Pagulasmaadel asuvaid eestlaste poolt ühiseks kasutamiseks ehitatud või selleks otstarbeks ostetud maju on hakatud nimetama Eesti majadeks. Need on kui saarekese teestuse vaimse avaldamise olemasolu tõendiks aidates hoida alal eestlust ja süvendades vastastikust ühtekuuluvustunnet. Organiseerimisoskus on meie kultuuri üks põhivarasid. Esimene Eesti maja võõrsil asutati 1943. aastal New Yorgis. Austraalias on eestlastel kolm oma kodu Sydneys, Adelaidis, Melbourne'is, Inglismaal osteti Eesti maja Londonis ja Bradfordist. 1956. aastal Stockholmis muretseti Eesti maja 1958. aastal. Toronto Eesti maja tähistab aastaarv 1960. Selle esifassaadid leiame ka plaadi Hendrik Visnapuu mõtteteraga. Me kestame üle aja. Milline oli Eesti maja saamislugu. Selgitusi jagab maja peremees Ivar rast. AlusToronto Eesti majale pandi 1951. aasta jaanuaris kus tähendab õieti põhimõtteliselt on vaja nendele põgenikele, kes on saabunud üle ookeani, oma kodu, oma tükike eesti maad ja siis alustati ljardilist tegevust, rahakorjamismaterjalide hankimist ja moodustati siis aktsiaselts Eesti maja ja sellest nagu sa ise esimese o. Otsiti muidugi palju erinevaid variante, mis sobiks osta maja, sest ehitada oli raskem ja leiti siis üks variant, mis asub nüüd siin. Pruudi hävenium, üks vana, 100 aastane koolimaja millesse siis ajutisi sisse ja hakati teda oma jõudude ja nõuga parandama, juurdeehitusi tegema ja igatipidi mugavamaks ja hubasemaks teda looma ja mis siia tänaseks selle katuse alla on siis koondunud, kõik selle katuse alla on koondunud meie konsulaat eesotsas aupeakonsul, ilma Reinsaluga eestlaste kesknõukogu Kanadas, mille esimeheks härra Laas, leivad, meie elud, ajalehe toimetus, meie ühispank, eesti täienduskool, see tähendab nii gümnaasium, keskkool kui algkool, kui palju seal hetkel õpikas ligikaudu oskate öelda keskkoolis gümnaasiumis 40 last ja algkoolis üle 60 lapse julgelt. Just eriti sellest sügisest toodi palju palju lapsi juurde, kes soovib õppida ja täiendada oma eesti keelt. Siis on meil väikene kohvik, kohvik-restoran mis on saanud väga populaarseks kohtumispaigaks siin elavatele eestlastele ja ka külla saabunutele. Kas seal on võimalik maitsta ka meie rahvustoite? Toidud on päris nii kodumaised ja meenutavad oma kodusid ema, vanaema poolt tehtud til, suppe ja praade. Meie ühiskonnal oli, siis tekkis ka mõte, et meil on vaja oma ühispank nagu siin nimetatakse Credit Union. Seda selleks, et oma rahva usaldab oma panga tegevust ja pangategelasi. Sellega said kannad oma kasumeid nii pangale kui protsentidena panga klientidele. Ja ta on väga edukalt tänase päevani toiminud ja väga populaarne rahva hulgas. Sisenedes teie majja võib kohe astuda raamatukauplus ja sisenedes eesuksest on all abistamiskomitee. Suveniire raamatuid, juveelitooteid, ajalehti, muusika, helilinte videode, Heipe. Ja suuresti on Eesti Maja eestlaste kooskäimise kohaks ja siin tegutsevad ka teie arukad taidluskollektiivid. Meil on mitu laulukoori. Toronto Eesti meeskoor harjutab meie ruumides. Pensionäride koor, segakoor rahvatantsurühm Kungla, kes harjutab ruumides plussis, on maleklubi. Bridžiklubi. Kas Toronto väliseestlaste aastapallid toimuvad teemas? Ja aastalõpuballi 31. detsembril alati meie suures saalis ja mis on viimastel aastatel jälle saanud populaarsuse just alates sellest 91.-st, teisest aastast, kui kõik need suured muudatused on toimunud on ka siin ka elu palju rohkem elustunud ja. Toronto Eesti maja on ka koduks eestlaste kesknõukogule Kanadas. Milliste küsimustega tuleb kesknõukogul kokku puutuda. Nüüd, kui Eesti on taasiseseisvunud kesknõukogu president, laas leivat? Ojamaa leiavad siiski, et meie need keskkonnatsioonide rahvuskomiteed asukohamaades nendest on siiski suur vajadus. Ta mängib teatud koordinaatori rolli teiste organisatsioonide vahel asukohamaades tal valitud selle asukohamaa eestlaste poolt. Nüüd tal on teine struktuur, kui näiteks on kohaliku eesti seltsi sild või, või laulukooril või mingisugusel spordiliidul. Tema eesmärk on siiski poliitiline välisvõitlus