Algavas saates muusika ja poeesia eri kultuurides. Anname ülevaate sellest, millistel teemadel kõneldi septembrikuu lõpus kaheksandal rahvusvahelisel vanamuusikafestivalil. Sõna saavad muusikud ka koolisem kohta, Cheratsub geto ja John Thompson. Saate juhatab sisse raharangsepp. Sel aastal on nagu kaks põhilist teemat kõigepealt muusika ja poeesia eri kultuurides, kus siis on vaatluse all Euroopa kesksena prantslase proua tuuri muusika, Luba tuuri laul, mis on tegelikult kogu keskaegse Euroopa muusikat väga mõjutanud. Ja võrdlusena tuleb siis India religioosne põhiliselt mingi teise, sellise väga kaugemaana on meil käsitlusel Hiina ja Hiina varajane muusika. John Thompson selles mõttes väga huvitav muusike ta, olles ise Ameerika päritolu, on ta leidnud kontakti iidse Hiina pilliga tšilliga. Ta on õppinud Haaver fordi ja Michigani ülikoolis. Kui 1974. aastal hakkas ta õppima džinni Hebei provintsist pärit meistri san Jimny juures. Ja kuna džinni muusika repertuaar on üsna piiratud, siis alustas John Thompson paar aastat hiljem Chini meloodiate rekonstrueerimist. 1986.-st aastast sai temast Hongkongi aasia kunstide festivali kunstiline juht. Viimasel ajal elab ta taas Ameerikas ja nagu ta ise vaatab tagasi oma elule, siis ilmselt tema Aasia periood oli omamoodi ettevalmistus džinni mängukontsertkarjääriks, nagu ta ise seda armastab nimetada. John Thompson mängis rahvusvaheliselt Tartu vanamuusikafestivalil džinni asetades pillipuulaua peale ja ta kõneles ka sellest, kuidas puulaud aitab pilli restaureerimisele kaasa ja mõnikord mängib olulist rolli ka saali põrand, kus esinetakse. Aga ta kõneleb ka sellest, et Hiina kultuuris on olemas pilte, kus kujutatakse džinni, millel ei ole keeli. On olemas loodus ja kui tuulekohin puu ladvas hääli siis tegelikult ei ole vaja enam mängida džinni. Thompson kõneleb ka sellest, et pillimäng oli enesekasvatamise viis. Seda võib nimetada ka mediteerimiseks, aga pigem budismiga ja pill. Džinn on siiski rohkem seotud taoismiga sest paljud meloodiad on tao istlikud ja vaid mõned, mida tšillilt mängitakse, on budistliku päritolu. Thompsoni meelest on tegemist vanima säilinud kirjaliku kultuuriga. Ta toob näiteks ka mõningad noodikirja näitajad, kus muusika on pandud kirja heli klastrites. Ja analoogiliselt hiina keelele on see üleskirjutatult ülevalt allapoole, paremalt vasakule, suunama. Tegelikult sisaldub Hiina noodikirjas teave selle kohta, kuidas mingisugust lugu mängiti, millises positsioonis olid sõrmed, millal kasutati vibratot, millal tõmmati lahtist keelt ja teisi peeneid nüansse kuid ei sisaldanud. Ta meloodiad jäeti meelde ja tabulatuure kasutati vaid selle kogu selle materjali meeldetuletamiseks kuid ka Thompsoni õpetaja soovitas tal mitte vaadata tabulatuure maid. Jäta meelde seda, mida õpetaja tunnis teinud. Ilma meloodetata tabulatuurida on siis pärit seitsmendast sajandist. Pisut hilisemast ajast 12.-st sajandist on ka mõningad viisi katked kuid põhiosa repertuaarist, mida on võimalik taastada, on pärit 1425.-st soni uurimise sihtpunkt, mil ilmus kogumik, mille koostas peraator, mingi poeg. 1425.-st aastast on pärit siis kuue tunni jagu muusikat, nagu Tomson tunnistab, sest et ta on selle plaadi peale mänginud. Ja töö tol ajal toimus, siis järgnevalt assistendid koostasid tabulatuure. Selles kogumikus on 64 meloodiat, 49 palaja 15 modaalsed harjutust. Põhjuseid, miks 1425. aastal koostati selliseid repertuaarikogumikke, oli mitmeid, aga üks olulisemaid kindlasti see, et riigisaid ärevad ajad ja mingi poeg üritas lihtsalt taastada vana kultuuritraditsiooni. Ja arvata võib, et need tabulatuurid, mis jõudsid sellesse 15. sajandi keskpaigal ilmunud kogumiku need olid tegelikult varasemad, umbes 13.