Kirjanduses. Nagu ma viimati siin Peeter Oleski ka minu nimi, Mart Ummelas rääkisime, on meie järgmine täht-i ja see i ei ole mitte kirjaniku nime, algustäht. See on Jaan Kaplinski aastal 1941 sündinud lõunaeestlane ka ju lõunaeesti keeli kasutanud oma värssides ning teisest küljest on ikkagi väga suure lugemusega väga laiade huvidega inimene kelle kohta näiteks sõna literaat ei sobi ja arvestades tema huvide suurust, ei ütle ka sõna luuletaja nii palju, kui võiks arvata. Perekonnaisa ja ta elab nagu ta ise ühes eluloo keeldudes ütleb väiketalupidaja elu. Nii et loodus on tema ümber ja ta on suurele rajal loodusemees, aga mitte kui otseselt bioloog, vaid inimene, kes elab loodusesse sisse. Sa ütlesid, et ta on eesti kirjanik, eesti luuletaja, kuivõrd eestlased näevad teda oma rahvuskaaslasena tihtilugu, kui me vaatame igasuguseid kommentaare internetis ja mujal siis tuuakse välja see, et Kaplinski ei ole nagu väga eestlane. Laua taga ise ei ole öelnud, et ta on puhas eestlane. See on minu jaoks mõnevõrra pseudoküsimus selle päästeet, luuletaja muutub kellekski selle keele kaudu mida ta kasutab, mida ta kasutab ja eesti luuletaja kirjutab eesti keeles, neid keeli võib olla mitu nakku öeldud. Jaan Kaplinski Puusepp peab ka paika. Aga see, et tema isa oli poolakas ja suguvõsa on küllalt suurjaan. Klenski on seda eraldi uurinud. Ja seal on oma kaasaegsete kontaktid olemas see, et seal võib olla seotust juutidega, aga see kõik ei tee olematuks. Seda, et ta on alustanud luuletajana eesti keeles, jätkab seda siiamaani, on olnud ja väga suur töömees. Raamatuid tuleb järjest ja nad on intrigeerivad heas mõttes sest nad panevad mõtlema ja lõppude lõpuks on seal ka meiesuguste tööd üks kergendav asjaolu, nimelt nagu eelmises saates oli juttu kommenteerib tihtipeale seda, mida ta teeb, aga teenib siis ka seda, kes ta on oma raamatus isale, seal siis kirjad mehele, keda ta ju ei ole reaalselt saanud näha. Ta ütleb, et tegelikult on ta metsloom. Ja see on küllaltki huvitav, tähendab tähelepanek, sest sellele järgneb põhjendus. Metsloom ei ole Jaan Kaplinski järgi mitte kiskja vaid see tegelane, kes otsib metsas üksildust pelgupaika tahab olla ise taha olla tingimata karjaloom, nagu näiteks hunt, kuigi ka hunt võib-olla üksildane. Katsu sa leida õiget võtit inimese suhtes, kes küll oma avameelne oma raamatutes ja artiklites, aga kes tegelikult on pelglik. Luuletaja peab olema julge, aga siin saavad kaks täiesti vastandlikku omadust korraga. Kokku on ka teine autobiograafiline tunnistus. Jaan Kaplinski teises raamatus paralleele ja parallelismi ilmus möödunud aastal Tartu Ülikooli kirjastuse. Ja seal ta jagab ikkagi järjekindlalt kultuuri kaheks. Üks on meditatiivne ja teine on kommunikatiivne. Selle järgi on Jaan Kaplinski kindlasti meditatiivne mõtiskle. Aeg voolab teistsuguse kiirusega kui näiteks Jaan Krossil. Mis mõttes teistsuguse kiirusega? Ma ütleksin, et Jaan Kaplinski aeg on aeglasem see võib-olla selle mõjul, nõnda et ta on väga suure ida kultuuri asjatundja. See ei ole mitte ainult üks rahvas, vaid see on tohutu areaal, ka seal ikkagi kolm miljardit inimest, vähemalt