Tere tulemast kuulama jälle saadet müstilisest Venemaast, millega te meid täna üllatate, David Vseviov. Viimasel ajal on küll niisugune tunne, et mida vähem üllatusi, seda parem on. Ja seega kedagi vist ei üllata, sest me eelmine kord lubasime, et võiksime natukene jätkata seda teemat, mis meil oli ja oli meil kuritegevus ja oli meil kuritegevus, et teemana ta vist ei peakski üllatus olema. Ja see on ka selline maailm, kelle poolt eriti üllatusi ei tahaks, las nad seal toimetavad kuskil oma toimetamisi niimoodi, et et nad meid ei segaks. Ja võib-olla siis vaataks veel mõnda asja sellest valdkonnast. Täna võiks, võib-olla eelmine kord, jäi vist rääkimata, mõni niisugune suurim temp on läinud ajalukku ja siis võiksime natukene vaadata, mis pealinnas toimub ja võib-olla veel siis mõned suuremad asjad, millega, nagu eelmine kord oligi juttu tsaariaegne politsei hooblas kui omani sihukeste suuremate töö tulemustega, kui me neist jõuame rääkida. Aga nüüd juttu oli meil peamiselt niisugustest väikestest tempudest, kuigi nad võisid olla sellele inimesele väga, väga suured. Väga tihti on niimoodi, et millestki me räägime hinnast, ütles midagi kahjuna väikeseks või suureks, aga, aga ühe inimese jaoks see, mis on üldiselt väike summa, võib-olla tema jaoks tõesti otsustava tähtsusega õnnetus ja teise jaoks on see nii tühine, et see tasu üldsegi märkimisneed. Situatsioonid on väga erinevad. Aga olid ka nisukesed, skand, reaalsed lood, mis oli seotud võib-olla miljoniliste kasumite. Muuseas, tuleb veel momendina ära mainida, et niisukese riikliku sulitsemise tippajad on väga sageli näiteks sõdade ajad ja riiklikud tellimused, kui sellised, et on ka klassikaline aeg, sõjad ju tekitavad niisukese olukorra, kus riigil on väga palju vaja ja kui tegemist ei ole mitte riikliku toodanguga, vaid eratootmisega nagusega Tsaari-Venemaal oli siis riik peab ju neid suure armee jaoks ostma jog, mundreid, relvi, saapaid ja nii edasi ja väga tihti on see siis sulide jaoks niisugune aeg, kus kõik peaksid olema nagu ühinenud mingi ühe suure eesmärgi ümber. Niisugune hea sulitsemise aeg ja no näiteks Venemaa ajaloost on niisugused klassikalised näited. See on Vene-Jaapani sõda 1877 78 siis olevat Vene sõjaväele müüdud maha saapad, mille tallad olid tehtud papist ära värvitud papp nahktaldade asemel oli siis sinna pandud lihtsalt papa ja teenitud siis niisukese nipiga miljoneid. Nii et nisukesi nippe on, on kasutatud küllaltki palju. Aga võib-olla üks niisugune huvitav seik, mis Tsaari-Venemaale jäigi muuseas avastamata ja vaevalt siis hiljem keegi sellega tegelenud. Ja need on need niisugused asjad, mida ka ju sellel kuritegevusel peatuda, nii et toda ei ole ju huvitav. Ta pole üldsegi huvitav, aga kui me isegi eelmine kord rääkisime, siis me püüdsime ka kuidagi välja tuua vähemalt need tegelased, kes on väärt ajaloos mainimist, võib-olla sellepärast, et ka selles valdkonnas on leiutanud midagi uut või niisuguse käigud on vähemalt originaal reaalsed. Ja eelmise sajandi lõpust on kuulus lugu, mis on seotud Moskva kindralkuberneri, vürst Dolgoruki ka. Ja lugu on järgmine. Lähed Dolgoruki juurde vastuvõttudele, siis ilmus keegi, ta tõi ja tutvustas üks tuntud nullide tuntud, keegi teda eriti ei teadnud, aga pööraselt rikas Lõuna-Venemaa mõisnik kuskilt saabunud Moskvasse täiesti tüüpiline situatsioon, mõisnik, siis saabus Moskvasse, raha on tal tohutult palju, selle mehe nimi olid Špäijev. Vaid siis, kui ta oli juba lähemalt tutvunud, siis Tolgarookiga olevat ta ükskord vahetult enne seda, kui Dolgoruki pidi kuskile välja sõitma Moskvast, esitanud talle ühe palve. See palve oli järgmine. Et kas doga Ruukki oleks nii lahke ja lubaks siis tema äraoleku ajal, et Speierile külla saabunud ootamatult tuleb talle külaline, inglise lord, auväärt külaline, et näidatakse siis sellele külalisele lihtsalt paleed, paleed kõikide oma kunstiväärtustega. Ja muidugi põhimõtteliselt selle vastu ei olnud mitte midagi ja need sündmused arenesid järgmiselt, et ühel heal päeval siis oli ukse taga Speer koos ühe soliidse inglise lordi ikka neid võttis siis vastu. No ütleme, ülemteener või, või keegi siis sellest ametkonnast sealt. Ja loomulikult, kuna eelnevalt