Vaatamata suurele suvele oleme meie ikka visalt omal rajal. David Vseviov, täna räägite te Venemaa kuritegevusest. Siia tulles ma mõtlesin, et mida võiks teha ja tõesti oli isegi niisugune plaan, et me teeksime kuritegevust ja kui ma püüdsin kuidagi sobivat aega leida, siis tegin niisuguse reastused, võib olla kuritegevus, oleks meile langenud kuskile novembrikuusse, aga siis tänase ilmaga tekkis niisugune tunne, et kuu november on niigi sünge ja kui me nüüdsel süngel kuul hakkame veel rääkima kuri pädevuses, siis kahtelisest koledat asja küll kokku ei tahaks viia, et teeks võib-olla selle. No meie variandis niikuinii lustakama kuritegevuse, kui seda neid võib ilma jutumärkideta nimetada, teeks siis võib-olla ära täna hoopis ja kui täna saaks natukene üldisemalt teha, siis võib-olla järgmine kord saaks välja tuua võib-olla niisugused üksikud suuremad kuulsamad lood eelmise sajandi lõpust ja selle sajandi alguses, mis olid siis võib-olla Tsaari-Venemaa politsei nisukesed näidislood selle kohta, kuivõrd edukalt politsei töötab ja milliste kavalate nippidega siis kuriteod said avastatud, nii et need oleks võib-olla nisukesed konkreetsemad lood. Aga täna piirduks siis situatsiooniga Moskvas ja võib-olla ka natukene pealinnas ja vaataks, milline siis nagu tänapäeval öeldakse, kriminogeen olukord oli siis kahes selles suures linnas. Ja alustame Moskvast, alustaks võib-olla Moskvast? No kui nüüd püüda seda Moskvat ette kujutada eelmise sajandi lõpus ja just sellest aspektist, mis meile huvi pakub, siis Moskva vast põnevam koht on kuulus Moskva turg, sellel turul on väga sümpaatne nimi, son Hitrow rünnak, kaval turg. Ja selle turu ümber olid talla seal hästi suured üürimajad ja need olid siis peamised piirkonnad, noh, loomulikult mitte ainsad, see on ju suur lihtsalt suur linn ka juba tol ajal. Need on nüüd need majad, kus siis elavad kõikvõimalikud nisukesed, kahtlase tagamaaga üürnikud ja kirjanduses neid hooneid kutsutaksegi reeglina omanike nimede järgi. Neid kõiki ei, ei ole meeles, aga puunini maja ja Vistrumüansseri maja ja mis seal, mis seal kõik olid ja neid nende majade esimestel korrustel või keldrikorrustel olid ka kuulsad kõrtsid. No kui ma juba ahah, teile nimetan nende kõrtsid, rahvapärased nimed, nii nagu neid rahvas kutsus, siis on juba selge, mis seltskond enam-vähem nendes kõrtsides käis. No näiteks koht, kus käisid, veetsid aega siis peamiselt kerjused ja ja kodutud, selle kõrtsi nimi oli peres silmi tähendab niisugune etapi kõrts või edasisaatmise kõrts. Kõrts, kus käisid vargad taskuvargad ja varastatud kraami kokkuostjat, selle kõrtsi nimi oli siin hirv, et Siber üldiselt, kui nüüd hakata meelde tuletama või praegu mõtlema, siis mõlemad on nisukesed kõrtside nimed nagu tulevikku kirjeldavad, et mis sinuga siis võid tulevikus juhtuda, kui sa väga truuks oma ametile jää, tähendab Siber või siis lähed etapiga ka kuskile, nii et need nimed on ja kõige kuulsam vast nendest siis kõrtsides kõrts nimega kaatorga täpselt samuti siis istumise või sunnitöökoht, Katar ka. Ja seal olid siis nisukesed juba tõsisemad mehed, tõsisemad tegijad, neid tihti kutsutakse ka Ivaanideks või vene keeles dolla deva võieri peata, nagu klubiline tegevus, Monaco klubiline tegevus ja vastavalt siis oma erialadele oma huvide läbi Janet elavieri peatan siis, no kuidas nüüd seda tõlkida siis? Teo poisid või Teo mehe jala v peata need on siis juba need, kes siis oma oma selles kuridega likus töös võivad kasutada ka tulirelvi, proffid juba need on pigem siis profid ja enamus põgenenud kurjategijatest püütaksegi tolle aja Moskvas just nimelt nendes kõrtsides või nendes majades või vähemalt siis sele Hitrovi turupiirkonnas, nii et saan siis tavaline see koht, kuhu siis see kuritegelik element maabus tagasi tulles, kus ta siis reeglina jälle kinni läks, et siis mõne aasta pärast sinnasamasse tagasi tulla, nii et see on mingis mõttes niisugune luku koht, kus need otsad