Tere päevast, ühendame täna jälle mõnikümmend minutit Vene köögile. Juttu tuleb pirukatest putrudest, herne-kartuli ja seenetoitudest, teejoomise traditsioonist, kohvikutest ja natuke ka maiustustest. Ja loomulikult räägime Venemaal valitsenud toitumistraditsioonidest 19. sajandil. Stuudios on David Vseviov ja Terje Soots. Aga enne kui me köögist räägime, olge hea, öelge, palun, millistele allikatele toetutede. Neid vestluseid tehes, sest selle vastu on huvi tundma. No kõike nüüd loetleda praegu lihtsalt ei jõua, sellepärast et võib-olla see idee kunagi tekkis tänu sellele, et tudengitele ikka tuleb vahel lugeda mingisuguseid niisugusi erikursusi valida mingid kitsamad teemasi ja parajasti kui mälu ei peta, oli Meie teatritudengitel kavas mitul lavastust vene klassikast sajandivahetusel. Ja siis hakkasin selleks tasapisi ette valmistama nisukest kursust sajandivahetuse kohta tähendab peamiselt just Venemaa 19. sajandi lõpp, 20. sajandi algus. Ja sealt tekkiski see väike huvi selle perioodi vastu ja siis sai neid raamatuid päris palju loetud alates siis tolleaegsetest autoritest ja lõpetades mälestustega ja neid on seda kirjandust ilmunud niivõrd kolossaalselt palju. No võin kasvõi põnevamate seas tuua välja no ütleme, viite mälestused, Nikolai, teised päevikud ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja probleemiks võib-olla on tänapäeval just see, et suurt osa sellest kirjandusest ei saa hõlpsasti enam kätte sest Venemaale ilmub niivõrd palju ka uusväljaandeid, ütleme, tolle aja autoritest jaa, jaa, täiesti uusi teoseid, ja kuna need annavad ka tihti välja väga väiksed nisukesed, küllaltki tundmatud kirjastused või ülikoolide juures olevat kirjastused, siis lihtsalt Nad ei jõua siia. Hiljutise reisi ajal Moskvasse. Oli ikka raamatupoes väga palju üllatusi tähendab asju, mida sa lihtsalt ei tea, et nad on olemas ja see on nüüd üks, üks niisugune moment, millest ka sai Moskvas natukene räägitud. Nimelt oli tegemist Eesti avatud, et fondi või nagu rabastav kutsub Sorose fondi külaskäiguga Moskva Sorose fondile. Ja üks niisugune moment ja nii ta saigi kahe siis fondi vahel kokku lepitud ongi, ütleme, informatsiooni vahetamine ka kirjanduse kirjanduse ütleme valdkondades või konkreetsemalt leppisime me vähemalt nii kokku, et suuremad mäekirjad hakkavad tulema ja osalt raamatut siis meie kahte suurt ütleme, kolme suurte raamatukokku Tartusse akadeemiasse siin ja ka rahvusraamatukokku, nii et kui see plaan juba realiseerib, on üks niisugune oluline moment, oli oluline, niisugune vajalik side taastatud. Nonii täpsustas, on tehtud need siis võime oma supijutu juurde minna omanal juha, milles triimanali uhhaa jää täname suppides küll vist enam palju ei räägi, sest supindus võib-olla hakkab kõik juba ära tüütama, eriti sooja suvise ilmaga, suppe, nagu me eelmine kord rääkisime, palju, keegi keeta ei taha. Aga võib-olla mõni niisugune täpsustus. Esimene kord vist jäi kiiruga ütlemata. Vot me ju oleme harjunud see supp, mida ka teie tärje, mainisite samas seljanka või soli Al ka, et see on tavaliselt ju lihasupp, aga klassikalises vene köögis, kuni siis 19. sajandini oli olemas ainult rõõmsana ja Sali anta. Nii et sedasama seljankat keedeti siis tol ajal ainult kalast ja kuskil nagu ma ütlesin, alles 19. sajandil tekib siis ka reeglina ehk lihaseljanka ja eriti teda ka reeglina koos nendesamade pirukatega, millest me natuke rääkisime nende rast ja Kaidega need siis pirukad, mis siis ülevalt olnud rast joobnud, teie siis lahtised ja kuhu siis läks siis see kangepuljong, võigia tilliga ja veel üks sele Anka atribuut, mida me ka kindlasti teadma ja mida vist kodus, kes