Tervist head raadiokuulajad. Usun, et enamik teist on ka raamatulugejad ja kirjanduse sõbrad. Käesoleva aasta on muide kuulutatud lugemisaastaks ning see avatakse pidulikult eeloleval reedel Tammsaare loomingu võistulugemisega Albu põhikoolis Järvamaal. Paradoksaalsel kombel aga võivad kirjandussõprade lugemisvõimalused sel aastal hoopis kahaneda, sest paljudes rahvaraamatukogudes on uut raamatute ostmise raha just lugemise aastaks tunduvalt vähenenud. Eesti enam kui 560-l rahvaraamatukogul on muide üle 370000 Nendel lugeja, keda siis raamatuostu raha vähenemine võib mõjutada. Milline olukord aastal 2010 Eesti rahvaraamatukogudes? Sellest tulebki alanud. Soove, mille toob teieni Arp Müller. Alustan saadet osutlusega Õie Tammissaarega, kes on Eesti raamatukoguhoidjate ühenduse juhatuse liige ning samas Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor. Alustuseks uurisin, kuidas tulevad eesti rahvaraamatukogud toime aastal 2010 mis on kuulutatud lugemise aastaks, kuid samas on raamatuostuks raha vähem kui varem. Eks see 2010 tuleb Eesti raamatukogudele, eriti kui me räägime rahvaraamatukogude poolest ikka üks keeruline aasta jätkuvalt sest 2009 meile juba oli keeruline ja ega 2010 ei tõota tulla veel selgem, aga see selleks 2009 vähenes riigipoolne toetus rahvaraamatukogudele kuskil neljandiku võrra, siis vähendab ju ka omavalitsuste raha ja selle tulemusena vähendasid omavalitsused omakorda omapoolset seda komplekteerimise raha. Ja meil nagu Lääne-Virus rumal, et kui nüüd väga kokku võtta, siis need langused komplekteerimise rahade osas olid ikka eelmisel aastal väga suured ja kuna praegused eelarved ei ole veel kinnitatud lõplikult, siis ma sel aastal 2010.-ks eineks küll veel väga helilisi helgeid laike seal olukord hakkaks muutuma. Aga raamatukogude olukord on ju selline, et noh, me võime teda mõnikord võrrelda ka näiteks niimoodi, et meil on nagu kolm kindlat asja, mis meil peavad olema, need on raamatud. Need on lugejad, teenindaja, et noh, võtame mingid, et näiteks kolme jalaliselt asja näiteks taburette, eks ole. Et kui nüüd tasakaal paigast ära läheb, antud juhul siis kogude pool, eks ju, et kui sinna ei ole sul võimalik hankida nimetusi uusi eksemplare, tellida uut perioodika, siis jalg hakkab madalamale vajuma, kui nüüd teine pool, mida väga hästi edukalt näitas aasta 2009 on tõusulainel, see tähendab, inimene vajab raamatukogu rohkem, ta külastab rohkem, kasutab rohkem, laenutab rohkem siis hakkab see jalg ülespoole tõusma. Ja siis see kolmas ja osa sealse raamatukoguhoidja, kes siis nendes tingimustes, mis tal on, küll harib ennast, koolitab ennast, kirjutab projekte, otsib raha ja ikkagi püüdes seda tasakaalu saavutada, siis see on üsna raske, aga noh kellel läheb paremini, kellel läheb arved halvemini. Aga mis siis, mis siis lahendus oled, noh, on ju ikkagi see, et sa teed oma tööd ja siis mõtled mõnikord selle peale, et vot me kirjutame mõnikord meedias ja räägime, et inimene ei loe ja, ja lugejaid ja noored ei loe kohe üldse ja ja siis hakkadki mõtlema, et aga mille pealt ta siis loeb, kui sul ei ole seda raamatubaas ja anda talle ette, et ta tuleb raamatukokku. Teeme küll kõik selleks, et paneme sinna uue raamatu juurde vanaraamatu ja kutsume inimesi kohtuma ja ta uued andmebaasid võimaldavad panna järjekorda raamatule ja ja kui, siis vaatamata sellele ta istub seal kolm-neli kuud järjekorras, ei saa seda raamatut pöörabki ühel hetkel selja ja ütlebki, et sorry, ma ei tule siia enam ja läheb arvutisse ja läheb sinna vaba aja keskusesse kaubandusse, mis tänapäeval on selleks kujunenud lihtsalt hängima või midagi muud tegema ja. Me kirjutame meedias, et noored ei loe ja rahvas ei loe ja me ei teegi sinna mingeid analüüsi põhjal lihtsalt otsustama, et nii on. Et nad siin on natukene selline. Minu meelest niisugune riiklik ja omavalitsuse otsustamise koht, et raamatukogul on tegelikult tohutult võimalusi, et me ei kasuta neid ära ja me ei hooma tegelikult seda, kui suur on raamatukogu roll inimese arendamisel, jääb ka selle õpioskuste ja, ja õppimise suunamisel. Et Ma südamest küll loodan, et 2010 saab ka kunagi mööda ja et asjad hakkavad jälle paranema ja et me anname endale aru sellest, et kõik need kolm osapoolt peavad ikkagi olema enam-vähem ühel tasakaalus tasakaalus, et ainult siis raamatukogu toimib. Aga kuivõrd on valmis raamatukogud lugemise aasta ürituste korraldamiseks praeguses situatsioonis? Et mul puudub nüüd ülevaade sellest, kuidas ühes või teises maakonnas asjad on, et ma tean, et aastaks eraldati