Tere, tere, suur suvi õitseb Eestimaal, aga loodetavasti ei ole mitte kõike veel oma rännukirge rahuldanud, nii et üks reis Venemaale kulub ehk nii mõnelegi ära. Ja täna te olete David Vseviov lubanud viia kuulaja Venemaa kõrgeimasse seltskonda. No kuna me kaks korda olime peaaegu pori sees jutumärkides ja tegelesime natukene allilmaga, siis tahaks vahelduseks vaadata seda teist äärmust ja võib-olla oleks siis mõttekas võttagi tolleaegse Venemaa tippu ja vaadata natukene, mis seal toimub. Ja seda on ühest küljest ka päris lihtne teha, sellepärast et see buum, mis Venemaal kuskil perestroika ajal lahti läks, kui hakkas ilmuma väga palju igasugust kirjandust, siis selle kirjanduse hulgas on küllaltki märkimisväärne osa raamatutel, mis olid pühendatud Nikolai teise ja tema õukonnas, seega viimase tsaaririigi õukonna pigem ülistamisele kui objektiivsele kirjeldamisel ja mis on ka küllaltki arusaadav, sest ühest äärmusest tavaliselt ikka läheb see asi teise äärmusesse ja seega ilmust noh, väga-väga palju igasuguseid asju, ütleme nii Nende seas ka väga põnevaid ja huvitavaid huvitavaid kirjutisi ja sellepärast ei ole ka eriti raske anda mingisugust niisugust pilti sellest, mis siis tollaaegses õukonnas toimus. Muidugi meie oma selles lühikeses niisuguses meelelahutuslikus saates ei saa seda pikalt teha, aga midagi ikka. Nii et täna me võiksimegi natukene rääkida siis sellest tippude tipust, Nikolai Aleksandrovitš ist, keda me tunneme siis nime all, Aleksandr, vabandust, Nikolai teine, kellest saab 18. tsaar Romanovite dünastiast. Tema valitsemise ajal tähistab see dünastia oma kolmesajandat juubelit, selle märki võib leida ka Tartu linnas sellel ilusal sillal 1000 613913. Ja troonile saab ta siis 26. eluaastal, tähendab, ta on 26 aastat vana. Siis ta saabki viimane Saar Romanovite dünastiast, Nikolai teine keeled on seatud ka raudteetulek Haapsallu. Jah, temaga on seotud väga palju asju, ta on erakordselt põnev isiksus, aga vist iga inimene on põnev isiksus, aga kuna täna on tema mehel natukene luubi all, siis võiks temast rääkida pikemalt. Ta saab ta troonile peale oma isa surma. Isa Aleksander, kolmas sulab Muska üsna noores eas, ta on 49 aastane ja ega täpset, et niisugust hinnangut, mis on siis tema surma põhjuseks on raske tuua. Tähendab, levinud variandid on. Et ikkagi andis tunda Ta tema poolt läbi tehtud raudteekatastroof Harkovi all kus siis vagun, kus oli tsaariperekond, läks ümber ja Aleksander kolmas erakordselt tugev mees, vähemalt juttude järgi olevat siis isegi hoidnud üleval noh, ütleme selle kukkunud vaguni lage või mingit detaili, et see siis ei kukuks ülejäänud liikvel pereliikmetele otsa. Aga seal ta sai ka, sai ka pihta. Võib-olla said kannatada tal natukene neerud või mingid muud siseorganid, nii et igatahes ei ole välistatud, et see on tema üks surma, hilisema haiguse ja surma põhjus. Aga Nõukogude ajaloo historiograafia soli muidugi traditsioon kriipsutada alla seda, et ta oli küllaltki viinalembeline mees, nii et tema on nüüd see, kes olevat kandnud nisukesi suuri, sest no meie mõistes sõdurisaapaid või talle vahel meeldis käia ka niisugustes ukraina pükstes, et siis sinna saapasäärde püksid varjaksid, panna siis ühe väikese nihukese viina pläsku, mida ta siis olevat niimoodi Parksiga sealt välja võtnud, tarvitanud, aga kui täpne see on, kes seda oskab öelda igatahes võtta tema nisukesed surma põhjused on küllaltki küllaltki. No täpselt määratlemata ja peale tema surma sureb ta muuseas Livaatia palees ja siis kaks tundi enne oma lõppu kutsub siis enda juurde järeltulija noore Nikolai Aleksandrovitš või noh, suhteliselt noore Nikolai Aleksandrovitš ja siis annabki talle sisuliselt valitsemise üle. No paar sõna, võib-olla siis tulevases Saarist ja tema lapsepõlvest, üheksa aastat sai ta koolitust kodus, nii et ta kuskil niisuguses õppeasutuses ei käinud, teda koolitati kodus. Neist üheksast aastast esimesed kaheksa oli täiesti tüüpiline gümnaasiumi kurss jääb, ta võttis läbi kõik need ained nišis olid koolis, kuid väikse erandina temal ei olnud programmis sees ladina keelt ja kreeka keelt ja need olid siis asendatud või nende tundide arvelt toimus siis süvendatud inglise, prantsuse ja saksa keele õpe, nii