on keetnud, on ka kasutanud, see on siis kas tomatid või tomatipasta ja vot seda tuleb ka arvestada, et kui nüüd üritada niisugust ajaloolist seljankat keeta, siis tomat kui selline tuleb ju alles Venemaale kuskil 19. sajandi keskel. Nii et kui on tahtmist keeta 19. sajandi alguse seljankat, siis muidugi sinna tomatit või tomatipastat sisse panna ei tohiks. Jaa, veel mõned supid, et nüüd nendega lõpetada, no üks supp, mida kõik kindlasti teavad, seal oli omal ajal niisugune sööklate peamine suts oli ju rassolnik. Niisugune kurgivedeliku peal olev supp, Nosele supisupp on vist kõikidel niivõrd hästi meeles, et sellest ei ole mõtet pikemalt rääkida, aga võib-olla vähem tuntud on supp, mille nimi on Motvinja. Algselt oli see Supeedi lehtedest hiljem ka teiste Sis köögiviljade lehtedest ja üldiselt see supp on siis küllalt levinud ilmselt juba tänu sellele, et on ka niisugune perenaise meisterlikkust iseloomustav hinnang kakavabat Winja takkava aktsiinia. Nii et vaktsiin ja niivõrd hea, kuivõrd siis hea on tema poolt keedetud Patwin ja siit siis võib teha järelduse, et see supp oli, oli küllalt küllalt levinud ja väga tihti valmistati seda suppi koos siis vääriskaladega. Nii et sellest me rääkisime tuhas, tavaliselt lähevad lihtsamad kalad nisukesed tavalisemad kalad siis patriiniasse võivad minna, kus ei ole vaja seda spetsiifilist kala maitset võivad siis minna ka meie mõistes vääriskalad. Ja neid on üks asi, kui keegi nüüd nisukest tõelist vene kööki tahab katsetada või unistab Vene köögist heast vene köögist, siis üks kindel asi, mis Vene kööki on alati iseloomustanud, need on pirukad, tuntud pirukad. Kuna täna nisukesed vanasõnad hakkasid tulema, siis tuleb L1 kohe meelde, see on Niegrasna ISPA Uklaami Agrasna pirandaami, tähendab hoone või maja või tare ei ole kaunis siis mitte oma nurkade mitte oma siis välimuse poolest, vaid selle poolest, kuivõrd häid siis pirukaid perenaine valmistab, kokakunst seati kõrgemale arhitektuuri. Kunst on siin ja tunduvalt. Arhitektuurikunst on tõesti õige. No millised need pirukad siis on, mõned, võib-olla üks niisugune pirukas on kurnik? No juba nime ütleb, kellega on siin tegemist, son pirukas, siis kanast kanast ja need on niisugused hästi kõrged pirukad, näosust natukene meenutavat torni. Ja rööbinik kui kurnikum kana, Sis Rednikon loogiliselt ilmselt kala, ilmselt kala. Ja need röövlik on kahes variandis või vähemalt nii ta esineb nüüd, variatsioon on ju lõpmatult. Ja üks võiks olla väga ilus idee, see on niisugune kalapirukas, kus siis on sees väike terve kala Need pisikesest kalast, siis on see pirukas ja teine on siis rüüdnik, mis on siis tekib tehtud mingist filee tükist, need kalafileest, need kaks varianti ja nüüdse kala on koos kartuliga. Need, pirukad on ka olemas, siis on Piroxi Pirski Siberi traditsioonis on siis pirukas kala koos kartuliga ja lihaga pirukaid muuseas, esineb väga harva või suhteliselt harvemini ja süüakse näid peamiselt siis pühade ajal. Nii et ikkagi lihapirukas on suhteliselt era tänapäeval olema pigem lihapirukate kaarjunud, aga tol ajal oli neid tunduvalt vähem. Kalapirukat. Jah, ei kohtagi tähendab kalapirukad tõesti väga harva kilupirukas vist on heas kohas, aga niisugust klassikalistest vene vene kalapirukad tõesti pole, pole ammu kuskilt saanud. Ja muidugi põhiline koht vene köögis on pudrudel nendel samadel pudrudel, mida hommikul lastele keetes kuuled sa lakkamatut, nurinat siis tegelikult pudru on mänginud Vene köögis väga suurt rolli. No kasvõi juba sellepärast, et ütleme, pudruned algelemendi terad on ümbritsenud inimest noh, sisuliselt sündimisest saadik. Ja need on ka tuntud nisukesed