lisame juurde, kui vana see kultuur on maailma tulevikke ollakse, ongi see. Teisest küljest see, see võib olla tingitud see aeglus nendest noorpõlve matkadest ja kokkupuudetest, mis olid Jaan Kaplinskile endast märksa vanemate meestega, kes õpetasid teda loodust nägema. Ja üks neid, kes õpetas teda linde jälgima ja linnulaulu kuulama, oli kauaaegne Tartu ülikooli selgroogsete zooloogia professor Johannes Piiper. Ma lisan juurde vanem Piipelisest kabiiperite poeg on Johannes. Ka nimekas ornitoloog. Ja ühes elu lõpukirjutises kirjutab Johannes Piiperi järgmist. Ma ei suuda siin ideed maalide ja illusioonide, suurest ja sügavast psühholoogilisest eetilisest ja esteetilistest tähendusest küllaldaselt väljendada. Aga kui teie tahate vaielda? Ma kaitsen ikka seda, jään ikka selle juurde, et kõik kolleegid, vanad ja noored noored ja vanad alati oleksid idealistid. Ma ei räägi mitte idealistist autoloogilises metafüüsilise mõttes, vaid puhteetilises ja stiitrides mõttes. See on minu soov, teile on täitsa usutav, et niimoodi võis vana Piiper öelda noorele Jaan Kaplinskile näiteks Tartus Jaani kalmistul, kalmistutel naati, palju linde või tähtsale pargis või kuskil mujal. Mis tähendab siinse idealism kõigepealt ja et sa usud millessegi armastusega et sul puudub vihkamine. Teiseks kuna põõsa piipar oli sisuliselt arengubioloog aja mõistes et siis arengu tulemusena ikkagi midagi muutub paremaks seal väga Arbojalik motiiv, aga seda on ka teistel eesti luuletajat. Nüüd, mismoodi saab maailm muutuda paremaks ikkagi läbi mingi konkreetse teo paremaks muutumist vaadata pealt? Ja seinal Jaan Kaplinski, selles mõttes huvitav autor. Et ta on kirjutanud väga palju sellest, kuidas ta luuletab ja mis seal üldse on sama motiiv, nagu teada, on olemas ka Hando Runnel, aga sootuks teise nurga alt Kaplinski on siis sinu meelest missioonitundeline luuletaja? Vaatame, eks ju tagasi 60.-tesse aastatesse, sest tema vahemehena kasseti põlvkonda tulebki see järveks tolmust ja värvidest kogumis meilgi siin on laua peal olemas, oli mõnes mõttes niisugune uus sõna eesti poeesiat. Kogu see põlvkond ütles midagi uut. Aga temal oli see nii-öelda globaalsem nägemus, see, mida ei olnud, sa rääkisid siin rulliliste runner oli väga Eesti-keskne, aga Kaplinski on kogu aeg esinenud mingit globaalset multinatsionaalsemat nägemist. Multinatsionaalne natukese liiga kõva sõna ma ütleks, et ta näeb inimesi peaaegu, et väga rahvuslikus kontekstist sõltumatult inimene või elusolend. Lablärlikus ei ole tema jaoks väärtus. Kaob ära või elulugu ja keelt, mida ta kasutab, aga see ei ole tema jaoks primaarne. Ent see, see ei ole ka nii väga lineaarne kallal. Ilus luuletus, mis on ilma pealkirjata, algab järgmise väelasega. Me peame ju väga tasakäima, silmad maas, til pole vaja küsida, mida me otsime. Ammu sai maa teile ja meie riik kukkus kildudeks suurde ja tühja maailma. Kas see on viide Eesti vabariigilõhkumistele ja hävitamisega? Seda võib siit välja lugeda ja sel juhul ei ole loodusarmastusega suurt midagi. Nojaa, aga kui me vaatame jaani hiljem kui kolu ministri, seda pigem nagu vaidlustab neid asju, mis meil on