Kell on saanud kaheksa päevaga ja annab veel kord ülevaate esmaspäevast, 25.-st jaanuarist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. See-eest seisev koostöövõrgustik hoiatab, et lastepsühholoogide, lastekaitsetöötajate ja teiste tugiisikute koondamine koolides ning omavalitsustest annab tagasilööke veel aastate pärast. Selveri kogus heategevuskampaaniaga koos on kergem pea miljon krooni, mis jagatakse 15 haigla laste- või sünnitusosakondade vahel. Tallinna lastehaigla ostab annetatud raha eest moodsa narkoosiaparaadi, mida kasutatakse operatsioonisaalides, traumapunktis ja valveplokis. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul tuleb avalikust tuumajaama asukoha valikul senisest enam kaasata. Tamkivi tunnistas, et seda võiks arutada ka riigikogus päris kuid lõpliku otsuse peab vastu võtma siiski valitsus. Euroopa Liidu välisministrid leidsid, et Haitil tuleb asuda tugevdama politsei tööd. Tallinnas draakoniga Riisaveti Mati Küti isikunäituse unekalded. Uneteema on küti loomingust läbi käinud ka varem. Kunstniku sõnul on ta lõuendile püüdnud hämarikust voogavat tunde. Jõed. Ilm on pilves selgimistega, sajab kerget lund, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Ja külmakraade on öösel oodata 16 kuni 22 ning homme päeval 12 kuni 17. Laste huvide eest seisev koostöövõrgustik rõhutab, et vaatamata majandusraskustele ei tohi kokku hoida laste toetamise pealt, sest tagajärjed annavad tunda veel aastate pärast, jätkab Kai Vare. ÜRO lastefond Eestis kogutud andmed näitavad, et majandusraskustes kiputakse omavalitsustes ja koolides pahatihti kärpima. Laste arvelt on šeff Eesti rahvuskomitee programmi juht Urmareitav. Et hetkeseisuga oleme saanud andmeid 11-lt, valitsuselt ja teada saanud, et 174-st omavalitsustes, kes on meile vastanud, töötab lastekaitsjatega, olete siis 44. protsendis, ehk siis viimaste kuude jooksul on, on väga palju koondatud ühendatud siis lastekaitsetöötajatega tegelevaid spetsialiste, rääkides koolides toimuvast, siis suureks tõsiseks mureküsimuseks. Meile on olemasolevate tugispetsialistide töö jätkamine üldharidust koolides, olgu selleks huvijuht, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog, ka nende töötajate arv on on silmnähtavalt kahanemas. Karituse juhatuse liige Heidi krimpe ütles, et kui lastega tegelev spetsialist koolist või omavalitsusest ära kaob, saab selle koorma oma õlule keegi teine. Eriti keeruline on see olukord kindlasti koolis. Kui koolis ka parasotsiaaltöötaja sotsiaalpedagoogi koht, kes tegelikult peaks seisma laste huvide eest tegelema lastega, aitama murega last, samuti tema perekonda, siis kandub kogu raskuspunkt pedagoogidele endile, kes peavad tegema sotsiaaltöötaja töö kui tugistruktuuridega, nagu näiteks kooliraamatukoguhoidjad ja kooliraamatukoguhoidjate toest. Lastele on teinud uurimustööks Tartu Ülikooli üliõpilane ja see on väga huvitav lugemine ja selle tõttu, et teadvustada seda, kui suured probleemid tegelikult lastel on ja neil peab olema koht, kuhu oma murega minna. Nõmme lastekaitse liidu juhataja Kärt Mere, kes on aastaid õpetajana töötanud, rääkis uuringust, kus küsiti lastelt, kellega nad saavad oma muret jagada. Valikvastused olid õpetaja, lapsevanem ja siis oli muu 19 protsenti vastanutest selle koha peale muu kirjutas lemmikloom. Ütleme 10 aasta pärast välja näeb nende otsuste tagajärg, mis praegu on tehtud. Kahtlemata väga palju selliseid noori, kes langevad koolist välja. Tsensuur, elu jääb lihtsalt elama nii kvaliteetselt, kui see oleks võinud muidu olla. Perede ja laste nõuandekeskuse tegevjuht Marika Ratnik tuletab meelde, et kord lõhutud süsteemi on väga raske taastada. Tagajärg on see, et laste ja perede mured jäävad märkamata ja me jätkuvalt järgmised 10 aastat tegelema ainult tulekahjude kustutamisega, mida me siiamaani oleme teinud. Ehk ka see tulekahju kustutamine ei jõua õigel ajal lapse või pereni. Poekett Selver kogus heategevuskampaaniaga koos on kergem miljon krooni, mis läheb jagamisele 15 haigla lasteosakondade vahel. Marta Grauberg räägib lähemalt. Kampaaniaga koos on kergem kogu Selver ajavahemikus 26.