Tere päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja rahvateenrite saatel külmapühi ei ole ja läbi karge hommik on siia stuudiosse jõudnud Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning pühadest alguses võikski rääkida, et sellega on kahjuks viimasel ajal suur segadus tekkinud tekkinud sellepärast, et varasematel talvedel ei olnud vaja vastavale määrusele otsa vaadata, aga sellel aastal küll jaa, piisas lapse pakasega koju jätmisest, pilgu hõidus termomeetrile. Siis nüüd tuleb kahjuks tõe teada saamiseks vallata päris põhjalikku informatsiooni, kõigepealt tuule kiirust, seejärel välistemperatuuri ning seejärel tuleb võtta appi terviseameti koduleheküljel asuv külma tuuleindeksi arvutamise tabel, et kui me hindame, mida tuleb lapsevanemal teha kõigepealt selleks, et üldse aru saada, kas on külmapüha või mitte, siis tahaks öelda, et tule taevas appi. Või tegelikult siin võiks veel faktori arvas, et kui suur on see niiskus õhus, see on ka väga oluline. Aga õnneks me seda ei pea arvutama, praegu vist olu porgand seltsi paremaks läinud, et mitmel küljel ütlen, internetiküljel näidatakse sellist tajutavat temperatuuri, et see on välja arvutatud Peise arvutama hakkama. Ma küll ühel päeval püüdsin väikse arvutusi teha ja olin olin meeldivalt üllatunud, keskpäeval oli 14 kraadi külma, tajutav temperatuur oli 20. Õhtul oli 15 kraadi külma, aga kuna tuul oli vaibunud, siis oli tajutav temperatuur 15. Seejärel ma nägin temperatuuri langedes, tajutav temperatuur tõusis ehk ilmneks sutike paremaks, aga noh, sellised veidrused tulevad elus ette. No veidrused veidrustseks, aga lapsevanemad ja tuhanded lapsevanemad on järgmisel nädalal tõenäoliselt esmaspäeval, teisipäeval silmitsi ikka väga tõsise küsimusega, et mida ikkagi teha, kas saata lapsed kooli või mitte, sellepärast et et neile nii-öelda väga selgelt ja arusaadavalt orientiiri ei ole ju antud selle temperatuuri näol, kui isegi seal ütleme, on võib-olla 20 kraadi ainult külma, siis nad peavad hakkama seda tuule tugevust ka veel hindama ja nii edasi, et see võib osutuda neile oluliselt keerulisemaks. Ja kes teab, kui ka kooli pedagoogid seda õigesti arvutavad ehki, mina oma lapsepõlvest mäletan küll seda, et kui oli külmapüha, siis ju raadiost öeldi, et seal ja seal linnas liiga külm ja lapsed kooli ärgu mingu. Eks siin tule selline hea ja kurja tundmise puu puumängu, et minu meelest ka väga külmad ilmad, siis ma ei tea, missuguse südamega õpetaja peaks olema, kes ütlevad, puudus põhjus, et, et pigem on nagu ikka lastevanematel peaks alavase hoolitsus sees, et saaks aru, et kas on külm või mitte. Muidugi raske on siis, kui laps käib teises kohas koolis. Et noh, mõni kilomeeter kaugemal võib-olla ikka temperatuur hoopis teine Tallinnaski näha, et mina elan näiteks kesklinnas, aga kui ma lähen Lasnamäele või nõmmele, siis on seal kohe mitu kraadi külmem. Vastutusel olev mere äärest tõuseb lihtsalt öelda mäkke, ongi kõik. Aga kas ei oleks siis mõistlikum see vaidlusi tekitanud sotsiaalministri määrus, mis on heaks kiidetud 2007. aasta alguses, siis oli vist sotsiaalminister Jaak Aab, kas see oleks mõistlik see ära muuta, läheks selle vana süsteemi juurde tagasi, et et ütleme seal esimesest kuuenda klassini 20 kraadi, sealt edasi põhikoolini 25 kraadi ja sealt edasi võib-olla siis veel mingi mingi kraad, millega siis ka keskkooli õpilased ei pea, ei pea kooli minema, aga see oleks üheselt arusaadav ja siis ei peaks nagunii palju nuputama, et kas on külm või ei ole ja kui, kui mõni lapsevanem otsustabki, et on lapse jaoks liiga külm noh siis ka see on tegelikult lapsevanema otsus. Nojah, aga see tuul siiski mõjutab väga palju, et ühel päeval jälle vaatasin seda seda mõnusat indeksit, et hirmus külm tundus olevat, aga ainult 14 kraadi näitas, siis võtsin lahti tuule kiiruse internetist sain teada, et tegelikult tajutav oli 23 kraadi. Sellepärast ma hakkasingi kohe külmetama. See tuul lihtsalt võib nii palju muutuda. Selles suhtes mulle minule vähemalt näib, et sotsiaalministeeriumi määrus on õigel teel lihtsalt teda väga raske olnud siiani nagu välja arvutada ja jälgida, et paratult tasub küll arvestada. Seega jääb ikkagi lastevanemate otsustada, kas on külmapüha või ei ole. Nii aga külmast pisut veel külma puhul annab soojaga elekter. Aga kas meil ka paari aasta pärast, mõistlikus koguses ja mõistliku hinnaga elektrienergiat, sellest on viimaste nädalate jooksul kujunenud miljoni dollari küsimus ja me oleme siin Suleviga juba mitu saadet järjest valutanud südant teel Eesti elektritootmise tuleviku pärast ja ma pean kahjuks ütlema, et olukord on muutunud täiesti skiso freeniliseks. Kolleeg Andrus Carnov kirjutab tänases Postimehes, et riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas kaitses eelmisel nädalal riigikogus arvamust, et Narva jaamades on otstarbekas puitu koos põlevkiviga ahju ajada. Aga järgmisel nädalal võib juhtuda, et tuleb hakata hoopis kaitsma vastupidist seisukohta, et see olukord on läinud ikkagi nagu päris segaseks. Jah, see ei ole tegelikult miljoni dollari küsimus on märgatavalt suurem küsimus on 100 miljoni dollari küsimus, isegi mitmesaja miljoni dollari küsimus. Et ka mina olin hämmastavad, kui ma kuulsin esmakordselt et riik valmistub maksma dotatsiooni selleks, et Narva jaamades Narva ehitada uued elektrijaamad dotatsioonisumma päris märkimisväärne, kui ma ei eksi, siis 200 miljonit krooni aastas see vist on isegi rohkem, pean paberitest järgi vaatama, et siin on ikka miljarditega tegemist ja see kehtib 20 aastat. See küsimus, et mitu, mitu jaama sinna ehitada ploki. Ja siin on küsimus selles, nagu ma aru olen saanud, et aastal 2016 ei vasta 70 protsenti nende Narva elektrijaamade tootmisvõimsusest enam Euroopa Liidu normidele ja siin ongi, et need tuleb siis kas renoveerida või ehitada uued, kui soovitakse. Et, et, et see põlevkivielektri tootmisvõimsust siiski nüüd enam kui kahe kolmandiku ulatuses ära ei lange. Siin need investeeringud on ikkagi müstilised, et siin Eesti energia hindab enda investeeringu vajadust 67 miljardit krooni ja kui me siin praegu vaidlema selle üle, et kas kas vanemahüvitiseks makstavad miljardid on, on liiga suured või väiksed