tehtud viimaste aastakümnete jooksul, ta pigem tähendab, et me oleme rahvuslikus, oma või iseolemises nagu läinud vastuollu selle ideega, mida tema on välja käinud ehk niisuguse noh, ütleme globaalse mõtlemise keskkonnasõbralikkuse. See loomulik areng, kui me tuleme tagasi selle juurde, et tema jaoks aeg voolab aeglasemalt, aga Eesti vabariik, niisiis kui ta loodi kui ka siis, kui ta taastati on ju tehtud suurel määral inimeste poolt, keda on sundinud taga tagant kiirus. See oli enne sõda niimoodi põhimõtteks teemiana. See eelmine iseseisvuse oli ka nii lühike, me nüüd tahame samuti 20 aastaga saavutada liiga palju enda arust. Võib-olla aga ei pruugi nii olla. Aga võtame konkreetse näite. Alati on Mart Laar ise ajaloolane rõhutanud otsustega rutamist. Mitte selles mõttes, et teeme kähku ära või lööme templi peale tehtud, see on ühel teisel poliitikul lemmikväljendiks väidet, et teeme ära. Klenski hoopiski teistmoodi, ka homme on sama päev. No ta vaatab sajandeid tuhandeid aastaid ja see ongi see, tema puhul on see alaline mõõde hoopis teine, kui meie siin oma tänases päevapoliitikas. Nagu ette kujutame Aga tuleme selle juurde väga konkreetselt. Ta on ka luuletus jälle ilma pealkirjata, mis võiks tänasesse päeva vabalt sobida. Lumi sulab, vesi tilgub, tuul puhub, sulgudes tasakesi küll. Oksad õõtsuvad, ahi köeb. Anu harjutab klaverit, otsia, Tambet teevad lumememme. Maarja teeb süüa. See on siis kogu tema pere tol hetkel kiikhobune vaatab aknast sisse, mina vaatan aknast välja. Ma kirjutan luuletust. Ma kirjutan, et on pühapäev, et lumi sulab. Et esitilgub, et tuul puhub ja nii edasi ja nii edasi. See ja nii edasi. See korduvus ongi Jaan Kaplinskile üks põhilisi kategooriaid. Ta ei taha nagu seda ühte hetke üle tähtsustada, ta näeb kõiki neid hetki mingi protsessi osana, eks ja nii edasi, ja nii edasi on see, et noh, kõik ju muutub, lõppude lõpuks, aga samas samas ka säilib ekse. Niipea, kui hakkad hetki imetlema, libe, satud Fausti olukorda. Mina leidsin muide ühe huvitava luuletuse Ma olen valmis taas selle etlema, kui keegi on, paljud inimesed ei armasta seda. Et ütle eetrisse on Namiib Kalahhaari. See on läbi käinud tema mitmest luulekogust, valikkogust. Haari, vihm, saba auruks, enne kui sadada jõuab. Seisad päikeses õhukenna kuvari kuulatud hinge, mis sealt midagi nõuab? Ei mõisteta kõnet, kaameli luud, hõikavad tähelepanu, kuidas tulid, kõik lahkusid, ainult mõned, miks mõlemal sul ja su hingeloni janu? No see absoluutselt ei seostu Eesti oludega, aga samal ajal midagi sellist nende kaamelite ja kõige muuga, nagu avab meie jaoks mingi uue akna. Jah, aga seos on Eestiga siiski olemas, üks meie ressursse geograafiliselt on vesi. Kõrbes, vett ei ole, sinna, sa pead selle kaasa. Meil siin on küll ka olemas müügil välismaine mineraalvesi aga Eesti eelis on suhteliselt suur veebilanss. No aga miks jaan juba see on tema teisest 67. aasta kogust, miks tal on see mure v pärast, mis Eestis ei ole ju probleem kust tuleb selline inimese idealistlik lähenemine maailma, et ta tahab muretseda ka nende eest, kes otseselt teda ennast ei puuduta? Aga kui sa mõtled selle ümber