Tere, David Vseviov, kuidas te puhkate Tere, Terje ja perekuulajat. Puhkan hästi. Ja, ja see suvi on olnud tõesti väga meeldib, ma ei tea miks, aga kuidagi on niimoodi, et mida aeg edasi, seda lühemaks need suved jäävad, vot ma ei tea, kas isegi häirib niisugune paaniline hirm, et nüüd ta saab kohe otsa ja siis peab ennast rahustama, et ei olegi ju nii hull. Ja kuna kõrgkoolide õppejõudude puhkused on natukene pikemad kui, kui võib-olla niisugune keskmine vabariigi puhkus siis rahustada ennast sellega, et teine inimene võib-olla alles tuleb puhkama ja veel veel veel nagu aega on. Aga see on täiesti kuidagi huvitav, et iga aasta sa ootad seda suve pingsamalt ja kuidagi nad lähevad kiiremini kui, kui vanasti. Ma ei tea. Reegel on see seotud vanusega või see nii peabki olema või on tõesti suved lühemad, kui nad olid kunagi võib-olla on ka kes seda teab? Mine tea, igal juhul on teil väga ilus mereäärne jume. Jah, eksmaa mere äärest tulengi veedan oma suved tavaliselt Käsmus, olen nii harjunud selle põhjarannikuga ja jääks see jume, sealt tulebki merest ka käite, ja ma püüan ning ka niimoodi vähemalt suvel talvel kuni seda ei tee, et kui ma hommikul silmad lahti teen, siis esimene toiming ongi kohe otse mere äärde. Hommikune silmade pesemine toimub ikka siis suplusena vees ja olen püüdnud seda teha ka igasuguse ilmaga ja pidada siis vastu kuni hooaja lõpuni ja tavaliselt on see ka õnnestunud, nii et kui ikka vihma ladistab, siis võtan present mantli ja panen kuivad riided sinna sisse. Õnneks sellest majakesest, kus ma elan, on vist mereni on, ma arvan, mitte üle 20 meetri, nii et siis saab kasvõi isegi nendes märgades supelriietes joosta siis koju tagasi ja vahetades riided seal ära, aga see annab niisuguse mõnusa hommikuse toonuse ja üldse vaata üks asi, mis annab nagu jõud, on see, et sa saad endast jaagu ja siis ei ole vajagi võib-olla võidelda kellelegi, mis tähendab ise oled endale tegelikult üks väga vinge ja hea vääriline vastane ja kui õnnestub vahel ennast võita, siis on väga mõnus tunne ja küll see hommikune kohvi maitseb siis hästi. Aga kas õppejõuna te peate ju pidevalt paberite raamatutega tegelema, raamatud on täiesti ignoreeritud. Ei, vastupidi, ma arvan, et lugemiseks on suvel tunduvalt rohkem aega, kui seda on talvel ja ongi kahju, et kuskil päev või kaks enne puhkuse algust teed endale niisukese ilusa vali kokku ja see on päris suur, mida sa mõtled, et suve jooksul jõuaks läbi lugeda ja vaadata. Ja teine on võib-olla see, et olen endale suve jaoks valinud just ka päris niisukese ilusa virna, ütleme ilukirjandust, mida ei jõua lihtsalt talvel vat nõnda oma ajalooraamatute kõrval vaadata ja olukord muutub iga aastaga aina hullemaks. Sest tõesti nõukogude ajal oli ikka niimoodi, et vaatasin iga nädal ilmuvat ajalehte, mille nimi oli Knešnabasreenias, oli leht, kus siis oli ära toodud kogu kirjandus, mis tolleaegses Nõukogude liidus ilmus ja huvide loss ütleme. Valik ei ole ju suur ja ei, ei tunne ja ei vaata ütleme reaalteadus ja ka humanitaarvaldkonnas juhtusime nädalate viisi, polnud ühtegi raamatut, mida sa tahtsid tol ajal tellida ja sisuliselt isegi üle Terrasele kolossaalsed liidu oli peaaegu võimalik lugeda. No ütleme muidugi, kitsalt väga kitsalt oma valdkonnas läbi peaaegu kõik need raamatud, mis huvi pakkusid, kui jätta nüüd kõrvale need raamatukogud, mis minu jaoks alati rikuvad tuju, ma kohe ei taha jutumärkides sinna minna, sest kui sa näed, kui palju on ilusaid ja huvitavaid asju, siis tekib kohe väike masendus ja sellepärast et minu jaoks vot need kõik võimalused, mida tänapäeval pakub, no ütleme, suhtlemine ja see informatsioon läbi arvuti on, nad on minu jaoks niivõrd kauged, selles mõttes, et, et ma upun sinna raamatukokku ära ja, ja mulle on sellest maa ja meri ja ma, ma iialgi ei jõua läbi lugeda neid raamatuid, mida, mida ma tahaks lugeda, nii et see võimalus, et ma saaks veel midagi juurde lugeda, ma ei mõtle nüüd seda kui töövahendid ja kui abivahendit, aga vot just niisuguse informatsiooni allikat, et teda isegi sellest aspektist nüüd