kolm miljonit. Ja ma tean ka seda, et on räägitud sellest, et igale maakonnale jagub sellest 10000 krooni, mida siis tõenäoliselt hakkavad jagama või vahendama keskraamatukogud, aga noh, hetkel ei ole need lepingud ja infod veel alla tulnud. Aga Sildon, nii et üsna suur raskuskese sellel lugemise aasta läbiviimisel ja korraldamine. See oli ikkagi, jääb raamatukogudele ja ka emakeeleõpetajatele, kes on ju ikkagi ka üsna suuresti rakendatud selle lugemise suunamise teenistusse. Et millised võimalused kuskil kohtadel on, see sõltub jällegi väga palju kohalikest omavalitsuste eelarvetes, sest ega sellest 10-st 1000-st nüüd terve maakonna peale, kui meil on kuskil 43 raamatukogu ja näppude jagumiseks midagi nagu eriti ei jagu, et me peame siin siis ka kaaluma, kuidas me seda kasutame, mida me teeme. Aga selge on see, et raamatukogud sellest kõrvale ei jää ja oma tegemisi igal juhul teevad. Nõnda kõneles Õie tammissar Eesti raamatukoguhoidjate ühenduse juhatusest. Lugemisaasta üritustel ja eelarvel me tänases saates pikemalt ei peatu. Kuna lugemise aasta avatakse sel reedel, siis tuleb sellest nädala jooksul vikerraadios kindlasti eraldi juttu. Järgmiseks võtsin Aga ühendust mere taha jääva Hiiumaaga, kus on viimastel päevadel olnud probleeme nii elektriga praamiühendusega ja kirjandushuvilisi hiiglasi, kurvastab kindlasti see, et uusi raamatuid sel aastal Kärla raamatukogusse eriti ei lisandu. Jätkab Kärdla linnaraamatukogu direktor Marika võsama. Noh, ei taha kohe hakata niimoodi kurtma ega ega kiruma, aga ega meil midagi rõõmustavat ei ole. Nii et tegelikult olukord on ikka väga raske. Oleme näpistanud natukene eelarvesiseselt, et saada, osta nagu siis uudiskirjandust. Sest linnavalitsuse eelarve on siiamaale pingeline ja mingid seisusi paremuse poole ei ole üldse näha. Pigem läheb ikka kõik allapoole. Kahjuks jonni. Kui palju te siis uudiskirjandust saate osta, võrreldes näiteks varasemate aastatega? No 2008. aasta oli näiteks meie jaoks väga hea aasta siis eraldas linn on 95000 2009. aastal nullitise täielikult ära, me küll proovisime tõsta, 2009. aasta alguses kirjutasime nagu eelarves sisse 100000 aga tervelt see kogusumma nulliti ära. Ja 2009. aasta lõpu seisuga me saime osta siis kohaliku omavalitsuse poolt eraldatud rahade eest ainult 10000 eest raamatu, kuid et tegelikult see on ikka ääretult väike summa. Järgmiseks aastaks on meil praegu eelarves eelarve, eelarve on ju praegu kinnitamata veel. Aga meil on seal 15000. Nii et, et see tõus on ikkagi väga minimaalne. Millest teie raamatukogu raamatute ostmise raha eelarverida üldse koosneb? Kui palju seal riigi raha on? No eks ta koosneb ikkagi kahest osast, ütleme kohaliku omavalitsuse paavst ja riigi rahast aga, aga ega riigilgi kerge praegu ei ole, nii et tegelikult ka riigi rahad on vähenenud. Et kui me võrdleme 2000 kaheksandat ja 2000 üheksandat aastat, siis on kuskil 28000 on juba riigi poolt eraldatud summa vähenenud raamatute ostmiseks. Ja milline see selleks aastaks on? Veel ei ole saanud kätte, aga, aga nii palju kui me oleme kultuuriministeeriumis Sist meili Peskuselt saanud infot on summad vähenenud ei ole. Et tegelikult see summa jääb samaks, et noh, ütleme 93000, siis meigile. Nii et 93000 on siis see raha, mille Kärdla linnaraamatukogu saab raamatute ostmiseks riigilt ja sellele lisandub siis omavalitsuse raha, mis on. 15000 on ta praegu eelarves, aga eelarve ei ole kinnitatud, nii et me ei oska täpselt seda öelda. Võib väheneda, sest meil on juba summasid tõmmatud vähemaks. Aga ma ei oska lõplikku hinnangut, ma ei oska jah enne öelda, kui on eelarve kinnitatud volikogus. Kuidas muidu kohalikus omavalitsuses põhjendatakse just seda valikut, et, et raamatukogult nõnda palju vähemaks võtta juste raamatute ostmise, raha arvelt? Noh, tegelikult ega meil mujalt ei olegi võtta, sest majanduskulud on niivõrd juba ära lahendatud, et sealt ei ole enam midagi näpistada kuskilt ja ja ega siis ka Kärdla linnaraamatukogu ei ole ainukene sinna asutus, mille eelarvet siis kõvasti vähendatud, kõik kõikide allasutuste eelarveid on vähendatud. Aga samas, teie olulisus praegusel perioodil, elanike jaoks ilmselt on kasvanud. Noh, loomulikult seda on näha selle külastatavuse ja laenutuse järgi juba, et et inimene tegelikult vajab ikkagi raamatukogu see Sava leht, ajakiri, mida enam koju ei, ei ei ole võimalik tellida, võib-olla tullakse nüüd siia kohapeale lugema, aga aga noh, me peame oma kahjuks kurvastuseks ütlema, et ka ka perioodika tellimine, tellimise summad on meil vähenenud. Ei, see