üle, mis toimub maailmas siis sa ei saa lähtuda ainult oma onnist. Praegu on Haitil elav rahvas ikkagi väga pikaajalise šokis. Sa pead mõtlema sellele Eesti mõelnud, kuidas neid inimesi aidata, kuigi see on ju kõik saare ala teiste sõnadega vähemasti merevett on. Aga kui sul lõhutakse ära kogu elamine ja, ja kogu see elukeskkond siis mismoodi sa teated, aga mis see minu mure on? Sa, sa lihtsalt pead sellele mõtlema, sest näiteks kliima mõttes võiga maavärinate mõttes see, mis toimub ühes servas, jõuab paratamatult ka teise serva. Ja siin võib-olla on oluline ka see, kui palju on Jaan Kaplinski lugenud loodusteaduslikku kirjandust mitte ainult seda, kellega ta suhtles. Seal võib oletada, et Nora Kaplinski ja teised tahtsid, et poiss läheks Tallinna linnapoiss, tegelikult poiss läks toast välja. Ta ei ole mingi maalaps, eks ju. Temast on saanud inimene, aga, ja ta. Ma ei taha nii väga linnas elada, aga ta tuli toast raamatut ja kõige muu tagant loodusesse saata. Aga looduses on ju väga palju ka Eesti looduses elemente, mis ei ole kohalikud, mis alles tulevad siia kuskilt mujalt. Ja kui tema tähelepanu sellele juhiti siis on see arusaadav, et, et ta mõtleb üldisemalt ja enne oli juttu professor Johannes Piipelseinalist. Ega tema ei uurinud Eesti lindude selgroogu. Ta uuris lindude selgroo evolutsiooni, see on üldine asi. Nojah, aga ütlenud töötele jaamas ala roosa püüab teda näidata nüüd heas valguses, aga teisalt, kui me vaatame Eesti avalikkust, siis väga suur osa inimesi ei suhtu temasse samamoodi näiteks selle tõttu, et ta on sotsiaaldemokraat. Ta räägib globaalsetest teemadest, selle asemel, et rääkida rahvuslikest teemadest. Et kust see tuleb see, et ta on nagu Cableski omandanud teatamiseks. Märgi Ta on niisugune. Hõljub eesti reaalsuse kohal, eks seda on meie jaoks juba võõras. Rääkimata sellest, et ta viimastel aastatel on kõvasti nii-öelda rahvusvahelist tuntust võitev maks, eks ju, ennast lasknud tõlkida. Mis on see, miks eestlasi ei taha omaks võtta sellist kirjanikku, kes on nii nagu ma ütlesin, multinatsionaalne? Siin võib-olla me läheme pisut libedale, kui ta on mõeldav. Et Jaan Kaplinski ei ole nii-öelda rahvamees, vaid oma kasvatuse oma päritolu tõttu on harjunud vaatama, kas kõrvalt või pisut kõrgemalt. Ta ei ole, nagu öeldakse, eestlane ikka see verepaksusega. Ma jätan vere täiesti kõrvale, mind huvitab see, et kas ta näeb oma rahvast samal tasapinnal või alt üles või ülevalt alla ja see hoiak, mida võiks nimetada ka vaimuaristokraat dismid on ju olemas. Sellepärast et näiteks seesama motiiv kuidagi kirjutab omaenda luuletamisest seesama onu, kõrvaline, võrreldes sellega, kas luuletus on või ei ole. Meil on olemas niisugune koht, kus on järgmisedväärsed. Ma killutan igav päev luuletuse, kuid ei ole päris kindel, kas neid luuletusteks pidada kõlbabki. Mida sa siis kirjutad, kui, kui see võib-olla ei kõlbagi? Oletame, et sa ei oska teistmoodi, see on üks võimalus, aga on ka teine võimalus. Et mida sa rõhutad sellest, mida sa teed tõepoolest armastusega, sest üks niimoodi kirjutada ei saa. Ei ole olemas taksojuhti, kes kihutab päevikusse, ma sõidan