kokku jooksevad ja kui need juhtusid mingisugused suuremad politseioperatsioonid, siis peamine põgenemise tee olid katused. Suured majad olid siis ülevalt praktiliselt omavahel seotud ja mööda siis neid katuseid ja ülemisi korruseid pääses siis praktiliselt kvartalist välja. Nii et seal oli väga raske midagi teha. Lisaks, mis oli nende majade puhul huvitav, need olid eraomandis. Ja näiteks mõni maja kuulus manala ühele kindralile ja see kindral lihtsalt lasi seal majas elada kõigil, kes seda soovivad. Politseile on mitte mingisugust mingisugust võimu selle üle, mis seal majas toimus, nii et väidetavalt, kui see kindral suri, siis politsei vallutas tormijooksuga selle maja lõpuks, nii et niiduk on siis enam-vähem see situatsioon. Meessoost kurjategija on kott tolleaegses rahvakeeles sar koos nagu ar koos ja Kotsis ehk kõuts ja naissoost kurjategija anud marru ka näiteks väga tähtis neid teenendav kurjategija ja neid võiks isegi pidada üks hetk pausi, et järsku keegi tahab iseenda jaoks niisukese mõistatuse lahendada, et mida ta, mida ta võis teha. On, ja neid on nendes majades hästi, paljud, need on siis nisukesed kavalpead, kelle nimi on rakk ehk vähk. Nii paus hakkab läbi saama. Kes siis võiks olla Terje vähk, kes võiks olla abistav kurjategijaid abistavas funktsioonis ka kurjategija, kellel siis käte asemel oleksid nagu nisukesed, pikad käärid on ju nii vähe, onju, tal on ju siin niisugused kuidas neid nimetatakse, mis Vähil on seal sõrad, sõrad, need on nüüd need siis abimehed, kes praktiliselt paari tunni jooksul olid võimelised ümber õmblema varastatud riideid. Need on kirjeldatud politsei siis dokumentides, nisukesi juhtumeid, kus kellelegi varastatud kleit õmmeldakse paari tunniga nii ringi, et sellele samale inimesele õnnestub maha müüa tema heldat leib, et ta ei tunne seda lihtsalt ära. Vot need on rakki, need on siis need vähid, kes istusid seal ja töötasid pidevalt õmmeldes ringi, siis seda varastatud kraami. Võib-olla veel mõned kurjategijate liigid, kui juba läks natukene täpsemalt, siis niisugune liik on tavaliselt nad on noored poisid, poisikesed, niisugused teismelised, neid kutsutakse kogult, sõi sõnast koomi ogoljats paljastama, tähendab, nende tegutsemistaktika on nüüd selline, et tavaliselt nad pundiga tulid siis mõnele müüjale lihtsalt peale moodustades tema ümber mingisuguse ringi keegides midagi vaadata. Ta no ei ole vaja vist paralleele pikalt tuua, basse hiljutised situatsioonid meie kesklinnas kaubamaja kolmnurgas vist meenutasid taktikaliselt enam-vähem samasugust pilti nagu tolleaegses Moskvas eelmise sajandivahetusel, nii et ei ole mõtet seda tehnika pikalt ka kirjeldada, tegutsesid nad ka turul peamiselt paludes näiteks siis ka mõnda kaupa vaadata, korraldades siis suurt rüselust selle kauba ümber näiteks keegi mõis mingit kasukat, andes seda kasukat kiirelt edasi mõnele oma sõbrale, et hetkega oli see kasukas kadunud, kõik üheskoos kambas kisavad varas, varas, võta kinni. 99 protsenti vargaid, endaid ja asi on lihtsalt lootusetult kadunud. Ja keegi ei suuda ja sa õige ohver, lihtsalt sellest ringist ei suudagi välja rabeleda, et siis võib-olla kui ta isegi näeb seda, kuhu see kasukas siis nüüd on läinud, kelle kätte ta lihtsalt ei, ei saa seda kätte, et tekib niisugune suur segadus, paanika ja, ja seda on peaaegu lootusetult leid. No järgmist liiki nimetan ma lihtsama südamega, sest seda siis ta enam järele teha ei saa. Nädal. Noored nisukesed kerge jalaga mehed, keda kutsuti tol ajal pojas Tosniki sõnast Jeldids Jehhaats sõitma. Tähendab, need on neid, need, kes siis võisid sõidu ajal hüpata siis vankri peale või ütleme kuskilt tagant ligi ja kujutage nüüd ette, tol ajal, kui sa need kuskilt sõidab näiteks jaamast siis kohvrid olid katusel niivõrd kiired poisid, et nad siis või niivõrd märkamatult tegutsevad noored mäed, kes siis jõudsid selle sõidu ajal siis kiiruga selle kohvri sealt ülevalt maha võtta. Nii et need on