Tere kuulama huvitaja saadet ja toidurubriiki sellel nädalal. Me räägime juustudest pikemalt ja meil on terve nädala vältel külaliseks aktsiaselts Valio Eesti köögimeister, Indrek Kose, tere päevast. Tere. Tere. Juustud on üks selline põnev ja huvitav teema, aga kõigepealt vaatajaks pisut selle juustu ajalukku kuskohast üldse juust on pärit ja kui pika maa taha see ajalugu ulatub? No jõustudega juustu ajalooga on nüüd selline lugu, et päris täpselt keegi ei teagi, et ühtegi sellist kindlat kuupäeva ei saa öelda, et on nagu pakutud erinevaid kuu aasta või siis, et millal see kõik võis juhtuda. See ajavahemik jääb 8000 kuni 3000 aastat enne meie aega. Ja siis kohana arvatakse, et see kuskil oli kas Euroopa või Lähis-Ida Kesk-Aasia, võib-olla isegi et seal nagu siuksed, soodsamad tingimused juustu valmistamiseks peaks justkui olema. Ja see legend siis, mis räägib, et kuidas esimene juust valmis, et ta ei valmibki mitte siis niisugune kellelegi katsetamise tulemusel vaid üsnagi juhuslikult oli see, et tol ajal siis kui karjased läksid välja Nad võtsid endale piima kaasa lehmamaast või kitsa emast tehtud lähkris kus see siis lokses neil päev otsa niimoodi kaasas, päike paistis sinna peale ja selle tulemusena siis piimast eraldus, vadake jäigi selline paksem mass järgi mida siis peetigi esimeseks selliseks juustulaadseks juustulaadseks tooteks või noh, juustuks siis ütleme välja. Nii et alguses oli tegelikult ilmselt nendel karjustel üsna halb üllatus, et piimane ära riknenud, siis hakati maitsma ja leiti, et tegemist on päris mõnusa toiduainega. Ja sealt siis niimoodi vaikselt ka edasi arenes, et kuni siis Rooma impeeriumi ajal juba oli tegelikult väga selline arenenud tööstusharu lausa, et selleks ajaks ei suudetud seda arendada niipalju, et teda küpsetati siis erinevates keldrites lihtsalt nagu mungad tegelesid sellega kõige rohkemast, isegi et sealse alguses on tulnud. Aga kui me selle juustu arengulooga edasi läheme ja selle juustujõudmisega Euroopasse, siis mida sealt on rääkida ja välja tuua? Noh, nagu siin mainitud ka sai, et tegelikult, ega ta väga kaugele Euroopast ei olnudki. Et Ma Roomast nagu teatakse jah, seda võib-olla kõige selliseid esimesi teadlikke juustuvalmistamis ja ja sealt ta tasapisi ka üle Euroopa liikus kaugemale. Et siin nagu kuupäevi täpselt sealt välja tuua ei olegi võib-olla vast võimalik, aga mida võib-olla mainiks ära on see, et, et millest ma enne põgusalt rääkisin, et põhiliselt tegelikult selle juustuvalmistamise arendamisega tol perioodil võib öelda küll, et mungad ja paljud päevaseid juustu nimedki näiteks kannavad erinevate kloostrite nimesid mis on niisugune huvitav ja läbi ajaloo säilinud. Pärantsis. Kui me tänapäeva peale mõtleme, siis kui palju neid juustusorte tänapäeval võib üldse olemas olla ja millised on need peamised toorained, millest üldse juustu tehakse? Juustusorti üle lugeda on küll selles mõttes üks igavesti tänamatu töö, et seda, seda vist ei jõua küll keegi teha, et neid eri eripiimadest eri maades on testi tohutul hulgal. Võib-olla sellised, kõige levinumad maaliigid, millest tehakse lehmapiim, mida me siin kahtlemata ise kõige rohkem tarbimega on. Kitsepiim, lambapiim, pühvlipiim, millest siis näiteks Itaalsetajad mozzarellat, et päris õiget mozzarellat. Sest need ongi sellised kõige enamlevinumad piimasordid, et ega seal nagu rohkem välja ei oskagi tuua, et mis juba. Meil on, et need on liiga spetsiifilised või et nende peal isegi pikemalt nagu ei lasukski. Ja tänasel päeval kindlasti ka sojapiim sojapiimast ka ja muidugi tänapäeval kasutatakse ka päris palju igasuguseid piima, rasvaasendajaid lausa juba tehakse, mitte küll siis juust enam vaid juustulaadset toodet, aga aga on nüüd küll tegelikult, et isegi juustulaadne toode ei ole päris õige nimi. Mina leian vähemalt oma isiklikku arvamust seda, et et ei soovitaks küll kellelegi väga seda juustulaadset toodet proovida, isegi mitte. Aga kui me korrasele püüame lahti rääkida, mida see juustulaadne toode endast kujutab ja kuidas ta siis sellest nii-öelda päris juustust erineb? Mõtlesin põhierinevus ongi see, et, et selles tootes on siis asendatud piimarasv loomulik piimarasv, taimsete rasvadega ja ja see ongi see kõige, see on siis erinevus tavajuustust ja miks need taimsed rasvad siis nii halvad on või selle koha pealt on see, et tegelikult ega keegi neid väga täpselt uurinud ei ole ja, ja nende toime on nagu siiamaani selline lahtine või keegi päris täpselt ei teagi, et, et kuidas nad nagu täituvad või toimivad inimese organismis. Ja pluss muidugi, mis on veel üks väga oluline asi on see, et loomulikult maitse, et juustu puhul maitse on kõige olulisem ja kui keegi on proovinud taimsete rasvadega tehtud juustu, juustulaadset toodet ja, või siis täiesti õiget juustu, siis see vahe on täiesti märgatav. Ja siin kindlasti ei saa öelda seda, et see taimsete rasvade põhinev juustulaadne toode oleks tervislikum. Seda kindlasti. Ja mitte ei 100-le, et juustude puhul võib-olla ma isegi ütleks nii, et noh, kõik me teame, et on olemas lit juustud ja on ta nii-öelda tavajuustud kuid ma arvan, et jah, juust on küll nüüd üks niisugune toode, mille puhul või nagu mille pealt ei saa kaloreid kokku hoida, et vaata süüa maitsvat juustu, siis kindlasti ei saa süüa lahjat juustu, et lahja juust ütleme nii, ei ole see kõige maitsvam nõust. Minu arvamus. Aitäh tänaseks Indrek ose, aktsiaselts Valio Eesti köögimeister ja jätkame juustu, et juba homme aitäh.