vene tavad, traditsioonid näiteks vas sündinud. Kui ta kasteti või pesti vannis või mingis anumas nõus siis sinna pandi juurde ka teri eri sellepärast, et paha ei hakkaks külg. Et see laps oleks siis tulevikus kaitstud. Nii et terad on täitnud vot nisukest kaitsvat funktsiooni nagu kaalium perma kanad, enam-vähem samas samas funktsioonis, aga teisest aspektist näiteks kui sündis laps, siis isa Talle on antud natukene rikutud pudru ülesoolatud pudru ja seal siis nüüd märk ei või mingi niisugune tasakaalustav moment, et vot nüüd isa sööb seda halba pudru, et ka tema saaks aru, kui raske on lapse sündema, näeb niisama vaeva ja isa siis natukene võrdsustavalt, peab siis sööma seda soolast pudru, seda tunneb ka, et tegemist on ikka lapse sünd ei ole naljaasi, see on tõsine asi. Ja hästi vana tava ju ka tuntud, niisugune vene tava on see, et kui nüüd tülitsejad otsustavad leppida, siis nad leppimise märgiks keedavad koos pudru ja söövad seda siis teiste juuresolek. Ma saan niisugune rahupiip rahupudru. Ja kui ka peigmees ja pruut, et no otsustavad siis abielluda või peigmees ja pruut on koos, siis ka nemad keedavad koos pudru. Ja vot seda, see on, need päris huvitav moment seda pudru keedetakse siis selle inimese juures või seal suguvõsas Kumpu kuulsa tassis peigmehe juures kodus või siis pruudi juures kodus. Ja siit olevat tekkinud ka väga palju vaidlusi, klassikaline tüliõun, kumb siis suguvõsa kuulsam igaüks Narva ju juba paarigi minnakse enam-vähem võrdsel sellel tasandil harva on ju niimoodi, et see on silmaga nähtav, keegi ju niisuguste niisuguste paariminekutega ei lepi. Muinasjutu jahve laenult muinasjutus tõesti. Ja no näiteks on teada, et kui Aleksander Nevski abiellus siis 1239 ei suudetudki kokku leppida selle juures siis pudru keeta ja keedeti kaks korda, nii et nii peigmehe juures kui ka pruudi juures, nii et see ka natuke siis, rikkudes seda vana vana tavaga, vähemalt nii see see küsimus lahendati ja siis on ka teada. Tuleb meelde, et kui Dmitri Donskoi keeldus sõitmast pruudi isa juurde Nižni Novgorodi vürsti juurde, siis lahendina pakuti välja variant. Pudru keedeti poolel teel Moskvast Nižni orgarodi Colomnas. Colomnaasnad said siis kokku ja seal siis, et mitte solvata ei peigmehe vanemaid ega siis pruudi vanemaid keedeti siis pudru valmis Colomnas, mitte kirik keset küla, vaid puder. Puder keset küla, umbes, aga mis siis, kui puder põhja kõrbes? Mina ei tea, mis siis tähendab bjekti laulatus ära või? Ei, seda ma küll ei tea. No ju see on ikka niisugune sümboolne toimik, ma arvan, et midagi ei juhtuks, kui meie siin purustame neid pakke ja ja see kuidagi ei õnnestu ega pool sellepärast ära jää, aga noh, kes seda täpselt teab, kuidas, kuidas siis toimiti. Tähtis on ta ikka ju mingi uskuma, selle taga võib-olla oli, no ikka juba vaadake see sama. Tulgu siis kolmas. Need on millegipärast hakanud tulema. Ženja sfääris peaks olema ka tuntud ja võib-olla inimestele, kes natuke vene keelt paremini teavad, meeles temaga koos pudru ei keeda. Meil on siis vastajaid temaga koos luurele ei lähe, jah umbes, aga ma arvan, et meil on ka mingi parem vaste kuskil varasemast ajast, aga lihtsalt praegu ei tule meelde just näide sellest, et see on nüüd ühine lõiming, pudru keetmine ja keegi on selline, kellega koos seda pudru lihtsat vaaris temaga seda pudru lihtsalt. No keeta on võimalik, ise keetsid pudru kokku, see nüüd ära ka jah, umbes tasapisi tulema leiab neid hästi-hästi palju. Ja kui nad veel mõned niisugused erinevad nüansid siia juurde tuua siis ja mis on võib-olla tänapäeval kaduma läinud, siis on vene köögis mänginud omal ajal tunduvalt suuremat rolli kui