oli Dolgoruki luba ja siis ka vastavalt niisugune korraldus, mees, kes muuseas üldse ei rääkinud sõnagi inglise keelt, see siis näitas neile paleed ja mõlemad siis suure huviga vaatasid köike ruumi, imetlesid siis neid pilte ja kujus ja kõike, mis seal oli. Majandusmingi aeg, mingi aeg tagaluuki oli juba ammu tagasi oma palees, ühel heal päeval siis piltlikult järsku koputatakse siis uksele, tehakse uks lahti ja seal seisab ei keegi muu kui seesama lord no jällegi piltlikult oma kohvritega sõnasi asi on väga lihtne, Lortaab nüüd asuda elama sinna siis paleesse, mille ta on ostnud. Tekib suur skandaal, lord visatakse sealt lihtsalt minema, visatakse minema ja nüüd ta siis ähmi täis ei saa millestki aru. Mitte midagi, jookseb siis nüüd Moskva südalinna kõige esindum esinduslikumale tänavale, kus siis asus kontor mis tegeles siis kinnisvara müügiga, Moskva esinduslikum kontor, kus ta oli äsja ostnud siis 100000 naela eest, mis tol ajal vist oli jah 100000 naela, mis tol ajal oli kolossaalne summa, siis selle palee Ja mis siis selgus, tuli nüüd välja, et inglise juhtivates lehtedes oli ilmunud kuulutus, et Moskva südames müüa palee. Ja nüüd üks kaks kuud siis enne seda seda lõpplahendust olevat siis Moskva südalinnas üüritud ruumid, esinduslikud ruumid ja seesama, keda meie tunneme nime all mõisnik, Speer oli sinna sisse seadnud luksusliku kõige esinduslikuma Moskva kinnisvarabüroo, mis tegelikult oli loodud siis ainult selleks, et paha müüa kindralkuberneri palee. Ja nüüd siis peale nende kuulutuste ilmumist siis Inglismaal keegi näkkas oli saabunud siis Moskvasse astunud siis sinna büroosse esinduslik büroo, seal oli ta kirjutanud alla kõik pabereid, käinud siis tutvumas selle ostuobjektiga, mida talle siis tutvustati, vaatasid koos siis pea selle organisaatoriga või selle kinnisvarabüroo omanikuga, kõik seal noogutasid ja leppisid summades kokku, maksis siis selle kindlustussellele või selle kinnisvaraga tegelevale büroole ära ja tahtis nüüd siis sisse kolida. Nüüd armas siis sinna Moskva peatänaval siis sellest büroost poolt Äram jälgigi Hei büroost ei sellest Šbeerist. Nii et see oli siis läbi viidud kohe suur afäär ühe eesmärgiga kohe välja mängitud, investeeritud raha maha müüa, siis kindralkuberneri palee ja see ka õnnestus ja vähemalt nii palju, kui mina tean, siis kus, kui ma, kui ma seda lugesin, oli, oli märge, jäigi kuni revolutsioonini avastamata ta seda Meyeri leida ei õnnestunud, nii et nii ta oma siis nende naela kottidega ka kadus jäägitult. Mis tast edasi sai ja kuhu ta läks ja kuidas siis röövligrupp, selle, selle asja käik läbi viis ja, ja mis sellest kõigest edasi sai, see on kõik teadmata. Ma arvan, et kuivõrd oluline on, on vot niisukestas nippides psühholoogia, kuivõrd head asjatundjad, head psühholoogid on siis suured sulid Jutajale, mitte väikestest või tõesti oma oma valdkonna headest näidetest, ma toon teile veel õhemiseks näitaja. Tähendab, ma ei tea, kas ma isegi natukene kõhklen, kas, kas sul on hea tuua, aga, aga no vast vast on, kui ta on avalikustatud, siis niikuinii teda enam kasutada ei saa. Tahab kasutada siis patent on meie oma, nii et me peame teatud protsendi sellest saamas muidu. Me kaebame politseis aukohtus aukohtust. Nii et seda tuleb arvelt ja see tempon jällegi natukene, ta on hoopis teistlaadi, kuigi ka seal arvestati igasuguseid niisugust psühholoogilise taustaga käike, aga vot see on nüüd otseselt. Ja seal nipp, mida kasutasid rõivapoemüüjat. Ta levinud ei ole, aga ma olen seda seda näinud ja need paned järgmine. Kujutame nüüd ette, et me astume sisse, mina nüüd lähen mingisse Raiva poodi küllaltki korraliku booti poodi, et osta endale Palin. Ja nüüd siis ma hakkan neid palituid vaatama ja minu juurde astub siis müüja moson ikkagi viisakam pood, seal on palju müüjad ja eks need on minu juures. Ja näita siis, soovitab mulle, muidugi ma vaatan seda arutama. Võtke nüüd see, proovige seda ja nüüd ta ulatab mulle siis selle selga. Ja nüüd ma panen palitu selg, ega üks meie kuulajatest on elus ju palitud, proovinud selga, nii mehed kui naised. Mida sa siis teed, sa ikka vaatad, kuidas ta sul istub, vaatab, tõmbad siit eest võib-olla kokku ta ei pigista, siis tõstad