Selle nädala uhiuus Eesti laul on möödujad, see on üks lugudes tralisi juuniori kohe-kohe ilmuvat albumilt tööjanune. Tere tulemast, Ralf. Tere. Tere. Enne kui me. Ma loodan sul midagi selle vastu ei ole sinu asjadest personaalsetest asjadest muusikaga seoses rääkima, hakkame. Ma korraks. Tuletaksin meelde eelmist nädalat, kui ma nägin sind Mikk Targo juubelikontserdil laval ja küllap sinu muusikalistest tegemistes on ka muid nii-öelda kõrvalprojekte või selliseid ajutisi ülesastumisi, kuidas sa ennast tunned sinu jaoks täiesti võõrast materjali esitades, kasvõi seesama Targo juhtum kus sa sõna otseses mõttes särasid, rokkisid lauludega neiu mustas kleidis näiteks ja ja Sa haara kinni mu käest ja mis kõlasid tegelikult väga vingelt, aitäh. Ma. Ma võin öelda, et mul on tegelikult vedanud vedanud selles suhtes ning kutsutakse sellistele projektidele mida, mida siis tehaksegi ühe kontserdi raames näiteks muusikalid või või ükskõik millised, millised sellised suuremad projektid, et mind on kaasatud lisaks sellele sellele popmuusikale, mida ma ise viljelenud tegelikult neid lauljaid on, keda keda kutsutakse sinna, aga võib-olla on välja kujunenud mingisugune konkreetne seltskond seal juba, kes käib ja ilmselt aastatega kergelt muutub, aga praegu on? Ma ei tea, ma arvan, et mul on väga vedanud. Sinu jaoks pikalt mõtlemist taolistel puhkudel pole, sa oled pigem poolt. Jah, näiteks Mikk Targo puhul ei olnud küll mingisugust mingisugust kahtlustest, kellele meister meeldiks. Kõudva on minuealised tegelased siis, et ma olin küll tohutu Godvanni fänn ja, ja Tõnismäe fänn ja kõik need artistid, kellele Mikk Targo on lugusid kirjutanud. Ma arvan, et on väga head lood, väga-väga siuksed hitid. Suur au on neid kusagil suurel kontserdil esitada. Kuidas sa laulusse Sa haara kinni mu käest suhtusid, arvestades, et originaalis ilmus vist ajal, kui sind veel ei olnud sündinud. Jah, aga ma olin päris üllatunud pärast kontserti kommentaaridest, mis ma sain, et et inimestele tohutult meeldis see lugu, esitus arvestades seda, kui vähe proove meil oli siinsamas raadiomajas, et seda suurt seltskonda 30 inimeste praktiliselt orkestris pluss back'i lauljad, pluss solistid, et seda kõike kokku saada kahe prooviga, siis on, on see ikka päris päris hea tulemus, on seal mingis mõttes põnevam sellise koosseisuga midagi teha sinu tavapärasest üsna erinevas variandis ja see ongi hästi erinev ja, ja seda ei juhtu, seda ei juhtu lihtsalt igal kontserdil. Kuhu mind siis on kutsutud orkestriga ja big bändiga, see on ikka hoopis midagi muud. Mul on õnnestunud näiteks laulda ka politseiorkestriga Mart Sandri orkestri ja see kõik, mis seal laval toimub, see nii elus. Ja, ja sellele on hoopis hoopis teine maik juures. Kuidagi tunned ennast? Ma ei oskagi öelda, et kas seal oleks nagu kergelt kallis maitse asjal juures või lodjakaup jah, et kõik, kõik nagu annavad endast midagi sellel hetkel, et see on väga-väga tagasi oma liistude juurde, kui laval bänd ei ole minna, kuidas see tunne siis pärast on, kui laval bänd ei ole, eks need niimoodi põhjadega esindatud on. Ehk siis fonogrammidega on päris palju esinetud. Ma enda esinemised olengi kõik fonogrammide saatel teinud kompenseerinud nii-öelda seda bändi erinevate tantsijatega ja nende poolt välja töötatud koreograafiaga, et võib-olla siis midagi silmale vaadata oleks huvitavamat, mida detsembrikuu sulle veel toob. Meil on tulemas selline suur suur kontsertprojekt taas valge gospel, mis on kogunud