et pigem niisukese tsaarile leiti, et on vaja pigem nisukest praktilisemat haridust kui siis klassikalisi keeli. Ja viimased viis aastat oli siis niisugune või no üks aasta gümnaasiumit ja sellel siis lisandusid need ülejäänud aastad, see oli siis pigem süvendatud sõjaline õpe, sõjaline õpe ja tugeva inglise keelega. Ja vot siit olevatki siis küllaltki niisugune no Venemaa tingimustes erandlik tsaarihobi või pigem soov väljendada ennast inglise keeles. Me oleme nii harjunud, et võib-olla varem kunagi prantsuse keel ja kuskil õukonnas loomulikult ka saksa keel, aga Nikolai, teine on siis pigem inglise keel, nii et inglise keel on Talvast nendest kõikidest keeltest kõige Köige tugevam. Nüüd tema koolitamisega on seotud niisugune küllaltki huvitav ja omapärane seik ja mis on ka küllalt loogiline, et saari le küsimusi tulevasele tsaarile, ütleme siis niimoodi küsimusi esitada ei tohtinud. Nii et talle öeldi, et kaks pluss kaks on neli, aga tema käest küsida, palju on kaks pluss kaks, ei tohtinud nagu arusaadavatel põhjustel. No kuidas sa siis päriti sihukesi asju? Sellepärast väidetavalt on küllaltki suur mõistatus, mida sa, mida ta siis tegelikult oskas, palju ta siis omandas? Talle tohtis anda kirjalikke töid küll ja neid parandada, aga vot küsimusi esitada ei tohtinud. Ja üsna palju oli seal praktilisi harjutusi, ma mõtlen eriti nüüd selles osas, mis puudutas seda sõjaväe külge ja need talle ka muuseas meeldisid. Ja lõpetab tagi oma siis niisukese sõjaväelise karjääripataljonikomandörina, polkovniku võiks siis olla kolonel vaste auastmes ja seal ka tema puhul küllaltki huvitav, et vaatamata sellele, et tegemist on täieliku isevalitseja, kes oleks võinud võtta endale hiljem ükskõik milliseid aukraade, aga ta lõpetabki polkovnikuna, nii et alles siis hiljem ka esimeses maailmasõjas lõpus vene vägede ülemjuhataja, on ta siis ikka ainult polkovnik. Sõjalisi ambitsioone tal ei olnud. Tal nisukesi väliseid ambitsiooni või ütleme, seda Talle ei kuulunud või mida, mis polnud talle nagu ütleme, sõjalise hariduse poolt ette nähtud, seda endale nagu ei võtnud, siit ilmneb ka muuseas üks tema niisugune iseloomujoon aga nende juurde. Me jõuame tulla. Ja nüüd, kui ta lõpetab oma kooli, siis toimub küllalt niisugune huvitav seik tema elus. Ja vot asi, mis paljus võib seletada ka suuri ajaloolisi sündmusi üldse, see on ju väga huvitav ja eriti nende süsteemide puhul, kus valitsemine on diktaatorliku õigus, süsteem on ainuvalitseja liikus, kus siis riigi eesotsas on üks mees, seal ju väga paljud otsused sõltuvad vot tema mingites subjektiivsetest soovides hinnangutest ja nii edasi. Selles mõttes näiteks see asi, mis nüüd toimub peale tema kooli lõpp, puu, kui talle ela, eraldatakse sõjalaev. Ja ta sooritab siis Reisi Kaug-Itta mis katkeb peale seda, kui Jaapanis. Üks mees kipub tema elu kallale. Jaapanis toimub no atendaadis on võib-olla seda raske nimetada, aga igatahes üks jaapanlane virutab talle siis mõõgaga sisust vastu pea. Õnneks küll on see mõõk kuidagi niimoodi külje peale nagu keelatud nii-öelda eriti viga ei saa ja siid muuseas tema nisugune no küllaltki pataloogiline jaapanlaste vihkamine. Ja vot kui need hiljem kuskil enne Vene-Jaapani sõda kunagi ei ole ju niimoodi, et kõik oleksid milleski ühiselt huvitatud, vot on ütleme, kui nüüd ette kujutada on mingisugust enam-vähem võrdsed parteid või, või niisuguste inimeste grupid, kes on sõjas huvitatud ja need, kes ei ole sõjas huvitatud, sest neid oli ju ka piisavalt palju, oli väga palju neid, kellele sõda ükskõik mis kaalutlustel ei olnud lihtsalt kasulik või, või, või ka eetilistel või sõjalistel kaalutlustel nad said aru, et Venemaa ei ole valmis või, või enam ei sobi ja vot kui need see tasakaal on ema enam-vähem võrdne, siis vot niisuguse süsteemi puhul, kus pliks sõna kuulub sellele ühele isevalitsejale, vot nüüd siinse emotsionaalne taust, et ta jaapanlasi lihtsalt vihkas. No kindlasti aitas nüüd sellel parteil võidule tulla ja puhkebki Vene-Jaapani sõda, võib-olla me räägime sellest natukene lihtsustatultavat mingid hetked, vot niisugused momendid mängivad väga suurt tähtsust. Nii et Vene-Jaapani sõja puhkemist ilma neid ütleme, selle väikse faktita kuidagi käsitleda ka nagu