käed üles, varrukad oleksid siis parajad. Ja tavaliselt teed ka veel ühe liigutused, kuidas ta istub ja kas on mugav tasku. Kulminatsioon seni vanad, proovin seda palitud. Ma olen peegli ees ja nüüd see, see abiline, see müüa on kogu aeg minu körval. Ta vaatab, mida ma teen. Ja mul nisukest vaba monenti eriti aitab, väga abivalmis. Panen käe tasku ja tunnen ühes taskus mingi nutsakas back või kui rullitud niisugune asi. Ja, ja no nüüd, no mis võiks võlla tähendab, sa oled kohe mingi ja, ja sa tunned või mingi intuitsioon sulle ütleb raha, minu peast läbi käib ainus võimalus, aa, keegi on seda palitud proovinud, see on päris korralik boot ja oma raha unustanud. Ma eriti lase nüüd tiirleb minu ümber nagu vaadata, hästi-hästi ei saa. Ja ära pole ka anda nagu põhjust, no ei ole ju ka nagu, nagu tena tema oma. Ja, ja mitte üks rahatäht, vaid patakas suur patakas raha. Ja, ja võib-olla mingi hetk mul isegi õnnestub kiigata. Peamine, kümnekas 10 krooni, aga neil on kohe palju Supataks. Mis siis edasi teha, no kus ma siis saan? Jumal, niikuinii päris hea palitu niikuinii võib-olla oleks ostnud. Ostan ära, mis siis need, selle nipi tagatants oli need see nipp, mis lihtsalt sundis täitsis ostma, kui ta tööd Ta võib-olla vahepeal ei toeta, et võib-olla mõni oli siis niisugune aus inimene andis, andis selle ära, lasin talle aususega tegemist, sest tegemist on ju suli tempoga, aga niimoodi selle niisuguse väikse nipiga olevat sellel äril läinud päris hästi. Nad olid ikka saanud tunduvalt rohkem palituid maha müüa kui üks keskmine äri, nii et saan üks üsna üsna kaval niisugune nipp. Aga selle nipi suhtes me oleme juba kokku leppinud ja 50 protsenti. Läbi müüdud palitutes siis meie oma üks keskkond, kus talle aegses miljöös sulitseti, vot ammu pole tänapäeval käinud, ei oska midagi öelda, olid saunad. Ja sauna on siis ütleme kaht tüüpi kaks siis niisugust peamist nippi, see on vaesemate inimeste Saul ja seal kasvatasid siis need tüübid või pätid või röövlid siis järgmist stsenaariumi tolleaegsetest niisukestas lihtsamatas, Moskva saunades oli leiliruum ka riiete kuivatamise või ka ütleme siis niimoodi saunas riideid pesti, saunas ei pestud mitte ainult iseennast, vaid ka riideid ja siis pandi leiliruumi kuivama, seal on kuum ikka pärast mugavam kui täiesti märgi selga panna. Nüüd siis olevat need sulid loopinud hästi ootamatult. No loomulikult kõigi jaoks kogemata hästi palju vett siis nende kerisele, ütleme nii. Ja vot kõik need hüppavad hirmuga välja, sest no juhtus niisugune õnnetu. Ja vot sel hetkel, kui kõik välja hüppavad, hüppasid ka need sulid välja, aga murdosa sekundit hiljem ja neil olid siis saunalaval või kuskil seinas lahti käivad lauad, mis kuidagi niimoodi esimesel pilgul ei paistnud sedamoodi üldsegi välja. Hetkega osa asju, mis kuivas, läksin laudade taha aga see toimus kõik segadusse, niivõrd ruttu, mitte kõigil on muljet, kõik koos hüppasid välja ja nüüd siis hetke pärast kõik koos ka imestasid, kuidas siis võis nüüd nii juhtuda, et alles püksid kuivasid. Okei, Eicull täitsa müstik, saun on juba niisugune keskkond, siin võivad igasugused imeasjad, kõik nägid, kõik hüppasid koodi ja mis oli nüüd selle taga jälle, kõik seisavad jumala alasti, Poes midagi kaob, siis võib ju tekkida küsimus, et sa oled kuskile ära peitnud, sa oled lihtsalt Silja särgi särgi kuskile sisse või hõlma alla peitnud, aga siin on kõik, on kõik, laiutavad käsi, ken jumalaalas, kõik on ühtviisi ohvreid, lõika ühtviisi. Aga kellelegi püksi tulla, hinnata. Nii, et see oli siis üks niisugune nipp, mida kasutati. Ja natukene rafineeritum ja peenem olid muidugi nisukesed siis paremad saunad ja seal siis kasutati vahetatavaid numbreid. Nii et mindi Nobeli välja, enam-vähem mõtleme samat kasvu klient ja no see oli peaaegu sama süsteem nagu nõukogude ajal oli nisukene number, mis siis seoti käe külge, et oleks siis meeles ja siis andsid selle numbri saunatädile ja see tegi siis selle kapikese lahti ja vot nendel neid reeglitel, kuna saunad olid hästi suured ja keegi ei mäletanud, kes ja kus oli, olid niisugused omatehtud samasugused numbrid, nii et ta jättis oma riided kapi number 17 ja juba välja läks, kui nägijat nüüd see ohver oli