oma kahe eelneva aastaga, eelmine aasta siis ei vahele. Aga sellest eelnevad kaks aastat kogunud nii suurt populaarsust, et inimesed eelmisel aastal iseenesestmõistetavalt arvasid, et see kontsert tuleb, kuigi ei tulnud, kui korraldati küsitlusi, et, et noh, et kuhu teie läheksite selle aasta jõuludel, millisele kontserdile siis mingi osa inimestest vastased? No ma läksin sinna ja kindlasti valgele kosmelile, kuigi seda ei olnud kusagil reklaamitud ja seda kontserti ei olnud sel aastal. Et sellest tulenevalt me otsustasime, et me siis teeme sel aastal uuesti selle projekti, ma ei tea, mis selle kontserti selle projekti fenomen on, aga, aga Nokia kontserdimaja üritus puhtalt internetireklaamiga välja enne seda, kui üldse jõudis reklaam telesse minna, et see on täitsa müstika. Ma ei tea, mis selle, mis inimesi gospel muusikas nii väga võlub, aga see on väga tore. See muudab küsimuse sellest, millist muusikat teha ja kuidas Eesti inimestele korda minna ainult ja ainult keerulisemaks või hakkab mingisugune pilt sinu peas nende aastate jooksul tekkima ettekujutlus sellest, kuidas eestlased muusikasse suhtuvad ja mis neile oluline. No Eestis on hästi populaarsed laulupeod ja on on hästi populaarseks saanud saade Laululahing. Et neile meeldivad sellised massidega ülesastumised, et kuulda seda võimast koos heli, mis sealt koorilt siis välja tuleb. Ma arvan, et seal midagi kuidagi sellega seotud, eks kindlasti lauluvalikus on ka päris palju kinni. Rolf Juunior on meil külas, meil on aeg esitleda kohe-kohe nädala laulu, see on kohe ilmuva Rolfi albumi ööjanune üks lugudest, möödujad. Taustaks olgu kuulajatele öeldud nii palju, et selle loo väljavalimine minu jaoks osutus kokkuvõttes üle jõu käivaks ülesandeks. Sellel plaadil kokku on 13 lugu. Nendest kolm, neli olid sellised, mille ma oleks võinud noh, põhimõtteliselt kõik võtta siia nädalalauluks. Kui mõõdupuuks oleks lihtsalt see, mis mulle meeldib ja siin on kõrvale jäetud need varasemat tuntud singlit Freedom ja ja purunenud killudeks. Rolf tuli stuudiosse, palusin tal siis otsustada, et milline kolmest loost läheb ja selleks sain möödujad. Ilmselt üks tulevane singelplaadi pealt võiks olla. Küll, et ma isegi ei oska öelda praegu prognoosida, et mis ajal võiks ingliks minna. Aga selles loos on jah midagi, midagi sellist, no mida ma siiamaani võib-olla viljelenud ei ole. Just see, see õhustik, mis sellest jälle laulu kuulamisest tekib. Johannes Lõhmus, kes on selle plaadi Masterdanud, ütles selle laulu kohta kuidagi kergelt hüpnotiseeri. Nii et kui sa kuulad seda laulu sisse, kammib ära sind kuskile mujale, ma arvan, et see on hea, kui sa saad laulu kuulates ennast millestki muust välja lülitada. Kelle laul son? Selle viisi olen teinud mina ja sõnad. Mulle ei tundu absoluutselt mitte ühtegi ideed, kuidas neid sõnu teha, siis ma pöördusin Maieni poole. Maian, tegin need sõnad. Maian on siis Kärmas, Maian Kärmas, Maian tegi need sõnad, kuigi ta alati ütleb mulle, et ei proovita nüüd veel ise jääd, sa kirjutad ise ka ikka sõnu ja nagu ma ütlesin talle, et mul ei ole absoluutselt mingisugust ideed. Aga sa proovisid päriselt ka, et oli pliiats käes või arvuti tagaistet, noh nüüd ma kirjutan sõnad sellele. Mul olid mingisugused mingisugused read, aga, aga ma ei suutnud neid klappima panna ja kuna aega oli ka suhteliselt vähe ja ja neid plaate on võib-olla kõige mõttekam anda välja aasta lõpus, siis oli kuidagi kiiremini käes ja, ja, ja ma ikkagi helistasin