tänapäeval hernes. Hernest ma ju suhteliselt harva eraldi kuskil kasutama, aga hernest tehti pirukaid, hernepirukad on olemas ja hernest on ka niisugune omapärane külmroog, nisuke hernemägi. Ma ei oskagi seda paremini kirjeldada kui niisugune mäetiputaoline, niisugune Kolmnurkne külmast hernest niisugune vorm, kuhu sisse oli siis tehtud niisugune väikene augukene ja sinna sai kallata võid ja seda sõelises külmast peast. Vene köögis on väga palju rõigast. See on ka tuntud, no jällegi tuleb meelde, kui öeldakse, et no midagi ei ole, nihriand naa, isegi rõigast ei ole, mitte midagi ei ole nii et rõigas on väga oluline. Väga palju vanas vene köögisong kaalikat ka muinasjuttudest tuleb meeltesse sama kaalikas, keda siis kõik seal üritasid välja tõmmata ja see kuidagi ei õnnestunud. Ja kaalikas vist taandub alles siis, kui tuleb kartul. Ja vot see kartulitulek on ju küllaltki murranguline Vene köögis ja impeeriumi köögis ja, ja, ja hiljem ka siis kogu mitte hiljem, vaid üldsuses ütlemegi tervikuna-Euroopa köögis on täiesti põhimõtteliselt uus nähtus ja legendi järgi kartul tuleb Venemaale 1701. aastal ja väidetavalt olevat siis Peeter esimene saatnud Hollandist krapsuvalovile kott kartulit. No tõenäoliselt see legend ei vasta tegelikkusele, kasvõi juba pärast, et Peeter, esimene sellel samal aastal Hollandis ei olnud, aga see näide ei ole ka oluline, kas on nüüd just see aasta vaid teine aasta, aga tähtis on vast see, et veel 18. sajandi keskel on kartul Venemaal haruldus, haruldus ja alles 1765 jahuliga 1765 ilmub suuresti klaasis käsiraamat või õpperaamat, kuidas siis kartulit kasvatada ja vot see on nüüd võib-olla mingis mõttes niisugune murranguline aastaarv, vot siit nüüd läheb lahti ja läheb ta lahti kõigepealt kui moodne ajaviide? Praegu on isegi natukene raske ette kujutada, et suured tähtsad mehed teatavad, et kuidas neil nüüd edeneb näiteks meeles on, et vürst Trubetsky oli siis saanud 1765 üheksas seemnekartulist 20 kartulit, nii et vürst tegeleb siis kartulikasvatusega niivõrd huvitav, põnev, moodne ajaviide on, paneb siis üheksa seemet maha ja vaatab, mis ta siis sai, 20 sai näiteks krahv Jacob Rus oli siis saanud 16-st seemnega tulistatud 200 aga juhtus ka täielikke äpardusi ja näiteks selle mäega, kes on ka natukene Tallinnaga seotud. Puškini vanaisa Abram, Petrovitš Hannibal olevat siis pannud maasse 40 seemnekartulit ja polevat saanud mitte ühtegi tallatas hobi kartulikasvatust täieliku fiaskoga, aga vaat nisukesi asju siis siis tehti, see oli niisugune põnev ajaviide ja talupoegade seas tekitab see kõigepealt nisukest väga suurt vastuseisu. Jällegi peaks olema vist kirjandusest isegi tuntud kartulimässud. Kusjuures, aga probleeme ei ole ilmselt mitte selles, et no kartulid kutsuvad ka taluvad kuradi õunaks. Et see on niisugune täiesti saatanast produkt, saatana, mingi saavutus kätetöö, aga asi ilmselt pole mitte selles kellelgil oleks kartuli vastu midagit kui sellise vastu, et ilmselt probleem oli selles, et talupoegadel võeti maad ära kartuli alla ja ta jäi lihtsalt maast ilma, nii et kartul oli nagu sa kaudne tegur või see, see põhjus, miks maa läks kaduma ja siit see suur vastuseis siis kartulile? No mida veel mainida kindlasti, kui, kui natukene vene köögi eripära veel alla kriipsutada, siis see, need on seened. Nad on seened, parimad restoranid sajandivahetusel on ju kuulsad oma eriliste seenes akuskade poolest. No see, et vene inimesed teavad häid seenekohti, seda teame me vist köik. Ja ma nüüd ei tea, kas on need 100 protsenti nii või ei ole, aga kui rääkida ka vanemate inimestega enne sõda, näiteks kas mäletavad neid aegu, siis seda massilist seenel