just parajasti leiliruumi läinud, siis tuli oma selle vale numbriga 27 ja pani tema riided selga ja läks lihtsalt kiiruga minema. Nii et on teada, et natukene paremad saunad, omanikud maksid siis neile pättidele, et nad nende saunas neid nippe ei kasutaks, sest asi muutus väga massiliseks, siis saun hakkas kautama ju kliente, kui sa ei saanud enam üldse olla kindel, et sa pärast lahkuda oma riietes lihtsalt keegi nendes saunades ei hakata enam käima. Nii et niisugused niisugused asjad olid, olid siis seal ka. Me pidime eelmine kord mõne lausega hästi pikalt ei jõua natuke rääkima Moskvast ja Peterburist siis võib-olla üks nisukene vahemis kahel linnal oli tol ajal. See oli see, et Peterburis kui pealinnas oli näiteks kerjamine keelatud. Sellepärast olid nisukesed väga huvitavat kerjused, nad olid kahte liiki, tähendab, nad pidid mitte niivõrd kerjama, nad ei saanud niimoodi istuda tee ääres ja kerjata, vaid nad kasutasid siis teisi nippe. No üks osa kerjuseid käis siis hommiku mööda näiteks leivatööstusi. Ja palus siis lihtsalt endale neid leivaleiva kääri, oli mis, ütleme, kui lõigatakse leib kuidagi vormis näiteks sirgeks, et mis sealt siis üle jääb. Ja vot neil olevat olnud seljas imelised, palitud, imelised palitud, kus oli sadu sisetaskuid. Köik need taskud sai siis täita ja teised olid ka nisukesed, kes siis mitte niivõrd ei kerjanud, vaid asusid näiteks juurde ja palusid midagi. Ja neid, muuseas kutsuti Stryoki laskjat. Võib-olla jälle, kui on inimesi, kes omal ajal käisid Moskvas või Leningradis, siis võib-olla mäletavad, et väga tihti küsiti, kui tänavalt küsiti suitsu, siis seda kutsuti stril nutsigarjatu. ET paid Jonstril Jomsigarjäätuv küsime kellelgilt palumale suitsu, vaat see oli siis nagu, nagu niisugune teine liik neid, kes siis kes siis midagi palusid, lõi kui nii võiks öelda, kerjasid ja vot näed, said siis teatud, ütleme kohas niisuks odavas sööklas Peterburis kokku ja vot seal siis toimus siis vahetus, kes siis mida oli saanud ja siis neid leivatükke jälle müüdi siis kellelegi raha eest edasi ja, ja nii edasi. No võib-olla veel. Ma ei tea, kas ta Moskvas kehtis nüüd täpselt samuti nagu pealinnas, aga no mõned nisukesed mõisted, osa neid on, on, on üsna niisuguse pika ajalooga ja hiljem hiljem võib neid ka leida näiteks. No kuidas teha, kuidas politseinik, politseinik oli siis tolleaegses arkoos näiteks seal odavas sööklas võis siis kuulata, et keegi kuskil-kellelgil oli sekeldus siis haaraoga on on siis politseinik või ümber Riia tatud politseiniku pauk. Seal ämblik, nii et siis kui keegi andis kedagi välja, siis šokk põletas ära. Kui kedagi arreteerida neli pühiti ära, siis võiks, võiks kuidagi niimoodi öelda. Ja need eks niisukene kiht tegelasi, kes olid siis väga tihedalt mingi aeg, loomulikult mitte kõik, aga mingis osas selle allilmaga seotud ja vaata, see on natukene võib-olla rohkem spetsiifilisem Peterburi, kuid ilmselt Moskvas ka voorimehed. Jällegi tuleb mäelt mingi aeg ka nõukogude ajal, ütleme kõik need valuutaspekulatsioonid ja kes need olid. Dantes väga tihti olid paarimehed, näiteks taksojuhid, see ei ole üldsegi mitte kõikide taksojuhtide aadressil, aga vot niisugune omavaheline koostöö käis ja tolleaegses Peterburis oli umbes 20000 voorimeest. Nii et nii suur on nende arv. Peamiselt olid nad pärit kaluga kubermangus, neil olid omad vürtsid, seda erakordselt räpased kõrtsid tavaliselt millegipärast punaste laudlinadega kaetud. Et see laudlinaäär täitis ka taskurätiku ja Salf rätiku funktsioone, nii et need olevat näinud läinud üsna räpakalt välja. Voorimehe päeva norm oli teenida 3,5 rubla ja pidupäevadel neli rubla ja voorimehe palk oli kaheksa rubla kaheksa rubla oli siis mida ta sai ja tihti muuseas, voorimehed töötasid koos näiteks lõbutüdrukutega. Ja üks niisugune täik. No kuna me oleme nendest nippidest rääkinud, selle ma võin teile ka ära rääkida see oli näiteks järgmine, et ütleme, nirskil neid sõidavad siis näiteks kaks lõbutüdrukud ja kuskil siis Novory mees ja nemad seal siis istuvad ja neilt nende kõrvalt sõidab, siis ütleme mingisugune siis sõiduk, kus siis on näiteks kaks meesterahvast, kes hakkavad siis nende lõbutüdrukutega mingisugust kaupa tegema. Ja