Alustame saatega müstiline Venemaa, mis on püüdnud teid juba mitu pühapäeva järjest lõbustada ja teie meelt lahutada, pühapäevasel hommikul. Stuudios on David Vseviov kunstiakadeemia õppejõud ja raadio poolt Terje Soots. Ja enne kui alustame, soovime meiega kõikidele emadele ka ilusat emadepäeva kõigile. Tänane saade on mõneti nagu jätkem Nemo turniirile, sest me tahame, et meiega täna kaasa mängiksite. Ja selleks on stuudios telefon, ma ütlen praegu kohe ka selle numbri kuus 410 613. Mis aga päris täpselt toimuma hakkab, sellest siis, räägib David Vseviov lähemalt. Kui me eelmine kord olime teiega peamiselt pealinna restoranides, poodides ja kõrtsides, muidugi, kui kuulajad mäletavad, siis arv oli kolossaalne ja jõudsime külastada neist väga tühist osa. Siis täna otsustasime, et läheks vahelduseks Moskvasse ja räägiks natukene Moskva restoranidest, kõrtsides, üritaks siis seda teha niimoodi, et jutu ka püüaks välja mõelda kuulajatele lihtsalt vahelduseks mõned küsimused ja ajalugu. Kuigi Me ju ajaloosaateid ei tee niisukesi tõsiseid, aga ikkagi meie meelelahutusmaterjal on valitud kuskilt minevikust, siis on ju hea sinna minevikku sukelduda ja kujutada ette, et miks ka mitt olla kuskil sajandivahetuse Moskva kõrtsis ja vaadata, kas aimab ära, mis seal toimus, või mis siis nüüd konkreetselt on meie küsimuse tulenev vastus ja siis võiks siia või helistada. Ja kui ma nüüd õieti teansister, olete töö leidnud ka õigesti vastajatele vaiksed auhinnad. Jah, kes arvavad ära siis need üsna fantaasiat nõudvad vastused, need saavad kõik ühe kasseti mõnusate lugude TOP kolm. Muidugi, aga küsimused nii keeruliselt ei tule, sest nad on ikkagi puhtalt meelelahutuslikud. Jah, ja eks nad rohkem teie leidlikkusele ja ja millele veel võiksid siis mängida lihtsalt mängulustile. Sealt mängulustile lähme siis Moskvasse ja kui nüid Moskva kõrtsides ja restoranides äkki ta siis võib-olla nende seas üks kuulsamaid on kupeeczeski Plup, kaupmeeste klubi ja kaupmeeste klubi on sajandivahetusel tuntud selle poolest, et see on vist peaaegu ainus koht, kus pakuti kuulsaid Testovi põrsaid. Loomulikult pesto juures ka. Ja põrsad olid siis kasvatatud, see ei ole nüüd võib-olla meelelahutus ja natukene nisugune, sünge moment, aga, aga las ta olla. Need kasvatati spetsiaalsetes puurides, kus siis põrandal oli niisugune võre pisikene, põrsake pidises seisma jalgadel ka seal võre sees, et ta ei saanud, kas saaks eriti jalgadega siblida. Ja ilmselt siis siis nii, ta pidi tulema natuke maitsvam kui tavaline põrsas ja seal oli ka spetsiaalne spetsiaalne vasikaliha. Need olid jälle kindlad piirkonnad Venemaal, kus neid vasikaid kasvatati, toideti ja joodeti neid piimaga. Ja selle poolest on need kaupmeeste klubi tuntud ja üks asi, mida ei olnud nüüd Üheski Moskva körtsisega restoranis. Ja see oli kuulus meesteklubi kali. Ja selle kalja retsept teadis tol ajal vaid üks mees, mul on isegi ta nimi meelde jäänud Nika vajaga fonovitš oli siis selle mehe nimi ja ainus, mis on säilinud, on säilinud nende kallijade nimed ja mõned on ka jällegi meeles, need olid näiteks mustsõstrapung siis ilmselt siis mingi kali, kus sees oli kas mustsõstramahl või mingi mingisugused midagi, mis olis mustsõstraga seotud, siis olid kirsikalli Vaarika kali ja kuulus kali, mida kutsuti hapu hapukapsakali või midagi, umbes sellist. Ja see kali olevat olnud siis nii tugevalt gaseeritud, et ta oli šampanjapudelites joodigi teda tihti külmetatuna koosis šampaaniana pooleks. Nii et see on nüüd siis kaupmeeste Klubi. Ja veel üks moment, mille poolest kaupmeeste klubi oli tuntud tolleaegses Venemaas. Ja jällegi võib-olla ainult Testav sai temaga konkureerida. Need olid kuulsad kaupmehekupp, kulubi pirukad ehk vene keeles, kuule peakad, kuule peaka, see on siis umbes selline pirukas, mis meenutab võib-olla meie kujult leiba ja mis teeb selle kuule, eaka kuulsaks. Täname, eriti retseptidest