Kohtumistel Kanada eestlastega ei saanud ma kunagi mööda ega ümber ka poliitikast. Küll oli kõneks meie taasärkamine, taasiseseisvumine, abi, toetus ja hoiakud meile, nii otsustaval ajajärgul, sealpool ookeani. Henno Sillaste uv ametilt ehitusettevõtja, on poliitikaga alati ja mitmeti kaasa löönud. Järgnev helilint on pärit kohvilaua tagant tema hubases kodus Torontos. Ka siin ju nii hirmus seda võitlust ei olnud. Saineid märgukirju siit ja sealt saadetud, aga kas nendel ka mingit mõju oli, see on kõik väga kahtlane. Suurriigid teevad ikka oma mängu ja meie seedejuure tunnustamine tundus minule vähemalt üks oli üks ripats ripats, mida suurriigid kasutasid külmast sõjast teatud aegadel, kui oli vaja Ameerikal teha leppeid Nõukogude Liiduga, sadamatest ja lennuväljadest siis de jure enam ei mänginud mingit rolli ja tehti need lepped ära nii Riia kui Tallinna sadamaga. Nii et ma ei usu, et meie see võitlus nii väga oluline rahvusvahelisel pinnal oli, küll aga oli see maa, arvan hoopis olulisem hoida enda eestlust elus ja toetada võimaluste piirides eestlust Eestis. Ja seda jõukohaselt tehti ka siis küllalt palju rolli mängib teinekord ju lähtamatav lobi oma kontaktid ja suhted kõrgema sfääri ametnikkonnaga. Ja õige sõna õigel kohal võib ju liigutada mägesid, kuid siiski peame meeles, et see liigutab ainult siis seda mäge, kui mägi juba tahab liikuda. Ise Ma ei usu, et kui ei oleks need protsessid Nõukogude liidus selliselt läinud. Et meie siin tähendab väliseestlaste panus oleks saanud väga kaasa aidata Eesti iseseisvusele. Nii, aga kuidas tavakodanikuna te isiklikult ja teie lähen, seltskond on saanud kaasa rääkida eesti asjale, mina isiklikult oma eluaja jooksul olen võib-olla olnud üht ja teist, ma isegi olen olnud keskorganisatsiooni liige, ma olen olnud isegi juhatuses oma aja. Kuid peale seda, kui ma julgesin Eestit külastada, siis mind sealt puks eriti välja. Nii et ma olen olnud nii sees kui väljas, aga ma võiksin öelda, tegev ühel või teisel määral, ma olen olnud kogu aeg, kas siis olgu see siis metsaülikooliga, üliõpilaskonna ka, või tiim organisatsioonidega või, või mis iganes. Esimene, kui juba Eestis oli iseseisvusvõitlus täies hoos siis tekkis vajadus eralduda. Ta on Nõukogude Liidust maailma silmis. Gorbatšov ütles, ärge puutuge veid. Balti riikide, balti riigid on Nõukogude liidu sisemine asi. Ärge toppige oma nina. Nii ka sellega, nõustus buss ja Kanada valitsuse peaminister Sõrkis sellele ideele järel. Meie üks väike väiksem seltskond ärritus sellest jõledalt. Lõime saime kontakti leedulaste lätlastega ja hakkasime nii täiesti lauanurgalt kampaaniaga pihta. Pärast tuli välja, et USA-s oli sama asi käimas. Märgukirju ja allkirju korjasime, saatsime kirju, võtsime isiklikke kontakte parlamendi liikmetega et tunnustada üleminekuvalitsusi ja see oli väga oluline, meil ei tahtnud mitte et neid tunnustataks, kui nüüd täitsa iseseisva iseseisvate riikide valitsusi, kuid üleminekuvalitsusi Balti riikides ja sellega oleks Balti riigid olnud mitte Nõukogude sisemine asi, no selle vastu keskorganisatsioonid Eesti keskorganisatsiooni taga reageerisid ja leidsid, et see oli vale samm ja seda teha ei tohtinud, ei tohtinud nõuda ise seda tunnustust meie valitsustele, see oli esimene, järgmine suur põhimõtete kokkupõrge oli referendumi ajal juba nüüd natukene organiseeritum juba Põhja-Ameerika üle Põhja-Ameerika eestlastega kontaktis. Panime kokku kolme päevaga, ma tea, oli midagi 150 nime. Meie oma tagasihoidlikult võiks öelda teatud nominentide eesti nominentide hulgast Välis-Eesti nominentide hulgast kes siis toetasid