Ajaratas on eestlasi erinevatel aegadel pilutanud mitmesse ilmakaarde. Esimesed suuremad kanad, eesti asundused tekkisid sealmail käesoleva sajandi alul. Peamisteks eestlaste immigratsiooni aastateks Kanadasse kujunesid aastad 1000 948952 haripunktiga 1951. aasta kussimigreerus 4573 eestlast. 1971. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmeil registreeriti Kanadas juba 18008 10 eestlast. Esimese töökohad Kanadas olid enamasti ajutised, eriti neil eestlastele, kellele töökohustus oli tingimuseks sisserännuloa saamiseks. Kohti oli saada majateenijatele, haiglatesse, metsa tööle, kaevandustesse, põllutööle, tekstiilitööstusse, raudtee tööle, jõujaamade ehitamisele ja veel mõnele üksikule alale, kus vajati odavat tööjõudu. TÖÖ metsades, kaevandustes ja ulatuslike ehitusobjektide juures oli see, mis sidus suuremal hulgal eestlasi koos töötama ja tarvituse korral rahvus tervikuna esinema. Kõige rohkem eestlasi elab praegu Torontos ja selle ümbruse linnades järgnevat Montreal, mis oli sisserännuteeks neile, kes tulid laevaga Euroopast Halibaksi. Kolmas eestlaste arvult suurim keskus on Vancouver ja selle ümbrus. Täna algavas saatesarjas rääkigem sellest, kuidas eestlased oma uuel asukohamaal on läbi löönud. Esimese intervjuu palusin Eesti konsulid Kanadas Ilmar Heinsoolt et kuulda, kuidas sealne Eesti kogukond on välja kujunenud ja teiste rahvusgruppide hulgas suutnud end määratleda. Ma arvan üllatavalt hästi, see on mitte ainult minu seisukoht, aga kuna ma juba pikemat aega olen Kanada ametiasutustega nii-ütelda kolmel pinnal, see on siis allpinnal provintsipinnal ja linnalinnade pinnal olnud ühenduses, siis eranditult olen ma ainult kuulnud head eestlaste tegevuse ja, ja nendesse muutuste kohta. Ja ma peaksin ütlema seda, et minu isiklik kogemus on näidud, kui see põgenikelaine Kanadasse saabus 50.-te aastate alguses kas Rootsist või Saksamaalt ja siis nad tulid ilma keeleta ilma senditagi taskus. Ja ometi juba lühikeste kuude jooksul olid nad leidnud endale töökohad. Väga tublid puutöömehed ja ehitajad hakkasid Nad ehitamisega peale ja see on muidugi jätnud Kanada ühiskonnale ka ühe niisuguse väga hea mulje meie rahvat tublidusest. Mina ei usu, et eestlane on avaliku hoolekande poole. See võib-olla see on ainult üksikud juhud, kus on see olnud võimalik enamik, kõik klaarisid ennast ise, härra rajasid oma kodud. Varsti oli nendel omad majad, omad autod, omad suvilad ja asuti ka suurte ühiskondlikud projektide poole nagu omad korteri Eesti korterimajad. Tartu kolledž, mis on meie üliõpilasringkondade poolt rajatud. Ja siis muidugi meie arhitektid, meie arstid omal ajal oli eestlastes võrreldes nüüd meie rahvaarvuga kõige kõrgem protsent ülikooli professorid Toronto ülikoolis näiteks Kanada ülikoolides üldiselt, nii et see on loonud ühe sellise tubli pildi eestlaste tegevusest Kanadas. Kas eestlasel on mingil määral sõnaõigus kaasa rääkida ka Kanada poliitilises elus, ma mõtlen, kas mõni eestlane on valitud kohalike võimuorganite või kõrgema võimuorgani saadikuks. Ja seal oleme me huvitaval kombel nõrgemas olukorras. Poliitilised kontaktid on muidugi olnud meie organisatsioonide kaudu ja kesksete organisatsioonide kaudu ja see on olnud ka üsna heal tasemel. Meil on väga tihe koostöö teiste balti keskorganisatsioonidega, kes siis föderaalvalitsusega on pikki aegu ühenduses olnud. Me saime isegi nii kaugele, et meile lubati igal sügisel õhtu korraldada täitsa Kanada Parlamendis. Seda kutsuti Balti õhtuks siis, kus meie kultuurilised esinejad ja poliitilised kõned said maha peetud üle 15 aasta on juba see kestnud nii et kontaktid olemas, aga et meie inimesed oleksid kandideerinud näiteks parlamenti. Linnavolikogudes on nad kandideerinud ja ka sisse saanud, aga föderaalpinnal