ja pensionideks ja siis me näeme, et siin on hoopis teised mastaabid, et see on, see on raha, millest piisaks enam kui kolmeks aastaks kõigile Eesti pensionäridele pensioni maksmiseks, kes seletaks ehitada 100 uut kumu muuseumihoonet ja siis selles 67-st miljardist hinnanguliselt umbes 30 peakski minema nendeks nende nendeks katelde, eks, ja siis teise, 30. nagu ma aru olen saanud, soovib Eesti energia püsti panna põlevkivi põlevkiviõlitööstuse. Nojah, kui me räägime tegelikult hakkepuidu ahju ajamisest, siis mõneti tehakse selleks, et natukene siin nii-öelda neid keskkonnakvoote paremaks saada ja, ja seda ja seda nii-öelda kogu õhuga kauplemise õhuga kauplemise positsioon Eesti Energia jaoks natukene parandada, et see on üks peamine põhjus, miks seda. On tehtud, aga, aga teine küsimus on tõepoolest nende plokkidega seoses, et kui siin veel alles hiljaaegu räägiti sellest, et tõenäoliselt me ehitame Narva kaks plokki, siis nüüd see nädal tõi uudise, et ei, kahte plokki me tõenäoliselt ikkagi ehitajad võib-olla oleks mõistlik üleüldse kui ainult püsti panna ja ja selle seisukoha taha on asunud Parlamendi kõige suurem erakond Reformierakonda. Jah, et siin küsimus, et kas üks või kaks jällegi see taandub omakorda kogu see toetus sellele, et kui suuruse kvoodindit võtan lahti elektrituru seaduse muutmise seadus ehk selle, mille ümber praegu kogu see kogu see tants käib, siis seal on killust tabeli öeldud Nalja toodud, mis ütleb, et toetus sõltub sellest, kui suur on selle kvoodi hind. Et kui see hind on suurem, peame me ka rohkem maksma. Ja kui vaadata nüüd, et kas üks või kaks seda uut jaama või, või plokki, siis tuleb siin siin on täitsa selgelt konkurentide huvitaga ja hästi suur huvi on ka näiteks tuuleenergeetikaga. Eestis on ikkagi meeletult suur tahtmine ehitada ehitada uusi tuulikuid juurde ja, ja sellesama seaduse raamides olla tulnud ettepanekud tõstame toetust tuuleenergeetikaga. Et selline tuulest toodetud elektrienergia koguste suurenemine See peaks tõstma siis meie kõikide elektriarvete maksukoormust kaks senti kilovatt-tunni kohta tulevikus pärast, et ka neile kasvavad toetused. Ja neid tuulikuid on Eestimaale ikka praegu nagu planeeritud. Erakordselt palju. Ja taas meie elektrimajanduse arengukava näeb ette, et siin selle kümnendi lõpuks peaks olema Eestis lausa 400 megavatti tuulikute võimsust maismaa ja 500 siis avamerel, et praegu on tuulikud võinud koguvõimsus, on umbes 100 140 mega. Aga praegune see energiatoetussüsteem, et kui see on nagu riiklik eesmärk seda nii oluliselt suurendada, siis praegune tuuleenergia toetussüsteem on selline, et tuuleenergia tootjatele makstakse toetust niikaua, kuni aastane kogutoodang ei ületa 400 gigavatti ja see võib siin peagi kätte jõuda. See piir No kohe-kohe ei tule aga aga neid taotlusi, et eesti kata tuulikutega, neid on ikka meeletult palju, seal on jällegi praegu on olukord, kus on väga raske öelda, et missugune Neist missugune neist nii-öelda sobib ehitamiseks ja missugune mitte. See riigi pool ja näiteks ka põhivõrk peavad võtma kõiki võrdselt, eks, kuigi on juba ette arusaadavad, nad ilmselt näiteks siis meeletut Hiiumaa katmist tuulikutega ei tule. Aga samas ei ole mingit õigust ametnikele öelda, et kuulge, me ei võta teie teie projekti vastu, sellepärast et see tundub meile ebareaalne. Sa pead kõiki võrdselt kohtlema. Aga samas on väga võimalik, et sinna Hiiumaa lähedale merre tuleb ikkagi see meeletult suur avameretuulepark. Tähendab murelikuks kogu selle asja juures hoopiski see, et kui me vaatame nüüd, millistest rahadest on jutt, kuivõrd tugevad on lobigrupid, millist tööd tehakse ja kuidas suudetakse ka Parlamendis nädala jooksul inimesi panna teistmoodi mõtlema või vähemalt poole aasta taguseid otsuseid ümber pöörama, siis tegelikult, et see on nüüd küll väga tõsine koht, et kus, kus võiks nagu arutleda selle üle, et, et millised arengud ikkagi Eesti elektri tootmist ja elektriturgu ees ootavad, sellepärast et kui lobigruppide nagu jõud on niivõrd tugev, et on võimalik suhteliselt kiiresti otsuseid ümber muuta, siis nagu sellisest pikemaajalisest planeerimisest, mis kunagi tulevikus päädiks pisut mõistlikuma elektrihinnaga, et sellest me ei saa siinkohal nagu nagu rääkidagi ja, ja kui siin nii-öelda veel lobigruppidest Ta on siis, siis noh, kindlasti väga paljud puidufirmad ja suured puidufirmad on olnud ikkagi väga kurjad selle peale, et Eesti energia sai selle hakkepuidutoetuse, sellepärast. Nii RMK kui ka erametsaomanikud hakkasid suurtes kogustes puitu Eesti energiale müüma. Puidu hind hüppas lakke ja sellel nädalal ma rääkisin näiteks Repo vabrikute juhi Tiit Kolgiga, kes kurtis avalikult, siinsamas vikerraadio otse-eetris et neil on tekkinud tõsised raskused ots otsaga kokku tulema seal sellepärast, et puidu hind on niivõrd kõrge ja nad lihtsalt seda puitplaati ei ole võimelised tootma, kuna kogu puit läheb päris soodsa hinnaga Narva jaamade ahjule. Ma ütlen ausalt, et mina ei saa sellest puidu ahju ajamisest Narva jaamades nagu absoluutselt aru, et kui me räägime puidust, kui kui, kui taastuvenergia tootmise allikas, siis, siis selle mõte on ikkagi see, et, et ta on väga lokaalne, teda ei veetasin nüüd ühest riigi otsast teise, teda ei panda nagu kuskile kateldesse, mis, kus tegelikult see energia energia väga palju energiat läheb raisku. Et olgu kas või ülekandekulude tõttu, et see on seal võib olla juriidiliselt kõik õige, aga aga sisuliselt see seda ei ole päris kindlasti. Eesti energia on jällegi avanud sellise oma energiablogi, kus firma strateegia juht Jaanus Arukaevu kirjutab, et selge see asi tõele et see, mida Repo vabrikute juht räägib, et puidu hinda lakke hüpanud sama erametsakeskuse regulaarse sinna monitooringud näitavad, et ei ole siin midagi sellist juhtunud. Et siin on väga vastuolulist infot truubel liikumas. Ühed ütlevad, et hind on kalliks läinud, teised ütlevad, et ei ole kalliks läinud ja hakkepuidutooteid jällegi nemad ainult rõõmustajad. Hästi, aga võtame siis nagu nii-öelda selle teise perspektiivi, et kui me vaatame, Tiit Kolk, on ka veel elektri suurtarbijate liidu juht. Siis kui nende üks väga suur huvi on, on elektrituru avanemine edasi