ka niisugused spetsiaalsed juba tsunftid või spetsiaalne nisuke grupp tegutsejad. Nüüd veel ühed, mida võiks ka nimetada ja selle puhul võiks jälle jätta niisukese mõtlemise väikese pausi, kui keegi seda sõna teab vene keeles, need on Fortadži. Vot nüüd ma ei tea, võibolla võibolla on ta raske, aga kes vene keelt natukene tunnevad, teavad kindlasti, mida tähendab sõna fortatška fortatškonna õhuaken. Ja need on neid hästi väikesed kõhnakesed, noored poisid, kes siis olid võimelised ronima korterisse läbi selle õhuakna läbi sellesama fortatška ja siit nad said siis endale selle nime Fortadži. Nii et need on siis niisugused korterivargad, ütleme põhimõtteliselt siis tänapäeva terminoloogias tõeline spetsialiseerumine, tõeline spetsialiseerumine, viimane liik, võib-olla, mida võiks nimetada, muidu me oleme nende kuidagi väga teaduslikult hakkame röövlitele lähenema need firmatši. No võib-olla jällegi ainult sellepärast, et kuskil kirjanduses või mõnes vene filmis võib ju neid mõne suust kuulda, siis on hea ära tunda, et kes nad on. Mashirmadžee on sirm, sirmi taga on tegelikult taskuvargad, raamine, nipp, no nagu ikkagi rahvarohketes kohtades kuskil rahva rahvakogunemistel ja need on treenitud, kaks näpu hästi tugevad näppu ja nende näppude vahel siis pisikene, terav noh, kasvõi see leti tükikene, millega siis väljapoolt sai lõigata märkamatult Need taskud katki või kotiga taskud, nii et eriti ei aita ka see, et sa hoiad seda rahakotikoti sisemises taskus, kui lihtsalt väljas sai see tükk välja lõigata, selle vaikselt, sealt välja võtta, on need olid siis niinimetatud Shirmachi. See olukord turul on ikka selline, et näiteks öösel kui, kui juhtus, et keegi kisas appi, P ise ka ikka keegi eriti appi ei julgenud minna, sest praktiliselt piirkond oli siis ilmselt ilmselt täielikult noh, selle ütleme allilma käes, eriti öötundidel seal olid oma valvurid ja neist võib rääkida väga pikalt, need olid sisuliselt koos siis sellesama koostööpartner koostööpartnerid, et ja väga huvitavat koostööd tegevad tegevad kujut, nende nimed on isegi säilinud, nad ei tule mulle praegu meelde. Aga mõnes niisuguses sõigast võiks ka võiks ka hiljem rääkida. Täiesti muidugi omaette niisugune liik selles maailmas on siis? No ma ei oskagi neid nimetada Naibalanetav väikseid minna suure suure grupi alla häälokeeriusat, kõikvõimalikud erinevused, kõikvõimalikud raha ja muid asju paluvad inimesed, kes ei tee seda mitte sellepärast, et neil on väga kitsas käes, vaid see on lihtsalt nende elukutse sul, nõnda amet. Ja kui ma ikka olen Lähed raamatub läbi lehitsenud, kus kirjeldati siis kogu seda tehnoloogiat siis peale seda jalutades ka meie linnas ja lugedes ka mõnda juttu mõnest kokkupuutest mõnegi ärevusega siis no mõned asjad, mõned asjad ei ole nii kurvad, nagu nad esimesel pilgul paistavad, ei ole alati tegemist tõesti õnnetute inimestega, kes on kõik kaotanud ja peavad viimases hädas tänavale minema, see on ikkagi väga paljus lihtsalt elukutse valitud viis leiva teenimiseks ja mõnikord ta on toonud ka päris ilusti sisse, aga nakkuna tänapäev meid ei huvita, siis me sellest üldse ei räägi ana näiteks tol ajal, mis siis on need levinud? No meil on, seal on omad omad nipid, igal ajal on oma võimalus inimeste hinge mõjutada Ta ta. Ja no et seda tänapäevast aega veel meelde tuletada, kuigi see juba on peaaegu ajalukku, tähendab minu jaoks üks professionaalselt nauditavam hetk oli rahareformieelsel päeval Viru tänaval Elo tänava alguses üks mees, kes istus mees ja nüüd ma teda teile natuke kirjeldan, tal oli seljas pintsak ja pintsakud hästi palju medaleid. Seega iga meie jaoks, kes mudast möödusime, oli selge, et tegemist on veteraniga. Tähendab sellesama veteraniga, kelle suhtes ta reeglina enamuses mõõdujatest oli tunne, läheks ta siit ometi minema. Selle veteraniga, keda mäe kutsume vahetevahel ajakirjanduseks, sõnaga okupant, nisugune, tuttav termin, mis ta kõikidele. Ja nüüd siis