mulle pole, pole vaja. Mis seal virnas järgmine raamat on, küsin ma tahtma. Ta küll ei ole seal hea meelega, vastan seal virnas on kevadine ost, mis pani kohe tõsiselt mõtlema ja mõlemalt tulnud raamatud on ikka need pööraselt kallid, oli aeg, kus nad olid meile kättesaadavad, tekkis mingisugune niisugune periood, kus suhe rubla ja kroon oli meile väga soodne, võis Venemaalt tulnud raamatu saada ikka imeodavalt. Aga need on ikka juba mitmesaja kroonised ja see on kolmeköiteline, Bütsantsi ajalugu sajandivahetusel ilmunud, nii et see on jällegi uustrükk, mida nüüd tuleb Venemaal tohutult palju. Käisin seda raamatut vaatamas mitu korda, lootes, et järsku ostetakse ära üks eksemplar alistada, kolm maksis tõesti 500 krooni. Aga siis siis tegin endale lihtsalt kohe niisuguse kingituse vastu suve ja see on niisugune maiuspala, mida tahaks siis veel võib-olla kätte võtta, aga ma ei ole kindel, kas ma jõuan seda sel suvel teha. Aga tahaks küll. No nüüd juba tasapisi läksimegi oma aine selle lähemale, me läheme jälle Venemaale. Ja me lähme Venemaale ja see tõesti haakub peaaegu sellega, millest me oleme rääkinud, sest ilmunud on väga palju neid asju kordus trükkidena missis kunagi ilmusid, ütleme kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel emigrantide tol ajal siis Venemaalt lahkunud juhtivate impeeriumi tegelaste sulest ja muuseas väga oluline keskus, kus üsna palju kirjandust tol ajal ilmus olineks kriya kriya on üldse niisugune väga suur ja ja eriti need, mis puudutab siis ilmunud kirjandust, oluline keskus tolleaegses siis Venemaa, no ütleme ajaloos või selle Venemaa ajaloos, mida meenutati ja tehti siis väljaspool nõukogude liitu. Ja vot need ongi järgi mõõta alates siis päris Troikast ilmunud siis neid uusi väljaandeid või kordustrükk tol ajal ilmunud asjadest. Ja need ongi mälestused, need on päevikut, nad on kõik need asjad, mis sisuliselt olid ju nõukogude ajal kättesaamatud, et neid ei olnud, neil ei olnud ja mõnikord harva mõnes nõukogude ajaloolase tões võis leida lihtsalt viiteid ja no nagu ikka oli nisukesi sõimuvaid viiteid. Ja sisuliselt vot kogu seda kirjandust võisidki asendada Muska päris huvitavad asjad, millele võib ka kuulajate tähelepanu juhtida, need on ka mõned võltsingud. Jänestvas kõige huvitavam enne kui rääkida need võib-olla Nikolai teise nendest päevikutest, mis meil oli vist plaanis lähemalt lubatuna. Vaat vast põnev svamm, võltsing on. Reilin viru Bova võõrubava päevikud silmuvad aastatel 1000 juba Venemaal siis 1802 7828. Ma täpselt isegi ei mäleta, kuhu cum saastal nüüd õige oli või või kuskil nad umbes nendel aastatel siis ilmuvad, kas seitse, 28 ja see on need naine, kes on väga tihedalt seotud tsaariperekonnaga. Tal isegi ei ole seal nagu niisugust kindlat ametit, vaid sisuliselt on see tsarinna suurim sõbranna, saad sõbranna, kelleta ei toimu peaaegu mitte ühtegi hommikusööki, lõunasööki, kes sisu lihtsalt on peaaegu ainus inimene, kes on kogu aeg perekonnaga koos. Väga huvitava saatusega naine. Ja ta on väga paljus süüdi, kui nii võib öelda, jutumärkides, et perekonna ligi pääseb Rasputin krissaras Putinist võib ju ka rääkida eraldi ja, ja ilmselt konnasta vene matemaatikat jätkama, vot meil on ju niisugune kokkuleppeline Pealkiri müstiline Venemaal ja võib-olla võib tekkida küsimus meil eriti palju mõistikast pole tekkinud. Aga mingis mõttes vot Rasputin ja tema lugu, kuidas võib üks niisugune mees jõuda siis tsaariperekonna no lähedale ülds, kuidas üldse on võimalik, mingisuguseid analoogilisi nähtusi ju Euroopa õukondades ei ole ja see on nüüd ka nüüd üks asi, mis võib sellest niisuguse Venemaa omapärast või ta võiks olla siis mingisuguseks näiteks sellest vot sellest mingist niisugusest erilisest müstikast, mis seal valitseb, aga sellest eraldi, kuid tulles siis Virobova juurde tagasi oli just tema see, kes toob siis Rasputini läbi jälle oma tutvust sinna õukonda. Ja kaks momenti on, mis siis ütleme, Rasputini tõstavad vähemalt tsarinna silmis ilm eksimatuks. Ja tal ei ole isegi mitte see roll, et ta on nagu osav, ütleme