-st sajandist pärit tabula tuurid. Ja teinegi oluline fakt on selle kogumiku puhul see, et üks osa nendest meloodiatest olid sellised, mida tol ajal enam mitte ükski muusik ei mänginud. Nii et palun päris täpselt teada, kuidas need kõlavad. Ja ülejäänud kaks kolmandikku. Nende puhul leiti siiski mõni muusik, kes neid meloodiaid tundes ja oli neid mänginud ja edasi arendanud. Erinevate ajastute kohta saab informatsiooni ka selle järgi, millises laadis muusika kõlas. Chini männimise esitus traditsioonis teadest John Thompson rääkida järgnevalt. Tavaliselt mängis Chini mängija üksinda solistina ja mõnikord kirjutati muusikat ka soolopillile häälele. Siis oli teemaks pilli ja hääle omavahelised suhted ja tasakaal. Hiina maalidel ongi Chini mängijaid kujutatud üksinda. Ainus erand on võib-olla rituaal, orkestrid kus oli vähemalt 1000 mängijat, nende hulgas ka mõned džinni mängida, aga see ei ole hiina klassikaline muusika tavalises mõttes. Ja tänapäeval on üsna tavaline see, et džinni mängitakse koos põiks löödiga. Tiina muusika on tavaliselt hetero, fooniline ja siis mängiti sama meloodiat. Aga iial ei oldud päris täpselt koos ei kõlanud üheaegselt. Põhjus, miks džinni üldiselt mängiti üksinda, oli austus selle pilli vastu kini mängijad ei mänginud ka seetõttu teisi pille, et nad lihtsalt ei osanud teisi pille mängida. Sest tavaliselt amatöörid džinbolnud muide üldse esinemispill. Ja nagu öeldud, ei olnud siis esinemise pill. Kui oli ka juhtumisi selliseid hetki, mil kutsute Jini mängijat kuningale esinema valitsejale siis ta leidis igasuguseid põhjuseid, et sellest hoiduda. Ta kas kaotas pilli ära, jooksis mägedesse või Jõin liiga palju hüva märjukest. Et ainult mitte mängida valele kuningale. Džinni mängiti seltskondlikke koosolemistel, kus inimesed tegelesid kirjutamise, maalimise ja musitseerimisega. Thompson andis siin siis ülevaatemaalist, mis kannab pealkirja elegantne koosviibimine ja hiinakeelses pealkirjas sisalduvad need tegevused, mida ma olin, on võimalik näha. Lisaks siis maalimisele kirjutamisele, Chini mängimisele mängiti seal veel valgete mustade ubadega lauamängu. Selline seda, kas siini mängijad impraviseerisid, liiguksid Jon Thompsoni mõtted aga hoopis sellele, kuidas on muutunud aegade jooksul džinni mängu esteetika. Nimelt 1000 aasta eest oli selles põhiline muusika ilu. 200 300 aasta eest, aga oli siis suhtumine muusikasse muutunud ja mängija rohkem presenteeris ennast. Ja kui vaadata ka maale, siis 1000 aasta vanusel maalil suhestab mängi ennast loodusega kuid hilisematel maalidel poseerib ta looduse taustal. Thompson jõuab järeldusele, et kui varasematel aegadel oli rõhk ainult muusikal siis olid inimesed ka vabad musitseerimises kui traditsiooniline improvisatsioonistruktuur, nagu on olemas india muusikas džinni mängus. Loomulikult puudub. Hilisemal ajal olid õpetlased kohustatud õppima džinni ja siis oli väga palju halbu mängijaid. Kuigi tantsu tunnistab, et see võib-olla on hoopis vale nurk asjale vaatamiseks. Kui kindlasti nad pidid mängima ja nad siis kirjutasid oma tegevusest. Kuid Tomsonile tundub, et sellel pole reaalse muusikaga midagi pistmist. Tihti