ei räägi talle kunagi. Me võime ju teha, kui kui meil viitsitakse kuulata ühe vene köögi, saate vaadata natukene mõningaid vene kööginippe ja kavaluse ja ka kuskil siin sajandivahetusest ja enam-vähem sellest kandist, aga kuule, peaka kaupmeeste klubis oli kuulus selle poolest, et ta oli 12 korrust kõrgena, not, ma isegi täpselt seda ei oska tõlkida, aga ta nimi on siis kuli peakkavdionaatset Yarosoftalgis 12 12 kihti tähendab sansis nisukene pirukas, kus on 12 erinevat kihti ja tehti teda vahel niimoodi, et senna kinnine pirukas ja tavaliselt ta on mingi Sis niisukese domineeriva komponendiga kasson liha, kas on kala, võis, on väga tihti ka seened ja nii, nii nagu niisukesteks vahe diskideks või eraldavateks kihtideks mõnikord tehti valmis juba varem nisukesi pannkoogitaolisi taignast taignas nisukest vahekihti. Selline kaheteistkorruseline siis, kui peaka oli eriti kuulus Moskvas kaupmeeste klubis, küll seda oli raske süüa, siis ei usu, et seda oli nii väga raskes 12 kihti suhu võtta. Jah, aga ta oli kuidagi lõigatud ja ja miks just väidetakse, et kuskil alates 18.-st sajandist võtab ta niisukese pikliku kuju just tänu sellele, et teda on mugavam lõigata. Ilmselt varem oli ta ka ümar. Võib-olla teda isegi siis hamburgeri esisaks pidada. No võib-olla ka põhimõtteliselt ju suurt vahet ei ole, aga kihte natuke rohkem ja, ja muidugi teine tainas on teine, taina sees on loomarasvataina sees on natukene päevalilleõli ja taina sees on ka puljongit. Nii et ta on ikka ikka erinev. Kaupmeeste klubi on tuntud oma kuulsate kooride pooles, seal laulis vene koor, mis oli publiku seas kõige populaarsem, siis laulis Ungari koor ja siis on laulnud seal ka mustlaskoor. Nii et need on tuntud koorid ja sajandivahetusel oli ka tunda. No peaaegu nad kõik lauljad nimepidi ja need olid üldiselt väga populaarsed ja tuntud inimesed tolleaegses tolleaegses Moskvas kaupmeeste klubis mitte ainult ei lõunatatud, vaid söödiga väga tihtipeale puhkust või siis sõiti sõideti kuskile, vahepeal väljasõit, söödi ka niinimetatud Staričsneja pead. Nii et teine lõunasöök ja selle poolest oli siis ka kaupmeeste kaupmeeste klubi kuulus, kusjuures klientidel oli võimalus ise tihti mõelda road välja. Ja neid on ka kirjeldatud tolleaegsetest mälestustest. Kõrval seisab siis ütleme, kokk, kes kuuleb siis neid fantaasiaid ja võib ka ühe lausega kogu selle sinu poolt ehitatud unelmate roaga purustada või teatada, et see lihtsalt ei lähe, et see ei kõlba, et see ei sobi ja nii edasi. Ja kaupmeeste klubis oli neid kõige olulisem seenetavakülalise jaoks, kelle laua taha sa satud. Ja klubis olid tuntud lauad mitte niivõrd laudlauana, vaid selle järgi, kes siis tavaliselt selle laua taga istus, tähendab, kuivõrd rikkaliku fantaasiaga suutis ta siis välja mõelda neid roogi, mida ta suutis tellida, sina siis nii-öelda natuke kõrvalseisjana võiksid siis sellest osa saada. No on jällegi 100. sajandi vahetuses räägitud ühest advokaadist, kellel olevat olnud tolle aja Moskva suurim raamatukogu, kulinaariaalane, raamatukogu, nii et fantaasiat tal jätkus ja kogemusi tal oli ja tema lauas istumist peeti siis niisuguseks suureks vedamiseks. Saan üks värskeba, meenutatakse ja teine on üks väga huvitav mees kelle laud oli jällegi väga populaarne ja selle mehe nimi oli Rudolf. Ja kirjeldada seda luudoit on üsna raske, aga ma tooksin võib-olla seiga, mis teda iseloomustab Venemaal tol ajal ilmus niisukene ajakiri, mille pealkiri oli Ženja meelelahutus umbes ta võiks siis olla niisuguste meie tänapäeva sihukeste kergema natuke sisuga ajakirjad siis vend või õde. Ja ajakirja põhimõte oli kätt kaanel ilutseb selle inimese pilt, kes siis antud perioodi jooksul oli hakkama saanud kõige kõmulisema teoga Moskvas. Ja ühel aastal oli siis terve aasta esikaanel ainult luudaudi pilt. Nii et ikka ta sai hakkama sellisega, millega ta ületas köik ja tema pilt siis oli, oli seal