lükata suurtarbijatele. Kui esialgse kava kohaselt peaks turg avanema selle aasta esimesel aprillil, siis nende soov on seal lükata edasi 2011. ja soovitavalt isegi 2013. aastani, et siis ka siin vaid tegelikult näha nüüd nagu väga selgelt soovi, et kuidas, kuidas konkreetselt selle elektrituruga edasi minna ja tõsi, nendel on natukene tõepõhi taga, sellepärast et kui vaadata, kui palju nad peaksid hakkama elektri eest rohkem maksma, siis siis iga edasilükatud kuu või ka pool aastat tähendab nendele ikkagi märkimisväärselt kokku hoida. Eesti ühines Euroopa Liiduga aastal 2004 siis me võtsime kohustuse, et avame elektrituru aastaks 2007, praegu me oleme aastast 2010, et seesama elektri suurtarbijani siis vahepeal need siis olid kolm aastat mõnusast elanud, oleme juba seda edasi lükanud. Ja Euroopa liidus seal tulevad mitmed kurjad kirjad eesti valitsusel põlgema, alustame sellest rikkumismenetlust ja seda ei ole alustatud vaid seetõttu, et Eesti teeb praegu kõiki jõupingutusi see turg avada. Ei, peaminister lubas, et esimesest aprillist läheb elektriturg lahti. Selle taga on veel üks väga oluline otsas. See puudutab jällegi See ei sõltu enam peaministrist, seda otsustab parlament. Seda nüüd küll, aga elektrituru avanemise taga sõltu seisab see, et kas meil ehitatakse Estlink kaks ehk siis Eesti-Soome vaheline teine merealune kaamera. Soomlased ütlevad, et nemad ei hakka sinna midagi investeerima juhul kui nad ei näe, et seal reaalne kauplemine lahti läheb muidu nende jaoks kaabli ehitemmutata. Ja kui soomlased jällegi ei anna sinna raha, siis ei toeta seda ehitamist euroopalik. Nii et nende otsuste taga mitmeid-mitmeid asja. Jah, need otsused on omavahel väga tihedalt seotud, aga üks aspekt on nende Narva jaamade edasise käigushoidmise puhul jäänud pisut tähelepanuta ja sellest on vähe räägitud, aga aga me peame tegelikult rääkima ka tõsisest julgeoleku küsimuses, sellepärast et Ida-Virumaal on tuhanded ja tuhanded inimesed, kes saavad Narva elektrijaamades Eesti põlevkivis tööd. Ja olgem ausad, viie-kuue aastane pärast ei ole nad kõik üleüldse pensionärid. Küsimus on selles, et mida teha tööhõivega Ida-Virumaal ja kui me vaatame praegu ka töötuse numbreid Ida-Virumaal, siis Ida-Virumaa on siin kahjuks esirinnas sest seal on iga viies inimene töötusega, töötus läheneb seal 20-le protsendile, see on suurem kui Eestis tervikuna ja sellepärast on Ida-Virumaa need tööhõive küsimused väga olulised ja antud juhul see põlevkivi katkel oleks küll nagu üks võimalus. Anda kohalikele inimestele tööd nii põlevkivis kui ka Narva elektrijaamades. Jah, seda arutan praegu meie, aga seda ei arutata elektrituruseaduse muutmisel, et sageli ongi niimoodi, et me arvestame ainult mingeid nendel poliitikad arvestavad mingit otsust vastu võttes konkreetselt selle asja piires olevaid asju või nähtusi, et nad ei lähe nagu teistesse, mis, mis sellega kaasnevad. Praegusel juhul selle sotsiaalsete Katastroofiohu valguses tuleks seda teemat ikkagi arutada, võib-olla kaks katelt on mõistlikum kohaliku tööhõive seisukohalt. Loomulikult, ja see oleks igati kasulik, aga samas ma näiteks tuletasime meelde, et riigikontroll uuris hiljuti kvootide müüki Eestis, leidis, et kvootidega meil siin ikkagi päris suur jama majas. Eestis puudub täpne arvestus, et kui palju oled selle koodi majanduse üle ja ta tuli ka ühtlasi järeldusele, et kvoodimüügist on siin Eesti ettevõtted mõnusasti teeninud, Eesti riik teenib ka. Aga mis selle asja eesmärk on? See, et saastamist vähendatakse, siis seda ei ole näiteks üldse sellele üldse rõhku pandud. No see edaspidi ei ole enam võimalik, et aastaks 2013, kui peaks käivituma see Euroopa Liidu nii-öelda uut tüüpi saastekvootidega kauplemise turg ehk siis hakkavad toimuma oksjonid siis riigid on kohustatud kvoodi müügist laekuvast tulust poole panema keskkonnaprojektideks. Senimaani tõesti täiesti vastutustundetu lihtsalt võeti siit Eesti energiast seda kvoodimüügitulu dividendidena välja ja, ja kõik, aga ma pöörduks korraks tagasi sellesama selle Ida-Virumaa tööhõiveküsimuse juurde, mida sa, Lauri eespool märkisid, et tegelikult nagu mina aru olen saanud, siis, siis Eesti energiasuund on tegelikult see, et rohkem põlevkivi kasutada, mitte lihtsalt selleks, et seda teda elektri tootmiseks ahju visata, vaid, vaid ikkagi, et et teha sellest põlevkiviõli ja anda sellele nagu rohkem lisaväärtust. Ja kui gaasi, Narva jaamades töökohad, töökohtade arv väheneb, siis eeldatavasti nagu selles teises sektoriks peaks neid jälle jälle jälle juurde tekkima. No jääme lootma, no see kõik omakorda jällegi sõltub, eks, et kui kui suur on õli hindekse. Et mingitel aastatel kümmekond aastat tagasi oli õli hind, mis sõltub Angord nafta hinnast oli nii odav, et see tootmine kasvanud ära. Siis ühel hetkel see oli kaks aastat tagasi hüppas ta sellisesse laket, nad solisti energias arvasid kogu juhtkond, et nad tulevased miljonärid siis ta kukkus jälle drastiliselt, nüüd tõuseb jälle. No fakt on see, et ta võib küll nagu lühiajaliselt läbi elada selliseid suuremaid ja väiksemaid kõikumisi, aga kui me joonistame selliseid pikka trendi pikka tendentsi, siis on fakt, et et nafta ja õli hind maailmaturul ikkagi tõuseb, et kui, kui me siin varud ikkagi maailmas vähenevad ja samas nõudlus ikkagi järjest suureneb. Mitmed eksperdid on öelnud, et põlevkiviõli ka siis, kui, kui selle eest saab rohkem kui 60 dollarit barrelist 70, see sõltub jällegi, eks me vaatame praegust hinda, siis tasub juba põlevkiviõli toota. Ja, ja siin on päris, päris suur jama on tegelikult Eesti elanikkonnale nagu ees ootamas, sellepärast et nafta hind kogu aeg kallineb, dollar hakkab ka kallinevad vaatevälja siis esimene teema ehk külm läheb kogu aeg, katlaajad huugavad. Et väljas on küll väga tore, päikeseline ilm ja külvamine külmapühad on seal natukene eriline, aga need eriliseks tulevad ka meie rõõmsat küttearve, mis me saame. Veebruaris veebruari alguses saame jah, et see on täiesti tõsine teevamuises. Et kui ma mäletan ühte sweet On ka analüüsi selles prognoosi, siis sealt tuli välja juba sügisel, inimesed ei julgenud osta, püsikaupasid isegi hoidsid jalanõude ja rõivaste arvelt kokku, sellepärast et nad