need tüdrukud on siis hea meelega nõus nende härrade juurte ümber istuma. Aga üks probleem on, nad sõidavad juba väga tükk aega ammu taksosse istunud ja sellepärast arve on väga suur seal rubla 50 ja et nad muidugi istuksid, kui nad, härrad maksaksid selle harva ja no härrad muidugi, kes on juba kuraasi täis, on nous selle harva äramaks. Aga tegelikult see voorimees ja need tüdrukud teevad seda ühte sama väikest ringi kuskilt näskija paralleeltänavatel, nii et seda mingit arvet ei ole ja see summa lihtsalt jagatakse siis näiteks omavahel pooleks või, või kuidas see kokkulepe on. Nii et see oli nagu nende nende niisugune kokkulepe. Muuseas, need voorimeeste kõrtsid. Me oleme kõrtsides küll eraldi rääkinud, aga need olid Ühest aspektist küllaltki huvitavad. Näiteks igal voorimehel oli oma kruus, kruus, kui pank tähendab kruuskust, hoidis raha ja sealt ei olevat raha iialgi kunagi kadunud, nii et seesama kõrtsi omanik täitis ka natukene pank, kiiri funktsioon. Ja nendes kõrtsides võis saada ilma rahata või vabandus siis laenuks, ütleme viina, kuigi see oli Venemaal rangelt keelatud, viina müük laenu olid keelatud, aga põhimõtteliselt seal oli siis võimalik võimalik seda saada. Ja traditsiooniline roog, mida seal pakuti, oli siis seljanaczkanaaskavaradke. Supid on meil neid kõik teada, aga see on niisugune natukene spetsiaalne Tandmiseks seal pannil nagu tehtud ja maksis ta siis 10 kopikat koos leivaga 12 kopikat ja paarutšaaja, nagu ma ütlesin, selles kaasolises kapparutšaaja paar teed olid seitse kopikat jälle, et kuivõrd tol ajal see hindade suhe on erinev, ütleme tänapäevas siis klaas viina tuletan veel meelde, kaks teed, seitse kopikat, klaas viina kuus kopikat ja põhjendus on väga ilus, et Pačeostavaids laadast Nadusse, et tunda siis rõõmu hinges, sellepärast rõõm hinges ei tohi maksta rohkem, kui maksab üks klaas, tee või kaks klaasi teed, see peabki olema odavam niisukesi asju, asju seal siis oli võib-olla siia juurde veel vahel võita ja neid väljendeid kuskil kuulda. Kui Vene keeles ju väga tihti ja vene miljöös ja ajaloolises ja tänapäeval mitte lihtsalt viina ei jooda ja õlut joota, vaid no näiteks vodka, Kužajut vodku patribli ajut, siis süüakse või tarvitarvitas ja tarvitatakse. Tõsisem asi, see ei ole niisugune lihtne leial ja Pivot ujut neil väljenduda, hästi palju õlut siis puhutakse tegelikult, kui see vaht on peal, siis võib-olla ongi hea see alguses seal ära sealt ära puhuda. Ja muidugi ärimehed olid ka. No selles mõttes nisukesed, juust ootavad tegelased, no kõige vast markantsem juhus, mida mina olen kuskil kirjandus leitud, on Peterburi voorimehega, kes olevat Purjus kliendilt ühelt kaupmehelt varastanud, ära rahakoti rahakotis oli 30000 rubla. Ma üldse ei kujuta ette, kuidas nad, kuidas võib minna niisuguse rahakotiga üldse kuskile, aga aeg on ka natukene teine, pangakaarte ei ole ja, ja ilmselt oli vot nii suur oli see rahakott. Ja nüüd see voorimees, vot see nüüd iseloomustab ka jälle mingist teisest aspektist. Vaat mõnikord mõtled, et inimene teeks midagi, kui tihti oleme me kõik mõelnud, et kui mul nüüd oleks raha minema teeks. Ja sageli juhtub elus, et kui nüüd õnnelik päev saabub selle voorimehe jaoks läbi muidugi niisuguse kriminaal saarlased ja siis algab, et ei oskagi midagi teha? Ei, üldse ei ole mingit fantaasia. Se voorimees olevat siis aasta otsa edasi töötanud tavalise voorimehe. No hea küll, siin võib aru saada, võib-olla kartis midagi, teeb siis tabatakse, kahtlus, märgatakse ja naas Insta maskeerus, võib-olla ütleme, esimene aasta oli väga kaval, aga tuleb välja, et ta nii väga kaval ei olnud, sellepärast et teisest aastast alates otsustas ta siis nüüd hakata elama elu tõeliselt naud. Sest 30000 rubla on tal neid olla. Mida ta siis tegi, ta olevat seda teinud neli aastat, kuni ta tabati. Ta jätkas töötamist voorimehena. Sest muuta, teha midagi oskand fantaasiatele on ja ainus, mida ta tegi ta siis iga päev. Kui ta siis nüüd oli siis oma sõitudes kuskil peatus ja jõi siis no paar korda peatas ja jõi ära igal pool pudel madeira veini. Ja see oli köik. Ja vot niimoodi nelja aastaga oli ta siis jõudnud ära kulutada umbes kolm-neli 1000 sellest 30-st 1000-st ja siis jäi