-st novembrist seitsmenda jaanuarini 34. poes 937686 krooni mis 30000 krooni võrra rohkem kui 2008. aastal. Ostu pealt läks annetusteks 10 senti, nii et iga inimene, kes selveris oma ostutegi, on oma panuse lastehaiglate toetamiseks andnud. A-Selver aktsiaseltsi tegevdirektor Iivi Saar. Tavaliselt ikkagi ongi rasked ajad, siis ikkagi ei unustata ära neid, kes võib-olla ise ei saa omaenda eest nii hästi hoolitsed, ehk siis lapsed. Ja ma arvan, et üks põhjus on see, et igal juhul need, kes eelmine aasta toetasid toetuse, see aasta ja ilmselt lisandusid ka mõned uued kliendid Koos on kergem kampaaniaga kogutud summad on kasvanud iga aastaga ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal Kaheteistkümnes Selveris seekord kokku üle 392000 krooni, mille eest soovib Tallinna lastehaigla toetusfond soetada lastehaiglale narkoosiaparaadi. Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Krameri sõnul arutatakse kõik abiprojektid läbi haigla juhtkonnaga. Kui läänemaailmas näiteks heategevuslike fondide abiga aparatuuri haiglate juures ostetakse suhteliselt vähe, siis meil on tänase kõige suurem vajadus, aga samas ka me oleme palju toetanud arstide õdede koolitusi ja meditsiinikirjanduse muretsemist, mis on väga kallis ja mida me veel oleme päris suurel hulgal teinud, on ravimid, taust, et on terve rida selliseid ravimeid, mida haigekassa täna veel ei oi, see on juures just nimelt läbi fondi nende neid lapsi aidata. Selveri kogutud annetuste eest ostetav uus narkoosiaparaat vahetab välja vana 10 aasta vanuse masina. Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Malle Anne Riikjärv. Narkoosiaparaat on siis selline, ütleme, aparaat või vahend, mille abil antakse narkoosi, ehk siis ujutatakse patsient selleks et oleks võimalik temale teha valulike protseduure, eeskätt siis erinevad operatsioonid, aga ka väiksemad protseduurid, kalutustamist ja narkoosi. Rotid on meil operatsiooniplokis, aga on ka sama punkti sidumistoas ja on valveplokis. Aparaadid, mis on ostetud aastaid tagasi nõuavad nüüd juba väljavahetamist. Meister Jaanus Tamkivi sõnul tuleb avalikus tuumajaama asukoha valikul senisest enam kaasata Riigikogus arupärimistele vastates, ütles keskkonnaminister. Tuumajaama rajamist Suur-Pakri üle on arutatud ka valitsuses. Keskkonnaamet on andnud Eesti energiale kooskõlastuse uuringute läbiviimiseks saarel. Jaanus Tamkivi. Suur-Pakri saareost on Eesti Energia jaoks loomulikult äririsk, mille kaugem eesmärk näiteks tuumajaama rajamine ei pruugi mitte kunagi täita. Näiteks kohaliku keskkonnamõjude hindamise järel võib selguda, et see ei ole mitte mingil juhul teostatav ja Eesti õigusruumis loomulikult kordan, veel ei ole võimalik ehitada tuumajaama salaja. Ma arvan, et see on koht, kus tuleb avalikkust oluliselt kaasata. Kindlasti võiks arutada riigikogu tulevikus, kuid lõpliku otsuse olulise mõjuga objekti asukoha suhtes peaks vastu võtma ikkagi vabariigi valitsus. Brüsselis olid koos Euroopa Liidu välisministrid, arutati muuhulgas ka Haiti abiga seonduvat. Kokkuvõtte teeb välisminister Urmas Paet. Otsustati kõigepealt seda, et senisest