ei saaks, kuigi esmapilgul lükaalid mõni asi ilmselt ikka mõjutas otsast ilmselt mõjualateadlikult tema otsust kindlasti, ja kuna tema otsus oli ikkagi kaaluva tähtsusega, siis võib-olla kõik need nende argumendid tale lihtsalt emotsionaalsed või alateadvuses meeldisid hoopis rohkem, kes talle põhjendasid, miks on vaja Jaapanile kallale minna, kui nende argumendid, kes siis väitsid, et seda ei tasuks teha, need kuidagi hing oli nagu vastuvõtlikumad sellele suunale. Ega see antipaatia Jaapani vastu ei laienenud koguriendile. Raske öelda, ma ei ole kuskil, vot me jõuame rääkida tema nendest päevikutes, need on ka huvitavad asjad nisukesi, otseseid vastukajas üldse, sellele, mis maailmas toimub praktiliselt vot näiteks tema päevikutes ei leia. Aga jaapanlaste kohta küll jah, näita kutsuka, mõnikord otseselt ja powski. Japsid võiks siis olla eesti keeles, tähendab tema suhtumine meisse väga alust. Inimlikult võib temast aru saada, kui ikka jaapanlanna nädalasele mõõgaga virutas, tähendab midagi sümpaatset ja peale seda sündmust ka see ringreis katkeb. Nii et eriti pikalt sealkandis kandis, siis pole käinud. Aga kas ta muidu nendes päevikutes kasutas ikka majesteedile kohast kõrgeks? Diili või ei, need on väga lihtsad, aga neist ma tahaks tõesti natukene eraldi rääkida, sest need on väga huvitavad ja nii põhjalikke päevikuid, ütleme sellest aspektist, et vahel ikka jääb, kui inimesed peavad päevikut mõni päev vahele, siis tema päevikutes kümnete kümnete aastate jooksul pole ükski päev vahele jäänud. Aga nende juurde tuleks siis täiesti eraldi. Ja vot neid, kui kui siis isa on surnud siis ja on siis vahetult enne enne surma alla kirjutatud manifesti Nikolai teise troonileastumise kohta, vot siis traditsiooniliselt selles manifestis on veel kaks punkti ja need on küllaltki huvitavat punktid. Punkt esimene on obligatoorne punkt, see on, kes on järeltulija. Ta on nüüd juba Nikolai teise järeltulija ja saanud küllaltki oluline niisugusema narhistliku süsteemi puhul kindlaks, et välistada igasuguseid probleeme, igasuguseid küsimusi, troonipärija Ast. Vot kui me kunagi tegime neid rooma keisrid ja rääkisime neist, siis me rääkisime, mäletate sellest, et see süsteem, et polnud kindlalt paigas, kes siis on järeltulija millist segadust tekitas, see võimaldas kõikvõimalikel väeosadel inimeste gruppidel väita, et keiser on hoopis keegi teine, et nende favoriit või nende soosik on case. Vot täpselt, et seda välistada ja see on siis nüüd klassikaline variant, millest on ka tavaliselt vähe juttu, nii et nii nagu troonile astub üks mees koos selle manifesti iga teatatakse koheselt, kes siis on järgmine troonipärija. No näiteks tema puhul oli see siis suurvürst Georgi Aleksandrovitš ja kui Georgi Aleksandrovitš surat 1899 siis ilmub koheselt uus teade, et troonipärija on siis teine vend Mihhaiu. Ja alles siis 1904, kui sünnib Aleksei Nikolai, teise poeg neli tütart ja nüüd lõpuks siis poeg ja kohe on nüüd otseselt paigasse troonipärimise süsteem, sest poeg ju päri siis nüüd on see lahendatud ja ei ole enam vaja siis kedagi nisukest kõrval, numbrite kõrvalliinis, pärijat aga, aga ei ole enam, vajavad nisukest manifesti, mis teataks siis seda. Ja teine punkt, mida on vaja kindlasti teatada seal, kes on naine, kes on tsarinna. Ja vot siit tulebki siis teine punkt, selleks saabki ja laheneb siis Nikolai teise või noh, parem on öelda tulevase Nikolai, teise suur unistus, suur armastus on üldse üks väga ilus armastus, kui nüüd kuskilt ajaloos otsida niisugust ilusat armastus on tõesti Nikolai armastus oma tulevase naise vastu, aga sellest võib rääkida kannatakene eraldi ja see on siis Hässon, Donstati, printsess, Alissa Aleksandra Fjodorovna taguda, siis vene traditsioonis on. Ja isa sureb siis 20. oktoobril 1894 ja väidetavalt siis uus noorsaar on üsna kohmetu, ta ei tea, mida teha ja vist peamiselt tänunit ema ja pruudi nihukesele toetusele suudab ennast kätte võtta, suudab sõnast kätte võtta ja hakkab valitsema. Muuseas ema on ka Aleksander kolmanda naine on ju ka erakordselt huvitav kuju, Maria Fjodorovna sureb talas 1928. Nii et ta on muuseas üks neist, kes Venemaalt pääseb peale seda seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni ja ta on Taani kuninga tütar. Praegu ei hakka sellest rääkima, aga ta on väga lähedastes sugulussidemetes Inglismaa kuningakojaga ja vot siit läbi tema ka siis inglise ja vene kuningakodade lähedane sugulusaste see sugulusaste, mis Kaju Inglise kuningannat kuni viimaste aegadeni, millal ta siis peale perestroika esimest korda Venemaad külastas, tähendab, välistaski Venemaa külastamisest? No kasvõi juba ainuüksi sel põhjusel, et tema väga lähedased sugulased lihtsalt ju mõrvati Venemaalt. Ja on teada, et 10 päeva siis peale troonile asumist toimub siis esimene Vastuvõtt Kremlis Kremlis ja siis hiljem ka talvepalees seal olevat kõigepealt siis no nagu väidetakse lärmanud või, või andnud tooni siis Nikolai teise jõulud, neid on päris palju, neist mõnest me jõuame ka rääkida neist kõige kuulsam suurust, Nikolai Nikolajevitš, kes on siis esimese maailmasõja ajal algperioodil vene vägede ülemjuhataja, nisuke erakordselt aristokraatlik, vot kui väljanägemisega mees, kui on tahtmist vaadata, kuidas peaks nägema välja üks aristokraat, eks tõeline aristokraat siis võiks vaadata seda, Nikolai Nikolajevitš, pilt on minu meelest, vot minu jaoks on ta niisugune klassikaline tüüp, Vene aristokraadid. Mis ta siis sellist tüüpilist on silmajaamade öeldavada kogu hoia, kujutlus ongi pigem hoiak, pigem hoiak, hoiak, mis juba eeldab küllaltki sead kehahoiakut, kui sa oled ikkagi no kuidagi väga laialivalguv, siis kuidagi ei saa võtta seda aristokraatlik hoiakut selgrooga selgrooga. Tõesti pikk mees, hästi sirge, hästi pikkade jalgade-kätega, kogu nisugune näo hoiad, lõug on natukene kõrgemal, nisugune, terav nina pilk ja vot käiks kogu see mulje. Niisugune ilus väikene kitsehabemega siin ees võtta annab niisukese tõelise aristokraadid. No välimus kui eneseväärikus jah, on seal. Aga ta suurvürstinna võib võtta sellist poosi, kõik on, kõik on nagu äike. Mida need Nikolai teise puhul võiks alla kriipsutada või mõned niisugused momendid kindlasti kõigepealt Ministrite ettekanded Talle olevat olnud nende ministrite jaoks suureks piinaks piinaks juba üksi, sellepärast et tavaliselt ta ei olevat praktiliselt reageerinud. Noh, väga raske on inimesele midagi ette kanda, kui sa ei tunne ilmselt temapoolsed ei positiivset ega negatiivset suhtumist, ühesõnaga ta võtab nagu teadmiseks, et see on niisugune moment, mida praktiliselt mälestustes kõik allakriipsutatud siis väga tihti on tunda mingit niisukest otsustamise jõu puudust. No näiteks ka nende ministrite puhul, kelle, kelle saatus oli sisuliselt juba paigas, tähendab, ta oli otsustanud, et see meister vallandataks vodka, selle ministri ettekande, ta lõpetas tavaliselt siis lausega, et nägemist järgmise korrani. Kuigi juba ammu oli otsus vastu võetud, et seda järgmist korda ei tule. Ta nagu ei julgenud öelda inimesele seda, et, et sa enam ei tööta või et sa oled vallandatud. Midagi nisukest. Muuseas, ta töötas ju ilma sekretär, mis on ka erakordne, ta olevat lugenud läbi. No nii ei saa öelda, et kõik paberid, aga väga palju pabereid, tähendab, ta tegi sisu lihtsalt ära, niisukese sekretäritöö. Tähendab ei olnud mitte kedagi, kes teda siis ütleks, oleks siis paljud paberid kuskile ära saab? Muidugi loomulikult see ei tule ju kõne alla tohutus impeeriumis, et kus kõik kirjutavad, et ta jõuaks seda köike läbi lugeda, aga luges ta meeletult neid pabereid jaan muuseas ka nendele kirjutanud peaaegu kõikidele mingeid resolutsioon ja mõned on säilinud ja nad on ka küllaltki niisugused absurdsed või naljakad või noh, kes seda teab. No mul on üksmeeles, et talle olevat teatatud, et Peterkov Peterburi raudteel on streik, nad sõita ei saa rongiga kuskile pääs. Ja vot sellele teatele siis ta kirjutab peale niisuguse märkuse või resolutsiooni, no umbes, et mis see siis tähendab, kas ma nüüd siis pean minema ujudes? Vot midagi, midagi niisukes mingis mõttes ka täiesti ebaadekvaatset, kui nüüd on streik, võiks ju midagi siis ette võtta või midagi otsustada, aga, aga on niisugune siis küsimus. No igatahes, võib-olla riigipeadest on temaga seotud ka küllaltki ainulaadne nisugune seik, ma ei tea, võib-olla on neid veel kuskile, aga kui ilmub tema kõnede täiskogu kogutud kõned aastatest 1894 kuni 1906, vot niisugune raamat