no tulevikuennustaja või ta muutub mingis mõttes nägu tsarinna jaoks Aleksandra Fjodorovna jooksma mingisuguseks amuleti iks. Jällegi Rasputini juurde tulemata on siin kaks olulist momenti ja sellest me natukene rääkisime seal 1904. aasta, kui sünnib lõpuks drooni järeltulija. Aleksei haige poiss, tähendab, tema haigus ilmneb küll mitte kohe elu esimestel aastat tuletan meelde, väga paljud kindlasti seda teavad taju põdes seda rasket haigust, kui veri ei süüpi, tähendab ükstaskõik, milline haav on sisuliselt võib olla eluohtlik, sest verd peatada ei ole võimalik. Ja eriti ohtlikud on kõikvõimalikud sisemised verejooksud, mis meile võib-olla ei olegi mingisuguse niisuguse elu eluohtliku tagajärjega, aga vot selle haiguse puhul on nad ju sisuliselt eluohtlikud ja seal neid juhus, kus siis see noor troonipärija, ma ei hakka nendelt detailidelt pikalt peatuma, ühesõnaga koos siis perekonnaga kuskil jahil teeb ebaõnnestunud hüppepaati ja lööb oma kõhu ära ja tekib sisemine verejooks ja arstid, kes on siis seal leiavad, et poisi seisund on sisu lihtsalt lootusetu. Lootusetu. Nad kasutavad küll igasuguseid meditsiinilisi, siis sekkumisviise ja osa arste nõuab ka radikaalseid vahendeid, no ilmselt siis mingisuguseid operatsioone. Ja siis järsku ilmub sinna või tuleb sinna Rasputini Telegram, mille sisu on lühidalt järgmine. Trooni järeltulija saab terveks. Ja vot nüüd on see saatuslik kokkusattumus. Drooni järeltulija saabki terveks. Tal on järgmine päev tunduvalt paremad. Ja haigus lähebki üle ja vot siit tekib nüüd see niisugune usk ja vot jällegi sellel pikalt peatumata sellest kõigest võib Rasputini puhul rääkida siis pikemad usk, et Rasputin teab, kas Putin suudab ja nüüdse võõru palaga, miks ma tahan selle juurde tagasi tulla. Võõru Pavaga juhtub suur õnnetus, ta elab üle ka ühe katastroofi oli vist ikka raudteekatastroof ja ta seisund on kriitiline. Ka seisund on täiesti kriitiline, jäid jällegi oma nisukesed tohutu hüpnootilise mõjuga. Jätame need kõik meedikud kõrvale, need teevad vaikselt ikka oma tööd. Aga vot niisugune Sa rinna jaoks, Alexandra Fjodorovna jaoks, kes on niikuinii niisukese müstilise maailma tajumisega, vot tema jaoks Rasputini toimimine võõrub ava juures, kus ta toota sisuliselt välja kriisist, kus ta mõju on niivõrd tugev. Veelgi kinnitab seda sarinna usku Rasputini erilistesse võimetesse või erilisse rolli õukonna või perekonna juures. Ja vot näed sedasama võõrobova, kelle haiglapalatis Katsa rinna kogu aeg istub, ongi siis nüüd nende kuulsate mälestuste autor, mis tegelikult pole tema mälestused, vaid need on päris huvitavad, sellepärast et need on fabritseeritud siis just nendel aastatel, näitamaks siis, milline oli tsaariperekond siis nisukeses valguses, mis oli siis nõukogude ajalooteadusele vajalik. Ja selle taga oli ajaloolane, Seagal jahv, tuntud ajaloolane, ta on mitmeköitelise raamatu peatoimetaja, kus siis käsitletakse just selle tsaarivõimu langemist, nii et see on mees, kes tunneb asja ja kirjanduslik lautor ei ole mitte keegi muu kui Aleksei, Tolstoi ja Tolstoi üks kirjanduslik teos on ka need väljamõeldud võõru Bova mälestused ja need on tehtud briljantsed. Nii et seal ei ole mitte ütleme, laos sõim, vaid seal on igal pool natukene üle keeratud ja ilmselt igal inimesel võivad olla niga tsaaril ja tema perekonnaliikmetel mingisuguseid nisukesi negatiivseid iseloomujooni. Küsimus on ainult selles, mis valgusesse neid välja tood ja kuhu sa need aktsendid paneb ja seal on väga targalt ja väga nutikalt pandud aktsendid just nimelt nendele kohtadele, mida siis oli vaja. Ja Robo saatus on väga huvitav, muuseas daam arreteeritakse peale seitsmeteistkümnendat aastat ja kuskil 20.