käimist nii nagu nagu seal tänapäeval või nagu see vahepeal oli, seda ju ei olnud. Ja vot seda seenel käimise niisugust noh, nisukest optilist, seente otsimist ja seenel käimist, selle on ilmselt ikkagi siia sisse toonud ka venelased, see on vene traditsioon ja et see vist tõesti on kuidagi niimoodi, mul tuleb meelde aastaid tagasi ma juhtusin vaatama mingisugust BBC dokumentaalfilmiseentest ja soli taga, huvitav, eks seeneteadlane siis rääkis Inglismaal metsades kasvavatest nendest ja nende siis kõikvõimalikest niisugustest omapäradest ja nüanssidest siia juurde ja siis on meeles, et see korrespondent või saatejuht küsis tema käest, et kui te nüüd metsas käite sügisel ja neid seeni otsite, et kas te näete veel kedagi metsas, kas metsas on veel teisi seenelisi, siis ta vastased praktilist ei ole, et kui mõni üksikidaeurooplane vastu tuleb? Nii-öelda kas tegemist oli just venelasega või mitte, aga aga ilmselt kuidagi vat sellele piirkonnale niisugune omane omane tavatraditsioon korjata seeni ja Nendest vast kõige kuulsamad on muidugi soolatud seened ja marineeritud seened, seened sibulaga ja seened õliga ja jällegi seenepirukad väga kuulsad maitsvalt vene seenepirukat. Kui kellelegi kuulajatel on mõni niisugune hea vene sõber, kes oskab seenepirukaid teha, siis laskesõda või paluge seda tingimata teha, sest need on tõesti erakordselt maitsvad ja, ja head liha on suhteliselt haruldane Vene köögis. Ja peamiselt keedetakse liha sellelt samas kapsasupis, millest meil oli juttu. Kui juba liha on, siis ta peamiselt läheb sinna ja süüakse liha reeglina siis talvel ja see on seotud siis loomade tapmisega, mis tavaliselt toimus kuskil novembris detsembris, et siis oli nagu liha rohkem ja üheks põhjuseks, miks siis liha sööti suhteliselt vähe on ju ka see, nii palju oli paastupäevi umbes 240 päeva aastas olid ju need päevad, kus siis lihasöömine oli keelatud. Nüüd juba ainuüksi see tingib, et liha on suhteliselt suhteliselt vähe. Ja nii te ei leiaga. Näiteks kui vaadata neid vanu kokaraamatuid, siis ei leia eriti palju iha roogi, neid ei ole peaaegu võrreldes kas või nendesamade suppidega. Lihade valik on tunduvalt väiksem ja väidetavalt üks põhjus, miks see nii on, on see, et ahjus liha valmistada ei saa. Või selles vene ahjus ei tule mitte midagi head sellest lihast välja. Ja seega peamine, mida vene köögis lihaga tehakse, on ta praetakse suurte tükkidena pannil suhteliselt ja siit siis ka see kõige levinum lihatoit, mida ka Venemaal kõikides restoranides vähemalt omal ajal ka nõukogude ajal võis leida seal šarcoe Bon šarca. See on lihtsalt siis Sharen, selles sõnas on lihtsalt praetud lihatükk, siin valik ei ole, ei ole eriti suur ja muidugi liha toitude juures tuleb vist kindlasti veel mainida ka seda tuntud sakoskadka, mida venelased ju hästi palju söövad ja mida meie ka teame ja ja mis ka talvel maitseb väga hästi sült. Nii et silt võiks ka siis olla, olla siinjuures ja kui need natukene veel rääkida mõnest roast, mis on vist täielikult kaduma läinud või vähemalt Vene köögis tänapäeva vene köögis seda enam kindlasti ei ole. Aga väga sageli võib seda leida isegi 18. 