teadsid, et talvel hakkab minema jamaks. Aga et nii nii külm talv, seda ei oodanud mitte keegi. Eks see laiem on, see elumajade soojustatud tõus on ikkagi Eestis tõesti väga suur probleem, et kui me, kui me võrdleme siin seda kaasaegselt, soojustatud maja ja ja, ja seda veneaegset paneelmaja oleme mõnikord ka kolleegidega võrrelnud endale küttekulusid, selgub, et siin on vahe võib-olla lausa kaks korda ruutmeetri kohta. Aga kindlasti kõik kaasaegsete küttelahendused tulevad uuesti kõne alla, pärast seda tallaga hakatakse uuesti mõtlema, et mida võiks teha teisiti ja kuidas talvel oma küttekuludelt kokku hoida, et ma arvan, et ma arvan, et ka õhksoojuspumba kasutamine võib järgmisel aastal oluliselt oluliselt suureneda, aga. Siin ongi kuidagi nagu pentsik, et väljas on meeletult külm ja siis me siin aeg-ajalt räägime kliima soojenemisest, ütleb nagu. Mitte kuidagi ei lähe omavahel kaklema. No see on sama lugu nagu selle nafta hinnaga, et meil võib-olla siin mõnikord vahele mõni väga krõbe talv, aga, aga tendents on ikkagi see, et, et ilm läheb natukene soojemaks, ajabki. Eesti ajalehtedes on ilmunud päris palju kliimakonverentsiteemalisi karikatuure, aga millegipärast president Toomas Hendrik Ilves on otsustanud kritiseerida seda, et meil välispoliitikateemalisi suure ajalehtedes nii vähe ilmub, aga, aga sellest teemast võiks natukene hiljem rääkida, mida president arvas Eesti ajakirjanduses, et läheks selle nädala kõige teravama diskussiooni juurde, mis toimus siis kultuuripealinn 2011 ümber ja Eesti Päevaleht kirjutas sellel nädalal, et linnavõim tahab sihtasutuse juhtimicofitset ametist lahti kangutada. Linnavalitsus kinnitab midagi muud. Külli-Riin, kuidas seda selgitada? Et noh, tegelikult need, need sellised intriigid selle kultuuripealinna ümber on juba juba tõesti tükk aega ju kestnud, et et meenutame siin kas või seda, milline pahameele puhang käivitus, kui selgus, kui palju Mikko Fritze palka saab siis siis tulid ja selline uudis, et sellest, et et kuidas on võimalik seal nõukogus inimeste vahetumine ja nii edasi, et et tegelikult, kui me vaatame kalendrisse, siis me näeme, et Tallinna kultuuripealinnaks saamine on, on ikkagi väga-väga lähedal. Ja, ja mulle tundub, et, et et on üsna riskantne nagu teha nii suuri ümberkorraldusi praegusele personali osas, riskides sellega, et, et et mõned projektid võivad siis lihtsalt toppama minna, mõned inimesed, kes on väga olulised, lihtsalt lahkuda seal tööd ja nii edasi. Samas tuleb tunnistada, et, et et Mikko Fritze juhtimises ja kultuuripealinna meeskond. Ta võib-olla tõesti jäi, jäi ajaliselt nagu veidi veidi maha, et siin veel eelmise aasta kevadel, kui ma küsisin nende käest, et kas neil on olemas mingisugune programm või kava tuli umbes poolteist lehekülge väga-väga üldsõnalist teksti ja samas ka mitmed teised kultuuripealinnad, kes on varem olnud selles taotluses, nendel oli juba tükk aega varem oma programm valmis. Aga kas teil on nagu kindlaid andmeid, et Mikko Fritze tahetakse maha võtta? Linnapea juurde on sellise küsimusega mindud linna Befineerita kindlaid anud. Linnapea vastas eile rahvusringhäälingule nii Tallinna linnavalitsusega 2011. Kultuuripealinn ei ole seda küsimust püstitanud, seda ei ole järgmise istungi plaanis ja keegi ei ole seda pakkunud siiani plaani. Nii vastas siis linnapea Edgar Savisaar sellele küsimusele, kas Mikko Fritze on plaanis maha võtta. No see oleneb ju ka sellest defineerimisest, mida tähendab kindlad andmed, et kas tahetakse et sellised sellised viited meie toimetus on, igatahes jõudsid ja, ja noh, samas on, on, on, on tõesti suur probleem selle kultuuripealinna ettevalmistamise juures on, on see, et et siiamaani see sihtasutus ei tea ikkagi, et kui palju saab raha olema, et kogu ajal tulevad mingid uudised. Et kord kärbib siin nüüd riik kord linn midagi ja samal ajal on vaja ju sõlmida siduvaid kokkuleppeid inimestega, kes need projekte teevad kunstnikega ja nad ei saa seda lihtsalt teha, kuna puudub tuleviku suhtes kindlus. Teema on muidugi raske, kui sa ei tea, millega arvestada ja ma arvan, et seda osaliselt, seda paanikat on üles kütnud ka uudised seal sisekontroll midagi uurima, aga aga samas ma võtsin lahti selle asutuse eelmise aasta tegevusaruande. Vabandust, see on siis 2008. Seal on ka kirjas perioodil üheksas veebruar kuni 11 märts 2009 viib linnavolikogu revisjonikomisjon läbi Tallinna linna poolt eraldatud eelarveliste vahendite kasutamise otstarbed otstarbekuse kontrolli. Et seal on ka varem selline kontroll sees olnud, et me ei tea ju, mida see kontroll avastab või mitte. Ja neid kontrolle veelgi, muuseas näiteks riigikontroll on ka praegu ette võtnud Tallinna kõikide asutuste ja sihtasutuste mitte vabandust, asutuste, ettevõtete ja sihtasutuste kontrolli, kuidas raha raha kasutatakse ja siis nende sihtasutuste juhatuse ja nõukogu liikmed käivad seal rõõmsalt riigi kontrollima majas vestlustel ja alavad, selgitas ja eks me siis mingil hetkel saame selle kontrollaruannet kõik näha, et kui head ja halvad asjad siis Tallinna linnaettevõtete ja sihtasutustel on. Aga kahjuks on nende riigikontrolli auditite ka selline lugu, et et seda võib võrrelda nagu kivi vette viskamisega. Algul tekitab sellise mõnusa lainetuse, aga mõne aja pärast on vesi uuesti Silenenud ja keegi enam sellest ei räägi, et riigikontroll võib küll seda uurida ja kõik võivad midagi teada saada, aga mitte midagi ei juhtunud. Mõnikord ikka midagi juhtub. Ja mis puudutab näiteks sedasama sihtasutus Tallinn 2011, siis. Ma käisin mitme Tallinna sihtasutuse, näiteks veebiküljel ja teistelt, ma avastasin näiteks palgaandmed, juhatuse nõukogu liikmete palgaandmed ilusti välja toodud, siis sellel asutuse puhul ma näiteks seda ei avasta isegi põhikirja ei ole nende veebiküljelt võimalik leida. Et info jagamisega, kuigi seal on mitmeid nagu kommunikatsioonispetsialist info jagamisega iseenda kohta, on nad küll suhteliselt napid. Küll, aga seal on üleval nõukogu liikmed ja nõukogu nõukogus toimus sellel nädalal märkimisväärne muutus, päris mitu inimest vahetati välja ja, ja kui vaadata nüüd nagu seda nõukogu koosseisu, siis tuleb öelda, et keskerakondlased on enamuses keskerakonda