anti välja täiesti loomulik riigipea siis tsaarikõned, siis olevad summas need kõned olnud niivõrd absurdsed ja jaburad, et politsei konfiskeeris. Nii et nad vist olid niivõrd sisutühjad kokku summaarselt või kuidagi nad üks rääkis niivõrd teisele vastu või midagi seal oli nii et need kõned siis noh, sisuliselt ilmavalgust ka ei näinud. Ta on küllalt huvitav, niisugune vaba aja veetja, tal olid mõned küllalt ainulaadsed hobid. No ma olen kuskil lugenud, et talle väga meeldis näiteks kleepida fotosi albumisse. Fotograafia on juba olemas, pilt on juba olemas, ka kino on tema valitsemisajal juba olemas ja vist väga paljud on juhtunud võib-olla nägema ka mõnikord mingeid katked näidatakse nendest filmidest, mis siis on kuskil no pigem nii sihukestel revolutsiooni eelsetel aastatel võetud kuskil tsaaripere pere väljatulekust või, või nende minekus kuskil, aga fotomaterjal on erakordselt palju ja talle lihtsalt meeldis neid pilte siis kleepida albumites. Nii et see on näiteks niisugune huvitav ajaviide talle muuseas meeldis mängida dominud ta olevat suurema hea meelega saaginud puid? Jaa. Nets kolida väidetakse olevat ise siis näiteks kolimise ajal pakkinud asju. Muidugi ei kujuta ette, terve pale võiks ära pakkida, aga ju tal siis ei olnud midagi selle vastu. Ja ta, mis on ka teada, oli ju küllaltki hea. Harrastuskunstnik Talle meeldis maalida ja sellega ta tegi, tegeles üldse üsna palju ja kui need üldse tedavate iseloomustada või kuidagi seda kokku võtta, Ta siis ta on pigem hea perekonnapea ta tõesti, ta on erakordselt hoolitseb abikaasa ja erakordselt hea isa oma lastele. Kuid väga vilets riigimees. Vot sellest me veel jõuame rääkida ka praegu sissejuhatavalt võiks vot niimoodi kuidagi seda kokku võtta. No näiteks, kui ta pääseb troonile või ta saab siis imperaator, tsaar, no mis tast saab, see loetelu on ju väga pikk. Me oleme harjunud, et tegemist on siis vene impeeriumi Saariga või imperaatoriga, kas see loetelu on ju erakordselt pikestavam? No lihtsalt meelde tuletades koduga Poola kuningas ja Leedu või vabandust, Soome suurvürst ja ja see loetelu on väga-väga pikk ja ta lõpp on erakordselt sümpaatne, see lõpeb kahe niisukese sõnaga või? Ei, prootša ei prootšiia, nii et oleks veerand lehekülge neid tiitlite loetelusid ja noh, niikuinii ei jõua kõike, siis pannakse sinna ja nii edasi ja nii edasi. Ta valitseb väga paljude piirkondade üle. Ja alustab ta siis võib-olla ühe olulisema probleemiga, millega ta tegeleb oma valitsemise esimestel ütleme, nädalatel või kuudel, need on näiteks sõjaväemundrit, nööbid. No tema viib läbi niisukese olulise reformi, et sõjaväe kitlitel või siis sõjaväenoh, ma ei oskagi öelda kuube, kuubedel ja palitud sinelitel asendatakse siis konksud, enne seda on niisugused konksud, asendatakse pidega, tema on suur niisugune nööpide reformaator, nööbita piip siis ja teine asi, millega ta ka põhjalikult tegeleb, see on isale ausamba püstitamisega. Vot see on see kuulus ausammas Aleksander, kolmandale seda on võib-olla paljud inimesed näinud isegi omal ajal Leningradist oli alles tali siis talvepalee hoovis, nii et kuskilt saali akendest oli ta nähtav väga nisukene, suur massiivne kuju, isa suur mees, seega hästi suurel hobusel ja siit ka peab olema alus hästi suur, nii et niisugune noob, monumentaalne suurteos, mis läks maksma siis minu meelest üks miljon rubla, millest see valatud, see oli Danske või eks ikka vist pronksi või ma, ma ei oska öelda, ma, ma seda ei tea, aga valmis, või ütleme siis niimoodi, et välja ta pandi, seda ma mäletan küll 1909. aastal. Nii et alates 1909.-st ta siis seal seal seisis. No ta oli üldse mees, kes ei suutnud väga tihti, nagu ma ütlesin, otsustada. No on teada, et ta võis anda ka erinevatele ministritele ühed ja samad korraldused, mis tegi ju nende töö väga ebamugavaks. Ja näiteks on teada niisugune hetk või seik, et enne esimest maailmasõda, kui juba sõda oli puhkemas ja sellest võib ju ka rääkida paari sõnaga veel hiljem eri eraldi kuidagi siis näiteks Ta olevat mitmed korrad andnud kindralstaabile Vene kindralstaabile, siis käsu kord alustada mobilisatsiooni, siis mittealust siis alustada või mitte alustada ja väidetavalt peale sõjaaeg ja on alati valmis pigem