19. sajandil, need on, ütleme vähemalt roogade nimekirjades ja kuidas neid valmistatakse. No ei hakka praegu kirjeldama ja, ja kõike detaile ei mäleta ka, need on kõikvõimalikud pead seapea lambapea taga, vasikapea Läks väga tihti ka sajandivahetuse Arista kraatlikel bankettidel võis olla Roo vasikapea. Osan üsna keeruliselt tehtud, aga, aga nii, nii ta, nii ta on. Komme, mis on nüüd meil kõigil tuntud ja teada ja muidugi kõik kuulajad teavad, et tegemist pole mitte vene traditsiooniga, son liha praadimine vardas. Ja sellest möödaminnes restoranide puhul rääkisime, aga täna võib paari sõnaga lihtsalt pikemalt öelda, see on suhteliselt uus komme. San loomisloo loogiliselt ja loomulikult tulnud Kaukaasias ja on seotud ka konkreetse mehega kuskil 1800 seitsmekümnendatel aastatel, keegi Surfhanov avas oma kodus ilma loata söökla. Ma hakkasin valmistama nisukesi kodulõunaid ja seal oli siis üks roog, mida ta pakkus, see oligi seesama šašuek šašlõki ja sinna kõrvale siis ka heitja vein. Ja neid oma visiitkaardile, mida ta siis levitas, oli ta kirjutanud reklaami eesmärgil, et ta on siis suur Haanov, mis oli sistama pärisnimi, ens kaasolhanofoli ta ja siis edasi tuli sinna tekst, vürst argutinski, Togo Ruukovi onupoeg ja aadress kõlab ikka uhkemalt, kui sa oled ikkagi vürsti onupoeg, mida ta loomulikult ei olnud. Ja siis politsei pani selle poe kinni, selle keelatud poe kinni, siis oli ta kooslus juba suhteliselt suur ja eks siis juba ametlik söögiasutus kutsus ta lihtsalt enda juurde tööle ja see ongi seesama kuulus restoran Peterkov, Peterkop siis kutsub selle vürsti niinimetatud sugulase enda juurde tööle, kus ta hakkabki, siis näid šašlõkke tegema ja see klientuur, kes käis tema juures, siis kunagi kodus lihtsalt koos, aga kolib siis sinna ametlikku sööklasse või ametlikku söögikohta restorani Peterkov. Ja seal hakkavadki siis need šašlõki moodi minema ja levivad sealt siis üle terve Venemaa läks veel aia lukugi taksel ajalukku ja tänu oma väikesele nihukesele sulitsemisele. Ja veel, võib-olla niisugune vene köögi omapära, mis on ka minu meelest kaduma läinud, ma ei ole küll kuskilt kuulnud, et keegi seda teeks, oli vanasti kanade soolamine, talveks nad täpselt nii nagu tünni soolati siis sealiha meil nii Venemaalt soolati kanu ja kutsuti neid Polotki sõnast populaar pooleks, ilmselt need kanad siis lihtsalt soolamiseks löödi pooleks ja siis niisuguste poolikute tükkidena neid siis ka soolati. Vanadest oli juttu, siis paar sõna võib olla, mõnedest haned on olnud pigem nisukesed. No ütleme kultuuri, seltskondade, kirjanike, muusikute intelligentsi, nisukesed, klassikalised peolauakaunistused või, või peamiselt toidu toidu nisukesed, kesksed sümboolsed toiduained või ütleme, tihti koguneti, et süüa koos siis hanepraadi ja seda võib väga palju vene kirjandusest leida, aga sellel ei jõua ka pikemalt täna täna peatuda. Ja muidugi veel, mis on võib-olla huvitav ja erinev, võib-olla meie köögist on kalade, me rääkisime kalapirukatest, aga üldse kala on vene köögis ikka väga populaarne, kala on suhteliselt palju. Ja peamine jällegi põhjust tuleb sellest samast paastu päevade suurest arvust. Kala ei ole ju keelatud. Kala võib süüa ja huvitav on, et vanem ju praktiliselt ei sööda merekalu. Nii et merekalade söömise tava on jällegi seotud Peeter esimesega ja selle ajaga on tema on nüüd selle taga, et siis hakatakse jälle rohkem ja rohkem sööma merekalu aga üldiselt isegi 19. sajandi lõpuni. On teatud eelarvamus merekalade vastu suhtes, neid isegi peenetes restoranides on suhteliselt harva või kui nad on, siis nad esinevad ikkagi niisuguse väga keerulise nime all, et no oleks ikka selge, et on tegemist millegi väga heaga, aga mitte mingi tavalise mere kalaga. No näiteks mis lest sidruniga ilmub kuskil sajandi lõpus mõnede restoranide menüüsse ja seanturbominier. Nii et tegemist on lihtsalt lestaga sidruni sidrunimahlas valmistatud lest alal küll intrigeeriv, elame intrigeerivalt, aga võrreldes siis sisevete kaladega on nad ikkagi suhteliselt haruldased. Huvitav, miks neid umbusaldati, siis ma ei tea, Polnud sellist traditsiooni, no ilmselt ka merel näinud ka pole ja merd ei ole ja, ja