rinnal oli tal silt, aidake ära sõita Venemaale. Ja vot nüüd see hetk, kus puhtas eesti keeles, selle kahes keeles minu meelest oli sina eesti keeles kui ka kui ka vene keeles, ta oli vist pikem, aga selle mõte oli väga lihtne. Ja otse oli neid mees, kes oli tabanud absoluutselt naelapea pihta. Ma olen seda silti näinud ja, ja nägin, mis ta ümber toimub, siis ma astusin kõrvale ja ma jälgisin märkamatult teda vist ligi pool tundi, minu mäles kübar täitus tal rahaga enneolematu kiirusega, kõik andsid oma ülejäänud. Vot see hetk, Ruba rublast saab lahti, rubla pole kuskile panna. Mõnel ühel tuttava käisin mööda linna, täpselt samuti, et temal oli natukene üle. No mida veel, mida veel teha, et seda vahetada, ei saa kuu veel raisata. Ja järsku kaks kärbest ühe hoobiga saab rahast lahti ja nii heal eesmärgil keegi ära linnas üks, üks veterane ka minema saab õnnistuse, kael kaasabel õnnistusega kaasa. Et selle, selle mehe teenistus võis olla sellel päeval üllatavalt suur, aga alati, kui keegi ka oma erialal suudab leida mingisuguse niisuguse eriti hea nipi, siis no vähemalt kui professionaali seda tuleb hinnata ja minu jaoks oli see tol ajal täiesti nauditav vaatemäng. Aga tuleme nüüd 100 aastat peaagu ajas allapoole, siis väga palju oli ja mida võib ka muidugi tänapäeval veel Venemaal leida, need olid kõikvõimalikud pseudoMuugad, kloostrite mungad, mida iialgi polnud olemas pesemata oma juttu, särgi, tuhandeid kilomeetreid kuskilt tulnud mingisugustest, pühadest, kohtadest ja väga tihti nad mitte lihtsalt ei kerja või nad üritavad midagi müüa. Ja no see nomenklatuur, mida nad müüsid, olid lihtsalt rabab, jällegi kõik ei tule meelde, aga näiteks tumedad pudelid, kus sees olevat näiteks egiptuse pimedus siis siis ma ei mäleta, mis see oli. Kas see oli siis mingisuguse asja tükikesed, mida keegi piiblitegelastest olulistest tegelastest oli näinud, unes? See oli vist redel, jällegi ma ütlen, kõik ei tule, kõik ei tule meelde siis lõite sulgi näiteks inglite sõlg ja võis osta ja eelselt leidus ka piisavalt neid lollikesi, kes olid nõus need sulid ostma. Võib-olla raha ja suur ja, ja võib-olla kahtlaskaa kana ühe rubla eest ju näiteks või krooni eest tänapäeval kui nii head asja pakutakse ja nii nii väärtuslikku reliikviad võiks ju igaks juhuks osta ja järsku on. Nii et vot vot nisukesi näide oli näide oli küllaltki küllaltki palju. Ja osa veel täiesti omaette liik, jällegi niisugune liiklist kuritegelikust maailmast, mis on kadunud, need olid no pseudoaristokraadid, tähendab, et kuidas siis nüüd toimus, need olid siis mehed või naised, kes siis näiteks vaatasid välja Moskva aadres kalendrist meie mõistes siis näiteks telefoniraamatust siis suurte ja kuulsate suguvõsade aadresse lihtsalt saatsid neile nisukesi hinge lõhestavaid kirju kassis nimetades sõnast nende kuskilt kaugeks, väga kaugeks sugulaseks, kes on siis jäänud elu hammasrataste vahele ja kes on siis ka niisugune vaesunud aristokraat ja siis kuskil mõne aja pärast siis üritasid seda peret seda inimest külastada, lootes siis temas äratada niisugust kaastunnet ja saada sealt mingisugust abi. Ja väga tihti see neil ka õnnestus. See oli tšehh, kes ütles, et heal inimesel on koera eeski piinlik. Jah, jah. Mul on niivõrd hästi ja minu laena kauge kauge sugulane, mõnikord nad olid küllaltki nisukesed, nutikad tegelased, kes võisid välja uurida ka mingisuguseid eluloolisi seiku, rääkida sealt vanavanaemast, kellega nad koos kuskil olid või teine teenis isa näiteks kellegi alluvuses ja nii edasi. Veel sajandivahetusel tekib Moskvas üks huvitav situatsioon või hetk, kus kuritegelik maailm nagu osaliselt kolib Moskva ühte huvitavasse kohta ja nimelt oli bla Taanis sajandivahetusel välja vahetada Moskva kanalisatsioon või algasid suured kanalisatsioonialased remonditööd ja siis oli kokku veetud selle jaoks suured suured torude mäed. Kujutage nüüd ette nihukesed, pikad suured torud ka suure läbimõõduga ja