oli nii, et need, kes kirjutas No Nostra. Loora. Soola. Üks kaheksanda rahvusvahelise muusikafestivali põhiesinejaid oli turvatool saart ansambel mille eesotsas seisab Jeraatset geto, kes on ühtlasi Prantsusmaal tegutseva Trabaarne Kuuba turvatoodete uurimiskeskuse juht tasuta selle 1978. aastal. Samuti on ta pannud aluse plaadifirmale misena trubaduuriks muusikat. Ilmunud on umbes 20 plaati. Tal andnud välja ka tova Toorde laulude antoloogia ja osalevad ka filmides. Keraatsuketta tutvustas turvatoolide kunsti Tartus ka loenguga ja sellest selgusid mõnedki huvitavad detailid. 11. sajandil Prantsusmaal alguse saanud rubadoride kunst, kus aukohal oli, armastas siin armastuseks perfektne Trovodorde kunst. Selles oli oluline roll ka sotsiaalses elus. Nimelt muutis teatud määral naiste ja meeste vahelisi suhteid, kuna nüüd kirjeldati vabalt oma tundeid naiste rahva vastu ja mõnedki turvatoolid lootsid, et kui nad ka ise ei ole inimestena piisavalt kauni välimusega, siis kunst kõneleb nende eest. Turvatoorid laulsid oksi taani keeles ehk bar Laarevol kaare Se keelt ante sõnul ja kuna nad kasutasid kõrgele mitteomaseid pille nagu öödi, Köödi ja keskaegne harkseis, pani pahaks ka paavstide tegevust. Lim eks Ruba tuure, keda paavst Sheikis kirikust välja koguni kolmel korral. Kuid see trobadori ennast, kellel küllaltki kõrge positsioon oli, nimelt tegemist krohviga, absoluutselt ei heidutanud. Probotoride kunst seisnes ka võistluses Ida druga. Thor leiutas endale omase stiili, aga siiski kõige olulisem tuba tooride kunsti juures on see, et nende rikas ja peenekoeline lüürika ja improvisatsioonilaadsete kaunistustega viisid panid alusele Lääne-Euroopa ilmaliku poese muusika tekkele. No kui te isegi võite veenduda, siis rubadurs art ansambli kõlapilt on väga rikas Ja tekib küsimus, kas see oli sama rikas ka iidsetel aegadel, mil tegutsesid päris Trovodorid. Cheriaatsukette sõnab, et ekslaulud ja instrumendid käisid ilmselt käsikäes, sest kuidas muud moodi trobadoorid laulsid, kuid samas ta tõdeb. Ega ta tegelikult ju ei tea, kuidas see kõik omal ajal toimus. Niisiis, me täpselt ei tea, kuidas see kõik omal ajal toimus. Meil on alles 342 meloodiat, 2660 teksti ja 162 trubadori nimi. Chirazzucette sõnab, et nad töötavad praegu 96 käsikirja kallal ja neist kahe olulisemad allikad on Pariisi rahvuslikus raamatukogus ja hambaratjana. Raamatu Ausmilanas ja nendes käsikirjades on olemas ainult esimeste salmide meloodiad. Kuid kuidas neid meloodiaid esitati, sellesse jällegi andmeid. Küll aga on teada fraas, mida kasutasid esimesed rubadorid, et need, kes ei tunneta laulmisstiili, polegi lauljad. Cheratsuketta sõnab, et nad üritavad tabada instrumentide omaaegset kõla, esteetikat ja suhet hääle ja instrumendi vahel. Aga see on kõik vaid aimatav, ses, nagu ta naerdes ütleb. Ei ole, meil ju salvestas ei 12.-st 13.-st sajandist. Trubaduuriks tegutsesid ju Lõuna-Prantsusmaal ja kõne sotsiaalhoki, veoksidaania keelt. Milline on oksi taolises olukord ja miks kogu Prantsusmaal ei kõnelda seda keelt? Oksidanya on üsna ulatuslik piirkond Prantsusmaal ja hetkel elab seal 13 miljonit itaallast. Neist kolm miljonit räägib või mõistab teisel tasemel oksi taani keelt. Sellel Lool, miks kogu Prantsusmaal ei kõnelda oksi, taani keelt, on väga pikk ajalugu. Omal ajal olid kaks keelt valdavad Prantsusmaal põhja pool oilige ja lõuna pool Oki keel. Ja 14. sajandil kuningas Francois esimene eelistas