kuuluvad seal siis Tallinna linnapea Edgar Savisaar, abilinnapea Kaia Jäppinen. Tallinna lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus, Tarmo lausing, Tallinna linnavolikogu liige, Monika patra koova, Tallinna linnapea nõunik ja Jüri Võigemast, Eesti Linnade Liidu juhataja, seega keskerakonda peaks siis kuuluma üks, kaks, kolm? Jah, kuus, kuus, 11-st nõukogulik, kas see ka enamus Keskerakond võiks teha seal ükskõik mida? Aga mis seal siis sul on, ei ole. Tallinna linna elanikud on usaldanud selle linna juhtimise Keskerakonnaga. Aga ma esitan nüüd ühe teise küsimuse, kui üks kolmandik, vähemalt selle esialgse projekti kohaselt üks kolmandik, aga see selle Tallinn 2011 projekti kuludest oleks pidanud tulema linnalt üks kolmandik riigilt ja üks kolmandik eraettevõtetelt, nii nagu see esialgselt plaanis oli siis kui me vaatame nüüd nagu riigi esindajaid siin siin selles nõukogus, siis riigi esindajad on selges vähemuses ja, ja viskaks nagu õhku küsimuse, et kuulge, kui nüüd riigi esindajad on vähemuses ja nad ei saa nii-öelda nagu sihtasutuse tööd piisavalt mõjutada, et kas siis ei oleks mõistlikum pariteetsetel alustel sihtasutuse nõukogu kohad ära jagada, et lahendada lõplikult ka see probleem. Et keegi justkui võiks tulevikus kolmveerand aasta pärast hakata seda sihtasutuste ja Tallinn 2011 projekti mingi valimisvankri ette rakendama, et siis oleks kohe need hirmud maas ja me saaks rääkida nagu tõeliselt kultuuripealinnategemisest ja, ja see oleks siis nagunii riigi kui linna ühine asi. See oleks ju tegelikult lahendus kogu sellele probleemile, keegi ei hakkaks siis jutustama sellest, et et kas Keskerakond kasutab seda enda enda huvides võimalikult ära või mitte. No vähemalt tänavu peaks olema riigi rahastamine umbes kaks korda väiksem kui Tallinna linna poolt tulev raha. Aga samas ma ei saa tõesti aru, et miks seda juba siis nagu varem ei ole testitud, et neid kohti kuidagi. No ma rääkisin sellest esialgsest versioonist Kuidas oleks pidanud nii-öelda esialgse versiooni kohaselt selle selle projekti rahastamine toimuma? Ja et sul on täiesti õigus selle koha pealt Järelikult ei ole ka riik piisavalt selle sihtasutuse vastu huvi tundnud, et ta ei ole. Ei ole oma esindajad sinna niimoodi sisse surunud. Me võime ka niipidi vaadata seda asja, et kui palju siis on riik või kaubandus-tööstuskoda tundnud selle asutuse vastu tegelikult huvi. No tänane Päevaleht võtab vähemalt need hirmud maha, et seda kultuuripealinna tiitlit meil kaotanud ei ole, võimalik, et et siin on nagu üsna selgelt on öeldud, et, et kultuuripealinn tuleb ja, ja samas on, on ka ju kuulda tegelikult positiivseid hinnanguid, nii mõnigi projekt on nagu nagu käivitumas ja midagi väga hullu sellega ei tohiks nagu olla, aga küsimus on lihtsalt selles, et kas siin nüüd nagu suudetakse mingit kokkulepet saavutada või mitte. Teine küsimus on muidugi selles, et kõik suvised ja üldse läbi aastaringi, need kultuuriüritused Tallinna linnas liidetakse siis selle projekti juurde, nii et kui palju me selle kultuuripealinnaga seoses lisaväärtust saame, see on nüüd paras küsimus. Noh, ma olin ka täiesti hämmastav, käisin siin sügisel, tatsasin SEB sügisjooksul, sain pärast teada, et söögikultuuripealinna ürituseks või, või see iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel, mida me kõik siin õhtuti jälgima, et see on ka tegelikult kultuuripealinna üritasime lihtsalt Endal samamoodi iga-aastane Nargenfestival või neid suviseid. Tõsi, on ikka väga palju, aga seal tuleb siiski täiesti uusi asju, näiteks rokkfestival vabaduse, rock festivale, mingid sellised asjad, et häda selles ei tea täpselt, mis sinna tuleb, et see, mis tuleb, seda lubatakse alles maikuu, sa avalikustada rahvale esitleda. Et selles on minu meelest väga. Et noh, mulle endale tundub, et ehkki, ehkki ehkki palju, et asja me veel ei tea, mis on nagu olema või juhtuma hakkab, siis ikkagi meie sellele siinsele kultuurielule on, ta on ta andmas väga sellist positiivset impulssi ikkagi, et kui me vaatame, et Eestis on praegu majandus, majanduskriis väga dramaatiline, et ilmselt Räägengu paljudes teistes Euroopa maades et ilmselt ilma selle kultuuripealinna tiitlit oleks ilmselt see kultuuri prioritiseerimine oluliselt taga. Aga kui pikale, et jätkub veel nii-öelda arutelu selle kultuuripealinna sihtasutuse juhtimise üle ja rahastamise üle, siis ma millegipärast arvan, et Eestimaa inimestel, kui see aasta 2011 käes on sellest kultuuripealinnas küll nii, ükskõik kui veel, see saab olla lihtsalt sellepärast, et see, see kätš on varsti ületamas nagu igasuguseid piire ja tõenäoliselt noh, siin nii-öelda ühes süüdlast on väga keeruline leida, aga küsimus on selles, kui selles kokku ei lepita, siis inimesed lihtsalt tüdinevad kogu sellest kultuuripealinnast ära ja ei oska sellest enam rõõmu tunda. Ei, aga kui sa, kui sa järgmine aasta kõnnid ringi Tallinnas ja näed mõnda head kunstiprojekti, siis ma arvan, et rõõmustab sind sõltumata sellest, kas seal üle 1000 kultuuripealinna sild ja mitte. Täpselt nii, käid seal spordivõistlusel, no ei, tegelikult ei mõtle selle peale, mis ürituse naudib. Mis selle taga sa naudid, seda üritas teenastat, pesid. No ma käin praegu ka nendel kultuuriüritustel ja naudin neid ka, aga võib-olla juba sellel aastal me saame Ühe filmi vabadussõja võidusammas, sellest on kirjutanud tänane Postimehes ja ja seda filmi on lubanud siis Kultuurkapitali aastapreemia laureaat Kristina Norman, kes on saanud siis kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia summas 50000 krooni ja põhjendusega, et ta on siis sotsiaalselt oluliste teemade järjepidavat ja kaasaegset käsitlemist eesti kunstis viljelenud ning kui nüüd meenutada, kes siis Kristina Norman on Kristina Norman oli teatavasti see kunstnik, kes esindas Eestit eelmisel aastal Veneetsia kunstibiennaalil projektiga After Wool. Mis võttis siis pronkssõduri saaga kokku kunstniku pilgu läbi ja ka Eesti avalikkuses tekitas tema projekt terava reaktsiooni, kui ta üheksandal mail üritas Tõnismäel püsti panna oma kuldsõdurit ja siia juurde tasuks veel tasuks veel juurde tuua informatsioonina see alles äsja kaitses siis ka Kristina Norman Kunstiakadeemias