talle, ütlesin kuule ei tule sellest asjast midagi välja, et äkki äkki sul on nii, et kui sa kuulad seda meloodiate viisi, siis hakkab kohe midagi midagi jooksma, järgmiseks lõunaks oli olemas, ma isegi ei mäleta, kui kaua tal läks sellega kõigele nädalat küll ei läinud. Olid varem, kui nädalaga valmis. Kui sa terve plaadi peale mõtled, siis siis möödujad oli pigem plaadi algusaegadel valminud lugu või viimases lõpus ta oli. Kui ütleme niimoodi tervikuna valminud lugu ikkagi suhteliselt alguses, ta valmis tegelikult koos, kui me neid, seda taustmuusikat, sinna tegime, neid saundi. Me otsisime koos Vallo Kikasega, kellele ma olen suure tänu võlgu, siis siis see lugu sai oli, läks ühte perioodi ö janusega mis on ka selle plaadi üks lugu ja ka nimilugu, plaadi nimilugu. Et need kaks lugu sündisid, ütleme siis niimoodi, et kahe päeva jooksul Kuidas sina oma loo välja pakud peas tekkinud või kusagilt tulnud laulu põhja teeb? Ma saan aru, Vallo, eks. Keda sa mainisid või teete koos? Me teeme seda koos, et Vallo. Enda suundumus on selline vägagi progressiivne tantsumuusika, mida ma ise kindlasti ei kuula, sellepärast et ma ei oska sealt midagi välja kuul kuulata, midagi välja kuulda, et mul ei, mul ei paku see midagi, aga tema mahitusel midagi on jõudnud sõnu jah, et kuidagi kuidagi see minu maitse ja tema maitse kokku panna ja siis me jõuame mingisugusele kompromissile. Et saundid ja kõik, kõik see asi kokku annabki, annabki selle lõpptulemuse, mis, mis sellel, mis sellel plaadil need saanud on, kuidas valla on teinud ka inglipõhja, kes oli päris päris minev minevikuga? Mis oli väga, mis oli väga hea plaat ka ühe raadiosaatejuhi jaoks, aga uuesti korraks selle alguse küsimuse juurde, et kuidas sa oma loo välja pakud arvestades, et musa on noh, praktiliselt kõikides selle plaadi lugudest kaasa arvatud möödujate elektrooniline mõeldan, süntide arvutitega tehtud, eks siis siis kuidas sa selle välja pakud, kas mängib kuidagi klaveril meloodia ette või mulle tegelikult. Kodus endal olemas arvutis muusika tegemis programm, lootšikk, millega ma siis MIDI-klahviga mängin, sinna erinevad bassipartiid, mis iganes keelpillid selle põhifraktuuri sisse, et kui ma lähen lollo juurde, siis muidugi selle kõikide lugudega, nii, aga mingite lugudega on olnud, et Mallo juurde ja siis me vahetame lihtsalt saundid ära ja aroniseerimine võib-olla midagi juurde või võtame midagi maha. Et see põhiAranseering käib ikkagi ikkagi selle tööpõhitöö käigus juba, kui, kui see põhja tegemine seal Vallo juures algab. Väga palju sõltub ka saundidest seal soundi kõlastik, mis sinna kõrvale sobib või ei sobi üldse. Kõige rohkem võtabki aega nende helide leidmine sinna muu asi, kõik see harmoonia, paikapanemine, see käib, see käib, see on minutite küsimus, ei ole üldse. Selles ei ole mingisugust probleemi, et just täitsa kõla kõlapilt saad õigeks, see on kõige kõige suurem vaevanõudev asi. Kuidas oma lauludesse tekstidesse suhtud? Oled sa nõus sellise muusika puhul võib-olla jääb tekst natukene rohkem tagaplaanile kui võib-olla mõnes teises stiilis, mis on? Hästi isiklik ja intiimne jah, kui, kui seda nimetada rütmimuusika juures võib-olla, võib-olla võiks arvata tõesti, et, et see heliline saundiline pool on seal olulisem see, mis, mis inimesi raadiot kuulates ööklubis tantsides käima tõmbaks, aga, aga samas ma arvan, et sõnadel on ka ikkagi väga suur, väga suur osakaal. Et need jääks meelde mingisugune repliik, eks inimestele meelde, et kui nad