kaanel kui vägev mees Claudeofon, võib-olla üks niisugune moment, et ta olevat jalutanud mööda Moskva linna oma siis taltsutatud tiigriga ja sellega tekitanud siis Moskvas suurt furoori. Vaat muuseas, Sid luudovist võiksime mega konstrueerida siis esimese küsimuse meie kuulajatele, kui keegi peaks nüüd natukene nuputada flodofonteinud oma teisele naisele kingituse naise nimepäeva puhul. Ja see kingitus siis kanti suurtes valikus viibisid külalised, kusjuures koos oli kogu Moskva eliit ja kingitus oli ühes umbes viie-kuue meetrises pikas karbis. No võiks küsida ja kingitus on elus kole. Ja küsimus võikski olla järgmine, mida kinkis flodov oma naisele nimede päevaks? Ütlen siis ka nüüd veel numbri kuus, 410 613 ja telefon juba helisebki, nii et esimene äraarvaja on siis liinil. Me kuulame teid. Krokodilli k. See on täiesti õige vastus oli tõesti kraakodelliga ja Krokkadelega, mis muidugi peale seda, kui ta sealt kaardist välja pääses, tekitas paanikat külaliste seas, nii et kohe esemele helistaja pakubki meile õige vastuse, aga see oli viskama ja küsimustes ka kõige kergem. Jah, leiate bingo, kirjutan üles teie nime. Olge hea, Riina, pärast saadet helistage meile, sest esimene kassettannete jama. Võib-olla laudadest veel nii palju, et mõne laua taga, kui nimetasime laudu, kus kõik tahtsid istuda, siis olevat ka näit. Osavõtu, kus ei tahtnud eriti keegi istuda, sest näiteks ühe laua taga kardeti seda, et mees, kes seal tavaliselt alati istus, rääkis ikka üht ja sama juttu ja see on ka üks niisugune küllaltki tüüpiline asi, millega mõnigi kord puutub elus kokku, et juba enam-vähem tead, mis, mis sealt tuleb ja hoiab nagu eemale ja see mees oli Moskva, tolle aja kuulus miljonär Sirsanov. Kersanov tegeles ta metsaga istus kuskil keset Moskvat jaama juures väidetavalt niisukeses mustas räpases kontoris õhu, tal oli meeletu äri, miljonid ja temaga juhtus niisugune nisukene seik, et viienda aasta revolutsiooni ajal olevat tema juurte kontorisse siis sisse murdnud revolutsionäärid ja andnud alles käsu nagu ikka, käed üles rukkiv järk ja teinud tühjaks siis temas seissi, seal olevat siis olnud umbes 10000 rubla ja võtsid ka laualt kuldkella. Ja need Firsanov, miks siis ta oli niivõrd elevil, kui ta seda juttu rääkis? Ta olevat tõmmanud neid revolutsionääre, ta sai mingi kavala nipiga hakkama ja vot sellest on neid pidevalt köigile rääkis. Ühesõnaga, kui tal on need antise käsk käed üles, siis ta olevat kiiruga jõudnud laualt rabada kuldmündi ja hoides siis käsi üleval, hoidis ta siis seda münti peos ja vot see oli nüüd, ta oli ammu juba unustanud, et läks 10, toad läksid kuldkellad kuldkell, aga see, et ta neid tõmbas, andis talle nisukest head nagu jõudu juurde, nii et sellest ta siis pidevalt pidevalt rääkis. Nii kaupmeeste klubiga muidugi, teiste kohtade söögilauad ei olnud mitte kaetud ainult kohalike saadustega, vaid kaupmeeste klubisse kirjutati välja ka toitu Euroopas, nii et kui ikka tegemist oli Strasbourgi pasteetidega, siis nad ka sealt tulid näitena. See oli siis võib-olla veel üks moment, mida tasub arvestada. Ja kaupluste klubin eriliseks nisukeseks päevaks peeti seda. Kui lõunat valmistas prantslasest kokk, Oliviee tuntud kokk ja võib-olla osa perenaisi, teavad ka salat Olivier salat kannabki, sellesama prantsuse koka nime ja tema tema olevat siis selle retsepti välja mõelnud ja eriliseks Brassimiseks olevat läinud Moskva restoranides ja kõrtsides peale siis või juba ütleme ka sõja ajal, ma mõtlen Vene-Jaapani sõja ajal, kui rida mäne kaupmehi teenisid meeletuid summasid varustades Sis sõjavad. Nii et see on nüüd ka üks niisugune moment, mida ajaloo puhul tuleb arvestada, et kellelegi õnnetus kellelegi viletsus, kellelegi vaev, võib-olla isegi kellegi surm on kellegi teise jaoks jälle suur pidurahad ja siis meeletud lõunasöögid kuskil kaupmeeste kõrtsides. Ja hiljem muuseas, sellesama Olivier auks või seoses