muutusid lihtsalt siis niisukese seltskonnaeluruumideks või varjupaikadeks ja see meeletu torude mägi oli siis nagu mingisugune sipelgapesa, kus siis sai ühest torust võib-olla täis ja kui nad olid vastastikku ja seal oli siis tegelikult oluline Moskva kuritegeliku maailmasõda või keskus sellest torude labürindis kolis allmaailm maa peale, siis jah, ajutine oli siis maa peal, kuni ta läks siis maa alla. Maa-alune maailm on üldse üks omaette maailm, aga pole ju ka neid asju spetsiaalselt vaadanud, aga mõned Moskva sajandivahetuse ajakirjanikud, kes üritasid selle maailmaga tutvuda ja on sellest kirjutanud, on ka sellest üsna põnevaid asju üles märkinud ja neid sajandivahetusel siis koguvad näiteks selle turukandi peale oli tuntud uurija, kes on ka läinud selle maailma ajalukku ja selle mäe nimi oli smoolil. Smaalin oli siis just see uurija, kes siis oli spetsialiseerunud või tema tööülesannete hulka kuulus siis näiteks kas Hitrow, Reemak, ühesõnaga süda Moskva olevat elanud niisuguses kahekorruselises kivimajas taas sellepärast väga veider mees. Ja terve tema elu siis koos temaga seal majas viibisid kaks tegelast, see oli tema hästi-hästi vanast naisest hooldaja koduabiline, pigem üks kilpkonn. Nii nad seal siis kolmekesi elasid. Kusjuures tal oli maja täis varandust ja praktiliselt lahtise uksega. Just nimelt tänu sellele ta sai hiilgavalt läbi selle Moskva all ilmaga ja need, kui ta, muuseas, kui ta ära suri, siis leiti tema maja keldrist vist kaks ämbrit vääriskivide ja kuldkelladega umbes umbes midagi niisugust, aga see lugu, mis on nüüd temaga seotud, üks niisugune natukene lõbusam lugu on järgmine ja nimelt Moskvas varastati ära tema piirkonnast, kuidas talle allus ka kesklinna tema jupis üks osake kremlist just sealt siis kremli osas, mis oli nagu tema alluvusest varastati ühel ööl ära vasest kahur, Kremli müüril vasest kahur, vask läks juba tol ajal päris hästi. Veitsis olevat ses maalil, kutsun kaku siis need allilma esindajad ja Anno näelesis korralduse kahur oleks tagasi. Ja järgmine hommik olevat siis läinud sooritama oma tavalist, siis seda ringkäiku nägida, et kahur ongi tagasi. Aga suur oli tema üllatus, kui paari päeva pärast selgus, et kahur oli varastatud lihtsalt teiselt müüri osalt, mis ei olnud tema piirkond, nii et lihtsalt see all ilm tegi tema jaoks selle teene ära, et tema piirkonnas oleks kõik korras, sest see on niivõrd oluline piirkond, teatud tasakaalu, et alati nende struktuuride vahel ilmselt eksisteeris ka tol ajal midagi kontrolliti ja midagi mitte. Nii et see on niisugune oma omaette maailm. Põnev maailm ei tea, kui kõrge tema kuritegude avastamise protsent võis olla raske öelda, aga ma arvan, et see oli piisavalt kõrge, et püsida kümneid aastaid oma ametis ja olla ka ülemate poolt väga lugupeetud, tõeline diplomaatia kool, loomulikult on see tõeline diplomaatia kool. Ja oleks niisugune täiesti eraldi maailm. Maailm, millega me võime ka tänapäeval kokku puutuda ja kui me eriti turistina reisima kuskil näiteks idamaadel või jalutame mööda Tallinna linna, see maailm võiks kanda nisukest silti antikvariaat. Tähendab see on, et need lõpmatud müügiputkad, poed, kus te võite osta siis köik võimaliku vanakraamiana kraami, millel nõiajutu järgi on vähemalt 1000 aastane ajalugu ja loomulikult on see kõik ehtne ja ja päritsiitjadele võitakse rääkida iga selle asja põneva saamise loo ja nii edasi. No kõik need kuulsad antikvariaadis ja müügi kohta kohatsele Hitrow Turu piirkonnas olid loomulikult 99 protsenti võltsingut. Vahe oli ainult selles, kas võltsingud olid täiesti julmad ja arvestatud lihtsalt niisukese Brothanliku ostja jaoks või olid need võltsingud natukene peenemad ja nende võltsingute peal oli raisatud tõesti rohkem aega ja raha ja siis vastavalt ka neid oli raskemini tabada ja nende hinnad olid siis ka vastavalt kallimad. Ja nõnda võltsingutega on säilinud üks niisugune ilus lugu. Praegu tuli meelde ja see lugu on