aasta kui ka järgmine aasta, nii et et ka kõiki ajakirju ei saa enam meilt lugeda. Ja kuidas ta siis need valikud teete, milliseid raamatuid osta ja milliseid mitte osta? Me teeme praegu selles raskes olukorras ikkagi valikuid selle järgi, mida inimesed küsivad, mida tahetakse. Et noh, näiteks selle aasta, kuigi me oleme oluliselt vähendanud igasugust usuteemalist kirjanduse ostmist, tehnikaalase kirjanduse ostmist ostame näiteks ajaloolist reisikirjeldusi, mis on tänapäeval ju väga populaarne eluloolised raamatud noh, ja muidugi ka ajaviitekirjandust väga palju ikkagi sõltub meie lugejate soov ja nemad ütlevad meile, mida, Aga kas raamatukogu töötajatele on viimastel aegadel tulnud siis ka vastata lugejate palvetele aeg-ajalt ka, nõnda et jah, selline raamat on ilmunud, aga meil seda ei ole, kuna meil pole raha, et seda osta. No ikka see, seda tuleb lausa vokaadisti. Ja tegelikult meil on nüüd praegu olemas selline võimalus, et kui noh, me ju tellime ikkagi me saame osta endale väga vähe raamatuid ja, aga anname inimesele võimaluse reserveerida raamat, kui see raamat on näiteks Meil siin ostetud raamat, eks ole, kohapeal on ta hetkel kellegi käes lugeja käes väljas siis selle selle raamatu peale saab panna nuku reserveeringu. Ja neid reserveeringut on meil oi-oi-oi, mitmed leheküljed. Nii et tegelikult, kui inimene tahab konkreetset raamatut lugeda, siis ta võib-olla paar-kolm-neli kuud isegi oodata, millal see raamat ükskord jõuab, temani jõuab see järjekord. Millised on teil kõige populaarsemad raamatud, millele on siis kõige pikem järjekord? Oskate öelda? No näiteks siiamaale on hästi populaarne Mihkel Raua raamat Musta pori näkku. Ja väga palju on loetud Margit kilumetsaraamatut Kersti Kreismann, paljajalu kõrrepõllul. Noh, Reet Linna raamat, paljugi võiks öelda veel. Katrin karisma raamat, et need on sellised raamatud, mis meil on, pidevalt on reserveeritud ja, ja need ongi niimoodi, et need ringlevad kogu aeg, nadi nad riiuli peale niimoodi praktiliselt ei jõuagi, et et lähevad kohe otse muidugi läbi, meie vaheldus ikkagi edasi lugejale järgmisele lugejale. Noh, siis võib öelda Tohvri raamatuid, Erik Tohvri raamatuid on, on, neid loetakse väga palju. Siin kodutute küla esimene raamat ümberasujate. Ja ka ütleme seal siis need rannal õitseb, kibuvits. Ja noh, need on sellised, mis hetkel nagu meelde tulevad. Aga ka reisiraamatut vot leidis ja neist peaks ka muidugi rääkima, sest need on tõeliselt populaarsed praegu minu, Alaska, minu, Hispaania, minu Eestiga, miks mitte, et see on meil väga-väga loetav raamat. Aga milline on Hiiumaal raamatukogu külastatavus? Praegu nüüd võibki tegelikult meil on statistilised andmed, Need on kõik kokku võetud ja väga hea on võrrelda 2000 kaheksandat aastat ja 2000 üheksandat aastat, et et tegelikult meil on täiesti oluliselt tõusnud külastuste arv ja kojulaenutuste arv. Isegi kui võtta arvesse see, et, et me, me ei ole ju väga palju suutnud uudiskirjandust juurde osta. Et nagu eelmine linnapea ütles, et kui on rasked ajad, tuleb lugeda vanu raamatuid, siis tegelikult meil ongi see niimoodi toiminud. Sest inimestel ei jää midagi üle. Aga, aga jah, nii külastatavus kui kojulaenutuste arv on, need on, need arvud on tõusnud paari-kolme 1000 võrra lausa. No nüüd, mõne päeva pärast saab alguse ka lugemisaasta, antakse ametlik algus sellele kas ja kuidas siis üldse Hiiumaal Kärdla linnaraamatukogus saate lugemisaastat tähistada sellistes oludes. Jah, see on ka raske. Sest ega eelarve eelarve pingelisust tõttu on tegelikult jah, et ürituste korraldamiseks raha väga-väga vähe. Ja oleme proovinud siin projekte kirjutada. Et noh, eks me ikka proovima vastavalt oma võimalustele ka lugemise aasta puhul nagu korraldada midagi siin kohapeal. Ja üks asi on meil siin tulemas, kohe saime natukene kultuurkapitalist raha, eks liitrise taas sellise nagu ellukutsumine või raamatu märgistusest natukene rohkem rääkida jälle ja, ja seda ka ise proovida ja teha selles eks liidrist. Aga, aga mõte on muidugi, et kutsuda kokku ka võib-olla aasta teisel poolel kirjanikud Hiiumaal. Et eks, eks see käib ikkagi läbi projektide, et meil meil praegu muud võimalust ei ole kahjuks. Nõnda rääkis Kärdla linnaraamatukogu direktor Marika Võsamaa. Käisin ja usutlesin ka lugejaid, tegin seda pärastlõunasel ajal Tallinna keskraamatukogus Estonia puiesteele. Lugemissaal oli lugejatest tulvil, vaid paar kohta olidki veel vabada. Loeti ajalehti, ajakirju, raamatuid, mõned kasutasid oma sülearvutiga internetti. Ma püüdsin keskendunud inimesi