põhja pool kõneldavat keelt, milles sai üleüldiselt tänapäevaselt mõistetav prantsuse keel ja oksi. Taani keel jäi nagu paljud teisedki Prantsusmaal On kõneldavad väiksemad keeled tahaplaanile. Niisiis seitsmekümnendatel tegutsenud Prantsusmaal mitmeid proteste, lauljat nende hulgas saadanud ka Cheraatsuketta kes võitlesid oksi taani keele ja kultuuri eest. Ja praegu tegutseb ka Prantsusmaal mitmeid lauljaid, kirjanikke, kes kirjutavad just sellesse Oki keelas ka Prantsusmaa. Kultuuriministeeriumis on arutluse all Prantsusmaal eksisteerivat väiksemate keelte nagu Korsika sassi promaantsee Celta olukord. Chirazzucetta kõneleb siis pillidest, mida turvatuur art ansambel kasutab. Ta sõnab, et nad ei kasuta tõepoolest originaal keskaegseid pille, sest nende koopiad jäävad Koppeteks. Helistavad kasutada arvestatava kvaliteediga instrumente, mis kannatavad ka keskkonnamuutusi. Näiteks kasutada saavad nad keskajal eksisteerinud harfi asemel välja arendatumat. Harfi söödiga on sama lugu ning nad kasutavad ka india harmoonium. Ei, sest selle kõla meeldib neile ja meenutab natukene organeto, mida kasutasid omal ajal trubaduuriks. Inimhääl on ju samuti jäänud samaks kunst ja meloodia on ka needsamad, mis kirjas iidsetes käsikirjades. Oluline fakt on aga see, kuidas neid meloodiaid esitada ja siin kõlavad järgnevad näited. Chirazzucetta tunnistas, et tegelikult nad ju ei tea, kuidas on õige interpereerida Trovodorde laule ja seetõttu nad tegelevad esteetiliste eksperimentidega. Ja kui meloodia tundub olevat huvitav, siis nad üritavad ellu äratada trobadorde kunsti, mille algmaterjal, meloodia ja sõnad on tõepoolest ruma tuuride loodud. Järgnevalt kõneleb ratsuketta sellest, kuidas turvatoolid musitseerisid, kas grupis või solistidena. Sellegi kohta puuduvad täpsed andmed, kas turvatoolid liikusid ringi üksi või mitmekesi kuid teada on, et üks nendest, Sirode Bourne'i oli küll hea helilooja, kuid üsna halb laulja ja siis tal olid kaks lauljat, kes tema muusikat esitasid. Küll aga on teada, kellele probadoorid mängisid. Nad tegutsesid ju õukondades. Tihtipeale oli see tegevus suunatud paavsti ja kiriku vastu, sest Lõuna-Prantsusmaale Maali valitsemas dualism, mida paavst üritas summutada. Kiriku keskvõimuvastased laulud olid siis just hiliste Trovodorite teemaks. Tartu vanamuusika festivali avas on ka seekord kontserdiga koolise Gupta väikesest bengali külakesest kalkuuta lähistelt pärit lauljatar, kelle lauluande avastas tema ema, kui tüdruk oli viieaastane ja pärast seda pühendas Gogoli ennast muusikale. Viimased aastad on ta elanud Pariisis ja õpetanud seal india klassikalist laulu. Tal on tekkinud seal ka oma õpilaskond, kuulub erinevatest rahvustest huvilisi ja mitte neist ei ole professionaalsed muusikud. Loomulikult on ka koolis Gupta aktiivne ka kontsertelus ja Eesti publik on teda juba sel aastal näinud siin mitmeid kordi Tartus astusteles kavaga, kus esitas muuhulgas ka 15. sajandi peakust müstika ja luuletaja ka piirimuusikat ja kabiri luuletust. Tõlkeid luges Doris Kareva. Rahvusvahelisel Monamaska festivalil oli seekord üheks põhiteemaks muusika ja poeesia ärikultuurides. Niisiis järgnevalt kõneleb Kagolisin Gupta, kui oluline on see hingekultuuris tänapäeval ja selgub, et see hõlmab ühe väga tähtsa koha. Sellest, kui olulised on laulud tänapäeva India kultuuris, selle näiteks täiga koolisi, Gupta hinge, hästi arenenud filmitööstuse Hollywoodi kus tänapäevalgi