ta vahele, sest tekkis suur kahtlus. Voorimees see on, kes nüüd päevas joots kolm, neli pudelit madeiralt, siis ta võeti kinni ja oligi tema lugu. Läheb madeira oli kvaliteetveinid ja see oli hea väin ja ma isegi praegu ei oska öelda ja ma ei tea, tähendab kui kui kallist veini ta just ostis, aga, aga noh, niisuguse summa ta siis jõudis selle kolme-nelja aastaga siis ära juua, kui enne oli juttu, et kui suur raha kaasas oli, siis tõesti sõna otseses mõttes suur, sest rahatähed olid suured ja raadajad olid suured, nii et see rahakott pidi olema ikka väga suur. Aga kaupmehed veel, ma ei tea, kas oli talvel, oli suvel, aga kui talvel siis kaupmeeste kasukad oli ju ka väga suured. Ja no nende kaupmeestega sulidega on ka väga palju lustakaid lugusid. Näiteks eks provintsi kaupmees olevat saabunud Moskvasse talvel ja väga edukas äri oli tal selja taga, ta olevat müünud maha. Ma neid vist ei mäleta, aga see oli vist loomaliha väga suure partii. Ja nüüd ta läks siis teed jooma peale oma edukat tehingut, sellest ma vist ei rääkinud, kõrtsid rajal ei, kui rääkisin, siis tuletage kahe meelde, mõned asjad hakkavad juba meelest minema. Ja siis ta läks kuskile kõrtsi teed jooma ja tema teatas ja teadis seda, mida meie neid ka teiega teame. Moskvas on palju, see oli Moskvas palju sulisi sulisi ja sellepärast joob tema teed kasukas sest kasukas varastatakse ära teada küll seal garderoobis ütlevad, andke kasukas siia, me anname teile numbri, aga teame oma, teadis kõike. Ja needa istus siis kasukas seljas, jäi seda tee meeletult palav, kujutage ette, kuum, siis tee ja suur kasukas seljas soe ruum nigunii, siis ta otsustas selle kasuka küll seljast ära võtta, Ta aga istuda kasuka otsas, nii et lihtsalt lasi selle kasuka üle siis selle pingi, kus ta istus, aga, aga kasukas hoida siinsamas ja suur oli ta üllatus, kui üles tõusis tema kallil soobli naha kasukad, sel ajal, kui ta jõi, tee oli krae ära lõigatud. Vaatamata tema siis suurele niisukesele suurele ja niisugune selle ettevaatlikkusele, siis kaotas ta selle oma kraam, aga ikkagi ainult krae. Aga no ma arvan, et seda täiesti võib-olla pigem kiusu pärast võib-olla sulle kasuka ära andnud, siis ta oleks saanud võib-olla kada tervelt tagasi, aga talle vist ilmselt aednikuks hea õppetund anda, et kui me ikka tahame, siis lõika midagi teeme. Ja muidugi need nende voorimeestepoolne voorimehed on üldse omaette teema, aga las ta praegu olla. No näiteks mõned voorimehed kuulusid ju täielikult peremehele töötasidki perele, ta olidki ütlema nagu erafirma taksod ja keegi oli siis nii-öelda nõnda omanik. Ja need siis vot näed, voorimehed kasutasid siis tihti nisukest sulitempu, et nad näiteks teatasid, et midagi läks pankrotti. See remont maksab, ütleme seal 10 rubla, taksomeeter tiksus, ei, ei ole takso, metalli kutsus ta klienti, ei ole nüüd peremehele narid lahlamäe, rubla ja neid on neid väga lihtne, neil oli jälle kokkulepe nende parandajatega ja parandaja andis talle kviitungi paari rubla eest, et hoopis stamaks talle 50 rubla mitte 10 rubla. Ja nüüd ta läks siis peremehele, nüüd oli remont tehtud ja andis talle siis kviitungi. Siin on 50 rubla, maksin näiteks ära, tegin selle remondi ja sai siis peremäelt selle 50 rubla. Nii et niisugune küllaltki lihtne ja trafaretne nipp. No seda, seda õige me paralleele tänapäeva ei too siiski. Või on see üsna-üsna tahab, ja, ja muuseas, kuna nende voorimeestest või kuna naist oli nüüd juttuvad üks asi, mida võiks küll mainida, on see, et tol ajal voorimehed pidid tasuta vedama politseinikke ja haigeid. Nii et jällegi niisugune mõni moment, mis on, võib-olla võib olla küllaltki üllatav, et ka tol ajal, vot mingid niisugused asjad toimisid, tegid nad seda päris hea meelega, ma ei oska seda öelda, vaevalt nad seda hea meelega tegid. Ja ma üldse ei oska öelda ja ei tea ja vot lihtsalt pole ju aega olnud nendesse kõikidesse nüanssidesse süveneda. No kuidas näiteks hea küll politseinikuga või ükskõik, kes ta siis seal ei ole tolleaegses terminoloogias on lihtne, see on inimene mundris, ta peatab neid siis voorimehe ja teda tuleb vedada, aga kuidas selle haige Kallod, kas oli siis haige koos kuskilt haigemajast või kuidagi? Vaevalt see nüüd