-te aastate algul tal õnnestub põgeneda Soome. Ja soomes ta sureb, kui nüüd mälu mind ei peta, alles 1964. aastal. Nii et ta elab üsna üsna kaua ja minu meelest nunnana kuskil Soomas õigeusu kiriku kloostris, et 64. aastal ja vist oli see aasta, kui ta siis sureb. Nii et nende mälestuste seas olnud ka selliseid mälestusi, kes tulla konkreetse võltsingu, siis avastas ajaloolased ma neid ei oska täpselt öelda ja ma tõesti seda ei mäleta, kas oli juba mingites ringkondades teada, võib-olla juba ma ei tea, mis ajast ja, ja noh, see mingi niisugune suur avastus ei olnud, aga see oli vist jällegi midagi, mis oli laia rahvamasside jaoks vajalik ja ja igatahes kaega ta töötas kui autentsed, mälestus, et need on need jällegi uuesti välja antud, nii et kui kellelegi huvi pakub, siis võib neid vaadata, tähendab, mitte mälestused päevikut oleks täpselt nii, et on püütud jällegi kirjeldada päeviku vormis seda, mis tsaari perekonnas toimus just nimelt selles valguses, mis siis oli vajalik. Huvitav, kui objektiivne oli Nikolai teine oma päevikut. Nikolai, teise päevikud ongi nüüd need, millest me lubasime täna siis natuke pikemalt rääkida. Ja eelmine kord ma mainisin, et nad on küllaltki ainulaadset päevikud ja käsitlevad ta päevagi vahele, jätmata siis pikka perioodi tema elust see on kokku 36 aastat. Ja nüüd ma kodus siis vaatasin, et mitte eksida Nadonsis alustatud esimesel jaanuaril 1882. Nii et ilmselt siis pilgu said alguse ja otsustatud, et vot nagu tihti otsustama, et alates esimesest jaanuarist me hakkame neid midagi tegema. Nii et ta oli siis kolmeteistaastane ja lõpetatud viimane sissekanne on 30 juuni 1918, nii et sisuliselt vahetult enne siis imperaator ja tema perekonnaliikmete tapmist. Ma eelmine kord ma ka natuke sellest rääkisime, nendes päevikutes pole nagu eriti nisukesi suuri riigimehe mõtteid, vaata kuskilt pole tunda, et, et nüüd inimene mõtiskleb selle üle, mis siis riigis toimub või, või tõesti, kuidas siis neid kulgeb sõda, kase, Vene-Jaapani, sõda või Mil, mis võis olla nende revolutsiooniliste sündmuste, ütleme viienda aasta taga või siin on ju mitmed põhjapanevad sündmused, no kasvõi see viienda aasta sündmuste tulemusena. Saariu annab välja manifesti konstitutsiooniline manifest, mis selle taga on, mis jõud, mis kaalutlused, mis mõtted, täiesti puud. Ja nüüd tekib kohe esimene küsimus, et võib-olla on inimene ja eriti selline persoon. Võib-olla ta kirjutas päevikuid mõeldes, et midagi tuleks varjata ja ta ei peaks seal kõike kirjutama. Kuid on üks asi, mis viitab sellele, et ju see vist nii ei olnud. Ja see on see, et need päevikud on väga intiimsed. Et seal on kirjas väga palju sellist, no mida, võib-olla inimene ei tahagi, et keegi loe, eks. Ja eriti mis puudutab nüüd seda ilusat tema armastuslugu siis tema tulevase naise vastu või suhtes. Ja vot need intiimsused, need kõige intiimsemad mõtted on seal kõik kirjas. Nii et see ei ole niisugune dokument, no kus, kus inimene, no võib-olla nii teadlikult selle mõttega paneb midagi kirja, et vot vot seda ma kirjutan, aga vot sedamaid kirju. Ja siit võiks nagu teha sellise järelduse, et ju siis on kirja pandud lihtsalt need asjad, mis pakuvad huvi. Ja kallim pakub huvi, aga revolutsioon ei pakku huvi, ta, ta on ta kõrvaline asi või temaga ei ole suhet või, või temaga ei ole noot mingit pistmist ja vot see on nendes päevikutes tunda ja see ongi võib-olla võib-olla huvitav veel, mis siis iseloomustavad seda päeviku autorit, no näiteks seal on vot kõige nende 36 aasta kohta näiteks väga suured tantsuse täpsusega kirja pandud ilm ilm hommikul ja ka ilmamuutused päeva jooksul. Nii et ta on niisugustele ilma uurijatele väga hea materjal, seal on siis täpipealt kirjas kõik, kuidas hommik oli ja mis siis päeva jooksul on muutunud näiteks ka vot niisugused huvitavad asjad. Nii et mis meelde tulevad näiteks kuskil ühel päeval on teade, et ma tõusin, ütleme, üheksa, kolm kümmet ja järgmine päev nisuke teada, eksisin, Maela tõusin hoopis üheksa, 15. Et päeva jooksul on see olnud meeles, et vot see eelmine sissekanne oli vale. Kuidagi noor poiss pannud täpselt tähele, mis kell on, et järgmine päev siis täpsustab. No mis seal siis veel on, näiteks seal on üksik asjalikud nimekirjad neist, kellega koos on lõunat söödud ja jällegi huvitav, et, et eksitus, järgmine päev on umbes nisukene lause. Eelmine päev unustasin, et meiega sõi lõunat ka onu nikovaša survest, Nikolai Nikolajevitš, nii