temaga nimetatakse ringiga üks teine koht, see on Ermi Dash Olivier ka kuulus koht Moskvas ja seal on siis külaliste jaoks kakk kabiinid ja neist on võib-olla kõige kuulsam punane kabiinid. Ja vot siit punasest kabiinist kohe otse punasest kabiinist võiks siis tulla järgmine küsimus. Seegaabiinsaid kuulsaks peale ühte Brassingut, kus istusid Moskva kaupmehed ja sõid ära kuulsa seaprae mille poolesse seapraadi, vaat nüüd võiks olla eriti kuulus küsima natuke keerulisemalt alguseks, vaatame, kui ei tule õigeid vastuseid, siis anname natukene vihjeid. Nii et punases kabinetis ära söödud seapraad on millegi poolest eriline. Ma isegi ei usu, et seda on varem või hiljem kuskilt samasugust seapraadi sööd. Ja samas natuke täpsustama, ega neid mängureegleid, et kui on õige vastus juba kõlanud, siis olge head, ärge siis helistage, sest me ei saa teie kõnet vastu võtta. Ja kui ka küsimust ei ole esitatud, siis ei ole mõtet ka helistada. Aga nüüd siis sellele küsimusele, sale. Esimene vastaja, palun. Toorelt. Ei olnud Portoles oli hästi küpsenud ja maitsev praad. Nii esimene mööda, vaatame, võib-olla siis üritab keegi veel ja üks täpsustus, et te kindlasti kuulate raadiot. Keerake palun raadio sel hetkel, kui me teiega ühendusse astume, vaiksemaks, sest muidu tuleb üks ilmetu vile eetrisse hallo ja ma pakun, et tari tervelt küpsetatud. Ta isegi olnud tervelt küpsetatud, ma võib-olla natukene aitan ja ütlen, et ei olnud mitte asi selles kuidas oli see praad valmis tehtud, vaid pigem selles kas iga, ütleme siis nii, et peaks olema hästi lihtne juba, milline see siga oli, võin, mille poolest siga oli eriline, ütleme siis niimoodi praad võib-olla oli suhteliselt tavaline, aga see kuldipraad see ka ei ole õige, kuigi ei ole välistatud, et ta võib olla. Tollil Metiga ei suuda vale. Aga võib-olla keegi teine. Ja ootame uusi üritajaid. Pagulutsurizolt Ruja piirkostul sügavustud Ei see siga oli kuskilt toodud, aga väga rahulikus. Nõnda selles ja ka ei lähe kuidagi õnneks. Kas on veel keegi, kes julgeb üritada jadana? Olof ja poolevad. S-iga ei olnud tiinesiga, on suhteliselt targem kui kõik teised sead. Jaagolama teid hallo ja äkki okassiga ei olnud okassiga. Millised vihjed madele veel annan? See siga siga toodi kuskilt, mitte sigalast. Ta töötas pingil alal. Ja olete eetris, palun? Ausalt öeldes, ega mina neid vastaseid. Ja ja ma ei oska ka midagi pakkuda. Järgmine. Tsirkuses sega töötas tõesti sööklas. Klavereid müüvad pööraselt rikkad kaupmehed, kes pakkusid niivõrd suurt summat ja ossid ära tolleaegse koosa Klauli tankisea sealsamas punases kabinetis siis dissiga õpetatud siga ka ära, nii et selle poolest tõesti läks segaajalukku ja olevat läinud ajalukku see punane kabinet seal seal Ermitraaž oli. Aitäh teile ja kes on see mõnusate lugude? Topi kasseti omanik, neid ma kirjutan alles teenime ordu. Väga kena pärast saadet, olge hea, helistage aitäh. Seoses. Et me juba nii palju oleme sigadele tähelepanu pööranud, siis mul tuli meelde üks Churchilli ütlus, et kassid vaatavad inimesele alt üles. Koerad vaatavad inimesel alt üles, ainult sead vaatavad inimest kui võrdne võrdset. No see siga kunagi võis seda kindlasti teha, sest see oli tõesti kuulus-kuulus, siga ja õpetatud siga. Aga võib-olla veel, kui me nüüd lähme kõrtsidega edasi, siis ei tea ju, kuidas ma ajaga välja tulema, aga ühele ühele aspektile tahaks kindlasti tähelepanu juhtida ja seda vist mäletavad paljud inimesed ka oma kogemustest, kui sai omal ajal käidud Leningradis ja Moskvas, kui maitsvad olid seal saiakesed ja pirukad ja kindlasti ja see on nüüd kindel traditsioon. Moskva kõik pirukad ja moskva saiad ja Moskva siis jahu saiatooted on tunduvalt paremad kui Peterburi omad ja seda peamiselt tänu veele. Ja see oli need sajandivahetusel ka kindlalt kõigile teada ja nendest pirukatest vast kõige kuulsamad olidki Filippovil, piru, kat, Filippo pirukad riisiga, munadega