oli niimoodi, et mul on täna köha ja ja tasuta, et või siis kui on maksmisaeg, siis nagu tervis läheb Halvaks, vot nüüd ma maksma ei pea, et tegemist on haiged. Või kes teab, kui loomulikult keegi lonkab. Kuid kui loomulikult ta lonkab. Ja nendest väga suurtest sulitempudest vist pikalt ei jõuagi rääkida ka vähemalt ühe, kuna me saime. Kuna me pakkusime selle veksli välja, siis vähemalt ühe peaks ära rääkima, kuigi meil oli paar tükki Se Dolgoruki palee on ikka päris mastaabikastemp. Aga üks on siis aastat, ma ei mäleta, pigem oli see sajandi alguses ja seotud on ta postmarkidega. Ja nimelt sajand alguses järsku märgatakse või ütleme siis politseiringkonnad märkavad, et müügile on väga palju tulnud puhastatud nark. Mida see tähendab, see tähendab seda, et kui mark on olnud käibel, siis tal on templijäljend peal ja nüüd siis täpsel uurimisel luubi all on näha, et see tempel on ära kustutatud ja tagaküljel on neil täiesti originaal nagu liim ja kõik on korras, täielik mark. Et võib-olla ainult niisugusel täpsemale uurimisele oli näha, et see liim on natuke heledam. Ja mis siis pikal uurimisel selgub, et Venemaal üle ujutatud niisugustest markidest ja tol ajal marke Mõivad siis igasugust väikesed müügikohad ja on inimesed, kes pakuvad neile siis müügiks marke natuke odavama hinnaga ja kaotas muidugi, võtab hea meelega vastu. No ütleme, kui, kui Markol viis Nonii ja keegi müüb sulle ta nelja eest maha, sa saad kroonda pealt kasu. Ja siis hakatakse siis seda asja uurima ja avastatakse, et väga paljudes lehtedes on Ühe kollektsionäär ärikuulutus, kes siis ostab odava raha eest, muidugi, aga kasutatud mark ja nende kuulutuste peale jõutakse, kes siis selle kollektsionääri juurde välja. Tema juures toimub läbiotsimine põrandal detailidel ma kõikidele ei peatu ja ka kõik ei tule nüüd praegu paugupealt meelde ka. Aga see läbiotsimine ei anna mitte mingisugust tulemust. Ja ainus, mis järsku tekitab politseis niisugust kahtlust, on see, et tema mingis taskus leitakse kviitung, et talle on tulemas back Varssavist, Poola tol ajal kuulub vene impeeriumi koosseisu ja niisugune imelik pakk, mille sisuks on vist oli see 100 kilu, kilo sulgi. Ja vaadake, kuidas aeg on muutunud nüüd politseis seal tekib kahtlus, miks siis miks siis inimene, suled on tekkinud, tellinud Varssavist, nuda patju täita või jumal teab, kui sulgi müüakse ka Moskvas. Ja siit tekib mingisugune kahtlus ja ühesõnaga see kollektsionäär võetakse siis kinni ja neid Varssavisse sõidab siis Expoletis politseinik tanud korrektsionäärilt selgitatakse välja tema, no ei tea, miks talle need suled tulevad ja nii edasi ja enne seda, kui politseinik Varssavisse sõidab, on siis peamine moment, võetakse see paks siis postkontorist välja ja selgub allsulgede vahel on siis plokkidena puhastatud margid täiesti markide plokid. No ma ei oska nüüd öelda, kas 10 marki siis niipidi reas ja 10 markis teistpidi read igatahes nisukesed puhtad, ploki valmis müügiks ja see kollektsionäär muidugi väidab, et tema ei tea, midagi, tema pole näinud ja kust tema teab, kes hull talle saadab siis sulgede pakkides mark, lingid kuskilt nagu ei ole teda kinni vahele võtta. Aga selgub, et nõid Need, kes siis sealt Varssavist on neil marke saatnud. Et ei tunne isiklikult seda, kollektsionäär pole kunagi kohtunud. Ja nüüd siis selle kollektsionääri asemel sõidab siis Varssavisse see politseinik ja see on täiesti kriminaalne lugu, kuidas nad seal siis kohtuvad pargipinkidel ja nii edasi. Politsei, nüüd ettepanek on siis nendele Varssavi sulidele, et hakkaks tegema hoopis mitte puhastuda tavalisi marke, vaid need nisukesi, riigimark, neid marke, mis tähistavad maksude mingit maksmist, nende hinnad olid hoopis hoopis suurem. Nad ei olnud enam mitte kopikad, need võisid olla ka viis rubla ja 10 rubla nisust, soliidset markide taks, neid puhasta. Ja nii nad siis saavadki see politseinik vales rollis mängides seda kollektsionäär jõuabki siis nendega siis nii-öelda niisugusesse kohta, kus saaks milleski kokku leppida. Ja neid siis selleks kohaks on siis arssavis üks raamatuköitekoda väga lähedased asjad, liim, nisukesed, sobivad asjad. Ja neid selles kojas siis politsei, nüüd juba siis Varssavi