kus teda siis ikka, aga on need suured ja vägevad jõed ja järved ja tiigid ja nii edasi, nii et, et selles siit peaks ka olema ilmselt selge. Enne Peetrit ju ka nii suurelt ju merele ei käida ja üldse see kultuur ei ole ju merega nii väga seotud, seda ju peaksid lugejad kas või teadma ja mäletama nendest tuntud kuulsatest Lennart Meri hõbevalgetest ja nendest raamat. Nii et, et see on vist ka väikene erinevus, ütleme venel vene traditsioonis ja kas või siin soome-ugri traditsioonis suhe meresse ja võib-olla siit ka nendesse merekalades. Ja mis siis veel vene köögi puhul, no jällegi üsna uus asi on soust ka meile niisugune väga tuntud tuntud toiduaine tegelikult mõiste sous tänapäeva tähenduses on ka ju kuskil alles 19.-st sajandist ja jällegi on ta seotud ühe konkreetse kokaga. M oli vist selle nimi, kelle Bagratsioon toob siis või kutsub Venemaale, et tema olevat siis hakanud Venemaal valmistama nagu esimesena soust vot neid soust, mida, mida me siis tunneme või mida me siis tänapäeval kasutame ja no vene jookidest, no neid ei ole vaja ka pikemalt nimetada, osa me oleme ju kunagi nimetanud, aga võib-olla see väike vahe, kui keegi seda ei tea. See on ju väga populaarne tänapäevani Venemaal, soni, tee tšai. Ja vot siin ongi see väike vahe. P tšai on tulnud Venemaale Põhja-Hiinast, kus ta nimi ongi kuidagi tša-e, nii et siis see tšai ja Euroopasse on ta ka tulnud Lõuna-Hiinani, kus tema nimi on umbes d. Ja vot siit see erinevus tegelikult ühest ja samast kandist tulnud siis toiduaine või, või seesama tee kannab lihtsalt erineva piirkonna nimetusi ja tänu sellele ongi siis Euroopas on ta siis tee tee ja meil on ta siis siis meil meil saates Venemaal on ta siis tšai keelt ka rikastas veel jah, ega ei tohi, jah, toob lihtsalt ta tuli lihtsalt erinevast piirkonnast jällegi laevadega sinna ja, ja Venemaale siis otse mööda maismaad. Ja on teada, et esimesed katsed Venemaal kasvatada teed on aastast 1814 seda olevat üritatud teha botaanikaaias. Ja sellest katsest ei tule midagi välja. On kuskil vist, oli jah, 19. sajandi keskpaigast hakatakse teed kasvatama Gruusias. Seda me mäletame ka nõukogude ajast, et gruusia tee oli ju suhteliselt hea tee, nii et see on ka siis kuskil 19. sajandi keskpaigast ja 864 esimesel ülevenemaalise näitusel seda teed demonstreeriti soli näituse eksponaat Sis Gruusias kasvatatud tee ja kui nüüd õiged aastaarvud on siis Krasnov tari krais, Krasnodari teed, võib-olla ka kuulajad kuskil või mäletavad omast ajast, vodkasnodaalis hakati teed kasvatama 1901 ja Aserbaidžaanis seda teed liikus siin ka alles 1912. Nii et suhteliselt siis Aserbaidžaani tee on umbes pool sajandit siis noorem, kuis gruusia tee, nii et seal on traditsioonid natukene, vanemad kõik ju teavad seda, et teed juuakse samovarist, aga samovar on ka suhteliselt uus asi alles vist kuskil 18. sajandil. Ja huvitav on see, et samovar ei kasutatud mitte ainult tee keetmiseks, vaid samovaris valmistati ka toitu. Nii et ta on niisugune universaalne nõu, nii et mitte ainult tee keetmiseks. Ja no teed juuakse ju väga palju, kui me mõnda kohta veel hiljem vaatame, aga, aga praegu tuli lihtsalt meelde, et vot niisugustes odavates kohtades Moskvas ja Peterburis oligi menüüs ainult sellest, siis meil ei olnud juttu. Ei olnudki niisugust nii siukest asja võimalik tellida nagu klaastee vaid seal seisab, paarutšaaja vist ei rääkisime, sellest ei tule. Tere taha, tähendab, lihtsalt paar teed, kaks teed, sest ühte niikuinii keegi ei tellida, käibki kuidagi baaris ja ka ju tuntud tuntud väljend, mida ka vist peaksid paljud teadma, et kui kedagi kutsutakse külla, siis öeldakse, et sai Tiina Tšaškutsiaaja