kuulevad seda. Ah nüüd tuleb see koht seal, laulavad kõik seda koos kaasa, neid, nii nagu eelmise plaadi peal oli, noh ma tea, muingel saaja, no näitega oled liiga noor ja, aga ma arvan, et sel plaadil on, on, on sõnad vähemalt mõnedes lauludes läinud võib-olla veidi sügavamaks ja selliseks see on mitte nii pealiskausid, et sina ja mina ja ja küll meil on tore olla, vaid et võib-olla nende sõnade taga peitub midagi muud. Ja ma arvan, et nendes lauludes on kindlasti midagi, midagi rohkem. Kui esmapilgul neid sõnu kuulates mulje jääb. Ralph, kui seda plaati kuulata, siis mulle on jäänud mulje, et läbiv joon enam-vähem on justkui leitav selline noh, hea nagu sa ütlesid rütmimuusika ja klubi klubi lik lähenemine. Aga ometi see plaat justkui exit vahepeal ära kuhugi näiteks ütleme kusagil poole peal ööjanune ja tuulepealne maa, tuulepealne maa, siis üks suvine singli laul nii-öelda siis lõpupoole jõuame me lauluni, May Immortal. Ma pealkirja järgi, kusjuures. Ma arvasin, et see, võib-olla see lugu noh, lihtsalt eks vana Eestist ei olegi, ma ei tea ühtegi teist sellist lugu, just suur suur Evennessons hitt klaveriga. No ma ei taha öelda morbiidne, aga, aga noh, põhimõtteliselt sünge küll, väga ilus lugu. Aga ikkagi ja siis ülejäänud plaat on kõik selline. Noh, näpud püsti, ütleme nii, kuulajad, ja näinud, mida ma tegin, et kuidas sellised kohad plaadi pealt sisse sattunud on, kas meelega? Või juhuslikult ma arvan, midagi juhuslikku selle plaadi juures ei ole. Ei ole kindlasti see ö janune, lugu on nii sõnad kui viis minu kirjutatud. See on nii minu kui kui Vallo, ütleme nii, et lemmik lugu sellelt sellelt plaadilt, mida me koos produtseerime, organiseerisime. Kuidas ta sai lemmikuks, mille järgi sa isiklikult neid oma lemmikuid paika paned, mida sa selles hindad? Võib-olla see harmoonia ja need, need saundid, mis seal on, et ma julgen väita, et see lugu on midagi sellist, mida ei ole Eestis Eestis varem tehtud. Võib-olla ma eksin, võib olla. Ma olen nii muusika teadlik inimene. Ja ta ei ole kindlasti tüüpiline popmuusika võib-olla isegi liigitaks sinna kusagile filmimuusikasse, ta võiks väga hästi sobida mõnele filmi soundtrack-ile. Võib-olla see harmoonia on isegi kergelt selline James Bondi nik võib-olla natukene õudu tekitav. Klassikalised Päkid, mida ma sinna sisse tegin, sest et tegelikult see lugu oli kõige viimane lugu, mis oli sellises seisus, et Liidvokaal oli sisse lauldud. Kõik oli just samas. Aga see lugu absoluutselt ei toiminud koos vokaaliga, ta jäi igavaks. Ja siis ma tulin sellele ideele, et aga prooviksin klassikaliselt päkke laulda sisse, et selles mõttes, et laulad sellised tumeda tooniga ja, ja, ja suure vibraator on kunagi klassikalist laulmist õppinud ka. Ja see lugu muutus totaalselt kohe teiseks. Mul langes kohe kivi südamelt, kui, kui kui see idee oli, oli, oli ellu viidud ja see toimis. Maim Mortal, see on lihtsalt lugu, mis mulle väga meeldib, mida ma olen tahtnud kogu aeg laulda. Kuna see plaadi väljaandmine jäi jõuluaega, siis siis ta võib-olla tekitab kerget sellist selle aja, selle laulu ka. Mulle tundus, et see lugu võiks oma oma harmooniat sobida, sobida kokku kõikide nende teiste lauludega. Venemaa on on nendest plaadil olevatest lugudest kui siis Freedom ja purunenud pillad välja jätta kõige esimene lugu, mis üldse sündis sinna, selle lauluga on nüüd küll. On täiesti selline lugu et stuudiosse minnes oli mul olemas kõik viis harmoonia, kõik oli olemas. Aga mis sellest laulust