seentega kohupiimaga ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Neid valmistati ka spetsiaalsest jahust, Tambovi kandis seda jahu valmistati ja need pirukad on niivõrd head. Täpselt ka jälle. Ma ei oska öelda, kuidas nüüd see tehnoloogia toimus, aga ilmselt kuumalt kohe värskelt ahjust tulnuna, Need pirukad läksid siis jää vahele. Ja nii neid külmatati ja viidiga Peterburi õukonnas ja ka tsaariperekond, see just nimelt neid Filippovil, Filippovil, pirukaid, veokatega on seotud muidugi väga palju põnevaid lugusi ja siit annaks ka välja mõelda mõned küsimused, aga jätame need praegu praegu reservi, sellepärast et peamiselt pidime liikuma mööda restorane ja klubisid. Ja neid klubidest võib-olla veel üks tuntud koht on inglise klubi, inglise klubi. Seda peaksid ka vist paljud kuulajad teadma, kus ta on või vähemalt on mad kaudselt seda näinud. See oli omal ajal nõukogude ajal, ma ei oska öelda, mis ta praegu on, talirevolutsiooni muuseum, see punane hoone punasel väljakul nurga peal, nii et ajal, kui kanti üle näid paraade punaselt väljakult, siis sealt nurga tagant just need kolonnid ka välja marssisid. Vot see on kuulus inglise klubi inglise klubi, kus siis õhtusöögid algasid alati kell kuus õhtul. Ja see oli niisugune, saab kuus Sotšis toll suupistelaud ja see on ainult meesteklubi, nii et seal ka koristajatena töötasid ainult mehed tol ajal väidetavalt olevat siis üle selle klubile oleme astunud siis ühegi naise ja tõeline M Klubi, see oli tõeline klubi ja vähemalt M-klubi algaastatel. Ja see klubi oli ka tuntud oma veinide poolest ja nende veinide seas sajandivahetusel. Me saamegi täiega kätte, võib-olla veel ühe küsimuse on kuulus Karl depree veinid. Ja nende kalde preveinidega on kaudselt seotud üks lugu, vähemal nimelt oli kunagi üks nisukene Ale veinimüüja, kellel mitte kuidagi äri ei edenenud ja paistis, et pankrot on neid kohe saabumas ja ühel heal päeval olevat siis tema uksest sisse astunud siis sellest veinipoest sisse astunud üks niisugune noh, küllaltki haledalt riides mehe mees ja pakkunud müüa oma nime. Ja mis siis selgub, selgub, et selle mehe nimi oli tseesar depre. Nii et mõlemaid sai siis kirjutada c-tähega nii kaalult kui tseesar depre. Ja siit tekib siis idee hakata tootma ka veini nimega tset ka depre, sest mõlemad on originaalid ja neid ilmuvad siis müüki praktiliselt täpselt samasugused pudelilt. Väikse erinevusega. Ja see erinevus on niivõrd väike, et tihti kui kutsuti külalisi, siis au äärsematele külalistele pakuti Karl depre veini ja kuskil nüüd, kui ette kujutada niisugune pikk laud, siis võis perekonnas öelda, et alates nüüd kaheksandast toolist pane siis seda tseesar depred. Sildid on täiesti ühesugune, aga Väinide kvaliteet on muidugi nagu öö ja päev. Ja need selle kalude pree veinisildil on. Ja tseesar depre veinisildil silt on ka täpselt samasugune, on üks teine elukas ja midagi pidi ju neid eristama, muidu oleks ju patendi, alanes skandaal. Ja need me võiksimegi siis kuulajate käest küsida. Milline loom oli tseesar depre veini. Etiketi Mia esimene pakkumine kohe tulebki, vehkleja karu ei olnud karu. Karu ei olnud. Mis seal võiks veel olla? Hallo, Talon, tere. Tere. Hiir. Hiir ka ei olnud. See on enam-vähem. No ikka Kotkale lähedasem loo ütleme siis niimoodi. Jaa, palun. Vares son õige vastusega. Et teil oli siis vares, niiet tiivad laiali, kotkas, tiivad laiali, varesed, Nad paistsid isegi kaugelt üsna sarnased ja ja muidu olid nende etiketid siis täiesti sarnased ja kes oli seal? Vastaja viljer Viljar, aitäh. Ja pärast saadet siis jälle helistage meile. No veel neid trahtraid on hästi palju, võib-olla nimetaks näiteks LoPašovi oma LoPašovi oma oli tuntud selle poolest Moskvas, et seal teisel korrusel oli eraldi suur kabinet kabinet, mida kutsuti Ruska baar. Ja seal oli laud ja laua ümber 12 tooli ja seal serveeriti peetrieelset toitu ja see koht oli neid