pioneeride palee lastekoor laulab neile Heino Kaljuste laulu. Tulge kiikuma. Loodame, et meie kauged sõbrad tabavad selle eetrist. Teid aga, kallid kuulajad, palume varustada end paberi ja pliiatsiga. Pärast laulu anname edasi sõprade aadresse. Tähelepanu teiega soovivad kirjavahetust. Elsa pihlakas leili pihlakas luule Delman mannik nuut, Loreidak nuut, Nelly Krüger aadress. Abhaasia ANSV kandi sidejaoskond, Stalini nimeline kolhoos, Kestonka küla. Kordan Abhaasia ANSV standi sidejaoskond, Stalini nimeline kolhoos, Estonka küla, Elsa pihlakas leili pihlakas luule Delman mannik nuut, toreidak nuut Nelli Krüger. Nüüd aga teine külaskäik Suhhumi noorte tehnikute jaam. Neil noortel tehnikutel on siin tõepoolest kuldsed käed. Üleliidulisel rahvamajanduse saavutuste näitusel sai jaam auhinnaks suure hõbemedali. Meistrimehed, aga mitu pronksmedalit ja kingitusi? Huvitab, missuguste tööde eest kohe kuulete. Me viibime praegu Suhhumi vabariiklikus noorte tehnikute jaamas ühes laboratooriumis, siin on välja pandud õige mitmesuguseid töid. Üks köidab meie tähelepanu eriti, sest see on alles tagasi jõudnud pikalt pikalt reisilt Moskvast. Kohe kuuleme lähemalt, mis aparaat see siis on? See on, kujutab endast ühte suurt kasti, mille sees on mingisugust võrred ja mingisugused vileaparaadid, seal siis on üks puder siin, pöördume siis siin ühe noormehe poole, kes sellest tööst agaramad osa võttis. Kak vas vastav vuti family ja õhkkond oli raske sisse saada. Su laps fantaliani töötab siin ringis juba kaks oskab ja koos teiste vanemate ringi liikmetega, kes ka juba mitmeid aastat vedavad olid, nii nad siis ringu padri ehitajate. Eks tööd oli muidugi palju, kuna taheti teha kõike hästi korralikult ja viimase tehnika sõna järgi. Sellepärast kulus viis-kuus kuud, enne kui inkubaator valmis sai. Püüti saavutada siis kõige moodsama tehnika rakendamist, nii näiteks toimub siin automaatselt munade ümberkeeramine. Samuti on automaatselt reguleeritav temperatuur ja jahutusvee juurdeandmine. Korraga saab inkubaatoris panna 50 muna ja need haudutakse välja seitsmeteistkümne päeva jooksul. Väljanägemise järgi tundub, et see ei ole mitte päris mänguasi, vaid kohe päris tööriist küsimegi järgi. Kas sellel aparaadil ka mingisugune praktiline väärtus peaks olema? See inkubaator on tõesti kasutatav ka praktilises elus ja kui meie raadiokuulajad on huvitatud ja tahaksid katsetada ka sellise inkubaatori ehitamisega siis on seda võimalik teha selliselt, et vaadata aja kirjessioone, tehnik 1959. aasta üheksas number pöördun veel kord abi poole käsitsi pasada. Saga kuivab Chili premium-is, toimen. Ta sai medali, tähendab selle inkubaatori ja kraana ehitamise eest pronksmedali. Siin on veel üks teine noormees, kes tundub ka juba mitu aastat olevat töötanud siin. Tema nimelt annab, kaaslane räägib Abhaasia keeles ja ta ütles meile praegu, et tema valmistas aatomijäälõhkuja Lenini mudeli. Tööd oli muidugi väga palju, no tööli nähtavasti tubli, sest näitusel tema mudel ka hinnati heaks ja meistritele pronksmedal. Ja valmistaja sai peale selle veel kingituseks ka fotoaparaat Smeena neli. Mille valmistamisest võttis osa kogu elektrotehnikaring ja selle töö eest autasustati ringi aukirjaga. See makett ei olnud mitte makett selliselt, nagu meie oleme harjunud neid nägema vaid see oli töötav makett, kus voolas vesi, töötasid