saab, ka see tuleb, kiire tempo oli aeglane. Et see hakkas sündima kõik alles kohapeal. Ja see lugu sai valmis nelja tunniga mis on suhteliselt kiire, suhteliselt kiire aeg, aga esimesest minutist peale stuudios kuidagi jooksis jube hästi. Selle plaadi lauludest üks on Eurovisiooni karussellil tiirelnud, ma usun, inimesed mäletavad seda Frieda küll. Mis sa praegu arvad, kui aasta lõpp läheneb ja, ja ühtlasi teed lain laulude esitamiseks eesti laul konkursile? Kas mõni selle plaadi lugudest miski võiks veel jõuda sinna? Ma ei välista midagi, aga kusagil juba ütlesin selle välja ka, et kui mu käest küsiti, et noh, Rolf, kas sa siis sel aastal ka läheb Eesti laulukarussellile tiirlema siis ma ütlesin, et ei ole nagu mingisugust otsest otsest plaani, et ma olen seal viimasel ajal olen päris palju figureerinud ka ja küll bäkki lauljana ja küll küll soolot tehes, ma arvan, see idee peab ikkagi väga hea olema, et ei piisa ainult laulust lavaline olemine ja kõik, mida seal teha. Et sellel on väga suur, väga suur tähendus, et et silma paista ja meelde jääda ja et see toimiks. Ja et see toimiks ka mitte ainult siin Eestis, vaid et see toimiks ka piiri taga, selline omaette teadus, kõikide nende ideede välja genereerimine ja, ja nende toimima saamine. Nii et annad alla enne võitu, ei anna alla, aga, aga kindlasti, kui mul ei ole ideid, siis ma, ma arvan, et ma pigem jään kõrvale sellest võistlusest. Kui nüüd minna uuesti sellele võistlusele, siis ma peaksin minema juba aste kõrgemal või, või olema nendest eelmistest aastatest kergelt üle, mitte minna samal tasemel või rääkimata sellest, et minna kehvemal tasemel. Võib-olla sellena pean enda jaoks välja mõtlema ja töötama, mida me seal inimestele pakkuda tahaksin. Naljakas asi on selle eurovisiooniga, eks ole, siis kui on jutt, et ei lähe, siis on häda ja siis kui on jutt, et ikka läheme, siis on jälle häda, et näed, jälle tuli sinna ja on sind häirinud, see, see kära ka natukene või või selline uskumatu ja mõnes mõttes arusaamatu suhtumine eestlaste poolt sellesse. Projekti kunagi häiris ja päris palju enam mitte, sest et ma ei tegele selle ütleme nii, selle tagasisidega, mida me võime kuulda, näha, lugeda kõiksugu kollastest, ajakirjadest, ajalehtedest. Ma ei loe aastaid kommentaare enda kohta. Sellepärast et ma arvan, et need inimesed, kes seal kommenteerivad neil on millestki väga-väga puudu jäänud siin elus, sest et kui mul tekib idee midagi või kedagi kommenteerida, siis mul on selleks sõbrad. Et ma helistan neile, ma saan nendega kokku, me arutame neid asju ja me jõuame mingisugustele järeldustele. Aga ma kindlasti ei lähe seda internetti tegema inimestega, keda ma üldse ei tunne ja ei tea. Naljakas on see, et nad lähevad vist seal omavahel kaklema ja, ja aga, aga ma olen jah, kuidagi sellest ennast ennast täiesti lülitanud, jääks nahkale kõvasti paksemaks kasvatatud siin aastatega ei lähe see sapi loopimine absoluutselt enam korda. Et inimene on juba kord selline olemas, et on hästi, on halvasti. Lõppkokkuvõttes on ikkagi ikkagi vaja viriseda, et võiks olla, nii, võiks olla. Võib-olla hoopis teistmoodi. Rolf, kas sinu elus ka muresid on saaled üldiselt jätnud sellise positiivse ellusuhtumisega inimese mulje, et ma ei arvagi, et sa peaksid kusagil fotol ajalehte ilmuma mingis imelikus lõpetuseks, et sa oled tundnud nagu selline positiivne tegelane, aga on sul selliseid halbu päevi ka, kus hommikul ärkad üles, ei viitsi välja minna ja kui, siis mis sinu tuju