võimalikult vähe häirida, aga tegin mõnega siiski riiulite vahel vaikselt ka juttu. Tere, vabandust, mul on vikerraadios Arp Müller vimkonna tülitada. Kui sageli teie käite raamatukogus? Kord kuus. Aga mida te otsite või mida te võtate raamatukogust, on see ilukirjandus või mingi muu? Kahjuks ilukirjandust mul viimasel ajal aega ei ole lugeda, aga võtan psühholoogiaraamatut, kuna mul kasvab väike laps, siis lapse psühholooge ja, ja mingit reisiraamatut. Kas olete olete saanud, mida soovite või mõne raamatu jaoks peab järjekorras oleva? Ja kui pikad need järjekorrad on? No eks mul eriti kannatust järjekorras olla, et kui ma parasjagu näen, et on kõik raamatut välja laenutatud, siis ma panin mingi teise raamatu. Kuidas te üldse otsite neid raamatuid, mida soovitakse internetist, enne vaatate kodus valmis vä? Ja internetis vaatan siis vaatan, kas on kohal või ei ole ja siis vastavalt sellele Selle järgi aitäh kõigel pruu, vabandust, ma tülitan korra, me läheme Vikerraadiost. Arp Müller. Kui sageli te käite raamatukogus? Et noh, nüüd ma käin ikkagi jah, pensioni pensioni eas ikka ütleme viis korda aastas või kuskil niimoodi loete koha peal või laenatud koju ka raamatuid. Praegu mul hakkas seelik tahvlil, aga meeldime loeta lausa raamatukogus läbi. Teine osa, mille järgi te valite endale raamatuid? Ikka eesti kirjaniku ja siis nagu elulised romaanid niimoodi ikkagi. Sest elu on muidu karm ja siis tuleb nagu kuskilt leida, nagu seda kergemini südamele midagi kergemat. Kuidas te valite, kas te otsite riiulite pealt ise või otsinud? Mul on endal kodus ka väga palju raamatuid muidugi, omaaegseid kas mõnikord Unga, nõnda et mõni raamat, mida te soovite, et seda ei ole siin? Jah, nüüd selle teise osaga oligi niimoodi, et teisel teisel korral sain alles, see on väga loetav praeguse. Et raamatukogud on teie ilus hull rull ikka on ja ma olen üldiselt realikas siitsamast koolist pärit. Ja kirjandus jätame muidugi ikka jah, sest et tänapäeval ütleme, pensionäre ei jõua eriti teatris käia. Kuna kunagi sai iga laupäeval käidud Estonias Draamateatris lihtsalt elu on natuke karmiks läinud, olgugi, et mul on eluaeg tööd teinud ja kus ta siin raamatukogus saata, kõik need raamatud ära lugeda, mida võib-olla ise osta jõua ikka ikka jah, enam ei vasta tõesti. Olgugi, et ma ütlen venelast Nõukogude ajast on mul väga palju häid raamatuid. Kas olete rahul siin? Raamatukogus? Olen küll, siin on soe, kena ja meeldiv vastuvõtte. Ja ma vaatan, et väga palju neid pensionäre ja panen nagu tähele, nagu naisi on rohkem. Huvitav, miks siis mehed ei loe? Ei tea, millegipärast suurem enamus on naised, ma näen aitäh ja palju jõudu teile ja aitäh. Tere, vabandust, olen vikerraadiost, vimma, kuradi lits. Aitäh ja ikka kusagile te käite raamatukogus? Päris tihti. Peaaegu iga nädal kas kooli pärast või nii kooli pärast, kui ka enda huvid. Üks. Mis teid huvitab, mida te loete? Ilukirjandusajalugu. Teisigi näiteks huvitavad lilled, siis ma vaatan midagi lillede kohta väga, kuidas te valite neid raamatuid, mida lugeda? Kui ma käin raamatupoes, siis tavaliselt vaata, mis on uus ja siis ma kirjutan ülesse siis ma laenutan seda. Teine võimalus on selline, et vaata, on ajalehest näiteks Eesti Päevalehes Postimehes on antud nendest uutest raamatutest väike ülevaade, siis ma siis vaatangi laenata uutele raamatutele pikad järjekorrad. Enamasti ja aga on ka selliseid raamatuid, mille otsas juhuslikult sattunud, näiteks kui ma loen mõnda teist raamatut ja siis seal vihjata näiteks ühele raamatule, siis juba mitu aastat vana, siis ma kohe lähen, laenutan. Te olete siis päris suur lugeja, kui palju raamatuid näiteks kuus loeta keskmiselt viis raamatut, selge pikkadele aitäh teatega. Nüüd räägin Tallinna keskraamatukogu direktori Kaie Holmiga, kuidas on muutunud Tallinna keskraamatukogu ja haruraamatukogude külastajate arv viimasel ajal, kui võrrelda eelmiste aastatega? Meie raamatukogu kasutajate arv muud hakkasid tõusma juba 2008. aasta teisest poolest. Ja kui me vaatame 2000 üheksandat aastat, siis meie raamatukogudes käis umbes 15 protsenti rohkem kui 2008. aastal keskmiselt. Kuid kui võtta välja raamatukogusid üksikult, siis näiteks meie muusikaosakonnas oli laenutuste arv suurem ligi 50 protsenti, nurmenuku raamatukogus ligi 40 protsenti. Nii et need on väga kõnekad numbrid. Huvitav, miks siis inimesed käivad rohkem? Raamatupoes kindlasti kõik enne mõtleme, kui me raamatut ostma hakkame ja kindlasti kaalume me rohkem ka ajakirjanduse tellimist, nii et kindlasti on selle taga selliseid