oma magistritöö täpselt sellesama kunstiprojekti taustal, ehk siis kuldsõdur tõi talle ka magistrikraadi. Väga tore ja ütleks ma selle kohta, minu õnnetus on see, et mina ei näinud seda häppeningi seda kuldsõduri püstitamist Tõnismäele valin just tollel hetkel külmapealinnas Jõgeval. Aga nagu ma olen aru saanud, siis sellel aastal avaneb tallinlastel võimalus sedasama projekti näha, ta pannakse ka Lätis seal ülesse, pannakse aprillis ja kuni võidupäevani on siis üleval vist kunsti vahest kui ma ei eksi. Et. On see siiras, sinu hinnangul on see siiras, et paneme nüüd sellele ajal selle projekti sinna püstilas kõik lähevad, vaatavad, naudivad ja et seal tekiks selline veel mõnus diskussioon, tõenäoliselt mitte kõige sõbralikum diskussioon, kui, kui leitakse veel sellised kraaklejad ühelt ja teiselt poolt ja siis saab meedia veel seda kajastada, aga, aga seda, et nii-öelda natukene nagu probleemiga tegeleda, et miks üldse selliseid seisukohad on, ega sellega seal enam keegi kohapeal ei tegeleta. Mida tähendab siiras siinkohal Lauri, et et tegelikult me ei ole näinud teda Kristina Normani, seda reaalset tema teost, mille ta tegi oma oma oma tookordsest, kuldsõduri eksperimendist, ega siis te kuju ise ei olnud seal siis kunstiteoseid. Mõistsid, sa ju teab väga hästi, millest sa ju teab väga hästi, millest projekt koosneb, koosneb kolmest videost. Ja sellest samast kujust kolm mida jutustavad kõigepealt sellest, kuidas toimus pronkssõduri juures kogunemine, kui seal viina joodi Tõnismäel tähistati üheksandaid maid, siis näidati seda, kuidas pronkssõdur ära viidi ja milline mäsu Tallinna linnas toimus. Ja kõige lõpuks näidati seda, kuidas kuldsõdur viidi sinna Tõnismäele ja siis kuidas Eesti politseijõud viisid selle kuldsõduri sealt minema ja see ongi lühidalt kirjeldatuna kogu selle kunstiteose sisu. Ja aga mul isiklikult näiteks ei ole olnud siiamaani võimalust seda näha, et ma ei käinud seal Veneetsia biennaalil seda vaatamas ja ja ma nagu ei oska anda. Etteruttavalt siin hinnang. Mina tahan ka teda näha ja täitsa selgelt on ta provokatiivne. Et selles mõttes siirad, provokatiivne, kui me räägime sõnast siirus. Nüüd küsimus on, et missugused tunded tekivad mul seda teost vaadates, kas ma. Kas mulle tuleb lihtsalt kogu see jama meelde, eks ole seal vihaseks? Ma naudin seda teost, ma tõesti ei oska seda ette öelda. Aga, aga kindlasti on parem, kui ma saan oma silmaga seda asja kaeda. Ja ärme unustame seda, et lisaks Kristina Normanile sai Kultuurkapitali sihtkapitali preemiaid veel 27 inimest näiteks Jaanus Kriisk raamatu boss, mälestusi Freet kudust autori töö eest, Andrus Murumets kui Eesti ja kogu maailmarammumees ja nii edasi. Ma siiski tuleks veel selle Kristian Jaani juurde tagasi, et, et ühelt poolt siiruse jutt siin oli juba jutuks, et, et mulle siiski tundub, et tegu on ebasiira kunstnikuga, kui ta üheksandal mail väitis, et tema soov oli kuldsõduriga maha võtta müütiline, mis selle kujuga seondub tegelikult sammud olid ju vastupidised see kuju, kuldamine, kuupäeva valik ja nii edasi ta tegelikult andis kogu sellele asjale nagu vunki juurde, et noh, rääkimata kasutades veel seal uskumatuid väljendeid kogu selle asja kirjeldamisel mälu, kogukonnad ja ma ei tea mida iganes, et noh, et selline eesti kunstnikkonna jaoks selline noh, nagu arusaadav lihtne, mõistetav keel ja nii edasi, aga, aga tegelikult olgem ausad Seal oli ka väga palju vastutustundetud ja võimalike tagajärgedega mitte arvestada. Tauri tegemist on kunstnikuga, mitte poliitikuga, ei saada nõuda mingisuguse poliitilise missiooni täitmist. Ta saab tuua. Kui me meenutame toonaseid kunstnikkonna Soone, siis oli väga palju neid kunstnikke, kes ütlesid, et see oli vastutustundetu sellisel päeval selline aktsioon korraldada, et et miks seda just selliselt tehti ja küsimus on selles, et kas maksab alati tikkudega mängida, see on hea küsimus. Teine asi on see, et kui me nüüd vaatame seda, et Kristina Norman lubab üsna pea nagu vabadussõja võidusambast filmi, et noh, me ei tea, ega mida, mida sellest, mida sellest arvata, kui provokatiivseks see läheb, eks ole? Et need venelased, kes sinna tulid, oma telkmantlitest, nemad õnneks rääkinud Nad tegid kunsti, nad oleks võinud ju ka öelda, et tegime häppeningi, vaat kui oleks veel mõni kunstiüliõpilane seal nagu selle telkmantli sees olnud, siis oleks läinud sõjaks kunsti vastu. Õnneks nad seda ei teinud. Minu meelest on täiesti selgelt provokatiivne, aga kunst võib mõnikord provokatiivne olla. Kõlama promo provokatiivne et ma tooksin ühe näite sellest, et kui näiteks mida tegid kolm Sloveenia kunstniku et kui Sloveenias oli peaminister Johannes Jansa, kes tuli kunstiringkondades ebapopulaarne miskipärast oma vaadete tõttu siis kolm Sloveenia kunstnikku vahetasid ära oma nimed. Nad võtsid endale nimeks Janez ametlikuks nimeks. Ja nad läksid, astusid sellesama peaministri parteisse ja hakkasid seal parteikonverentsidel või üldkogudel käima ja võtsid selle sõna Johannes Jansa nimede all. Et. Ja tehakse nõus, nõus, aga, aga sellisel juhul kui sa midagi teed, siis sa pead olema selle puhul nagu siiras, aga seda väita seda väidet selle kuldsõduri projektiga taheti tekitada mingisugust dialoogi. No andke andeks, sellega ei teki. Sellisel kujul, ei tekita mingit seda peab lihtsalt mingeid emotsionaalseid puhari, aga see seitse kuldsõduri projekt ei tekitanud mingisugust dialoogi, millist dialoogilise Lauriste tekitati? Kas te väga sisuka dialoogi sellest samast kunsti piiridest? Meiegi räägime siin. Ei no selles ma ei vaidle, et kunsti piiridest ma tegin isegi siin selle sama laua taha Nendega saate nii kuraatori kui ka kunstnikkonna esindajatega, aga aga, aga me räägime ikkagi ka sellest, et kui nii-öelda nagu seda tavaelus põhjendada, siis ei pea rääkima sellest, et me nüüd tahame ka ühiskonnas mingisugust dialoogi tekitada rahvusgruppide vahel seda, seda dialoogi ei tekkinud. Tegelikult see sellisel kujul need dialoogid ei teki, et jääme siis selle kunstipiiridesse, aga ärme hakkame ühiskonnas toimuvaid protsesse justkui nagu nagu mõjutama või nendest rääkima, et meie soov mõjutada seda teist või kolmandat või näidata seda sellisena, et inimesed