väga populaarne eriti Leena jõe ääres tulnud kullakaupmees või kullakaevanduste omanike seas kooli ajastist. Enamus inimesi, kes tol ajal koolis õppisid, mäletavad, oli niisugune Leena streik, Leena, kullakaevanduste tööliste streik, vot nende omanikud siis tihti käisid seal lõunatamas. Ja näiteks seal on ka fikseeritud rekord, ma ei tea, kui keegi viitsib, võib ju kontrollida, kuidas see üldse võimalik on, aga väidetavalt olevat seal ükskord 12 kaupmeest söönud ära 2500 pelmeeni 2500 pelmeeni enne muidugi nädalid mitte tavaliselt ainult lihapelmeenid, vaid ka kalapelmeenid ja ka võib-olla mida me peame vähem. Pelmeenid võivad olla ka näiteks tol päeval olevat nad ära söönud ka fruktovee Pilmeenis roosa võimshampanskin, niiet puuviljapelmeenid roosa šampanja, aga need 205 2500 pelmeeni siis 2000 vabandust juba endal lähevad kõik segamini, 12 sõid, sõid seal ära ja seal oli siis ka nisuke tava. Enne kui hakata sööma, joodi teed meega ja vot siis aeti äriasju. Kõigepealt siis äriasjad korda rahulikult, tean selge ainult tee ja meega ja hiljem juba siis enam ärist mitte ühtegi. No ja siis neid söödi neid pelmeene ja joodi, siis viin, Natraatrite seas vitud Arssentitš, seal oli võib-olla kõige kuulsamat Sindi, Sindi ja tuntud kõik ütleme mädarõikabaasil tehtud, siis noh, niisugused maitseained sinna sinkide juurde, see on võib-olla Arsentitši omapära. Ja Ponomarjovi trahter oli võib-olla kuulus selle poolest sajandivahetusel, et seal nurgas istus üks väga tihti, eks hästi nisugune, räpane, väliselt väga vilets mees, kelle nimi oli kartashe. Ja elasta üksi. Magas paljal laud voodil ja käis ta tavaliselt Ponomarjovi juures alati hommikul täpselt kell 11 kell 11 ja nõudis, et talle siis serveeritakse või kas ei ole järgi jäänud eelmise päeva pudru või siis eelmise päeva hapukapsasuppi ja see on nüüd ka kõikide nende kohtade omapära, et personalile keedeti eraldi vaatamata sellele, et võis jääda nii-öelda õiget toitu üle, siis pigem see visati minema, aga personalile keedeti personalil oli keelatud seda toitu süüa ka neid niinimetatud ülejääke ja vot tema nõudis nüüd kas pole eelmise päeva siis seda pudru jäänud, nii et ta sõi siis seda. Ja siis ta jõi teed teed ja tegi ühekopikalise suitsu. Ja vot see kartashow tegelikult oli pööraselt rikas mees kui rikas mees, sellest me jõuame rääkida. Ja ta oli ka siis liigkasuvõtja, talt sai laenata raha ana suure protsendiga, teatud situatsioonides on seda raha vaja ja neid seal kell 11 käidi tema juures siis raha laenamas ja hääleta andis raha ja mõned raha ei andnud. Ja nüüd ma võimet jällegi küsida, et meil vahepeal oleks veel üks küsimus mis oli see põhjus, miks ta siis mõnedele raha laenamisest keeldus? Neljas küsimus ja neljas võimalus. Jaa, palun tere, tere ring nii ka hästi riides. On. Tus suund on õige, aga vastus on natuke vale. Ootame järgmist üritajad. Ma pakuks niisugust varianti, et need keeldusid seda eelsed putru söömast, temaga. Nii kitsi, et ega ta neile eriti ei pakkunud ka. Nii et see on ka natukene mõõda. Näide siis sellest, et rikas ei ole mitte see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab. Mille vastu? Palun alla ja me kuuleme teid, ma pakuksin, et printskasid liialt sõlg liialt hästi. No ja see on pea. Kui õige vastus tähendab, kui keegi, need, kes ilmus sinna lauda, Ta tellis midagi rohkem, kui tema tähendab, ei piirdunud mitte ainult teega ilma suhkruta, vaid julges midagi veel tellida, siis neeleda, teatas kõigile, et te olete nii rikas, et milleks teil küll raha on vaja nõele ta kõigile siis loobus raha andmast, nii et põhimõtteliselt on see õige õige vastus. Nii et laane seal õige paanlaseloy. Kuidas on teie nimi räimi aitäh taimi ja nüüd anname teile väikese hingetõmbeaja ja võtame ka endale, kuulates Ungari muusikat, sest Ungari muusikat ju moskva kõrtsides palju ka mängiti, eks ole? Ega ta suri sedasama raha laenaja, siis olevat tal