vanakraamikauplusest ja luu vanast daamist, kes oli siis läinud sinna kauplusesse poodi ja ma üllatusega näinud, et seal siis muude asjade vahel on ka reepyni pilt mingisugune. Ja üllatusena maksab Spilt 10 rubla. Imeodav ja näitab, pöördub meie poole, et kuidas siis niimoodi, et see, see, see ei saa olla. Et see on teil, võltsing, nõia raiub, ei, see on ehte Reeppinud. Naine ostis selle ära 10 rubla eest, mis nüüd saab edasi tuli välja, et ta pidi samal õhtul minema reepynile külla ja nüüdse müüa, tark müüa. Ja vaadake, kui ruttu nüüd pea töötab, kui fantastiliselt mäletad oli, ma olen nõus selle tagasi võtma. Kõreppin kinnitab, et see on võltsing. Aga ma teile vannun, et see on ehtne. Aga kui ei ole, ma võtan tagasi, tulebki, siis kirjutab sinna peale, et see on võltsing. Ja nüüd see daam selle pildiga läheb Sweepini juurde ja kui seda pilti nägi, siis tulevad hakanud muidugi kõva häälega naerma. Loomulikult võltsi, kirjutab sinna pildile suurelt peale, see ei ole reepyn. Allkiri Reet Linna. Ja lamda otsis selle pildi tagasi. Ja muidugi on väga suures suures hämmingus, et kuidas siis nii, et ma olen siis tõesti Altlaid 1000, vabandust, võtke omase 10 rubla, kuidas küll nii läks? Janek kogu selle loo niisugune punkt on selles, et daam olevat juhuslikult läinud järgmine päev sinnasamasse poodi ja neid juba lipusse pilt, kuhu oli siis ehtsa reepyni käega peale kirjutatud, ei ole reepyn allkirjaga reepyn juba müügis 100 rubla pilt, sest seal juba sellel täielikul võltsing oli vähemalt üks ehtne seal tõesti unikaalne juba pilt leida ikka niisugust võltsingut, kuhu Reepil oleks isiklikult vähe kirjutanud, et see ei ole Reeba maksab ja see juba maksab. Nii et ta taipas selles situatsioonis teenida kavat niisukeses niisuguses olukorras, kus paistis esimesel pilgul, et mitte mingisugust väljapääsu ei ole ja ta lihtsalt on sunnitud selle pildi gaasi võtma ja ka see 10 rubla ära andma, aga selle väikse niisuguse käiguga lõikas ta sealt lihtsalt vahepeal vahepealt, siis 90 rubla. No väela ühed tegelased, kes on ka käigile tuttavad, võib-olla neil natukene vähemaks jäänud, need on kõikvõimalikud no mängijat kasvõi ütleme, kaardimängijad, kaardimängijad, Needsamad mängijad, mida ka siin omal ajal mängiti, küllaltki palju need on siis on ka tuntud vanad mängud, need on need sõrmkübaraga mängud, sõrmkübaraga mängud, kus siis tol ajal tuli lihtsalt ära arvata, millise sõlm sõrmkübara all on siis leivakuulike tehti leivast kuulike ja siis pandi nüüd sõrmkübarad sinna peale on väga lihtne, sa lihtsalt pead tähelepanelikult jälgima, kus siis see all on ja loomulikult siis kui taipad, siis võidad, ja kui ei leia siis ei või ta on, tegemist on niivõrd osavate meestega ja niivõrd kiirete liigutustega ja tavaliselt see leivapallike läks lihtsalt siia köhin küüne alla või kuidagi siit ta niimoodi märkamatult nihkus, nii et seda lihtsalt ei olnud võimelised ära arvama, kuigi oma arust jälgisite seda suure tähelepanuga, niiet nisukesi asju tehti ka siis väga palju. Ja veel üks liik, turu Saakaleid ja röövleid, neid tol ajal ma unustasin neid nimetamata, kutsuti Smenshiki vahetajad, on need, on need siis sellised tegelased, nad on peamiselt siis kaupmehed ja te näete need sinna turul tema putkasse ja aastate sealt näiteks kuldkella. Ja vot sel hetkel, kui ta siiski Ella pakib, ta vahetab selle kella lihtsalt ringi, nii et jällegi teie tähelepanu juhitakse kuskile kõrvale või need liigutused on niivõrd professionaalsed, teie pakki läheb hoopis teine kell. Ja nüüd järgmine käitumine on ka kindlas stsenaariumi järgi, muidugi kui te tulete koju ja leiad hoopis teise kella, siis te lähete ju tagasi, teil on õigus. Ja nüüd siis see peremees, mitte ainult tema, vaid kogu poe personal ja koheselt sellega liituvad, kõik naaberpoed kukuvad teid sõimama, teada selliseid sulisi, et neid käib siin ju pidevalt, kes lähevad koju oma kuldkellaga, teevad paki lahti, panevad sinna sisse teise