on filmid omamoodi muusikalid. Ei, see on vähemalt 10 laulu ja lauludel peavad olema väga head tekstid. Kui laulud ei ole head, siis ja vaadata ka filmi ja mõnikord pidevat mindama filmi vaatama, siis kui ollakse, kuulad muusikat ja muusika väga meeldib. Ainult selle muusika pärast minnakse kinno. Ja loomulikult ta on nendel filmidel väga romantiline sisu. See näitab seda, kui oluline on india kultuuris. Hääleja instrumendi suhtest kõnekooris ta järgnevat et alati on aluseks vokaal. Kui keegi soovib ka hakata tutvuma instrumendiga india kultuuris, siis peab ta alustama laulmisega. Nagu selgus, peavad laulmist õppima ka tantsijad, mitte ainult muusikud ning siin demonstreerib ka koolis end Gupta hingamistehnikat. Niisiis, hingamistehnika Mupimise kunst on üsna lihtne, tuleb lihtsalt harjutada nootide võimalikult pikka laulmist ja seda soovitab ka koolisem Gupta hakata harjutama juba hommikul kella viiest. Siin kõlab veel üks katkend kapiiri laulust ja ka koolisem Gupta avas meile pisut selle laulu sõnumit. Ka veer sõnab, et ta süda vaatuses tulvil ära eralda mind. Jumalast on võimatu leida rahupäeval või kellega räägin. Vaim ei ole harmoonias. Olen mures, sõber, kas segad minuga valu? Oh, inimene kas ei tunne omaenese jumalat, et tuled nõnda kõrk? Tühi on targutelu, ei sõnad sind iial temale läheneda. Ära peta end puurides pühakirja. Armastus asub mujal. Ja see vaid, kes tõeliselt otsib jõudnud on temani. Öö saatsid magades mööda päeva ihusõprade seltsis. Oh häda, su elu teemant tühja tähele raisatud sai. Ehk homme juba sured põrmuks, vorm ja sõbrad unustavad su peagi. Oma hingega parem tee tutvust. Tuled pühadeks järvedes, midagi muud peale v? Küll ma tean, olen kümmelnud seal. Ükski puust või luust jumal ei kõnele ainsamat sõna. Küll ma tean, olen hüüdnud ja palunud. Pühakirjades pole muud kui vaid sõnad. Olen kergitanud kaant, küll ma tean. Millest räägib ka piir, on vaid see, mis ta läbi on elanud. Ta teeb hästi, et miski muu ei tähenda midagi. Lisaks kontserdil kõlanud kapiiri luuletustele esitas Kooliselt koptaga ta koore loomingut, ta koore on india muusikas üks erandeid. Kui tavaliselt selles muusikas impraviseeritakse ja noot ei ole täpselt kirja pandud, siis ta koore on oma loomingut täpselt jäädvustanud. Kolisin kub, ta selgitas siin veel, et kui tavaliselt on india impradisatsioonis olemas laad, mida siis kogu selle konkreetse improvisatsiooni puhul järgitakse siis ta koore, notatsiooni, täpsust, muusika, esitlemise täpsust kontrollib isegi ta kooreinstituut. Ja ka salvestuse puhul kuulatakse need üle, kas on täpselt järgitud koore kirja pandud muusikat. Ja selles muusikas India improvisatsioonidel küll kohta ei ole. Ka koolisin, Gupta sõnas veel, et ta koorem oli mõjutatud Paulsidest, kes elasid kalkuta lähistel. Olid omaaegset ruva tuurid ja jumalale pühendanud, kel muusikas oli kasutanud tekste, mis seal taga filosoofilised ja müstilised. Te kuulsite saadet Tartu kaheksandast rahvusvahelisest vanamuusika festivalist. Tänases saates kõnelesid. John Thompson ka koolis on kohta ja Cheraatsocketta ning saate juhatas sisse raha Langsepp. Ning stuudios Mirje Mändla. Tahaksime teie tähelepanu juhtida kahele kontserdisalvestusele vanamuusikafestivalilt. Esmaspäeval, kuuendal oktoobril kell 19 on eetris kontsert, kus mängib John Thompson. Ja laupäeval, 11. oktoobril kell 19 on eetris kontsert, kus musitseeris ka koolis Gupta ja luuletusi luges Doris Kareva.