et see jäi siis eelmine päev nimekirjast välja. Järgmine päev on ta siis täpsustusena sisse toodud. No kui puuduvad, ütleme, nisukesed, soojad ajaloolised sündmused. No neid üldse ei ole. No ma vaatasin näiteks, mis on kirjas, ütleme Vene-Jaapani sõja ajal. No näiteks. Kaheksandal mail 1905 on lihtsalt kirjas, et minu juurde saabus Kaug-Idast vürst silkov ja palju rohkem ühtegi sõnasõjast. Vürst tuleb jorinud, et mida ta seal rääkis või, või mis seal toimus, selles pole absoluutselt mittemidagi. Aga selle eest on näiteks ka väga põnevad, ütleme jällegi kokkuvõtted valitsemisaastatest ja ma vaatasin kokkuvõte esimesest valitsemisaastast kujutada nende ette, inimene on valitsenud aasta ütleme siis näiteks meie peaminister 100 päeva aasta vot need tehakse kokkuvõte. Inimene tavaliselt niisuguste kokku võtta kas või enda jaoks võiks ju olla siis kirjas, on ükskõik, mis seal midagi toimub. Nüüd tagantjärgi on väga tihti niisugune tunne, et eriti midagi ei toimu, aga töötavad ju ministeeriumid, töötavad ju ametid, kogu aeg võetakse vastu, mingeid otsuseid, midagi riigi elus toimub. Ja kogu see esimene valitsemise aeg on sisuliselt kokku võetud ühes lauses. Lause puudutab või midagi muud kui jahipidamist. Ja see on need järgmine, vot see on need siis mul kirja pandud, ma mõtlesin, ma loen selle ette esimese valitsemisaja jooksul siis jahil, tapsin või lasin maha, ütleme siis niimoodi tõlge ei ole, ei ole õnnestunud. Kolm tarvast 28 põtra, kolm kitse kaheksa, metssiga, kolm rebast kokku 45 ja sama üksikasjaliselt tuleb siis edasi ka ülejäänud jahikaaslaste saak. Nii et kokku on jahist osa võtnud 14 inimest, kokku siis lastud 474 ulukit ja kokku tehtud 1679 lasku. Pingerida ta ei teinud või pingerida ei olnud, aga kuni ühe lasu täpsuseni on siis ära toodud ja ega need selles ei oleks ka midagi halba. Ega, kui kellegil on nüüd see jahipidamine kiirkusjuures, Nikolai teine ei ole mitte mingi eriline eriline jahimees nüüd, et oleks nüüd kirglik jahimees olla. Aga kui selle kõrval not muu puudub, kui pole üht mitte ühtegi muud asja, mis oleks siis nüüd selle ühe aasta jooksul esimese valitsemisaasta jooksul toimunud, et seda tasuks kokku võtta, siis vot see on mingisugune määr. Ja siia juurde võiks võib-olla mainida seda, et üldse üsna palju on päevikutes paugutamist, nisukest paugutamist. Ma ei tea, kuidas see tänapäeva mõjub, aga näiteks kaheksandal novembril 1904 on näiteks niisugune lause, jalutasin, tapsin varesse. Need lasi siis ühe varesema nomeni, mingi teine päev on veel midagi nihukest elavdama militaarsust mujal välja? Jah, ja Samilitaarsus on tõesti küllaltki huvitav, sest see on vist tõesti ainus nisukene valdkond või inimeste grupp, kus ta tundis ennast hästi sõjaväelaste seas, ta tundis ennast vaba. Ja see oli tõesti valdkond, kus ta ilmselt oranteerus, kus ta oli saanud hea hariduse kus ta tundis kõike neid mõisteid ja inimesi. Ja siin ilmnes ka tema üks niisugune omapärane joon Nikolai teise oma, tal oli fantastiline mälu. Tal oli niivõrd hea mälunägudele ja tihti ta mäletas selle kolossaalselt suure vene armee, peaaegu igat polkovnik, no võib-olla mitte igat, aga igaühte, kellega ta kuskil oli kokku puutunud. Võib-olla oli selline täpne päeviku pidamine, mälutreening võib-olla see oli mälutreening, aga võib-olla see oli ka näidavad just niisuguses tema tema iseloomust, mis oli niisugune etapp, mõne korre? Pedantne mingis mõttes ja milles ei olnud niisugust laia silmaringi, laia nisukest joont, milles puudus nisugune, haare, arusaam sündmustest, vot kõik kogu selle sellest sündmuskäigust. Ja vot siit ka see probleem, et ei ole ka tema ümber Ühtegi inimest ja salligi neid inimesi, kes võiksid teda kuidagi mõjutada, Ta ta või anda talle nõu. Ja pigem, mida aastad edasi siis nõu asendubki, ütleme, reaalne nõu, asendubki, nisukesed mõistlikaga ja vot siin hakkabki aina rohkem ja rohkem läbi abikaasa mängima siis rolli Rasputin Rasputin oma niisukestas vigaste paberi lipakatega kuni selleni, et keda panna mitte ainult ministriks, vaid ka ministrite nõukogu esimeheks. Kas