siis turbiinid, süttisid elektrituled ja nii edasi ja nii edasi. Nii seniajani on meil olnud jutu ivani pikemate Sirgimate noormeestega, aga siin on ka üks üsna lühikene. Teeme temaga ka juttu, kaksime saavut. Nimest said muidugi kõik aru, et tema õpib kaheksandas koolis ja tema läks juba neljandasse klassi. Tegeleb pikemat aega juba käsitööga. Kodus valmistab ühte suurt laeva. Et temale meeldib väga hästi siin ringides ja peale selle ütleb ta, et oleks väga huvitav tutvuda ja sidemeid luua ka teiste linnade ja vabariikide noorte tehnikutega ja paluki eesti noori tehnikuid. Kirjutada neile Nende aadress on su buumi siis eriti täna number 19. Kordan, aadressi, tähelepanu. Suhumi linn, lehve liidse tänav, maja number 19 Noorte tehnikute jaam. Nüüd aga kolmas külaskäik, teeme jalutuskäigu mööda Suhumi pioneeride parki. See park asub kõrge mäe varjus avatuna lõunatuultele. Ühelt poolt paistad siia kaukaasia mägede lumemütsid, teisalt kohiseb must meri. Park on suur ja kaunis kõikjal lilli troopiliste puude vahel sirged liivateed. Noored pargi peremehed armastavad loodust ja hoolitsevad oma pargi eest hästi. Tuuline päev seebi korružabalt Jens vest maalib vihmalaagri korrastamise, võtavad osa kõik pioneerid, igal laupäeval toimub neil laupäevak, kus tuleks kogu territoorium peale sellega töötab aednike ring, kes siis hoolitseb, et laagri territooriumi õieti pargi territoorium näeks kena välja. Huvitav oleks teada, kes siia parki käivad, kohe küsime seda. Vanempioneerijuhige Raskašüti pasa ostaktoobassis, jääjad, Vaspark. Väga palju 12 paša isa ohtu pargis on töö korraldatud selliselt, et kõik siin käivad, lapsed on jaotatud pioneerirühmadesse üldse kolm pioneerirühma, igal rihmalarihma nõukogu. Peale selle on veel pargi pioneerimaleva nõukogu, vaat siin ennem rääkiski meile pargi korrastustöödest malevanõukogu liige, tema nimi, Ontnerid jändavablismi. Peale pioneeride käivad siia parki ka muidugi oktoobrilapsed. Nende jaoks on siin korraldatud nurgakene, kus on näha seal muinasjutumajake ja väiksed lauad ja seened ja muud kõik, mis on vajalik nooremale eale lõbusa aja veetmiseks. Kiiged siin ja veel palju muud huvitavat. Peale selle on näha siin pargiteedel jalutamas väga palju väikesi mudilasi, kellel on veel kooliminek käe käega. Millega siin siis tegeletakse, selle küsimusega pöördume nüüd siis juba pargi alaliste külastajate poole. Siin on lapsi, kes kas kolm aastat pidevalt käivad siin pargis, vaat siin ongi üks poiss, küsime, mis temal on huvitavat öelda taktipesa vud Slava panderend. Neil korraldajat, terve rida huvitavaid ekskursioone, nad käisid batoomis Odessas, siis ta räägib teile, et on olemas siin male ja kaberingis ja töö on siin huvitav ja ta väga nii hea meelega juba mitu aastat külastab seda bar. Peale selle on siin ka vers kergejõustikuringid olemas, spordiga tegeletakse ja nagu siin mööda parki jalutades nägime siin ka praegu just rajataks mingi spordiväljakut, küsime, mis seal sinna ehitatakse. Maskid klas jätkuvad. Kraad tähendab pargis on varsti lootus ka korralikku spordiväljakut. Paviljon on iseenesest väga huvitav, ta meenutab mingisugust torni sellist kupliga üleni valge, punase katusega ja ukse kohal. On loosung, millele on kirjutatud, et pioneerid sammuge julgesti astmelt astmele. Seest aga kostab gruusiakeelset laulu. Valmistada ette suureks