politsei abiga korraldab läbiotsimis ja ei leia mitte midagi. Ja paistab, et see kõik on liiva jooksnud. Kõik on peaaegu nagu selgots käes, aga kuskil ei ole siis näha, kus siis need tehaks. Ja siis tänu ühele juhusele tähendab, jõutakse siis tulemusena ja nimelt kui, siis ja vaadake, kui huvitav, kui huvitavalt nisukesed detailid mõnikord iseloomustavad ajastuid tegelikult kõrvalised detailid ühes toas, kui nüüd läbi otsiti terve töökoda, mille kõrval oli siis ka omaniku elamisruumid ühes toas lamas siis naine, kes ootas last kuskil viimastel kuudel või võib-olla viimastel nädalatel. Ja muidugi politsei vaatas selle toa kergelt läbi, aga suuremaid läbiotsimisi seal taas lihtsalt ei tehtud. Jällegi niisugune huvitav detail, kujutage ette nüüd mõni teine aeg ja tõsine läbiotsimine ei oleks seal logelt jupp, mitte midagi, aga see on ju ju hoopis teine ajastu, tähendab juba niisuguse inimese seisus inimese olemasolu nagu toas loob situatsiooni, et see, see tuba ei saagi kuri, tege kuusega seotud olla, see peabki olema puhas. Ja mis tekitavaga politseis suurt kahtlust, et mida lähemal seal toas siis vaadates ringi niisugust kosmeetilist läbiotsimist teostada, mida lähemale nagu politseinikud sellele voodile jõuavad, seda kõvemini hakkab siis last ootav naine vaevlema. Et nii täpselt nii nagu selles kuulusas otsimise mängus külm, soe külmus. Mida kaugemale nii parem tal hakkab, kuhu nad vaatavad, mida lähemalt emal seda halendalaga tekitab suurt kahtlust ja siis olevat sinna kutsutud mingid naistegelased juurde, selgub siis, et see naine seal voodis ei ole üldsegi, et last ootav, vaid see on lihtsalt peremehe naine, kes siis mängib seda rolli nii et mingisugust lastejoontelt tulemas ja siis selgub, et vot tema voodi all vaiba all oli siis käik alla alla ruumidesse, kus siis oli sisustatud täielik töökoda, kus neid marke puhastati siis niiskena tagurpidi, pandi nad siis niisugustesse raamidesse ja peale kleebiti neile hästi õhukesest suitsupaberist riba mis ühendas siis nendes sakkide kohtades neid marke. Ja pärast, kui kleep biv, ütleme, liim oli peale kantud, see riba enam ei paistnud üldse välja. Ja nüüd siis niisuguse. No vanasti olid niisugused õmblejatel nisust sakilised, mina ei tea küll, mis nendega tehti, nihukesed rap ratastega asjad, kas märgiti midagi, riie, märgite, jooniseid, lõikeid, lõikeid peale, vot õigus on nagu niisukese riistaga tehti siis Need augud uuesti sinna sisse ja saadi täielikud niisukesed margiplokid. Nii et vot niimoodi siis politsei avastas ja see, see pseudorase naine neid siis lõpuks ka sihile viis. Vot see on nüüd siis vist ainus lugu, mille veel jõuab täna ära rääkida. Mis järelduse me siit teeme, suur raha ja suur fantaasia on ikka läbi aegade käsikäes käinud? Nojah, võib-olla tähendab, niisugustes lugudest võiks, võib ju rääkida selles mõttes natukene kergema südamega, et nad ei ole nagu otseselt kellelegi arval või ütleme niimoodi, kui vot neid asju vaadata, siin on väga raske on midagi hinnata siis yks võib-olla vahe, mis on 100 aastat, on mööda läinud, aga julmust on tunduvalt vähem. Tähendab vot nisukesi kuritegevust, sedalaadi kuritegevus, kus, no lihtsalt no lihtsalt kallale lihtsalt, kuigi ka seda on, on olemas needsamad näiteks urkad, kus kliendile, kes saabub väljaspoolt, pakutakse juua näiteks mingites spets kruusides, mida kogu personal teab kuhu näiteks õlle või veini sekka viina sekka on segatud mingeid uimasteid ja kui ta siis ära vajub, siis ta röövitakse täiesti paljaks. On ka juhuseid, kus inimesi on täiesti niimoodi kadul, sest seda kõike on. Aga vot kuidagi see on see välju mingitest linna piiridest, ta ei ole nii globaalne, kõikehõlmav ja selles mõttes vot niisugune ikkagi moraal ja eetika on natukene teise respekt elava suhtes, ta on jah, kuidagi teistsugune. Kas ta on suurem või väiksem, ärme praegu hakka kaaluma, aga ütleme lihtsalt Alt teine. Ja otse ilmneb kavad ka nendes kuritegudes tihti kas nendele suurtele ja väikestele suli tempudele, sajanditagusel Venemaal paneme tänase saatega punkti või paneks vast punkti? Vanaema vist ikka punkti, nendest sulidest nii palju ei taha rääkida, räägiks ikka kasvõi vahelduseks juba millekski muust. Aitäh, aitäh.