iga päev taksot mis ütleb mitte tuhkagi. Kaplinski puhul on selles mõttes üks huvitav tendents veel, et kui me võtame lahti tema kogumikku käoraamat, siis on selline luuletus siin üts täpp, viil kistutamada lõivu Kõna üts Juul viil tõmbamada uija Üts valge Rohalase pääl määras ma ei suuda muret õigelt esitada Lähme edematuse luma alla temale nagu sellega vastuollu olemas, kes ta tahab olla nagu globaalne inimene, aga teisest küljest talu mingisugune murdeline taust, mida ta väärtustab, milles on see asi ja see keskmine meie jaoks nii oluline see Eesti rahvusliku võib olla kirjakeelne ja nii edasi. Looming on tema jaoks nagu veidikene noh, ma ei taha öelda, taunitav, aga kriitiliselt võetav. Mõtle ise, kui palju on LõunaEesti murded reaalselt murded võitnud selle kaudu selle tõttu, et neid on luules rakendatud. Aga mis on see murdeluule fenomen? Aga see on kodune. Kirjakeel on avati õpitud seal nagu kunstlikeks mingis mõttes ja aga kodune murre on see, mis. Sa siiram siis, kui kirjaks selles mõttes jah? Vaata meie praegust kirjakeelt, kui palju seal olnud sõnu, mida murdekeel ei tunne ja, ja tuleb kogu aeg juurde. Samas on selge, et ka murdekeeles on võimalik väljendada kõike teiste sõnadega teiste häälikute abil. Mida veel teised ei suudagi välja rääkida, aga keeled on Jaan Kaplinski ka ise kirjutanud teatavas mõttes võimaluste võimalikkus ja võib olla surnud. Keeltega on olukord teine, aga elavate keeltega. See on tohutu eelis, kui sa saad kirjutada temas niimoodi, et kõik saavad ümber ümberkaudselt ka aru, see oli oma aja kohta väga vaimukas leid, kui folklorist Veera Pino kihutas Enn Vetemaa näkiliste väli määrajatele setukeelse resümee teaduslikul teksti. Praegu on olukord setu keelele otsa, aga siis oli midagi enneolematut. Ent miks ei võiks kirjutada ka setukeelseid resümeerisid, kus see keelatud on? Mis, mis selles halba on? Miks me peame tingimata sundima inimesi kirjutama kahtlases inglise keele sama resümeeris, et kui need niikuinii ei loeta, ei siin ega seal. Aga ma olen kindel, et see setukeelne resümee anna omal viisil klassika suurem klassika. Võib-olla kui see Enn Vetemaa raamat ise. Tulles tagasi Kaplinski juurde, kellest me oleme rääkinud siin nii-öelda möödaminnes tegelikkust loomingust suuresti, vaid võttes teda kui nähtust kui fenomeni siis noh, minul oli Jaaniga kokkupuuted üheksakümnendatel aastatel, kui ma teda trehvasime mitmel korral Helsingis, kui mul oli ka soomlastega suured koostööprojektid, minule jääb mulje, nagu et Jaan on selline kirjanik kes tõesti on, nagu öeldakse, kirjanik paariks laas ja ta on selline kirjanik, kes tõesti elab kirjanikuna, ta ei ole mingisugune, ta läheb ja istub nüüd maha ja hakkab kirjutama nii-öelda nii-öelda tarbeteksti. Ja haige ja kuigi ta muide kirjutanud väga vaimukaid laule Kõik on, on kahtlemata ja selles ei ole küsimust. Ta kirjutab aeg-ajalt ka kolumne, ma tea sotside või kelle heaks see on nüüd omaette küsimus, aga ta on just see inimene, kes elab kirjandusest, kui palju meil üldse tänasel päeval neid kirjanikke jäänud, kes elavad Kirjanduses, meil on neid nii-öelda copy Raithereid, meil on siin