ja poliitiline selgitustöö, mis teised organisatsioonid Eigata. Ja seda poliitilist selgitustööd kahtlemata on vaja veel teha, sest meie saatkonnad ja konsulaadid, välisesindused üldiselt lihtsalt ei saa seda inglise keeles nõndanimetatud lobitööd teha. See mõnikord ei kõlbagi nendele seda teha. Ma toon esile ühe konkreetse näite. Varsti saadame välja Kanada poliitikutele ja Kanada valitsuse liikmetele selgituskirja nende 13 komisjoni lõppkokkuvõtetest, et 13 välismaakomisjoni, kes on käinud Eestis uurimas nõndanimetatud inimõiguste rikkumisi. Meie leiame siin, et välisajakirjandus väga entusiastlikult mõnikord võtab vastu tõid Eesti kohta tassi poolt või siis vene saatkondade poolt, ilma et nad vastavaid andmeid korrigeeriks Eestiga. Nii et me proovime selle nõndanimetatud tisse, informatsioonile, selgitustööd teha vastu et see on üks konkreetne tööülesanne, mis, mis meie kanname edasi. Meie välisesindused, konsulaadid ja saatkonnad, nendel ei ole neid ressursse, et pidevalt sedasorti tööd teha. Ja siis me töötame ka siin Eesti organisatsioonide elul hoidmise alal, et meie saame ainult abiks olla Eestile nendes tingimustes, kui meie oma kollektsioonid siin on elujõulised. Oleme siin ka abiks näiteks hiljuti välja tulnud Eestist inimestele, kes on sattunud immigratsiooniprobleemidesse, kuigi meie ei soodusta mitte immigratsiooni Eesti poolt siiapoole. Aga mõned üksikud perekonnad või inimesed mõnikord satuvad raskustesse. Ja siis me prooviga nendel ka kuidagimoodi abiks olla, mitterahalise abiga, nõuandega ja nõnda edasi. Kuidas neid on? Kulgenud teie rahvusvaheline koostöö, ma mõtlen teistes riikides asuvate Eesti rahvuskomitee tega ja kuidas siin koostöö jätkub? Ja see toimub tavaliselt siiski ikka üleval, mis Eesti kesknõukogu kaudu, mille peakorter on Washingtonis ja New Yorgis kahes kohas. Niiet koordinatsioon käib selle ülemaailmse organisatsiooni kaudu. Kuigi meil on ka otsesed sidemed, eriti Rootsi ja USA keskorganisatsioonidega ühise seisukohtade võtmisel ja, ja teiste asjades. Nii et see Eegaaellu töö ei ole veel mitte veel vaibunud. Me leiame, et me peame siiski enda ühisseisukohti avaldama teatud küsimustes, mis toimub Eestis ja ka nendes asjades, näiteks Nõukogude Liidu või endise nõukogude liidu disinformatsiooni suhtes. Rahvuskomitee edela on aegade jooksul olnud. Et täita väga suur osa niinimetatud ESTO päevade läbiviimise, mis on maailma eestlasi koondunud ühte ja ja aidanud nende meelt hoida vabadus vaimu kõrgel. Viimane ESTO teadusi toimus New Yorgis, õige pea on tulemas. Stockholmi, Rootsi ja kodu, eestlanna muidugi soovib, et ta tuleks otsaga ka Eestimaale ja minu käest on küsitud ja olnud mitmel puhul mõttevahetusi, et kas mõni eestlane võiks hakata tulevikus toimuga Eestis. Selles küsimuses on, kuidas ütelda teravaid seisukohti, mõned tõesti tahaksid, et ESTO päevad toimuksid totaalselt Eestis. Teised siiski vaatavad selle peale, et see on ikka väliseestlaste üleilmsed päevad. Ja kui üks osa nendest saaks toimuda Eestis, nagu ma saan nüüd aru, juhtub 96. aastal. Et see võib olla rahuldaks mõlemaid pooli. Siin on tõesti lahkarvamusi selles küsimuses, nagu ma toolitasin, ennem mõned siiski arvavad, need olid ka väliseestlaste päevad. See tähendab, et meil hea meelega näeksime seal tuhandeid kodueestlasi osa võtmast. Aga minu isiklik arvamus on, et kui ta nüüd läheb, ütleme, Tallinnasse või kuskile mujale Eestisse nad ei ole just enam ESTO päevad, siis on mingisugune muu pidustus, mis on ka vajalik, eks ju. Neid üritusi, mis tõmbab rahvas kokku ja annab ühistegevust grupile sellel on ka väärtus. Nii et ma usun, et järgmine Ongitse murde murdestud vaatan, kuidas pärast sõda need asjad kujunevad. Sest ma kujutan ette eel Alavesto ühist lõppakordi, miks ei võiks toimuda siis lahe teisel poolel meie ühise laulukaare all mis ühendaks kõiki eestlasi, nii kodu- kui raetaga. Absoluutselt nõus, kui see logistika on võimalik korraldada, tähendab ööbimine, transport ja kõik need teised asjad, absoluutselt taust sellega. Toetan seda.