rikkuda võib, on selliseid asju Eestis, mille peale sa mõtled, et kurat küll, noh, jälle noh. Mis mu tuju rikuvad, on näiteks tühi kõht, sellised koledad ilmad meil siin Eestis on. Need on mingis mõttes kõik lahendatavad, tühi kõht sellega sellega ei ole, ei ole mingit probleemi. Seda saab täita. Aga, aga need ilmad mul on olnud sel aastal kummaliselt palju võimalust viibida Eestist eemal, ma arvan, see on ka tulnud kasuks sellele plaadile ja kellele see plaat on võib-olla ka nii kiiresti valmis saanud siit Eesti Eesti kliimast välja saada, sest et praegugi aknast välja vaadata, siis midagi midagi lõbusat sealt vastu ei paista või kuidagi see ei innusta. Et kui see, kui sul on võimalus saada korrakski siit eemale talaks inimestel, kellel on see võimalus, siis jumala eest tehke seda. Et tagasi tulla, on, on, on hoopis hoopis teine tunne, jube hea tunne. Kas kunagi küsiti, et mis on see asi, mis sulle alati naeratuse näole toob, siis? Siis ma vastasin sinna sellele küsimusele, et lennujaam et ükskõik, et kas sa lähed või sa tuled ikkagi on kuidagi kuidagi hea. Muusika juurde veel tagasi. Kas Vahur Valgma või Peeter Raska sellesse plaati kuidagi puutub, sellesse uude paati nüüd? Vahur sellesse plaati ei puutu absoluutselt, et eelmine plaat sai meil küll kahasse tehtud. Ma arvan, et kui ma oleks selle plaadiga koos temaga teinud, siis võib-olla see oleks, on mõneti enda kordamine käidud, tee käidud tee ja ma arvan, et see tuleb kasuks meile mõlemile. Lahurcin elab, näeb ja areneb samamoodi nagu minema selle aastaga ja kes teab, võib-olla tulevikus teeme veel midagi koos. Midagi ei ole välistatud, aga mulle meeldis, ütleme niimoodi, et selle plaadi juures kõige rohkem kõige rohkem see, et ma sain seda enda enda asja sinna võimalikult palju sisse panna. Selles suhtes on vallaga ikka väga hea koos töötada ja ta on ise ka öelnud seda, et minuga on hästi lihtne koos töötada, et mul on kõik nagu visuaalselt ja ideeliselt kõik kõik juba olemas, et mida ma tahan sinna saada. Küsimus on ainult nendesse saundide leidmises ja nupu keeramisest, et need, et need kõik toimiksid vallaga on super super hea koostööd teha. Meie jutuajamise lõpetuseks selle jutuajamise algusesse korraks tagasi minnes me rääkisime esmaspäeval sellest kui mõnus on eriprojektidega laval olla ja kui sul on suur bänd selja taga, kas see sinus endas kunagi ei ole tekitanud ahvatluste live-koosseis kokku panna ja võib-olla siis küll veidi teises võtmes neid lugusid teha, aga, aga ikkagi. Ma arvan, et noh, need lood kannataks ettemängimist ka ju tavaliste instrumentidega. Kannataks kindlasti. Tänapäeva tehnika on nii kaugele arenenud, et kasutatakse hästi palju back Trace. Mis siis tähendab seda, et mingisugused saundid, mida ei ole võimalik laivis tekitada on siis ühe sellise tracki peal pandud, kus on veel lisaks klik, mida trummar oma kõrvas kuuleb, et et need lai pillid ja see Bäcking track ajastuselt kokku jookseks. Aga, ja ma ei ole endale bändi teinud just just sellepärast, et see on tegelikult päris kulukas ettevõtmine, kulukas ettevõtmine nii-öelda siis tellijale, kes siis mind peaks kusagile kusagile esinema kutsuma. On, et tänu sellele ma teen ennast kättesaadavaks ka nendele inimestele nendele klubidele, kes võib-olla iga kord ei saa endale lubada live-esinejad, et kindlasti bändi tasuta esinemisest maha arvestada, siis see on tegelikult päris suur summa, mida siis nii-öelda ööklubi mind esinema kutsumisel võidab. Et see on puhtalt selle sellepärast. Kas sa väiksematesse Eesti paikadesse sattuda esinema mõnesse paari või, või ma ei tea vanasse kultuurimajja näiteks mingisugune seltsielu veel keeb, et on sul sellist asja ka ette tulnud või ikka ikka suund. Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Tartu. Olen sattunud külm. Kui mul tuli välja ingliplaat, siis ma arvan, ma käisin vist kõikvõimalikud Eesti kohad ja väiksemad ja suuremad läbi ja ma käisin ka isegi ühel korteripeol, kuhu mind kutsuti. See oli päris päris suur korter läbi kahe korruse ja kõrgete lagedega. Ja väga uhke, väga uhke koht ja seal toimus mingisugune stiilipidupäeval, toimuski sound check ja kõik asjad nii nagu nii, nagu asi käib, tantsijad mahtusid ka tuppa. Tantsijaid ei soovitud kaasat soovitada, ainult et ma tuleks, laulaks ala kuskil kolm-neli lugu. See oli päris päris selline kummaline kogemus laulda kellelegi elutoas vaiba peal. Inimesed istuvad diivanile tugitoolides. Nad olite juba selles mõttes meeldivalt vindised, et nad seal tantsisid kaasa, tantsisid ja elasid kaasa. Üks 40 50 inimest võib-olla võis seal korteris olla kokku päris lahe, ma ei kahetse seda. Ma arvan, et kõik artistid, kellel on selline võimalus, minge, tehke ja proovige niuke, päris kummaline ja veider, aga, aga on, mida meenutada. Maa paikades esinemine on teistmoodi, on teistmoodi, maainimestele läheb nii-öelda maainimestele siis, kes ei ole, ütleme suurtes linnades, Tallinn, Tartu, Pärnu, kes jäävad väiksematesse kohtadesse. Neile lähevad sellised esinemised rohkem korda, aga nad ei usu, et ma laulan live is. Ma ei pane seda neile pahaks, aga, aga tänapäeval päeval on ikka väga vähe neid artiste, kes enam vokaali laivis ei tee. Et see kõik ülejäänud muusika ja bäkki hääled tulevadki tausta pealt. Aga ma võin siinkohal öelda, et ma laulan kõik oma esinemised laivis ja Ma olen keeldunud nendest aastatest, kus mulle öeldakse, et meil ei ole, meil ei ole raha eli erimehe jaoks või et meil ei ole sellist tehniliste võimaluste, siis ma olen lihtsalt öelnud, et kas siis oma esinemistasust kuidagi kompenseerinud selle, et need tehnilised asjad jõuaksid sinna kohale. Ma arvan, et see on inimeste petmine, kui sa lähed lihtsalt ja võib sama asja selle kodus selle plaadiga peale panna ja kuulata. Nojah, aga ikkagi üldiselt toas ju Relfiunjar samal ajal mikrofon käes ringi kargab. Seda küll, aga, aga kuidas sa aru saad või kuidas sa tead, et nad ei usu sind, kas nad tulevad pärast kontserti rääkima või, või sa esinemise ajal näed nende silmis sellist kahtlustavad pilgud? No teame-teame on olnud inimesi, kes esireas ja hüüavad seda oma kõval selgel häälel lihtsalt välja, üle kogu üle kogu ööklubi sai laula ju päriselt või siis ma olen teinud lihtsalt selliseid, et lükkad, et ma võtan mikrofoni endal suu eest ära ja näiteks panen selle tema suu, et et ta võiks sinna siis midagi laulda. Aga üldreeglina see paneb neid kuidagi kuidagi paika ja tõmbab tagasi, võib-olla tekitab nagu mingisuguse mingisuguse respekti, et ahah, okei, et võib-olla ta siis tõesti laulab otse. Siit küll ei tulnud praegu vokaali, et ei tea, inimesed on sellised. Kummalised Ma ei tea, miks nad arvavad, et, et me ei laula otse bändi ka ju ei ole. Selles suhtes küll, jah. Selle sellepärast ma olengi võib-olla natukene mingisuguseid lugusid laulnud veidi teiste meloodiatega või hõikan mingisuguseid asju vahele ja lasknud rahval laulda, et nad saaksid aru, et et see on, et see on reaalne. Aitäh, Rolf. Aitäh, et kutsusid.