igasuguseid muid tarbetekstitootjaid, eks ju. Aga Kaplinski on vist üks viimaseid. Põli olla Viivi Luik Kirjanik, kes elab kirjanikuna? Ma mõtlen seda, et ta elab loomingu sees. Ta kihutab mõnikord ka artikleid, on episood. Kirjanikuna elab kirjanduse sees Mats traat ja küll ta on vanem kui Jaan Kaplinski, aga elamise moodus on sama. Lõppude lõpuks elab raamatute sees keskel Hando Runnel. Võtame nooremad autorid. Kas noorematest üldse on kedagi, keda võiks võrrelda nendega? Räägime praegu siin oma eakaaslastest või natuke vanematest. Kirjanduse sees elaja Tõnu Õnnepalu, see ta töötas, diplomaatias on leivateenistus, aga teab selle sees mis sünnib tema kaudu. Ja neid veelgi, noh, näiteks elab kirjanduse sees nii vaimukas mees nagu kontra. See, et ta oli Urvastest postiljon, see oli ka märge tööraamatust, fos, haigekassakaart. Ka see, mis on originaalne, ei ole mitte see, kuidas ta käis mööda Urvaste küla ja jagas postia kakles koertega vaid originaalkonto looming. Kusjuures ta on kõige vähem kontratema nimi on hoopis midagi muudki kirjaniku niimoodi, et kui see, mida ta laulab, ta esitab Aga üldiselt ikkagi aeg-ajalt selline, kus puhtalt kirjanikuks olemist on väga raske teostada, inimene peab valima millegi muu, mille kõrvaldavad olla kirjutab. No siin on neid näiteid küll ja küll nendest kõu saartest ja raketist ja, ja, ja nii edasi, kes on kõik nagu rohkem meediainimestele, see kirjandus tuleb nagu sinna kõrvale mingisuguse TEMA meedia nähtuse illustreerimiseks või kaunistamiseks. Punkt üks, kui ta muud ei oska. Kerttu rakke oskab olla ema seal vaieldamatu, kui ta muud ei oska, kui kirjutad. Me ei ole keegi lugenud ühtegi tema uurimust. Võtame. Raamatutega tegeleda ta on teinud midagi ära, mis kindlasti jääb. Ja kui ta saab sellega hakkama, siis kas see on kirjutatud mulle, kuuorkestrile või mingile teisele koosseisule, on juba kõrvalise, seejuures ma ei ole mingit tolerant. Ma helistan, et kirjandus oleks võimalikult vähe praktiline. Aga kui palju meie elus loeb mingi kujun? Meil oli enne juttu varasemal saates Rehepapist kui palju see kujund, mis kahtlemata on kujund on teinud eesti poliitikas ära? Ei mingit sotsiaaldemokraatiat, võib parempoolsust või neoliberalismi või kuidagi muutvaid Rehepapp. Kõik on rehepaplik. Ja kusjuures igaüks saab aru sellest veidi erinevalt, aga, aga seal kujundina sobib mis tahes poliitilisest debatist. Koju sobib ka näiteks füüsikasse füüsikas on olemas niisugune mõiste nagu võluv kvark. Kvark on tavalisele silmale isegi riistad tavalistel riistapuudel nägelama olematu asi. Teetiline koid, võluv kvark. Kuidas sind nähtamatus saab võluda? Sul peab olema fantaasiat ja üldiselt fantaasia puudumine kaasaegses ühiskonnas üks kõige suurem invaliidsuse tunnus üldse. On olemas üks lugu matemaatikust kes saanud ikkagi matemaatikas hakkama. Juhendaja ütles, et tal ei ole nii palju fantaasiat. Me oleme harjunud sellega, et matemaatika on äärmiselt getter. Irina öelda arvutipõhine. Ei, ma ei ole üldse mingit ei ole nii ja see motiiv on muide ka Jaan Kaplinskile olemas juba küllalt varakult luuletus mis ei ole väga pikk ja vabalt hetke loetav