majanduslikke põhjuseid. Raamatukogud ei ole täna ju ainult raamatulaenutaja, et me pakume interneti kasutamise teenust ja korraldame erinevaid koolitusi inimestele, nii et ka kindlasti selle taga võib näha seda, et võib-olla inimesed on loobunud kodus internetiühenduse kasutamisest või raamatukokku on tulnud töötutena need, kes varem internetti saanudki. Aga nüüd nad on jäänud töötuks, nad on tulnud raamatukokku, et otsida internetiportaalide kaudu endale tööd, koostada ise endale Siivid. Et kindlasti ka need inimesed on tulnud raamatukokku ja meie kasutajate arvu ülespoole viinud. Niisiis, inimestel on vähem võimalusi, vähem raha osta endale ise raamatuid raamatupoest. Aga millised onu on raamatukogu võimalused, kuidas need on muutunud, kuidas on raamatuostu raha muutunud võrreldes eelmiste aastatega? 2010. aasta ei ole meie raamatukogule ka väga kerge aasta. Riigi toetus teavikute ostmiseks on jäänud lisaks on isegi veidi tõusnud. Kuna Tallinna elanike arv on on tõusnud nii, et mingi 0,7 protsenti on, on see summa suurem, ulatudes siis sel aastal ligi viie miljoni kroonini. Kuid üks Tallinna linn vähendas teavikute ostusummat ligi 42 protsenti. Ja see meie jaoks tähendab üsna põhjalikku kaalumist iga raamatu juures, et kui suures plaarsuses Me oma raamatukogudesse sel aastal raamatuid osta saame. No 42 protsenti, see on selline hoomamatu arv, aga kas te võite seda raamatutesse äkki ümber panna, et kui palju raamatuid siis te saate vähem osta? Seda on raske öelda, et see sõltub raamatutest. Teeb ka raamatute kaanehind sellel aastal et eelmine aastaraamatute hind ikkagi tõusis ligi 5,7 protsenti, et siin võib-olla eesti raamatute hind tõusis vähem, kuid oluliselt rohkem tõusis venekeelsete ja võõrkeelsete raamatute hind. Tallinna linna puhul on toetus teavikute ostmiseks kokku 2,9 miljonit. Et ja see on vähenenud, siis võrreldes eelmise aastaga ligi 1,1 miljonit, see on väga suur, väga suur Sumanit. Teavikute arv, mis ostmata jääb, on, on üsna suur. Kui piim näiteks poes masu ajal läinud odavamaks teisedki toidukaubad, kas siis raamatud ei ole odavamaks läinud, kas kirjastajatele ei ole olnud sellist ruumi, et nüüd ka raamatuid natukene odavamaks muuta? Jah, see eesti raamatute kaanehinnatõus eelmine aasta meie arvutuste järgi oli ligi 5,7 protsenti vene võrsetel veelgi suurem need raske. Ma ise arvan, et võib-olla nüüd 2010. aastal ka eesti külastajad annavad mõnevõrra vähem raamatud välja, mis meie valiku veidi kergendab. Aga kuidas te need valikud teete, siis milliseid raamatuid ostate, millised nüüd tuleb siis ostmata jätta? Ma arvan, et me oleme sunnitud vähendama aegsem plaarsust ehk inimestel, kes meie raamatukogu kasutavad tuleb veidi kauem soovitud raamatut oodata. Et täna on ka väga palju menukeid, mida, mille kohta meie raamatu, kus on väga pikad järjekorrad. Et võib eeldada, et sellel aastal tuleb soovitud raamatut veelgi kauem kauem oodata. Kui pikk on pikk järjekord, sõltub raamatust, aga kui me toome võib-olla sellised kõige ekstreemsema näited siis Mihkel Raua Musta pori näkku, mis ilmus juba 2008. aastal, siis sellele raamatule endiselt järjekorrad meie meie raamatukogus või, või näiteks mari tarandi raamatule oma mälestustest, oma vennast Kui pikad on järjekorrad, siis nädalates kuudes? No ikka, kuidas inimesed ikkagi ootavad jah, üsna mitu kuud, et soovitud raamatut saada, ta muidugi veidi mängib ka see, et et mõnes meie harukogus ka see järjekord on lühem, aga inimene ootab raamatut kindlasse haruraamatukokku, et siis suuremates raamatukogudes võib-olla see järjekord oluliselt pikem. Kui palju eksemplare sellisel populaarsel raamatul raamatukogus üldse välja laenutada on kas või seesama musta pori näkku, siis? Meil on mingi 54 raamatut või kuhugi sinna kanti, võib-olla isegi rohkem. Sellest jääb väheks sellest, et Tallinna linnaelanikel väheks. Kas äkki läheb veel mingisuguseid populaarsemaid raamatuid välja tuua, mida inimesed üldse soovivad rohkem raamatukogust viimasel ajal lugeda? Raamatukogu. Enam laenutatavate raamatute nimekiri kattub suuresti raamatu poodide menukite loeteluga. Muidugi Meil väga populaarset kõikvõimalikud elulooraamatud. Kindlasti nõutakse rohkem neid raamatut, millest ajakirjanduses räägitakse. Nii et kui tõlgiti eesti keelde Sofi Oksaneni raamat ja taga istuda ka Eestis esitlemas, siis selle tulemusena on ka tema raamatut kohe ettepoole tõusnud. Aga seal on kindlasti ka selliseid raamatuid, mis on enam populaarsed noorte hulgas. Sass Henno on oma raamatuga endiselt endiselt eesotsas. Aga