tõsisemalt hakatakse koordineerima Euroopa Liidu nii riikide kui siis Euroopa komisjoni poolset edasist panust Haitile mitte siis ainult päästetööde korraldamisel ja humanitaar Araabia andmisel vaid siis ka edasisel Haiti ülesehitamisel ja, ja kõik see siis peaks omakorda käima ÜRO juhtimisel, kes siis peaks endaal hõlmama kõiki rahvusvahelisi panuseid ja siis oli ka juttu sellest, et arvestades julgeolekuolukorda Haitil oleks vajalik politsei emissiooni lähetamine. Nii et ka osa Euroopa Liidu liikmesriike on valmis oma sandarmite või politseinike saatmiseks Haitile selleks, et siis sealsed elementaarset julgeolekuolukorda tagada. Ja eraldi oli küsimus ka lastest, sest teatavasti on tulnud teateid, kuidas selle segaduse taga järel on Haiti haiglatest läinud lapsi kaduma, nii et ka see on teema, millega siis Euroopa Liit ja siis Euroopa Komisjon omalt poolt tõsisemalt peavad tegelema, et selliseid olukordi aidata vältida. Et ka Eesti on valmis selles tegevuses osalema, aga siis konkreetsed valikud, otsused tulenevad siis sündmuste arengust Haitis ja, ja samuti ka laiematest rahvusvahelistest kokkulepetest, nii et meie jaoks ei ole see teema kindlasti veel kuidagi lõpetatud. Tallinnas Draakoni galeriis avati filmi maalikunstniku Mati Küti maalinäitus Une kaldad. Kunstnikuga vestles Martha Grauberg. Need on siis hämarikust voogavad tundehäired unenägudesse de varasemas loomingus on nagu unenägude ja une teema läbi käinud, et, et miks see teie jaoks selline köitev paeluv teema on võib-olla sellepärast, et, et üks selline teadusharu nagu epidemioloogia nendel ongi üks põhiküsimusi, et kuidas me teame, kas see räägime praegu teiega, kas see on tegelikkus või, või osa unest seda raske tõestada. Kas nendel piltidel maalidel on, siis saab ka teie unenägudest materjali ainest saadud? On küll. Kas siis liine. Pärile jõuame, no üldiselt mina näengi, nii nagu siin ka näha on valdavalt ikka homsena värvilisi unenägusid ma olen näinud väga harva. Milliste tehnikate olete kasutanud nende maalide puhul ja kas need on siin uuemat sorti, mis vahemikust loominguperioodist, mis siin on valdavalt kõik uued tööd, ainuke üks teos on restart, mida ma olen eksponeeritud maalijate näitusel eelmisel aastal Tartus Need on kõik uued, mida ma pole näidanud ja valdavalt ongi 2009 ja üks see must ruut on seal 2010. Te olete tegelenud väga erinevate kunstisaadetega, et, et kui palju nagu ühe teemakäsitlus ühes või teises sääres, kuidas kunstnikud, ajakiri muutub, üldiselt väga ei muutu need. Ja tihtilugu on ka olnud niimoodi, et on sündinud mõni filmi idee kosmosel enne mingi teos maalituna valmis ja sealt sünnib ideest, et sinna sisse võiks minna sügavamale ja ja nii on sündinud ja vahel on ka vastupidi. Need ksite näituselt saab ka mingisuguse töö välja tuua, mis teile võib-olla endale kuidagi isiklikult eriti kordan. Ei, ma ei oska eristada, nad kõik on ikka, on küll ja ainuke asi, eks huvitav nüanss siin 200 puhul on massi, sest need kaks tööd seal, see mustrootasin tardunud sambad otse meie ees, kus on teemaks siin veeuputus, et need on väga rasked teoses oma 20 kilo kaaluvat, kuna siin on palju seda epovaiku peale. Teine on väga massiivne, tõrvagistan seal tava, see muster. Ja ilmast õhtul öösel on ilm pilves selgimistega, sajab kerget lund. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on öösel 16 kuni 22, saarte rannikul kohati 10 kraadi. Homme päeval, täna on ilm vahelduvalt pilves, sajab taas kerget lund, puhub idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma tuleb 12 kuni 17, saarte rannikul kaheksa kraadi. Kuulsite Päevakaja, rahuliku õhtu jätku.