montaažiks, millega esinetakse siin laagris ja sõidetakse külla oma sõpradele, teistesse pioneerilaagritesse. Siin on veel tantsuring, töötab lauluring ja käsitööring. Töö on eriti huvitav veel sellepärast, et peale alaliste pedagoogide kehtet ringe juhendavad töötavad siin sugumi Pedagoogilise Instituudi praktikandid. Iga päev külastavad parki umbes 180 last. Siin on veel üks tütarlaps, tahab. Oh, see oli üks huvitav kõne, ta räägib, et neil on Abhaasias väga palju lilli ja sellepärast on ka neil rahvuslik püha lillede püha, mis toimus hiljuti nimelt 19. juunil. Ja ta räägib, et nemad on kuulnud, et eesti rahval on ka omad rahvuslikud pühad ja nimeltan kunud laulupeost. Ja kuna see laulupidu toimub seekord meil meie vabariigi 20. aastapäeval, siis ta palub anda edasi kõige soojemad tervitused eesti pioneeridele ja soovida neile head pidutuju ja edu töös. Tänan väga, Tariczan. Lubasime alguses jutustada ka sellest, kuidas siin pioneerid matkamas käivad. Kohtumine matkagrupiga, kellest teile kohe jutustan, oli üsna ebatavaline. Lahkusime suhumist nimelt uhke merehiiglase gruusia pardal. Muuseas sama laev, viiska, Nõukogude Liidu sportlased mölbionis olümpiamängudel. Selle laevatekil kohtasimegi noorimat ka mehi. Osa neist kalastasin suplusega laeva basseinis, osaga sorteeris nähtavasti matkad kaasa toodud esemeid. Astusime ligi ja tundsime huvi, kust need matkajat pärit on. Linnakontserdil Novskaja on üks matkagrupi liikmeid jutustas meile, et nemad õpivad Anapa linnas teises keskkoolis seitsmendas klassis. Käesolevas matkaks ettevalmistusi alustasid nad juba õppeaasta algul. Kõigepealt nad töötasid välja marsruudi, mis pidi haarama Musta mere ranniku alates nende kodulinnas. Varsti lõppeb lõppema suhumis. Muidugi, matka läbiviimiseks oli neil tarvis ka materiaalsed ettevalmistusi teha ja nad töötasid viinamarjaistanduses, mille eest nad said siis tasud õdesid sovhoosis. Samuti kogusid vanametalli, andsid selle riigile üle ja kogusid neile vajaliku summa. Teekond oli üsna pikk. Matk oli neil kombineeritud Nad, sõitsid autol bussil laevadel ja käisid ka jala jala käisid nad üldse 83 kilomeetrit, 75 oli neil tarvis liidu turistimärgi normi saavad sooritamiseks selle norminatka täit. Siit siis oli neid viis ööbimist väljas, telkides. Nende matkagrupis oli 13 pioneeri, kes kõika sooritasid normi, neile jäi väga hästi meelde ja meeldis Sotšis, kus nad kutsus kokku esimest korda lähistroopilise loodusega selle looduse rikkus. Suunis käisid nad nii-öelda ahvikasvanduses, mis ka jättis muidugi võrratu mulje, kuna see on nii ainulaadne üldse. No muidugi mäed jätsid võrratu mulje, sest nende kodukoha juures selliseid mägesid muidugi ei ole. Peale selle uuesa foonis tee kinni ka uss, mis siis kohapeal ka kohe preparaatidega ja praegu on pudeliga kaasas. Rannatan hapasse, nende zooloogianurgakese matkajatele on hea tubli teekond juba selja taga, aga ees seisab meil ka veel Tobro hambudsiiri peada. Noored kuulajad, soovitame teil neid otsida, välja atlasid, leida kohad, kust saabusid pidupäeva tervitused. Leidke kaardilt Suhumi Janapaline. Kuid kas ainult need? Ei, kaugeltki mitte. Pidupäeva tervitusi on saabunud meie noorele vabariigile kõikidest liidu paikadest. Nii kuumast lõunast kui ka karmist põhjast Vaikse ookeani rannikult ja Ukraina stepi. Kõikjal on meil sõpru ja need on väga head sõbrad.