Rasputin oli tema päevikutes ka üks tähtis tegelane eiras Putinit, tema päevikutes ma küll ei mäleta. Ja las Putiniga on ju üldse niimoodi, et seda, et Rasputin on ju tsaariperekonna lähedal, seda üritatakse mitte näidata. Ja vot see on võib-olla ka üks fakt, mida tavaliselt ei teata, et nüüd kõik see, mis palees toimub või mis perekonnas toimub, sellega tegeleb spetsiaalne ministeerium ja Songi õukonnaministeerium. Õukonnaministeerium ja selle otsas on, ma ei mäleta, mis aastast, aga peaaegu kuni lõpuni Krahv Frederiks. Ja see ministeerium tegelebki kõikide õukonna asjadega, nii et isegi suurvürstide või otseselt pöörduda Nikolai teise poole, vaid pöörduvad läbi selle ministeeriumi. See ministeerium ongi seatud otseselt õukonnaprobleemidega tegelemaks, ta ei allu Ministrite nõukogule, jätan täiesti eraldi ja allub otseselt tsaarile. Ja vot selle sees on kõikvõimalikud struktuurid, kui mul. On meeles õieti, siis on 17 valitsust sellel ministeeriumil ja seal on ka oma kantselei nagu ikka ministeeriumi kantselei näiteks ministeeriumi kantselei, vot selle ministeeriumi kantseleiülema mälestused on ühed viimased, mida ma lugesin. Mul on väga põnevad ja huvitavad mälestused. Ja vot see kantselei tegeleb katsensuuriga tsensuuri, aga mis puudutab tsaariperekonda ja vôtta otseselt, kirjeldab oma nendes mälestustes, kuidas kõik need momendid, kus üritatakse näidata ja kirjutada, vot kuidagi koos tsaariperekonnast jalas Putinist tsensuuri ei läbi. Tähendab, ta ei lähe läbi, need tõmmatakse lihtsalt sealt maha. Nii et sellepärast otse suhe ongi mingi niisugune müstiline suhe väljapool. Vot neid reegleid ametlikud reeglid ei saa ju kuidagi, kui suurvürst pääseb tsaari perekonnale otseselt liiki. Tema suhted üldse perekonnas on omaette teema ja see on ka huvitav teema, tahan vot kuidagi niivõrd seotud lähedalt oma naisega ja vot vist see kitsas perekond asendab talle praktiliselt kõik neli tütart ja poeg ja naine. Ja nüüd kui üldse keegi olnud, kellega ta arvestab, väliselt arvestab ja on sunnitud arvestama ja see loob ka teatud huvitavat ping seal tema ema, ema, Maria, Fjodorovna, Aleksander, kolmanda naine mööda minnes me teda vist eelmine kord mainisime, jällegi, kui mälu ei peta, pääseb ta Venemaalt ja sureb siis alles 1928 Taanis. Nii et sealt on siis sealt on ka vene õukonda tulnud ja Maria Fjodorovna ja algusest saadik ei võta vastu siis uut sarinnat ja vot see pinge nende kahe õukondade vahel püsib kogu valitsemise ajal ja ka suurvürstid ja nende õukonnad ei võtad sarinatvast. Ja vot siit tekibki vot niisugune nagu perekondlik rinn, kui sa tunned vot seda, et sind kuskilt nagu vastu ei võeta, siis paratamatult tekivad minagi nisukest. Ja kui siia neid lisada, siis tema nisukene närviline olek, talad muuseas, noorest saadik noorest peast saadik põdenud raskeid, pea valusi, hästi niisugune närviline natuur. Ja ikkagi, kui nüüd mõelda tema päritolu, siis on ju mingi pisikene väike saksa vürst riik millel ei ole ju mitte mingisugust kaalu ja saada sealt neid vene siis troonil. Ja vot nüüd oluline on tema jaoks niisugune ühest küljest see väline hiilgus, mis asendab siis nendes väikestes vürstiriikides seda tegelikku võimu ei ole ju midagi. Ja samas suhtes mingi närvilisus, mis kogu aeg süveneb ja süveneb ta ilmselt ka kas või sellel põhjusel ma ei mäleta, kas sellest oli meil juttu, et sünnib ju neli tütart järgi, mõõta troonile oleks vaja ju järeltulijat. Nonii, ta käib mööda meesliini, aga sünnib järgi mööda neli tütart ja kui need viies on poeg, lõpuks see 1904, siis ilmneb, et ka tema on haik. Ta on tõsiselt haige. Nii et see hirm veel troonipärija elu pärast, mis teda kogu aeg saadab ja vot siit see kaldu usud sinna mustikas. Ja vot nii ilusti siia nišši siis mahub ära särasputi, siin on olnud ka enne skandaalseid lugusid, kus on kutsutud välja Prantsusmaalt mingisugused šarlatanid sisuliselt, kus vene politsei on töötanud, vot selle nimel, et et neid paljastada. Ja, ja ka vene politsei ja väga paljud ju tegelased on ka üritanud avada tsaarisilmi karas Putini suhtes, see