justkui nagu peaksite mingit dialoogi. Te ei pea olema ainult mingisugune armas ilus lillemaal kuskil seina peal, mis tõesti ei tekita sageli dialoogi. Ja aga kas kunts kunst, räägime kaasaegsest kunstist, et siin on kaasaegse kunsti üks näide on purki sittumine, eks ole, vabandage väljendust, et, et vabandage väljendust, aga, aga kas ka hinge hinge nii-öelda sedasama tegemine, et kas see on ka nii-öelda üks kaasaegse kunsti väljendused, et siin on nagu need need head küsimused millele, millele peaks nagu vastama, et ühelt poolt loomulikult kunst võib ja peabki olema provokatiivne? Küsimus on selles, et kust need piirida Kunst peabki olema mingis mõttes ikkagi raputav, see kunstielamus peab olema see, mis paneb sind kuidagi maailmale teistmoodi vaatama. Nojah, kui kunagi viidi kunstinäitusele lihtsalt WC-pott, siis see oli ka raputav. See on läinud ajalukku. Mina ei tea, kas kuldsõdur läheb ajalukku, ma tõesti ei tea. Ma vaatasin neid Kulka auhinna saajaid. Minul näiteks läks, läks meel heaks, kui ma leidsin sealt Margo kullase nime. Mees, kes sai auhinna selle eest, et sisuliselt öeldes ta ei teinud mitte midagi. Ehk ütles Andrus Veerpalu ja sõida määrimata suuskadega, tähendab, ta tegi väga paljude vääris väga palju suuski. Et Moldova head meelt sellepärast et tunnustati sellise eluala inimest. Veel mõned aastad tagasi, eestlased olid hädas, et meil ei ole siin korralikke suusamääre, jäidki ja et me peame kuskilt väljamaalt sisse astu. Nüüd me näeme, et eks me üks nende seast osalt Kulka aastapreemia ja ja seal Kowalczyk on ka Eesti väärde mäel. Et. Kristjani imelik asi. Õnnitleme igal juhul Kultuurkapitali aastapreemia saajad. Masu ja meede pisut räägiks sellel teemal ka eile toimuv toimus Tallinnas esinduslik konverents ja võttis sellel teemal sõna ka president Toomas Hendrik Ilves. Ja loomulikult Eesti meedia sai kritiseerida päris mitme nurga pealt kritiseeriti Eesti meediat, et öeldi, et Eesti meedias räägitakse liiga palju olulistest välispoliitilistest teemadest. Ja, ja nii-öelda neid valdkondi, mille puhul Eesti meedia kritiseerida sai, oli veelgi. President jättis seekord kritiseerimata kollase meediaga seonduv, et kuidas ta, kuidas ta nüüd seda hindate, mida president meedia kohta ütles mind kahjuks ennast sellel konverentsil ei olnud, aga presidendi kõnega saavad kõik internetis tutvuda. Sa ütlesid, et president jättis seekord kritiseerima ta kollase meediaga seonduvat, et ta võib-olla ei toonud seda, ei rõhutanud seda nagu eraldi välja. Aga aga mulle tundub, et ta võib olla kaljus kohati ka liiga suurtes üldistustes, et et samastades võib-olla ajakirjanikud ja meediatöötajad Mind ka ei olnud kahjuks sellel koha kohal, aga päike rääkis natukenegi kollasest ajakirjandusest. Ise iseenesest presidendi kriitika meeldis, ta rääkis väga palju tõtt. Et näiteks Eesti ajalehtede kvaliteet ei ole seal ei ole nii hea, kui kui lääne tippajalehtedel. Aga ega ka muudel elualadel on meil täpselt samamoodi, et meil ei ole kõikidel kõik asjad täpselt sama head nagu lääne nad kõik ei ole tipptasemel. Paraku see lihtsalt on nii. Aga see ei tähenda seda, et president, kriitik oleks kuidagi vale olla. Minule meeldis see lihtsalt. Aeg-ajalt tuleb ajakirjanik ajakirjanikel meelde tuletada, missugune on nende koht. Et mis on hea, mis on halb. Selles suhtes olen, olen presidendiga paljudes asjades igati nõus. No presidendi kõne lõpus Me võime lugeda ka selle kohta, et ajakirjandus on siin meie põhiseaduslikele institutsioonidele liiga teinud ja, ja see liigne kottimine tuleks tema hinnangul ära lõpetada, et ta ütleb küll, et jah, taksokviitungid test tuleb kirjutada, aga, aga seda ei tohiks karistada kogu põhiseaduslikku institutsiooni või, või seda ei tohiks keerata nii-öelda kogu institutsiooni kraaž räägib peaasjalikult ta siin riigikogu liikmena. Ja ta siin ilmselgelt viitas sellele viimasele suurele avalikule pahameele puhangule seoses nende riigikogu liikmete ja kõrgemate riigiametnike uue palgakorralduse, aga, aga ma ise pean tunnistama, et et, et mina ajakirjanikuna et mul on varem kui tundunud, et selline nagu skandaalitseja minna nende riigikogulaste ühe või teise kuluhüvitise kasutuse üle on võib-olla natukene liiga ülepaisutatud, arvestades seda, kui vähe mõningaid teisi skandaali potentsiaaliga teemasid käsitletakse. Aga see, antud juhul see, see palgaseadus, mis nüüd Riigikokku, see oli detsembrikuus arutluse all, et see tegelikult oli tõesti skandaalne ja väga taunitav, et selline selline asi tehti. No Inglismaal oli ka eelmisel aastal siiski see hüvitiste teema poliitiliselt esimese kolme seas kindlasti ka mitte number üks teema mis mind pani küll presidendi kõne puhul hämmastama, oli näiteks see, kui ta sedasama nii-öelda stopp kampaaniat ehk ehk seda riigikogu liikmete palka. Palgast rääkides pakkus välja, et et see oli siis ühe lehe äriettevõtte poliitiline kampaania. Kindlasti oli see äriliselt kasulike suurendas lugejaskonda. Et noh, ma väga ei taha uskuda, see suurendas Postimehe lugejaskonda, Postimees seda kõige jõulisemalt tegi, kuigi selle kampaania tegelikult nagu lükkas käima hoopis Eesti Ekspress, lihtsalt Postimees võttis selle üle. Vaat siin oli juba selles mõttes väike apsakas sees. Tegelikult ma olen nõus sellega, et, et üks välja on, peaks hoiduma mingi poliitilise kampaania, kui sellise läbiviimisest või mingitest väga sellistest konkreetsetest suurtest poliitilistest nõudmi nõudmistes. Aga, aga veel kord meenutades seda palgateemat, mis ilmselt oli ka selle kõne viimase osa ajend siis see on vaieldamatult skandaalne, kui, kui inimesed, kes tegelikult peaksid astutama ja seisma hea eesti käekäigu eest, et nad haagivad ennast nagu täielikult lahti sellest meie ühiskonna reaalsusest, kui nende palk ei sõltu enam sellest, kuidas inimeste käekäik Eestis, milline on meie majanduse olukord, keskmine palk, kuna vabastavad ennast ka valuutariskist ja nii edasi. Jah, see on päris huvitav küsimus, et tegelikult kui, kui see palga teema lõppes, siis me kuulsime ju üksikuid heleda häälega antud lubadusi, et me tuleme tegelikult kuluhüvitiste teema juurde tagasi ja kui me nüüd räägime siin nii-öelda selles kuluhüvitiste teemast, siis