leitud keldrites kõikvõimalikes kastides raha patakaid koos siis kokkuhoitud näiteks kuivikutega ja, ja kokku see summa oli ligi 30 miljonit rubla. Nii pööraselt rikas, siis mäe, sellise. Kapsasuppi eilse päeva kapsasuppi ja, ja ilma suhkruta teed joonud joonud miljonär Karzasse kallasheff ja kes siis terve elu hoidis ainult raha kokku ja muidugi teenis ta seda raha, mitte kokkuhoides, nii, nii suuri lootuseid. Kui ei ole ka panna, vaid ikka nende tohutute protsentide pealt, mida ta siis sai välja laenatud raha käest või raha ees, siis endale endale tagasi. Mõned kohad võib-olla veel, mida jõuaks praegu mainida näiteks päris huvitav kohtunud Peterkop Peterkopis olid nisukesed, valve, odavad lõunasöögid ja võib-olla ka küllaltki nisukene ja päevane idee, mida võikski võib-olla mõnikord kasutada. Oli see, et Peterkopi nii-öelda valroog oli alati ajalehes trükitud, vot nii, et inimene ostes hommikuajalehte või siis teada, milline on see Petercofi tänase päevase nii-öelda valve või, või odavam või see peatoit ja Peterkopi teene on veel ühest aspektist väga suur ja, ja ringiga ta on ulatunud ka siia meile ja mõned aastad tagasi oli see peaaegu niisugune üldtunnustatud toit, see on Peterkov on toonud sisse vist esimisena oma menüüsse šašlõkki. Šašlõki, tavase mood, šašlõkk, kõigil on läinud siis lahti sajandivahetusel Petercofist. No see on juba üks suur teene sellele Peter kohvile. Ja võib-olla need, et pakkuda välja veel ühe küsimuse ja minu meelest on see nüüd üsna Lihtne küsimuste seas ka kõige ilusam küsimus. Kõrtsides ju loomulikult käis oma puupliit ja olid kohad, kus oli väga kindel publik, ma ei jõua ju täna üldse peatada nendel kohtadel, kus käisid kirjanikud, kus käisid näit Nad, olid kohad, kus käis võib-olla nisuke, krimin, nogeensem, publik, neist jõuame me natuke rääkida, kui me peaksime sajandivahetuse enam-vähem selle aja kuritegevusest rääkima. Aga oli üks koht, kus peaaegu kunagi ei tahtnud keegi töötada ettekandjana. Vot võib ju aru saada, et ka ettekandja minnes kuskile tõele, eelistab mingit körtsi mõnele teisele körtsile mingit restorani, teisele restoranile, aga üks koht, kuhu publik tavaliselt kogunes, alles umbes nelja, viie paiku hommikul. Need, enne seda aega on see kõrts peaaegu tühi saali kuskil Moskva äärelinnas ja siis hakkas sinna publik kogunema. Ja vot selles kohas tavaliselt ettekandjad ka ettekandjat enam mitte keegi töötada ei tahtnud ja nüüd me võiksime küsida siis kuulajate käest, milline oli see publik, mis tekitas ette kandjates nii suurt hirmu, et keegi hea meelega selles kõrtsis tööd teha ei tahtnud. Paistab, et keegi on juba mõtteta lugejana liinil, enne kui küsimus sai esitatud kuulama neid vastost. Te olete eetris, palun? Jaa. Lähme kuuleme. Ei olnud väga rikkad kaupmehed, ma arvan, et väga rikkad kaupmehed võisid olla kelmerite jaoks just nõelis, publik ja hea publik. Ei miilitsaid tol ajal vist ei olnud, aga ei olnud ka ligilähedaselt samu funktsioone, aga täissilti kandvaid mehi ka ei ole, see ei ole õige vastus, aitäh teile. Olge head, öelge oma vastus. Valluma pagulastöötasid ilmselt öösel. Sidusus. Need inimesed töötasid, jah, nad selleks ajaks nad lõpetasid enam-vähem, sest nad tulidki siis kuskil vastu hommikut sinna. Kapkowi ärritajad äkki ei olnud koristajad? Aitäh. Üritage uuesti ja. Palun kuulame teid ala Jaaguks vastuseks, et sibivedajad. Sibivedajad nad ka ei olnud. Tänan, aitäh. Nii niisukese viisakat inimese ja suhteliselt. Jaa, palun ütelge oma avastus, äkki need olid üliõpilased. Einar erialade üliõpilased, üliõpilastest me järgmine kord natukene rääkisime, üliõpilased siis juba magasid. Ja. Kuulame vastust, olid nad ise, ettekandjad äkki? Ja see on õige vastus hädasid, tõesti, ettekandjad, medalid veel need ettekandjad, kes olid oma töö lõpetanud ja läksid siis sinna kakovi juurde, nemad siis seal olevat ennast siis nüüd välja elanud, kui sa olid