tervenisti poeetika koolikirjutaja, ütle, mis jääb värssidest loendamata, rõhkude silpideta, ütle, mis on jäänud tollest kollasest jalakalehest Kambjas, rohtuvatiraja kruusal? Mina panen ta mõttes kokku Liivikestega Emajõe ääres lumi, lumisel sirelipuul. See poeetika kooli Tal on väga konkreetne isik sinu ja minu jaama eest väga paljude kirjandusteaduse aluste õpetaja õppejõud Tartu Ülikoolis, Jaak Põldmäe, kes avaldas ajakirjas noorus pikka poeetika, kooli ja tegelaste poolest värsi rütmika ka või laiemalt võttes meetrikega ning oli rahvusvaheliselt arvestatav asjatundja kahjuks otsustuselu või ta ise elu suhteliselt teisiti. Kuid siin on selge vastandus. Üks loeb silpe ja häälikuid, aga teisel tekivad ainult kujundid. Tema kujundid, loogika on niisugune. Katsu sellest valemitega aru saada Emajõe ääres lumi lumisel sireli puhul, see on siis talvine sirelipuu. Praegusel ajal on nad kõik paksu lume korral reaalsus, tuult ei ole, oksad murduvad, sirelil mitte, aga mändidel küll. Aga see on Jaan Kaplinski tegelik maailm, kus pane, enne oli juttu, et ta on enda arvates metsloom. Kuidas seda mingil määral naudib leevikese kollast jalakalehte siis see ei ole metslooma lähenemine, see on inimese lähenemine. Me oleme rääkinud printsist väga positiivses võtmes. Ma võtan tema tolmust olulidest 67. aasta kogust ühe luuletuse alguse. Seisad kesksuletud seebimulli oled ja viskad kirja ja kui ümber on aega, on natuke ruumi pöörlevat pilvi, tiirlevaid tuumi. Jaan Kaplinski võttis tagasi oma allkirja 40 kirjalt. Sellest on kirjutatud ja ma kommenteerin ainult ühte aspekti. Et ühiskond põlastab teda mitte sellepärast, et ta isa poolt poolakas, vaid selle tõttu, et selle allkirja tagasi võttis, see oli tuntav, oli seltskondades näha, teda ei tahetud näha seal. Ja siis ta õnnetu, nagu niisugustel puhkudel paljud inimesed pöördus Tartu Ülikooli eesti keele kateedri õppejõud dotsent Jaak Peebo poole, kes on ka ise otsapidi tagakiusatu olnud. Küsis, mis nüüd teha. Jaak vastas talle umbes niimoodi. Sa pead alati lähtuma sellest, et sul ei tekiks iseenesega eetilist avariid. Kui sinu eetika lubab midagi teha, aga säilitab sinu tasakaalu siis on väga raske sind pidurdada, aga kui saaled eetilises plaanis avariis siis kus sa leiad selle, kes sind sealt välja võtab ja kes nii-öelda lömmi sõidetud masina uuesti terveks teeb või nagu tihtipeale öeldakse, üles koigib. Ja Ma arvan, et kuigi Jaak Peebo ütles seda väga üldises plaanis oli see mõeldud väga konkreetselt. Jaan Kaplinski tekkis siin üks avarii milles ta oli minu seisukohalt süüdi ise ja ainult ise. Miks ma selle küsimuse esitasin, sest tihtilugu siin oma saareski oleme rääkinud kirjanikest ka kui inimestest, eks see on kaks ise asja, kirjaniku looja, taloog tekste, see mis tekstides väljendub mingi vahendatud tõde. Teisest küljest on ka kõik need inimesed, kellest me oleme rääkinud, ka inimesed osad sellest ühiskonnast, kus me oleme elanud. Kaplinski puhul on just see probleem alati nagu mingil määral õhus olnud, et see, mis ta kirjanikuna loob ja see, kuidas ta inimesel on käitunud, on teataval määral nagu nihkes. See on täiesti