kui inimene tuleb kasvõi alguses, hakkab käima raamatukogus ja loeb ajaviitekirjandust, huvitav, kas, kas ta jõuab ka raamatukogu abil edasi, võib-olla tõsisema kirjanduseni, kas raamatukogul võib-olla ka mingisugune selline hariv roll? Raamatukogus on väga hinnatud lugejate poolt need raamatukoguhoidjad, kes oskavad soovitada ja meie töötajad tegelevad väga palju enda arendamisega, nad loevad väga palju just sellepärast, et nad suudaksid inimesel soovitada head raamatut, et uurida ja millised on inimese huvid, mida ta on siiamaani lugenud ja huvitada, siis inimesel seal oma lugemisharjumus aga edasi liikuda. Aga räägime veel sellest, et nüüd, kui sel aastal saate vähem raamatuid osta mida see laiemalt ühiskonnas tähendab osa võib mõjutada seda, et inimesed üldiselt siis uuemat kirjandust saavad, vähem lugeda. See, et raamatu, kui tal on see 2010. aastal üle Eesti raamatute ostmiseks vähem raha tähendab seda, et, et teatud piirkondades võimalik uudiskirjandust osta või siis need järjekorrad on väga pikad. Kui siin kuulata mõnede väiksemate raamatukogude jutte oma eelarve probleemidest, siis tuleb muidugi tunnistada, et mis võib nendesse raamatutesse jääda, nende kogude osas on, on ikkagi tegelikult lubamatu. Kuidas teie siin, Tallinna keskraamatukogus näiteks lugemisaastat saate pidada nendes tingimustes, kus siis tegelikult raamatuid, uusi raamatuid, mida lugeda saate vähemuste sellel aastal, kui näiteks varem? Raamatukogus on muidugi iga aasta lugemisaasta aga 2010. aastal meie proovime teha oma tööd võimalikult hästi, et meie lugejatel oleks hea lugemisaasta. Aga muidugi me lugemi aastal korraldame endiselt oma traditsioonilisi kirjandusüritusi, kuid me tahame pakkuda ka väga palju uusi ja värskeid üritusi. Näiteks algab siin veebruaris noortele mõeldud kirjandussari, mille nimi on mõni kirjanik, võiks õpetada asju teisiti nägema. Et selle, see saime me noorte hulgas läbi viidud lugejauuringust ja veebruarikuus siis selle sarja avaüritusena on meie raamatukogus Mart Juur ja Andrus Kivirähk, kes siis räägivad noortele, et kuidas võiks maailma asju teisiti teisiti näha. Ja raamatukogudes algab meil selline väiksematele lastele mõeldud sari nagu lavalaudadelt lugemistuppa, kus me loodame siis meie raamatukogus näha noori populaarseid näitlejaid rääkimas oma lugemiselamustest ja lugemiseelistustest. Aitäh ja palju edu. Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. Me oleme saates rääkinud nii raamatukogutöötajate kui ka lugejatega. Samas salvestasin intervjuuga Kultuuriministeeriumi esindaja raamatukogunõuniku Meeli Veskusega, kes alustas selgitustega sellest, kuidas Eesti rahvaraamatukogusid ülal peetakse. Eesti rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused kes siis saavad oma tegevuseks Eilarve kohalikust omavalitsusest ja ja saavad lisa riigilt teadki ostmiseks ning maakonnaraamatukogud saavad siis toetust nelja töötaja töötasu taas maakondliku funktsiooni täitmiseks. Lisaks on võimalik igal aastal taodelda raha inventar ei muretsemiseks raamatukogudele, kes oma olukorda parandada soovivad, uusi ruume saavad. Ja riiklikult me peame üleval ka ühte raamatukogu, elektroonilist infosüsteemi, urram ja kultuuriministeerium siis maksab selle arendamise ja selle majutuse eest. Et kui rääkida külastatavusest, siis aasta 2009 kohta tegelikult riiklik statistika statistikat kogutakse. Aga selle põhjal, mis ma olen rääkinud maakonna raamatukogudega ja väiksemate raamatukogudega, siis tegelikult raamatukogude külastamine on tõusuteel jälle. Ja siin on üsna mitu põhjust. Esiteks, meie raamatukogud on väga kenad, seda on tunnustanud ka meie väliskülalised, nad on soojad, nad on mugavad, vaat seal on kompetentsed töötajad, sinna võib alati minna keegi ja, ja ära keegi ei nõua raha raamatukogu külastamise eest ja lisaks kõik teenused seal on ju ka tasuta. Ja kuna meil on töötus väga palju suurenenud, siis ilmselt ma arvan, et seda kinnitab teile ka Tallinna keskraamatukogu, et et inimesed käivad väga palju raamatukogus õppimas ja otsimas kas või töökohta näiteks vaatamas. Teiseks lapsed, perede majanduslik olukord on halvenenud. Ei oska öelda, kui palju, aga rääkisin täna hommikulgi ühe külaraamatukoguga raamatukogu töötajaga ja ta ütles, et kui varem lapsed laupäeviti näiteks raamatukogus ei tulnud, nad sõitsid linna, kinno või hängima siis ilmselt on raha vähem nendeks tegevusteks või siis vanemad hoiavad rohkem silma peal. Et lapsed tulevad raamatukogusse ja isegi kui nad koju ei laenuta, siis nad teevad oma tegemisi