pole õnnest. Ta pole neile reageerinud. Ja just nimelt tavaliselt tänu tänu siis sarinale. Nii et see on üks väga huvitav liin. Ja võib-olla kui nüüd mälestustest veel rääkida ja kui kellelgi peaks huvi pakkuma, siis ühed põnevamad, mis nüüd viimasel ajal on ilmunud, no need on veel paksemad, kui on siis need Nikolai teise päevikud, need Witte mälestused, krahv mitte, kes siis oli väga oluline tegelane nii Aleksander kolmanda ajal kui ka Nikolai teise ajal, kes suhtub muuseas väga suure empaatiaga Aleksander kolmandasse ja on väga külm Nikolai, teise võttes. Ja jällegi siin võivad olla mingisugused tagamaad, sest tema naine koli lahutatud ja Vitega abielu on talt ein ja seal õukonda šokeerinud see lahutus, nii et ta ei olnud. Kujutage, et mees on ministrite nõukogu esimees ja naist ei võta vastu täitsa rinna, ei ema ja ka ei võta vastu, siis muidugi lähtudes siis sellest eeskujust ei võta ka ükski suurusti õukond vast nii, et mees on sunnitud käima igal pool niisugustel pidulikel pallidel ja vastuvõttudel siis ilma naiseta ja vot siit ka mingi eriline niisuke kibestumine võib olla isiklik, millest muidugi ei ole tema nendes mälestustes kuskil sõnagi jutt. Aga need on niivõrd targa ja huvitava inimese mälestused, nii et neid tasub ka lugeda väga mitmest aspektist. Ja üks moment, mis nende juures on, on erakordselt huvitav ja nüüd tärje, kui, kui sellest on olnud, et siis kohe peatage mind saanvat, mis mul on jäänud meelde kui näide mingist erilisest eetikast, kas ma rääkisin sellest, mitte kaardimängus, on meil sellest juttu? Esialgu küll ei tule meelde, ei tule meelde, nii nagu tuleb meelde kohe katkestage hääl, kui ta oli kirglik kaardimees, tähendab kirglik mängija, heas mõttes kirglik mängija. Ja nüüd ta kirjeldab siis oma seda mängukirge ja räägib sellest, et aeg on edasi läinud ja tast on saanud suur riigimees ja tal ei ole enam aega kaarte mänginud, aitäh. Ja mängisid nad noorest peast. Neljakesi. Ja nendest ülejäänud sõpradest on saanud ka väga tähtsad tegelased, muidugi mitte nii tähtsad tegelased kui vita, aga ikkagi olulised tegelased siis impeeriumis. Ja nüüd meil on omavaheline kokkulepe, et aega neil kokku saada peaaegu ei ole, seda aega lihtsalt pole kuskil võtta. Aga kus nad ka ei ole siis mõtteliselt nagu jätkavad seda vana head kaardimängu, mida nad kunagi mängisid. No kuidas sa siis nüüd toimub? See toimub siis nii, et kui näiteks Witte sõidab kuskil, kujutame ette, talled sõidab kuskil rongis ja ta leiab siis seal rongis eriline rong, need rongid on väga huvitavat ka tsaaril on oma rong muuseas ja koosneb ta kaheksast vagunist, sellest võime ka rääkida nendest mõnedest asjast, võib-olla kunagi eraldi, need on väga põnevad ja tavaliselt liigub alati kaks rongi koos. Ja kunagi nad on täiesti ühesugused rongid, et ka juba omal ajal kasutati vaat niisugust kahte presidendi autot ja kunagi ei olnud teada, kas esimene rong on see Ronkuzzonsa või teine rong, on nii, et kordolid ühes rongis kord teises rongis. Ja vot vita sõidab siis ka mingisuguses rongis või võib-olla ka kohast Saariga ja leiab sealt siis need inimesed, kes siis mängivad temaga kaar. Ja neid ta ei mängi, mitte nendega kui persoonidega, kes nad on, vaid mõtteliselt, paneb igale ühele oma sõbra nime. Nii et ütleme, see, kes istub tema vastas on siis tema vana hea sõber Ivan Ivanovitš ja ta mängib nagu mõttes ikka edasi omasele, hea, Ivan Ivanovitš. Nii et laua taga on kõik kolm võõrast või ütleme uut mängijat, aga tema nagu mõttes mängib siis edasi oma vana hea kolme sõbraga. Ja nüüd siis, kui ta kuskil kohtab siis ühte nendest sõpradest, niisugune oli nendevaheline kokkulepe, siis ta ütlebki talle, et kuule, Ivan Ivanovitš. Et kolm nädalat tagasi ma sõitsin sinuga jutumärkides rongis ja sa kaotasid mulle 5000 rublane tole, vot nüüd on või vastupidi, et kallis Ivan Ivanovitš, et vot sa võitsid mult 5000 rubla, nad võtan, et need 5000 rubla ja ta ei kirjelda seda, mitte neid, kui midagi erilist. Temal oma sõpradega olivad, mingi nisugune, eriliselt aus kokkulepe, ta kirjeldab seda, no