seda referendumit ja kutsusid üles kõiki kodueestlasi osalema keskorganisatsiooni taga. Aktiivselt töötasid sellele vastu kuni vist 33 päeva enne, siis tuli väga leige heakskiidu. Kui tahate väga, siis minge. Aga enne seda oli keskoli keskorganisatsioonides hääli. Üks tuleb praegu meelde, et see on ju Lauristini ja Gorbatšov. Referendum, millest me peame kindlasti eemale hoidma. Nii et neid selliseid aktsioone ju viimasel ajal on ette võetud, aga nüüd on need hääbunud ja nüüd enam ei ole justkui ajanud. Kas teegaa nüüd midagi muret, kui Eesti on vaba ja kui te mõtlete Eestile? Ja no muidugi neid muresi on nii palju, aga küll on ka jälle väga positiivseid tundeid. Tõesti, Eesti praegu on teistega võrreldes vähemalt sõbrad ja sugulased. Nii on väitnud, kes seal viimasel ajal on käinud, oleme ikka teistest märksa oma reformidega ja uuendustega ees, aga mõned asjad siiski jah, loomulik teeb südame valuse. Kaksikkodakondsuse Trooja hobune. Pidagem meeles kui rahvusvahelisel pinnal, kui antakse ühele poole kaksikkodakondsusõigus, siis peab seda kandma teisele poole. Ühel päeval ärkame üles ja meie muulastest Eesti ühiskond või seltskond läheb ja saab endale vene teise kodakondsuse ja mis me siis teeme? Mina olen seisukohal, et võib oma rahvast ja maad armastada, kaugeltki võib armastada, ilma et oleks just hääleõigust ilma et oleks isegi kodaniku õigust, küll aga tahaks seda õigust tulla igal ajal koju ja seal kodanikuks saada, kui ma oma pildid siin koti panen ja seal oma telgi lahti löön. Kas erimeelsused Eesti kogukonna vahel kalades on suured? No põhimõttelistes asjades küll, aga selle suure eesmärgi suhtes nüüd ma küll julgen öelda, et meil erimeelsusi. Me oleme kõik ikka sama asja eest väljas. Kui ei oleks need, kes ei ole sama eest väljas, need on juba kanadiseerunud. Läinud oma teed? Ei võta kontakti Eestiga. Jai, räägi eesti keelt. Nii et põhiliselt me oleme ikka kõik sama asja eest väljas, ainult võib-olla natukene räägime. Eri kasutame eri sõnu sama asja ütlemiseks. Mina olen seisukohal, et meil väliseestlastel on tarvis ja ka lähija pikas tulevikus. Minu meelest on tarvis keskorganisatsioone, kes ühendaks kõiki väliseestlas nii üksikuid kui ka väliseestlaste väiksemaid ja suuremaid gruppe mingisuguseks, võimalikuks ühiseks tegevuseks lobimiseks ja nii edasi, seda meil on tarvis ja meil on vaja koordineerivaid keskorganisatsioone mille kama aga ei nõustu, on need, need keskorganisatsioonid on kahjuks omaks võtnud ühe partei või ühe poliitilise seisukoha ainutoetamise. Näiteks. Kanada keskorganisatsioon tegi enne valimisi valimisega Haanja selgituse või informatsiooni õhtu ainult Isamaa ja ERSP-le, jättes kõik teised demokraatlikud rühmitused informatsioonita või informatsiooni nendest informatsiooni jagamata. Meie organisatsioon, altar, asist leidis oma kohustuseks seda. Ebademokraatlikku käitumist korvata sellega, et tegime oma Eesti majas siis oma informatsiooni õhtu olgugi et meil puudusid mõningate parteide esindajad ja pidime lihtsalt peaaegu loosi võtma oma liikmete hulgast, kes siis esitasid eri parteide seisukohti. Muuseas, ma võin ka öelda, et kommunistlikule parteile me siiski ei leidnud kedagi ja ei, võib-olla ei otsinudki. Nii et ka meie ei olnud päris demokraatlikud. Aga siiski kõik valimisliidud ja parteid olid esindatud ja nüüd ei, ajalugu ei saa öelda, et väliseestlased pääle viitkümmet aastat nõudes demokraat testile, nüüd kui võimalus tekkis, siis ainult kahe parteiga tulevad rahva ette. Sellega me ei saanud nõustuda ja sellepärast me tegime siis ka selle omapoolse informatsiooni koosoleku.