raamatukogus koos. Raamatukogudes on koha leidnud väga paljud seltsid ja seltsingud. Nad on ikkagi sellised kohtumispaigad ka selle laenutamise kõrval. Aga kui rääkida raamatukogude võimest uusi raamatuid osta, siis millised need võimalused on, on raamatukogusid, kus nii riik kui ka omavalitsus panustavad täiesti võrdselt, on raamatukogusid, kus omavalitsus panustatud, aga vähe. Jah, mul on tuua nii häid kui mitte häid näiteid aga üldjoontes aastani 2009 oli seis ikkagi jätkuvalt tõusuteele, et meil on välja töötatud komplekteerimise põhimõtet, et ja nendes peeti kinni ja iga väiksemgi külaraamatukogu sai. Kui me räägime numbritest, siis ikkagi tsirka 400 eksemplari sai ka kõige väiksem külaraamatukogu. Täna ma seda öelda ei saa. Et, et 2009 aasta algas selline. Mina ütleksin, kihistumine. Raamatukogude ebavõrdne ebavõrdne olukord tekkis sellepärast, et, et riigi poolt eraldatakse pearahasüsteemina teavikute ostutoetust teatavasti ka riigieelarve 2009. Kultuuriministeeriumi see pidime me ka meie vähendama, aga need tõesti juhtus nii, et kohalikud omavalitsused, kuigi nad olid aasta algul plaaninud täiesti korralikud teavikute ostusummad siis aasta keskel tuli korduvalt, et seda vähendada raamatukogu eelarve teavikute ostu näol ja ka raamatukogutöötajate palkade ja haldamiskulude näol olenes kõik sellest, kuidas kohaliku omavalitsuse tulubaasi maksud laekusid. Ja juulikuust alates on see olukord tegelikult halvenemise poole läinud. Et kui ma nüüd toon mõned näited, siis positiivse poole pealt ma väga hindan neid valdu, kus raamatukogusid ei võeta, kui lihtsalt raamatute kogu ja, ja asutust, mis peab kah olema, vaid, kus on aru saadud, et raamatukogu on tegelikult väga suure väärtusega, kohaliku elan elanikkonna jaoks avaliku teenuse pakkujana ja näiteks don Rae valla kus on lugupeetud nii raamatukogu töötajatest, nendele korralik palk, töötasu kindlustatud, on teavikute osturaha. Korralikult on ehitatud ja avatud uusi raamatukogusid. Ning tulemus on ka selles, et näiteks Jüri raamatukogus 2009. aastal võrreldes 2008. ka tõusis kojulaenutuste arv 47 protsenti et peaaegu neli 14000 võrra, et see on, see näitab seda, et inimesed käivad raamatukogus, eriti, kui sealt on midagi saada. Siis, vaatamata sellele, et Kärdla linnas asub Hiiumaa keskraamatukogu ei saanud kohalikult omavalitsuselt teavikute osturahaks ja nad pidid läbi ajama ainult riigi toetusega siis sellele vaatamata raamatu kasutamine tõusis, et täiesti hämmastav ja, ja seda hämmastavam, seda teab ka kohalik linnavalitsus. Aga aastaks 2010 ei ole ka sentigi ette nähtud kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kui palju selliseid Kärdla-suguseid omavalitsusi veel on? Ma ei tea ühtegi, kus oleks selline nullseis, et natukene ikkagi on antud ja, ja sellepärast, et anda ei taha need väikesed omavalitsused eriti pingutavad, selliseid kohti ma ei oska öelda, pigem on ikkagi positiivsed näited, et püütakse äärmisel juhul raamatukogu tööaegu nihutada ja, ja on palkades kokkuhoidu tehtud, aga teavikute raha on ikkagi juurde antud ja, ja. Ma tooksin ühe hästi positiivse näite. Väike-Juuru vald mäleta, seal vist on kolm raamatukogu, aga tegelikult nemad pearaha järgi andsid neli korda rohkem eelmine aasta, kui nad riigilt said, mis ei ole ka tegelikult väga väike raha mida nad riigilt sai, nii et ma arvan, et Juuru valla raamatukogud on küll oma valitsejatele väga tänulikud ja ka elanikud, kes seda teenust kasutavad No kui paljudes raamatukogudes on lühendatud lahtioleku aegu Jälle jään vastuse võlgu, ei oska öelda arvu, aga näiteks Kohtla-Järvel on käesoleval aastal neli tööpäevaraamatukogud avatud selle tõttu, et on tulnud kulusid kokku hoida. Minu teada tehtiga Kärdla linnaraamatukogule ettepanek kolm-neli päeva nädalas lahti olla, aga praegu nad on suutnud selle küll ära hoida. Väiksemates kohtades kindlasti on ka tunni jagu lühendatuid kohti, kuid minu arvates väiksemas kohas ei, ei ole asi üldse hull, kui raamatukogu on lahti näiteks neli päeva nädalas kindlatel aegadel väiksemas kohas tähtis on see, et see asutus säiliks ja seda võimalik küll öelda, et 2009 ei suletud ühtegi raamatukogu selle tõttu, et raha vähe. Me oleme rääkinud raamatutest, aga mis on saanud raamatukogu töötajatest viimastel aegadel? Kui alustada altpoolt ehk külaraamatukogudes, siis reeglina külaraamatukogudes meil ongi üks töötaja ja kui eelmisel aastal tuli kohalikel omavalitsustel raamatukogude eelarvet vähendada, siis üsna mitmel pool käis sinna alla ka raamatukogutöötajate palga vähendamine. Paljudes