loomulik, selle päästet kirjeldus Janek mõtlebki tihtipeale kuistina võttes endale julguse vabaduse kuulutada. Arvatavasti tot inimene niisugust vabadust ei oma, välja arvatud siis, kui ta anarhist olgu või rahvakirjanik, oletame. Näiteid on väga palju. Kuidas seda vabadust kuritarvitatakse mõnikord või neid piire. Kuid loojal peab olema julgust, looja ei saa olla häbelik, enne oli juttu luuletusest, et me peame väga tasakäima, silmad maas, luuletusi kirjutada ei saa. Sa pead vaatama ülespoole inimestele otsa taevasse ja ümber maailma. Niiet see tihotoomilisus on tegelikult igasse loovasse isikusse juba algusest peale istutatud. Ja kui see loovus realiseerub teiste inimeste rõõmuks, siis see tegelikult ei häiri. Iseasi, kas ta realiseerub, aga see on ju väga tuntud teema. Et igas lapses looja olemas. Ja laps ei saa olla minu veendumust mööda algusest peale kuli, vaid laps on oma loomult hea. Selle tõttu on ka see looming, mille embrüohoone jõuab juba laps oma olemuselt hea. Niipea looja on oma kahtluste vang. Võib tekkida isegi see olukord, kus tal lihtsalt ei kirjuta või loobub kirjutamisest. Siis on vaja kedagi, kes ta üles leiab ja ütleb näiteks, et et siin on kirjanek maha magatud. Meie sarja esimeseks saateks oli vestlus Reinsalu rist ja siis öeldi mitmel pool tänaval ja mujal, et näed ära unustatud autoriteeti esile, kes pagan teda ohustanud, kui, kui näiteks meil on ta meeles. Ja, ja mis keelab siis tema raamatut lugeda, kui nad on raamatukogudes ja riiulites olemas, kes siis pole aega või kui ei ole, aga siis see aeg tuleb leida ja kui sa siis ei leia, siis ikkagi sina süüdi, sest raamat on olemas. Tihtipeale Talle on kirjanik ka juba lõpetanud. Me oleme oma saates korduvalt rääkinud. Shakespeare'i looming on läbi seitse köidet eesti keeles ja punkt. Aga tõlgendusi jätkub ka pärast meid veel. Tõmmates nad kokku neid otsi Jaan Kaplinski-st rääkida, siis peab ütlema Kaplinski looming, see, mida ta on seni teinud. Võib-olla ta veel midagi Iraagi huvitavat ja uut tulemas on selline igavikuline tema puhul me ei saa tõesti öelda, et ta oleks suletud sellesse aega, kus ta on elanud. Ta on olnud kirjanik, kelle looming on üle aja ulatuv. Et see on suhteliselt haruldane eesti kirjanduse puhul. Nende neid on küllalt palju, see ei ole haruldane selles mõttes haruldane, eraldi välja vaid haruldane oma väärtused ja need on kaks siiski ise asja. Meil on autoreid, kelle avastamine on kogu aeg päevakorral. Kelle mitte, avastamine on tegelikult pat. Sellega lõpetame tänase. Saate lõpuks tuletame meelde, et endiselt ootame vastuseid meie kuulaja küsimusele, mis pärineb saatest Hando Runneli kohta. Hando Runnel. Kirjaniku kohta öelnud sõbramehelikult Mihhail, keda ta mõtles sel puhul ja missuguses publikatsioonis. Selline väljend on ilmunud. Et ootaksime seda kuni 31. jaanuarini, aga Peeter, sinu käest küsiksin, missugune on meie järgmise tähestikuga? Kingi nagu Göte Götest ometi rääkis, ta ei ole eesti kirjanik. Tänane saade oli siis eetris Peeter Olesk ja Mart omalase ühisjõul, aga järgmisel pühapäeval jälle süvenema eesti kirjanduse salapärastesse asjadesse. Kirjandusele.