või ka provintsi pinnal meil ei ole oma saadikuid ja see oleneb ka, ma usun sellest, et eestlane, kes siiamaale tuli, Ta tahtis, ta vaatas ringi ja ta nägi, et üks väga hea tasuv elukutse on insenerid, nii et eesti poisid ja tüdrukud läksid sageli inseneriteadusi õppima, teised arstiteadust õppima ja üllatavalt palju. Tavaliste lihtsate eestlaste lapsed ikkagi lõpetasid kõrgkoolid ja on väga headel positsioonidel. Aga poliitiline vaist nagu võisi, ambitsioon, nagu puudus eestlast. Millised oleksid kasvõi kõige väljapaistvamad eestlased, keda Kanada ühiskond tunneb ja hindab? No, ma ütleksin näiteks teaduste alal on kahtlematult professor Talving, kes on mälu uurimise rahvusvaheliselt tuntud teadlane teisel rannikul, British Columbias oli meil omal ajal siiski üks minister Raudsepp, kes oli Briti Columbia provintsivalitsuse juures. No aga siis on juba järgmine tase, on nii-ütelda koha pealsed arhitektid, arstid ja sellisel tasemel ülikooli professorid, seal võiks nimetada kümnete viisi väljapaistvaid eestlasi, kes on nime teinud Kanadas. Siin on Torontos näiteks, kes Tartuga kolleksi hingeks ja ehitajaks oli, oli Elmar Tambold eesti arhitekt, kes on suurepäraselt edasijõudnud, siin on, siin on, võiks kümnete viisi neid ette lugeda, kes on väljapaistvalt edasi jõuda. Nii Eesti on taasiseseisvunud ja iga päev toob meile üha uusi teateid, kuidas väliseestlaskond on tagasi integreeruma Smi ühiskonda. Tullakse nõu ja jõuga. Ja üksjagu on tulijaid olnud ka Kanadast. Ja Kanadast vähemasti ma võiksin nimetada kahte, meil on üks on minister Arvo IT-värk on meie energiaministriks praegu, aga siis välisministeeriumist on kaks kanadalast ala Roliumi ja Toivo Klaar. Aga siis on muidugi ka teistel pindadel juba ärialal inimesed rakendunud, seal aga üks kolmas faas veel on, kus võib-olla ma näen kõiges suuremat liikumist ja kodumaaga ühendust, on see, et meie vanurid on pöördumas tagasi oma viimaseid päevi veetma Eestis ostmas seal endale kortereid ja maju. Ja selle kohta on mul väga tublisti juba küsimusi olnud viimaste aastate jooksul, nii et ma usun, et see Kanada ja Eesti ühenduse see aina saab tihenema. Te tegite äsja, mis äritegevusele ja eelnevalt leiutamise käigus oli juba kõneks ka, et Kanada valitsus omalt poolt püüab mitmeti kaasa aidata, juurutada programmi idaga kaubandustegevuse elavdamiseks ja sinna programmi kuulub ka Eesti ja selles osas on vist päris üht-teist juba teoksil. Jah, ma just naasasin eile Ottawas meie Kanada pealinnast, kus oli järjekordne konverents kaubanduse edutamise alal Ida-Euroopaga, eriti balti riikide ja Poolaga nimelt Kanada On aastate viisi kontsentreerunud oma kaubanduse arendamise lõuna hemisfääri peale, see on Aasias, Lõuna-Ameerikasse ja nõnda edasi. Nüüd aga tehti dramaatiline otsus just sel aastal, et Kanada paneb rõhu oma majandusprogrammidega Ida-Euroopale ja selleks loodi Kanada impordi edutamise asutis, mida nimetatakse treid Sassilitation känada. See on välisministeeriumi juures ja seal on umbes viis või kuus koosolekut olnud, kus selgitatakse seda programmi. Nende juhid on käinud Balti riikides isiklikult seal, et, et edutada Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast eksporti Kanadasse. Treithassilitation ühesõnaga otsib siit kaubanduspartnerid, kes siis hakkavad turustama meie kaupasid ja minul isiklikult on väga suur usk sellesse, kuna Kanada riigi rahad toetavad seda ja seal see on minu meelest väga hästi organiseeritud asutis. Teine asi on, mis mul kah nagu meelde tuleb, on see, et Kanada valitsus, seal on Task, fosfori instrument, tsentraal Jurop mis edutab konsultantide õpetajate tehnilise personalisaatmist Eestisse, Kanada kulu ja kirjadega firmadele ministeeriumitele, ametitele, kus siis Kanada eksperdid saavad anda nõu ja.