alustama kui mitte alustama, see on ju nende leib, nemad tahaks ju rakendada neid teadmisi ja oskusi, mis neil on ja seega on teada, et näiteks peale viimast käsku alustada mobilisatsiooni olevat väidetavalt kindralstaabist telefonid välja tõmmata, et või side siis lihtsalt katkestatud, sest võistkond ilmneda või ilmuda uus korraldus siis lõpetada. Nii et vot see, see niisugune hoiak kas siia või sinna. No naljaga pooleks on öeldud, et ta oli niivõrd igav inimene või niivõrd igav persoon. Et näiteks kogu valitsemise ajal ei olevat toimunud ühtegi atentaati temal. Ja vaat kui neid toimub, see kuulus sündmus Kiievis Kiievis, Teatris kui lastakse Mahasta lõipin, ma ei mäleta, ma võib-olla möödaminnes oli sellest juttu, aga see suur siis Vene reformaator staleepil, kelle idee sisuliselt oleks ju, kui see oleks realiseerunud, oleks tõenäoliselt kogu Venemaaelu keeranud hoopis teistele rööbastele. Ja vot kui need Stoleepin lastakse maha, siis tavaliselt sellest pole peaaegu kunagi juttu, et Nikolai, teine istus Taleepini körval. Ja no tol ajal siis sosistati või räägiti, et noh, keegi ei pane siis lähele. Nonii, saab muidugi ei ole, aga vot mõned niisugused sündmused annavad siis õigust vot niimoodi rääkida. Ja need tema valitsemine ju algab sündmusega, mis on, mingis mõttes võib tagantjärgi võiks öelda, et see on ju mingis mõttes märk märk sellest, et no kui midagi algab niisuguses suure õnnetusega, siis ta võib-olla peakski lõppema. No mingi samalaadse sündmusega ja need on ju tema koos saat kroonimispidustused Moskvas mais 1896 milleks oli siis valmistatud ette suur põhjalik programm. Pidustused pidid toimuma kuuendast kuni 26. maini ja muuseas, nende peaorganisaator on Eestiga seotud mees fontaalenud. Nii et tema siis tegeles selle tipporganisatoorse tööga ja neid need pidustused rahva jaoks pidid, kulmineerub maa. Võiks nii öelda, et see on nüüd see niisugune rahva jaoks mõeldud kulminatsioon, see oli 18. mai. Ja 18. mail pidi siis toimuma niisugune traditsiooniline vene Naroodne kuuli, Annie, suured rahvapidustused, Need olid siis planeeritud ühele suurele väljale Moskva lähedal, see oli hadins koja poole. Noh, lihtsalt niisugune väli, kus siis tavaliselt toimusid sõjaväeõppused, suurt põld, tühi koht, kuhu siis olid planeeritud need pidustused ja need igale inimesele, kes siis pidi sinna saabuma, oli siis ettenähtud nii tähtsa päeva puhul kingitus, kingitus oli siis üks niisugune paberkott. Ja nüüd ma püüan siis selle paberkoti sisu kirjeldada, mida siis iga külaline pidi saama, seal oli üks, noh, sai midagi nisukest Nosaica anda vene keeles siis tükk vorsti, üks brännik, 10 lutsukommi, viis pähklit ja emaleeritud kruus tsaari initsiaalidega ja vot need neid pakke oli ette valmistatud 400000. Nii et ürituse planeerijad nägid ette pidustustel ilmub 400000 inimest, no peaaegu Tallinna elanikkond jätame ääre, need saavad ja need kõik välja. Tegelikult pidustustele olevat taga ilmunud miljon inimest. Ja siis võite ette kujutada, mis seal lahti läks, bot seal nendes siis kohtades, kus siis jagati, näid tasuta pakikesi ühesõnaga selle rüselemisi tulemusena surma saab ametlikel andmetel 1389 inimest. Need on ametlikud andmed väidetavalt no seda ei tea, keegi täpselt oli surnud surma saanud kuskil kolm, 4000 ja muidugi haavatuid veel sinna juurde. Aga kui isegi lähtuda nendest ametlikest andmetest, siis toimub ju ju või toimus ju kirjeldamatu õnnetus, katastroof, katastroof, täielik katastroof. Ja neid peale seda katastroofi arvavad köik või ütleme siis liberaalsete vaadetega inimesed, intelligentsemad, inimeste pidustused katkestataks, et kuidas sa võid siis pidutseda peale niisugust õnnetust. Kuid sama päeva õhtuks muuseas oli planeeritud suur pall prantsuse saadiku juures. Ja see pall toimub, seda palli ei jäeta ära, rääkimata sellest, et et üldse pidustusi lõpetada, ei jäeta ära isegi seda palli. No kui suur see pall oli, sellest on säilinud ka mõned arvud. No külalisi oli kutsutud 7000 7000 külalist. Kohale oli toodud versaist hõbeserviisid ja 10000 tabandus 100000 roosi, värsket roosi Prantsusmaalt prantsuse saadik, siis nagu korraldab seda vastuvõtusada 1000 siis värskelt lõigatud roosi Prantsusmaalt kaunistasid siis neid