lihtsalt vot vot nii neil oli ja kuskil ei jookse läbi läbi ridade, küll ma lugesin mitu korda seda kohta, et kas kuskilt on tunda seda, et ta kirjutab seda nüüd selle tundega, et kui ausmaa oli või kui ausat meie oli, oleks võinud öelda, et kuule sa kaotasid mulle 100 toad, et anna neid siia ja midagi, see tegelikult see päris õige mitte Ivan Ivanovitš ei kaotanud. Ei, seda üldse ei ole. Nii et vot vahe nendes raamatutes vot leiab mingisugust niisugust maailm killukesi maailmas, mis ilmselt seitsmeteistkümnendal aastal läheb Venemaal jäädavalt kaduma. No maailma, mis on läinud kaduma, viska ka igal pool üle Euroopa, aga mis annab nagu kuskilt otsast ette kujutada, et see tegelikkus vot mingilt teisel eetiliselt tasandil oli ikkagi teine. Kui me oleme nii palju kunagi rääkinud sissejuhatavalt, kas see inimene on muutunud või ei ole muutunud, Me räägime nendest sulitempudest ja näeme, et need sulid on samasugused, et midagi eriti pole muutunud, vot siis mingisugune eetika, mingisugused inimestevahelised suhted on ikka tõesti vist muutunud. Ja kokkulepped on muud kokkulepped olnud, midagi, mis maksis või mis oli oluline ja mitte nüüd sellepärast, et sellele pööratakse rohkem tähelepanu, aga ta lihtsalt oli. Ja vot nisukesi killukesi leiab igalt poolt, need muuseas leiab ka sellelt Nikolai teised päevikust vot mingid asjad, mis on lihtsalt, nad on niimoodi ja kellelegi tuleb pähe üldsegi, et, et nad niimoodi ei ole. Nad lihtsalt töötavad niimoodi, see on, need on mingisugused nisust, tõed, mis on kuskil õhus olemas ja millest kõik peavad kinni, need ei ole mitte kirjutatud seadus. Ja vot see on ka võib-olla selle niisuguse murrangu tulemus, et mida aasta edasi, seda rohkem töötavad ainult need reeglid, mis on kirja pandud ja mille taga seisab pott keset tänavatel politseinikke, vot siis ta töötab ja aina vähemaks jääb midagi sellist, mis ei ole kirja pandud ja mis ei ole meile nagu vägivallaga selgeks tehtud. Kui me, kui me neid seda ei tee, siis sellele järgneb karistus vaid on midagi sellist, millele järgi mingit karistust, mille taga ei ole mitte mingit ähvardust, vaid nad lihtsalt toimivad. Ega seda tõesti vist ei oska keegi arvata, kuhu see õilsus inimese hingest kadunud on? Jah, muidugi peab olema ettevaatlik, sest päeviku kirjutajat enda suhtes on tavaliselt ikka väga õilsad, nemad teevad ikka ilusaid samme ja ega eriti keegi oma päevikutes ei kirjuta, et olin neid paha ja tegin seda ja seda ja seda aga aga kaudselt leiab ikka väga palju huvitavat selle maailma kohta just nisukest. Niisugust laadi kirjandust. Kas me paneme Nikolai teise päeviku kinni, nüüd? Nikolai teise päevikut me jõudnud peaaegu lahtigi teha, aga kinni ikka panna, sellepärast et kellel on tahtmist ta põhjalikumalt lahti, tehase saab ju seda alati teha, kindlasti on raamatukogus olemas. Nii et võib ju neid lugeda, aga hoiatan ette, erilist lugemisnaudingut nad ei paku, nii et kui keegi tahab natukene põhjalikumalt tutvuda, ütleme selle olukorraga, mis seal Venemaal valitses, siis soovitan pigem tõesti neid Witte mälestusi, neid on tänapäeval nii palju ilmunud, et võib vaadata ükskõik mida. Ja lõpuks on nad kõik huvitavad. Aga järgmisel korral, kui me kahe nädala pärast kohtume, millest siis? Ma hea meelega, kui see temaatika veel peaks huvi pakkuma, tahaks rääkida võib-olla õukonnast, natuke suurvürstide, seal on väga palju huvitavaid inimesi, et võtaks niisukesitiiv ja vaataks veel neid ja võib-olla tõesti, mis on täiesti kaduma läinud ja mida me võime vahel näha peamiselt Ameerika filmides, ütleme pall sajandivahetuse Venemaalt, kuidas need tegelikult toimusid, kuidas nägid välja ütlema tsaari väljasõidud koos perekonnaga, kuidas puhati ja nii edasi ja tõesti vaataks siis võib-olla isegi neid Suurvürst perekondade kaupa, sest mõned neist ju ikkagi pääsesid Venemaalt. Ja nende liinide jätkajad on siis vähemalt nende jaoks, kes näeksid hea meelega uuesti monarhistliku Venemaad, ka troonipärijat. Seda liini võiks vaadata. Oleme siis kokku leppinud, aitäh teile. See aitäh teile, aitäh teile, kuuled.