ikka teinud terve pikk päev seda tööd, et köik ajasid, siruta too nüüd seda ja seda ja miks sa ei tee seda nii et vot näida elasid ennast siis ise välja. Olevat olnud siis köige nõudlikum ja köige tüütum publik, nii et töötada, vot seal kõrtsis ettekandjana ei tahtnud absoluutselt mitte keegi, et see on täiesti õige vastus, aitäh. Ja kuidas on teie nimi? Silja? Aitäh, Silja, samad sõnad. Pärast saadet. Võtke meiega ühendust. Ja ega meil siin suurt enam aega polegi jäänud. Täistunnist hoiab meid lahus veel vaid viis minutit. Mõõnast kördsest jõuame me hästi, ruttu rääkida, natud Pub, Novi kõrts oli tuntud sajandivahetusel selle poolest, et seal seal siis mõllati olid kohad, kus peetid nisukesi soliitsaid õhtuda, kapupnovi koht oli lõpukonoomi kõrts oli just see kõrts, kus siis inimene tundis ennast täielikult vabalt ja Buboomi körtsil oli veel Nende jaoks, kellele ei pakkunud see esimene korrus siis tähist võimalust ennast välja elada, neil oli olemas siis veel keldrikorrus keldrikorrus, kus polevat siis ühtegi akent, mitte midagi ja seal siis sai nii kõvasti kisada ja möllata, kui hing seda soovib. Salzist, Pugnovi körtsija, nende külastajate seas oli ka tuntud üks kaupmees. Seda ma tahtsin ka ja mõtlesin ka küsimusena võib-olla välja pakkuda, aga me vist ei jõua. Aga kui hästi ruttu proovime, see oli morni näoga kaupmas morni näoga kaupmees, kes sõi ja jõi ja polevat elus kellelegiga vahetanud peaaegu ühtegi sõna ja lõpetas ta tavaliselt oma söögi jäistamise kõrtsis, nii et midagi purustas, kasta viskas pudeli peeglisse või kas tal oli laual katki igatahes vutama, elad siis ennast niimoodi välja? Ja vot kõikide nende aastate jooksul olevat ta öelnud vaid ühe sõna, mitte üks kord ühe sõna, vaid mitu korda seda korranud, mis sõna see oli? See oli Ei kuulnud teid, korrake palun. No nii on jäänud veel meil loetud minutid, kas keegi julgeb pakkuda midagi? Tere, tere. Ooper ei ta niisukas sõnaga. No mis on inimese mure, kui ta on midagi purustanud, medada, teada tahab, mida ta siis ütleb? Kuule, olo vabakuretav küsis. Olgu nad siiski hea, ta küsiski skolki ja nii et ta olevat jah, mardi näoga istunud ja ainult siis, kui palju see maksab. Ja see on õige vastus, aitäh veel. Kuidas on teie nimi? Arvis lault. Oli täna nii ja pärast saadet siis võtame ühendust ja tore on see, et võitjad põnevad, ilusasti pooleks. Kolm naist, kolm meest, imeilus tasakaal. No et ma lõpetaks nisukest koledate kohtadega, siis peaksime ka mainima, võib olla näiteks Moskvas olid ka sedasorti kõrts, kuhu inimesed kogunesid varahommikul varahommikul, tähendab vot see ongi jällegi huvitav, kuidas kell viis võib-olla ka hilja kellelegi aktsia kellegi jaoks varahommikul. Aga nende inimeste jaoks oli see hommik seal ühes saalis olid puurid kus siis elasid või olid ilusad laululinnud, nii et sinna körtsi inimesed kogunesid kuulama ilusat linnulaulu. Nii et oli ka selliseid koht. Oli ka selliseid kohti, kus kogunesid näiteks inimesed, kes tegelesid kõikvõimalikel oksjonitel hindade allalöömisega, et hiljem siis hiljem siis jagada kogu seda kaupa, mida nad olevat siis odavalt kokku ostnud oli trahter, kõrts, millel oli hüüdnimi kleepne Pirša flirna Pirša, kus siis need mehed, kes tegelesid tol ajal vene kaubanduse jaoks ühe olulisema artikli vilja müügiga ja kes siis leppisid omavahel kokku tulevastest hindadest ja seal kõrtsis valitses täielik vaikus, seal hindu sosistati vaikselt teineteise kõrvale ja peetud mingeid protokolle ja kõik need asjad kehtisid siis aastad, need kokkulepped otse olekski lühikene ülevaade, mida me praegu jõuaksime siis vene ja, või moskva nendest kõrtsidesse ja arvestades, et neid oli nagu Peterburis kib tegelikult saadud. Nii et tänase uitamisena lõpetame stuudios olid kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov ja Terje Soots manud Anete nautisite seda 40 viit minutit ja kohtume kahe nädala pärast kõike head.