ruum. Ja vot see oli mingis mõttes vot niisugune esimene, no ütleme, tõeline šokk, šokk, mis sisuliselt ajabki notelli mõtlevad inimesed juba selle valitsejaga, sest no kuidas sa võid niisugust inimest no respekteerida või vastu võtta või, või isegi kuulut kuuletuda temale, kes siis no niivõrd niivõrd hoolimatult või ma isegi ei leia õiget sõna, siis toimib ja käib. Ja kokku läksid need kroonimispidustused siis maksma kuskil umbes 100 miljonit rubla. No võib-olla sarv ei ütle mitte midagi, kuigi ta on ju isegi niimoodi kolossaalne, aga et oleks mingisugune pilt või ettekujutus, see on umbes kolme aasta. Kulutused haridusele, Venemaa, nii et üks kroonimise pidustus, tihti armastame ka tänapäeval võrrelda, et palju saaks teha neid selle eest, kui jätta midagi siin koha pealt tegema. Ta ei jäta mõni pidu ära või jäta midagi ära. Vot siis on üks näide, et näiteks ainuüksi need kroonimispidustused siis Venemaal läksid maksma kolm kolm siis haridusministeeriumi eelarvet kolme aasta eelarve. Ja peale näitsis pidustusi noorpaar Läks neljakuisele puhkusereisile mööda Venemaad ja Euroopat. Nii et niisiis algab Nikolai teise valitsemine, vot niisukese sündmusega, mis raputab tegelikult kogu seda Venemaa üldsust, seal muidugi määratakse komisjonid ja toimuvad igasugused uurimised, aga no kõik see nagu ikka väga tihti ajaloos lihtsalt pikapeale nagu lained vaibuvad ja ja, ja, ja lõppevad siis praktiliselt mitte mitte millegiga. Nii et nisuke on siis nüüd see tema valitsemise algus. Ega me vist täna ei jõua rääkida sellest suurest armastusest oma naise vastu ja nendest päevikut. Võib-olla tõesti jätaks need kaks asja järgmiseks korraks, kui, kui see teema peaks üldse huvi pakkuma. Aga ta on ikkagi küllaltki huvitav ja need päevikud on ka huvitavad, võib-olla nad ei ole sellest aspektist huvitavad, et ta on mingi inimese päevikut, kes on siis mõtlev inimene või kes jälle hinnanguid on ju nii raske, kuidas sa ütled nüüd, et tema puhul seda ei ole, aga kelle päevikut, kuidas on hinnangud tolle aja kultuurisündmustele, olulistele sündmustele üldse riigis selle inimese nägemustele siis siin nende asjad täielikult puuduvad, aga ta on just nimelt sellest aspektist huvitav, no kuidas siis nägi maailmamees, kes sisuliselt no me teame ja Nõukogude Liidu puhul kasutad seda väljendit üks kuuendik maailmast tolle aja Venemaa on ju veel suur, san kuuendik pluss veel midagi. Et kuidas siis nüüd selle kolossaalset riigi ainuvalitseja näeb maailma, milles ta lähtub, millised on need nema nisukesed, ambitsiooni, tunde, et milline on siis tema maailm. Ja vot kui sa näed seda maailma, siis mingis mõttes hakkab ju õudne, õudne, sellepärast et. Või sa kuidagi tabada, et meie paljude elud saatused võivad sõltuda. No jumal tänatud, demokraatlikus riigis ei ole võib-olla otsustaja üks. Aga otsustajad ei ole ju ka palju ja tihti, kui me räägime mingisugustest ajaloolistes sündmustes ja kui me kas või räägime nendest sündmustest, mis toimusid ju ütleme Eestis enne nõukogude vägede sissetulekud sündmused 39 40 ja nii edasi võtetega see kann siis vot kuskil keegi otsustab keegi otsust. Võib-olla see on üks otsustada, no ütleme, selles konkreetses näites päts võib-olla oli, on veel keegi Laidoner, võib-olla veel keegi sealjuures kõikus millestki lähtuvad, nad võtavad vastu mingisuguseid otsuseid ja, ja nende otsuste tagajärjed me ei saa mitte kuidagi nende otsuseid mõjutada. Isegi väga tihti ajaloos me ei teagi, et nad on parajasti otsustamas, võib-olla me püüaksime siis neile kuidagi takistaksime neid otsustamas, nii, võib-olla kui nüüd kõik see on, jutt, on jutt rääkides võib-olla ma oleks läinud ja, ja hõiganud ei, vastu tuleb panna, vastu tuleb hakata, võib-olla oleks teinud niimoodi seda, kedagi ei tea, aga vat ajalugu avab tihtivad niisukesi tagamaid, et sa näed, et väga tihti need otsused, mis mõjutavad sadu tuhandeid miljoneid, need on võetud vastu mingitest subjektiivsetest kaalutlustest. Mulle paistab nii, mina ei saa kuni mingi jonnini. Kui vaadata need kasvõi sedasama Nikolai teise ja tema väga lähedase sugulase Wilhelm teise kemplemist enne esimest maailmasõda siis seal on ju väga tihti näod mingisugustes isiklikke ambitsioone kus eksmees kirjavahetusest