naastu siis läbi üheks teetassiks või, või jooma siis teetassikese, seal siis niisugune külla küllakutse aga kuskil enam-vähem mott aastatel 1870 tekkivat teeäärte, suurte maanteede äärde ka esimesed Chainajad. Kas niisukese teejoomise paigad ja isegi on teada, et esimene Chaina ja Peterburi pealinna tekib 28. augustil 1882 ja siis tuleb juba neil massiliselt Ballon lehed, seal valmistatakse lihtsamaid roogi ja kusjuures ka kliendi enda produktidest, nii et te võisite anda siis kööki paar mina ja seal siis lihtsalt nad praeti teie jaoks ära ja saite sealt siis teed juurt ja kes neid on ka käinud nõukogude armees, siis teavad, et ka igas väeosas olinise Komodžaina. Nii et see oli siis lihtsalt kõige ilusam, siniseks värvitud, niisugune putkataoline ehitis, kus siis sai juua teed siis sõduripalga eest või kodus saadetud raha eest, kuidas siis, kuidas siis keegi? Kohvist me vist mööda minnes oleme rääkinud, Venemaal ta eriti populaarne ei ole, Peeter esimene on üritanud teda levitada igati. Ja was teine, niisugune suurem kohvi leviku laine on siis seotud nende sündmustega, mis järgnesid siis 1812 aasta realannate järgnevad aastad, kui siis venelased jõudsid välja Pariisi Vene väed ja külastasid seal ka neid kohvikuid ja siis ta nagu teise lainena tuleb, tuleb tagasi, aga ikkagi kohvikutel on vene kultuuris mängida väga suur osa. Sajandivahetuse Nevski näiteks kohvikud on erakordselt kuulsat. Seal ju näiteks isleri kohvik, niewskil, kus käisid kirjanikud, näitlejad, muusikud, kus olid värsked lehed, mitte ainult kodumaised, vaid ka välismaised, kus sai mängida piljardit dominud ja nii edasi. Nad täitsid ikka täielikult nisukesi intelligentsi, klubi funktsioone ja seega kuigi kohvi joomise traditsioon ei ole Venemaal eriti levinud, on ikka kohvikut, Lähed, kohvikut mänginud väga olulist osa vene kultuurielus. No seal on võib-olla võib-olla ka niisugune oluline moment. Ja kuna meie aeg hakkab otsa saama, siis võib-olla niisukese viimase märkusena või järsku kellegil on see uudis, vot kui me oleme näita oma söömised lõpetanud ja meie lõpetame nad ka, ma enam mitte iialgi toidust ei räägi üldse millestki rääkima. Ossa tosseta on vist niimoodi, see väljend peaks olema tuntud ma enam mitte midagi taha, aitäh, ärge mulle rohkem pakkuge. Borš jäi patrinnad mittemidagi taama, jõussadossita ja vot see suts on tegelikult lahjendatud messi Nad ei tulegi selle peale, mis see on ja see on vana neid tavaVenemaal son, lemmiktoidujärgne jook, tähendab, ma olen juba nüüd nii palju söönud, et mul on nüüd aeg käes hakata jooma seda Me vet jõudsat osuta. Aga kas vene köögi juurde magusad toidud ka kuulusi ikka kuuluvad ikka siidised ja teie juurde ja seda, kas keegi on Venemaal käinud, mäletab, et väga tihti ja see on päris hea, eriti jälle talvel võtta süstee kõrvale, kas väikese tassikese, kus siis on moos ja võta siis lusikaga natukene seda moosi ja juua juua siis teed kõrvale, need maiustusi on palju ja nendest me täna ei jõua lihtsalt rääkida, aga vastu üks niisugune huvitav, ta ei ole midagi originaalset, aga on näiteks kuivatatud sinised ploomid. Vot neid leiab väga tihti nii retseptides kui ka lihtsalt maiustust. Ja vahepeal on ju täiesti moes kõik võimalikult ütlema nisukesed suhkrust ehitatud kuni ülikute laudadel kuni paleedeni välja nisukesed maiustoidud, kus siis on suhkrust tehtud kõik väiksed figuurid täielikult Only näiteks koopiad, vodka, nisukesed, magustoidud, neid leiab ka kirjanduses hästi palju. Magusasooga me täna ka lõpetame, stuudios oli David Vseviov ja Terje Soots. Järgmisel pühapäeval räägime 19. sajandi Venemaa väljapaistvatest veidrikest ja originaalid sätest.