kella ja tulevad siis sulidena siia poodi õigete inimesi petma, et saada endale siis teine kuldkell, sest üks on neil kodus, see on juba teada. Vot, kui sa näed, üks inimene, kes on kellel on õigus ja kes on ju ju aus inimene ja kes on võib-olla tal on isegi piinlik, et ta peab nüüd õiendama, kui tema vastas on 20 röövlit, kes etendavad talle niisuguse näitemängu, sina oled suli, Sa jääd paratamatult alla. Sa oled, oleks peaaegu kätega kallale, hakkad kahtlema, et äkki oledki suli kahtlema, ta jätkas, võib-olla mõtled, et pääseksid terve nahaga, sest kisa on ju kohe kutsume politsei välja hakanid politseile, tõesta Sa pead, sul on 1000 asja, mida sa pead veel tegema, sa pead tööle minema. See on üks inimese niisugune esmane reaktsioon, et ei taha sekeldusi saks sekeldustest. Sa pead hakkama seletusi kirjutama sulle hetkega, sekundiga jooksevad need variandid ju köik peast läbi, mida sa nüüd endaga kaasa toob ja tavaliselt seda kasutati ära ja kasutatakse tänapäevani ära, et reainimene ta ei ole lihtsalt. Ta on pigem nõus loobuma nendest lõpmatutes sekeldustest ja selle peale mängitaksegi. Aga oli see levinud variant, et see oli küllaltki levinud, aga jällegi kõikide nende variantide puhul ta peab olema teatud tasakaalus, ei saa müüa kogu aeg, üks pood tähendab see niisugust nippi kasutada ja müüa kõike kellu, niisiis mõne hetke pärast lihtsalt mitte keegi sealt poest ei hakka enam ostma, jutud levivad, seda saab ikka kasutada kindlates proportsioonides. Saatus on ikka niimoodi. Nii et no no ei saa. Veel on üks niisugune moment, mida üritati kogu aeg ära kasutada ja mida vist ilmselt kasutatakse tänapäeval see on ja mida ei olegi nii raske selgeks teha, see on, kas tegemist on kohaliku inimesega või Proment saaliga. Või siis teises variandis tänapäeva variandis pigem kas tegemist on kohaliku inimesega turistiga? No kasvõi sellesama politsei kutsumise paberite ja selle ja kõikide asjadega, kui inimene on ühepäevasel turismireisil, ta lihtsalt ei olegi võimalik nende asjadega tegeleda, ta ongi ja kui asi ei ole nüüd nii väga hull, no nüüd ka neid üks kell ja kui ta ei ole veel nüüd kõige kallim Kell, siis ta pigem loobub sellest ja vodka sajandivahetusel ja tihti ka nende kaardimängude jaoks otsiti üles vot niisugusi inimesi, kes olid tulnud provintsist, kes ei suutnud nigunii orienteeruda selles elus. Ja näiteks. Need, kes teeks niisukene nipp, mida näiteks kuivõrd täpselt on see psühholoogia, arvestatud, ma toon veel ühe niisuguse näitajad sealt samalt turult Reility välja, mida ainult siis ostjaid, vaid ka müüjaid. Ja näiteks hommiku väga tihti olid turul müüjad, kes tulid müüma mingisugust hädas olles tõesti oma viimast, mis palitud. Kujutage seda inimest, sellel tunneb ju kohe näiteks turul ära, kui me kujutame ette ennast nüüd Hitler oli turul Moskvas kuskil eelmise sajandi lõpul hommikutel kuus seisab üks vaene ametnik, ta müüb nüüd ühte, seda palitu. Tal ta ei ole, ta ei tegele seal, tal on häbi-häbi, tal nii on läinud, tal on häbi, on paha olla. Ja nüüd ta tahab selle palitajastusime kaks rubla. Ja nüüd tema juurde tulevad siis, vot seda situatsiooni kasutavad siis ära need, need, need röövlid, ostjad, sõnad tulevad siis tema juurde ja ta otsustab valitud osta, seal on niigi paha olla kaks rubla ja vot siis nüüd selle töötlemine algab reeglina niimoodi. Haa kaks rubla, isoled selle kuskilt varastanud näost on näha, et varas kõva häälega üle terve selle turu ja, ja veel varastatud asja eest 1002 rubla saata. Tead ma sulle rubla heal juhul ja vot peale niisugust ma ei ole mõtet seda pikalt hakata kirjeldama, ka on juba selge selle inimese ainus soov on pääseda, pääseda siit ükstaskõik, kui ruttu jota annabki ära siis selle asja kasvõi rublaga, et saaks minema, saaks ruttu siit minema ja vot nisukesi müüjaid üritati ka välja peilida. Ja see on jälle niisugune üks variant, mis väga tihti töötab, vot kui, kui hakkab häbi, et ta mõnikord on noh, lihtsalt