tõepoolest kuluhüvitiste teema on jätkuvalt lahenduseta ja me ei teagi, kas kas riigikogu suudab järgmise riigikogu kuluhüvitiste teema lahendada või mitte, sellepärast et teatavasti järgmine riigikogu hakkab jälle saama 30 protsenti riigikogu liikme palgast kuluhüvitisena. Noh, see summa selleks, et mul ei ole selle summa pärast kahju, aga küsimus on selles, et kui riigikogu ei suuda ise neid otsuseid langetada, siis ühel hetkel paratamatult inimesed, sealhulgas ka ajakirjandus hakkab esitama küsimust, et aga miks te siis niimoodi teete, sellepärast et noh, tõenäoliselt Eesti elu nii kiiresti ei parane, et me võiksime niivõrd suuri kuluhüvitisi ka riigikogu liikmetele maksta ja siis tekib õigustatult see, see nii-öelda õigus, õiglus. Tunde riivamisi küsimus, see, see on, see on paratamatult sellega kaasnev ja riigikogu ei saa nagu avaliku õiglustundega ka nii tõsiselt vastuollu minna, et antud juhul see presidendi kõne küll ütleb, et et noh, et üldistatud sõimu riigikogu aadressil. Me kuuleme liigselt, aga, aga sellistel juhtudel, kui me näeme, et riigikogu üsna üksmeelselt lähenema selliseid otsuseid tegema või jätab mingeid otsuseid tegemata, siis paratamatult tekib ka selline üksmeelne üksmeelne nii-öelda kriitika või vastasseis riigikogule, nii et noh, siin nagu riigikogule on ka mõtlemise koht, see ei ole ainult ajakirjanduse mõtlemise koht. Jah, aga minu meelest ajakirjandus siiski nagu ajakirjanduses tasub üleskutseid teha. Aga ma arvan, siin aeti tegelikult õiget asjani. Ekspress sõjas kõige Postimehes ajasid õiget asja. Isegi kirjutasin ka eelmisel aastal mitu lugu näiteks Tallinna vee teemal, ma arvasin, et see vee hind on siin ülepaisutatud, et ettevõte lihtsalt koorib Tallinna elanike liialt palju, teenib liialt suurt kasumit. Ja kui see rahva seas selline arvamus on ja, ja ma saan oma lugejatelt kirju, kus nad teatavad, et nende meelest on asjad viltu, siis noh, keegi peab seda väljendama. Noh, et ma ei näe nagu mingit probleemi selles, kui ajakirjanik või üks väljaanne kutsub üles. Kuulge, lööme asja kuskil korda või muudame midagi. Ja aga, aga seda on õige teha ajakirjanduslike väljendusvahenditega, nagu, nagu sina, kui sa sellest kirjutasid, aga ma ei ole kindel, et x ajakirjandusväljaanne peaks hakkama mingeid allkirja kogumise kampaaniat näiteks tegelema või mingit meeleavaldust organiseerida. Me oleme ka teinud näiteks Selveri keti vastu, ükskord Ekspress tegi kampaaniat, siis lõppes päris edukalt täpselt meeles, millega see oli seal kuidagi kliendikaartidega. Aga aga president hoiatab selliste sammude eest, et mis puudutab ka riigikogu, et ta ikkagi tuletab meelde, et vaba ajakirjandus sõltub demokraatiast täpselt niisama palju, kui demokraatia sõltub vabast ajakirjandusest ja üks ilma teiseta ei kesta kaua, ehk siis ta hoiatab, et kui nüüd riik sealt nagunii-öelda riigikogu tümitada kasvõi ka selliste asjade eest siis see võib lõppeda sellega, et ka ajakirjanduse enda võimalused vabalt kirjutada võivad ühel hetkel hakata lahenema, sellepärast lihtsalt riigikogu pole olnud piisavalt usaldusväärne, sinna on sattunud võib-olla sellised inimesed, kes tahavad võib-olla kabinetivaikuses mingeid otsuseid langetada ja siis keeratakse lihtsalt ka ühel hetkel ajakirjanduse kraanid kinni. Väelased kraane ongi hakatud kinni keerama minu meelest. Ja kogu aeg tunnevad kriitikat. Salatsemist on Eestis riiki ilmunud kogu aeg juurde rohkem ja rohkem seal oma toimetuses viskasime nalja salatsemise teema üle, et nad miks ei võiks nagu tulevikus kaitseministri siseministri isikut lihtsalt sära salastada. Sellel juhul on täiesti võimatu need ütleme, rahval tümitada või vastupidi, mingis luuras palgata, et vähem väär mõjutamisvõimalusi, kui me lihtsalt ei tea, kes need ministrid. No siin on hoiatatud ka vaikiva ajastu eest ja on öeldud, et 30.-te aastate teine pool oli Eestis samuti üsna vaikne. Ega ajakirjandus ei saanud paljuski kirjutada ja see võis ka tingida selle et Eestil läks toona nii nagu läks, et, et sellise kõnega esines sellel eilsel masu ja meediakonverentsil Mart Laar. Ja kui me räägime sellestsamast riigikogu kritiseerimise siin, siis siin tekib küsimus, et kelle viga see nüüd on, et kas need on nüüd siis ajakirjandus või see on pigem kui need meie poliitiline kultuur on poliitilised arengud, mille käigus ikkagi see riigikogu roll ja võim on ja järjest ahenenud ja vähenenud. Et kui enamik otsuseid ongi tulevikusuunad, on lihtsalt koalitsioonilepingus paigas, arutatakse pigem valitsusliikmete poolt ja initsiatiiv tuleb sealt. Riigikogu ongi lihtsalt paljuski käeliste rollis. Hästi, aga kui siin nii-öelda mutrite kinni keeramisest juttu juba oli, siis siis olgem ausad, ka see Keskerakonna eelnõu, mis riigikogu menetlusse anti ja mis annaks siis ringhäälingu nõukogule õiguse otsustada rahvusringhäälingu saadetes Ta üle siis ka see on tegelikult üks võimalus, kuidas nii-öelda kruvisid kinni keerata, et kui ringhäälingu nõukogu, mis koosneb ikkagi suuremalt jaolt poliitikutest, hakkab ütlema, et oi, et et need saated ei peaks olema sellise tonaalsusega, vaid seal peaks olema ka selline tonaalsus ja nii edasi, et sellisel juhul noh, ma ei tea, kuhu me välja jõuame, tõenäoliselt võib-olla mitte kõik siin laua taga ei istuks enam, vaid, et oleks juba mõned ajakirjanikud välja vahetatud, öeldud, et ringhäälingu nõukogu soov on lihtsalt selline No tõenäoliselt küll selle saatekava peaks eelnevat teksti peaks kuskilt kooskõlastama, me saaksime tõenäoliselt maha lugeja õiguse praegu. Et kirjalik tekst peaks olema kuskil esitatud, et me ei saa vabalt rääkida, kui see niimoodi läheks. Minu tunne on selline, ma ei tea, Ma täna esinesin. Paari avaldusega, mis oli siis, kui Keskerakonna poolt riigi seisukohalt mitte kõige armast ei ole midagi sule tsiteerides ringhäälingu nõukogu liiget Peeter Kreitzberg. Vergi on rahvateenrite saadet esindatud väga mitmed erinevad seisukohad ja, ja see, see arvamuste ballett on väga lai. Nii aga selle rõõmsalt olemusega tänasel päikeselisel päeval rahvateenrite saade lõpetab ning rahva teenrid olid täna Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning soovime teile siis ilusa ja karge laupäeva jätku.