teist kutsub minu kallis Niki ja teine vastab talle, minu kallis vili. Aga see on mingivad kahe niisuguse väga lähedase sugulase rivaalitsemine. Aga kuidas siis nüüd niimoodi muidugi taustad on hoopis teised, see on kahe suure impeeriumi konkurents ja majandussuhted ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et kõik need olulised momendid, mis olid ka määravad Vene-Jaapani sõjas, aga jällegi vot mingid niisugused isiklikud ambitsioonid, eriti nende valitsemissüsteemide puhul võivad olla need, mis siis mingist tasakaalus situatsioonis kallutavad selle kausi ühele või teisele pool. Ja vot, kuidas siis nii võtad, Nicki teeb seda, aga vot mina need olen halvem või veetvaid, mina ei sekku või vot, ma ei saa talle, vot ma ei anna talle järgi. Vot see on seal mingi nisugune, lähedaste võrdsete rivaalitsemine ei saa ju olla üks imperaator, halvem kui teine imperaator, vilets. Ja vot seda on on tunda ja sellest aspektist on küllaltki huvitav vot nende süsteemide puhul välja selgitada, vot need taustad, milles siis tale. Ja sellest aspektist on need päevikud huvitama, see on paks raamat ja ta ei, pakun lugemisest aspektist. Vot niisugust naudingut, kui sa võid lugeda ükstaskõik, no võta kätte mõne teatritegelase näiteks päevikut või mälestused seal ei, peaaegu ei ole nii sihukest kirjanduslikku naudingut, sealt ei leia mitte ühtegi ilusat lauset pea aga nad annavad pildi ikkagi sellest mehest ja need on päevikud, mida peeti 36 aastat 36 aastat niimoodi, et ta ei ole vahele jätnud seal mitte ühtegi päeva mahuvad kõik ühte raamatusse ja ta on trükitud, on väga paks raamat, nad ei ole päevade kaupa pika, mõned on väga lühikesed. Alustab ta kolmeteistaastase. Ja viimane sissekanne on, kui mälu ei peta, 30. juuni 1918, vahetud, siis enne tsaaripere. Konna tapmist, aga kas nendest häälikutest annab aimata ka, mis neid ees ootas? Seal seal ei anna üldse aimata mitte midagi sellist, mis toimub väljaspool ütleme tema peret, isiklikke huvisid, mis on muuseas erakordselt kitsad seal ei ole praktiliselt mitte mingeid noh, märke, et vahepeal on toimunud, no ütleme, 200 suurt Vene-Jaapani esimene maailmasõda ja võib-olla ka kolm revolutsiooni viienda aasta veebruari oktoobrini otseselt nende kohta. Mul pole praegu ühtegi märget, nii et see on nagu mingi elu oma kinnises ruumis. Et tegelikult need päevikud kinnitavad seda ajaloolaste arvamust, et Nikolai teine oli liiga pehme loomuga ja sobimatu valitseja Jah, sa nuud on erakordse huvitav tüüp, talle oli nagu see võim üle jõu käiv ja ta näebki isegi nendes võimu sümbolist selles, kui, et kui ta, kuivõrd need pildid, kus ta on oma paraad, siis mundris vale sõnaga oma paraadriietuses toon on tal kuidagi nagu suur, see vaevalt püsib seal kõrvade peal kuidagi vad, on tunne, et see võim on talle nagu koormaks aga ta on niivõrd läbi imbunud, vot seda isevalitsuslikku mentaliteeti, et mitte hetkegi, ta ei kõhkle mingites küsimustes, kui on vaja kas või üks grammikene oma võimust ära anda ta mitte ühtegi sammu selles. Muidugi. Ja muuseas näiteks mõned ajaloolased arvavadki, et kui ta oleks viiendal aastal oli üks hetk, kus ta valmistas põgenema, põgenema ja oli juba Neevasse toodud allveelaev. Kiisk oli vist ješ, oli selle allveelaeva nimi ja oli hetke, ta pidi põgenema Inglismaale. Ja no kui nii võib spekuleerida, Rida võiks isegi välja pakkuda, et kui ta oleks põgenenud ja määrannat ütleme kasvõi kellegi teise või, või järeltulijaks oleks saanud keegi teine. Võib-olla oleks ta selle monarhia suutnud ka pääst, aga ta ei suutnud jälle otsustada, kas põgeneda. Ma nüüd täpselt detaile ei oska öelda, ütleme pigem on seal põhjuseks see, et revolutsiooni Lainaks nagu alla käima ja oht kadus. Aga üks tulemusolijad peale näiteks viiendat aastat enam talvepaleed ei sallinud ja veetis siis pigem siis oma aega väljaspool seda nende suve või nendes välisresidentsis Peterkopis seal, kui siis talvepalees. Aga täna võiks sellega selles mõttes lõpetada, et nendes päevikutes saaks natukene põhjalikumalt rääkida ja lihtsalt täna ei jõua. Teeme seda siis kahe nädala pärast, teeme jah, kui kui kellelegi veel huvi olnud. Stuudios olid kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov ja toimetaja Terje Soots.