lihtsalt minema vähem või maksta või midagi saada vähem lihtsalt nime. Ja teine siis kategooria, keda siis üritati kat töödelda kuidagi või Kallas kasu lõigata. Siin võib rääkida lõbusama toonidest, nende neist võib-olla nii kahju ei ole ja nemad tulid turule juba tunduvalt hiljem, kui nad vaesed inimesed need olid, siis ütleme, nisukesed, joodikud, joodikud sügavas pohmellis tellis, kellel oli siis vaja järjekordse pudeli jaoks raha. Ja nad müüsid siis midagi ja neile tavaliselt anti siis raha vähem, tunduvalt sealsamas sellepärast et rahandi kopikat. Kas ja kuna see joodik oli täiesti võimatu kopikaid kokku lugema siis tekkis jälle tuhk 1000 segadust ja vot mingisugusest mõttes samasugune situatsioon, ma ei mäleta, võib-olla osa kuulajaid suudavad seda meenutada, aga, ja ei tea, kas tõderi mäletate, aga mind omal ajal alati üllatas, et kuidas see võib nii olla, et viinajärjekord siis, kui neid olid, või alkoholi järjekorrad, kus seisis võib-olla viis-kuus inimest, kaks järjekorda olid kastronoomis üksutama vorstijärjekord 20 inimest ja alkoholijärjekord viisini siis see 20 inimese vorstijärjekord millegipärast läks alati rutem kui viie inimesega viinajärjekord, kuigi tegelikult mõtlevad, et seal ju iga ostja, kes ostis 200 grammi vorstiks 300, tuli kaaluda paberisse panna, kui paberit oli, ikka vaatasid, kuidas kaaluse Jer, millal ta seisma jääb ja ja see kõik võttis tagasi raha anda ja sa ei teadnud ja teises sabas oli müüa ainult vermut. Rubla 27 ja rohkem, mitte midagi. Sa loe rubla 27, valmis, annad selle sinna ja tagasi, saad siis vastu, saad selle vermuti pudeli. Vot see järjekord venis lootusetult, sest nendest viiest neli luges ju neid kopikaid. Siis nad kukkusid maha, siis ei saanud see summa, siis oli kolm kopikat puudu, siis oli vaja kellegi käest midagi saada, seal toimus täielik segadus, 1000 on vähem, siis sama süsteem toimus ka hommiku Hitrovi turul, kui sinna siis ilmusid, need joodikud jäävad, seda kasutati ära neile lihtsalt, andes tagasi vähem raha. Nii et niisugusi nippe siis on ka kasutatud. Ja veel ühed olulised tegelased, kellest võiks siis võib-olla järgmine kord rääkida natukene põhjalikumad ja kellest sõltus väga palju nendes poodides need linnad, kuulsad lasu, vaalad peaaegu samasugused nagu palagaanitud, need on siis need müüjad, nende abilised, kes siis selle oma kõlava ilusa häälega kutsuvad teid sisse ja põhimõtteliselt Mõivad teile maha peagu ükstaskõik, mida tähendab need inimesed, kes lihtsalt teile on võimelised mingit kaupa kaela määrima? No meie, meie siinkandis ei ole eriti levinud, aga tolleaegses Moskva, Moskva turul oli see üsna levinud ja siin olid oma fantastilised alatundjat, aga no natukene endast siis võib-olla järgmine kord Öeldakse, et tark inimene õpib ajaloost olnud aga siis turule minnes ettevaatlikud. Kui ta seda turgu kuidagi oma atmosfäärile võrrelda, siis ta on pigem ikka niisugune ei ole mitte mingit hinnangut, mina ei oska seda anda, aga ta on pigem niisugune kadaka turg tol ajal, kui nüüd Keskturg, ta on rohkem niisugune asjade tuur, täiga, ta pigem täika vatsa Hitro freenak on pigem täika. No neid ei ole ka enam ja kadaka turgu ka tervenisti täikaks loomulikult ei saa nimetada, aga ta on, pigem oli siis, ütleme, meenutab midagi, midagi sellist. Ja turuelu on üldse, ma soovitan väga, vot niisugune ajaloolasena tekib niisugune asjade vastu sotsiaalpsühholoogiline huvid, meil ei ole kunagi aega, aga alati tasub mõnes kohas niisukeses kuskil ääres seista ja vaadata, mis seal toimub. Nad on väga huvitavad asjad ja pikad peale, kui tal on näiteks aega ja, ja vaadata, te näete, näod korduvad, mida nad teevad, mida nad toimetavad ja seda võite te igal pool jalutades mööda Viru tänavat, 10. korral, kui te olete tähelepanelikult tõele, on enam-vähem selge, kes seal millega tegeleb. Nii et lähme siis elu jälgima, aitäh, David Vseviov, ja me kohtume teiega. Head kuulajad jälle kahe nädala pärast.