kohtades suhtuti mõistvalt ja vähendati ka raamatukogu lahtioleku aega, mis väikeses kohas on päris mõistlik. Aga raamatukogudes töötajate palgad on tegelikult ju võrreldes teiste eluvaldkondadega ikkagi väga väikesed, kuigi ma võin öelda, et ka siin on erinevused väga suured olenevalt sellest, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused. Mida tähendab väga väikesed, tooge üks näide, palju võib palka saada siis ühe töötajaga külaraamatukogu juhataja. Ühed ETV külaraamatukogu töötasu seal on 5000 miinus maksud võib-olla ka 8000 miinus maksud, aga pigem jääb ta sinna viie-kuue vahele ja veel madalamale. Aga oluliselt raskem on tegelikult just nimelt maakonna raamatukogudes, kus on olnud koondamisi ja kus kuidagi raamatukogu töötajad ise missioonid 13 juba ei taha tööaega vähendada, näiteks ma räägin teile Viljandi linnaraamatukogust suurepärane raamatukogu, kusjuures väga head tööd teevad. Ja nad arvestavad väga sellega, et neil on kõrvalkolledž, et, et neil on Nad arvestavad väga oma lugejatega oma kasutajatega ja nende vajadustega käia raamatukogus ka hilja õhtul. Seal on raamatukogu avatud kella kaheksani ja ka nemad pidid aasta lõpul oma eelarvet vähendama ja minu meelest ka aastaks 2010. Kuid lugejate jaoks nad püüdsid ikkagi säilitada taseme, et kui nad enne töötasid kahekesi korruse peal, siis nüüd sättisid oma graafikud ringi ja on üksi. Aga mõelge, kui linnavalitsused panevad paanikanuppe oma töötajate kaitseks ja, ja on turvamehed ja kinnised uksed, kus saad uksekella laste sisse siis raamatukogus on tegelikult ju kõik üksi. Et see turvalisuse probleem on see, mille pärast ma natukene ka muret tunnen. Kas on olnud intsidente? Mõned on olnud, aga nendest ei räägiks. Kas eestlased loeksid rohkem kui raamatukogu teenus oleks parem? Ma mõtlen seda, et kuidas mõjutab nüüd eestlaste lugemust see, et sel aastal siiski raamatukogud saavad osta vähem uusi raamatuid? Kui see tendents jätkub, et raamatukogud saavad mitme aasta jooksul vähem osta siis me võiksime mingeid järeldusi teha, aga praegu võin ma küll öelda, et nad ei saa nii kiiresti kätte uudiskirjandus, sest lugejad tegelikult reageerivad väga kiiresti uudiskirjandusele, kui nad näevad, et lehes on mingi raamatu arvustus, nii, nad tulevad seda raamatukogusse kohe tahtma ja uudiskirjanduse järjekorrad on tõesti väga suured. Aga meil on ju unikaalsed kogud tegelikult rahvaraamatukogudes, et nagu ütles üks lugeja minu enda kodukülas, et pole midagi, ma olen selle, ma ootan selle uudiskirjanduse järgi, aga riiulites on nii palju klassikat, mida ma ei ole varem lugenud. Et ma siiski arvan, et see ei riku meie rahva lugemishuvi ja ei vähenda. Ja, ja usun, et ajad ei jää ka ju nii-nii raskeks, et, et üldse keegi midagi osta ei saa. Tegelikult ju olukord nüüd nii hull ka ei ole. Tegelikult võrreldes 2008. aastaga ka riik eelmisel aastal juba siiski vähendas 20 protsenti raamatute ostmise raha. Jah, seda tuli teha, tuleb tunnistada teerijad, et raamatukogud hoolimata sellest, et mõnes omavalitsuses väga drastiliselt on vähendatud just omavalitsusepoolset rahastamist, et et järgmisel aastal kõik need 564 raamatukogu on siiski ka alles. Ma väga loodan, kuigi meil on üle 150 raamatukogu piirkonnas, kus seaduse järgi tegelikult ei peagi raamatukogu olema et miks siis kohalikud omavalitsused neid on nii kenasti hoidnud, miks nad on nendesse panustanud, nad need ruumid seda teinud? Meie rahvaraamatukogudes, eriti väikestes kohtades, võtame näiteks pisikene krabi küla Võrumaal. Seal on ju tegelikult raamatukogul, on ju nii palju lisafunktsioone maapiirkondades, eriti, kus on üksainus töötaja ja näiteks Eesti Posti frantsiisikontorid on rahvaraamatukogudes palju. Rahvaraamatukogus saab tasuta internetti kasutada, nagu ma ütlesin, nad ei ole ju ainult raamatute laenutamise kohad. Seal saab teha pangaülekandeid, saab suhelda kohaliku omavalitsuse asutustega, riigiga, saab teha täita dokumente ja edastada neid, et tegelikult. Ma arvan küll, et pigem võivad need tööajad veidi väheneda aga kui neid ei ole siiani kinni pandud, siis ma ei usu, et see, et see aasta nüüd nii hulluks läheb, et neid kinni hakatakse panema. Niisiis jääb vaid üle loota, et raamatukogud elavad rasked ajad üle ning senised lugejad ei vaheta raamatut teleseebi vastu. Kui raamatukogus soovitud teost ei leidu. Ja ehk aitas ka lõppev saade natukene lahti rääkida rahvaraamatukogude muresid ning selgitada raamatute kättesaadavuse olulisust. Lugege Mika, soovitan saatejuhina reporteritunni tõidena teieni. Arp Müller.