On jälle pühapäev ja kell, nii kaugel, et David Vseviov hakkab kõnelema müstilisest Venemaast. Ja seekord lubasite te rääkida suurvorstidest Vene õukonnas, jääb see kehtima, nii me kokku leppisime ja me oleme enam-vähem oma kokkulepetest nii pidanud, need võiks 10.-st natuke rääkida. Ja võib-olla see on ka küllaltki huvitav, sellepärast et ega neist pole eriti palju räägitud, see on üks ja teiseks, onju, ja seda me teame köik mõnedel meile ju küllaltki suur mõju, tähendab, kas me saame hästi läbi võib-olla oma lähedaste sugulastega või halvasti, aga nad on kogu aeg olemas ja nad ju mõjutavad parim perekond, see oli hoopis midagi muud. See on ju selle talla kaheksa impeeriumi tipus olev perekond, perekond, muuseas, mille kohta oli olemas ka eraldi seadus. Nii et see ei ole mitte tavaline perekond, vaid see on riiki valitseb perekond. Ja vot see perekond, kui me võtaksime nüüd mingisuguse aasta aluseks kuskilt me peaksime lähtuma ja võtaks siis midagi niisugust ümmargust võtaks näiteks aasta 1900 siis 1900. aastal koosnes tsaariperekond ühest vanaisa vennast siis oli neli onu, 10 onude venda. Peale seda üks vend tähendab tsaari enda vend neli venna tähendab neli siis nüüd on see venekeelne süsteem, mis on väga ilus, on see kuulus ja tavaliselt kõik seda teadveurod, Brat ja trajurod. See on siis nüüd need vennad, kes ei ole mitte tegelikult vennad, vaid on vennad, kas nende vanemad või vanavanemad, vot neid neid vajuroni oli siis neli ja trajorodnik oli üheksa ja kui meesliini pidi jätaks nüüd praegu naisliini kõrvale, oli siis suurvürst 29, Need 29 meessost liini esindajad moodustasid siis tsaariperekonna ja kui nüüd siia panna juurde siis naised, naisliin, siis tuleb välja umbes ütleme umbkaudu 50 60 inimest on siis Venemaal neid, kes kannavad seda tiitlit suurdust, tähendab, nad on otseselt lähedased veresugulased siis tsaariperekonnaga. Ja nii, et selle kogu suure perekonna puhul on huvitav see tegelikult Nikolai, teisel ja sellest hiljem võime natukene rääkida, erilist kontakti perega ei ole. Ja vot kui ma nüüd eelmine kord rääkisime, et ega ta eriti üldse ju kellelegiga ei räägi ja poliitilistel teemadel temaga rääkida on peaaegu võimatu, ta nagu libiseb neist kõrvale, siis täpselt samuti on teada, et ka oma perekonnaliikmetega ta nendel teemadel ei rääkinud. Ja siin on võib-olla ainus erand, see on suurvürstinna Maria Paolo aga temast me jõuaksime siis natukene rääkida eraldi. Ja võib-olla need alustuseks esimesed tegelased, keda võiks mainida, on näiteks Nikolai, teise kaks õde. Tal on kaks õde, need on täiesti riigielust kõrval, nii et mingisuguses poliitilises elus nad osa ei võta. Ja enamus üldse naisliini esindajad, miks me neist võib-olla ainult suhtest vähem räägime, on ju abiellunud kuskilt Venemaale välja, nii et nad on kuskil väljaspool Venemaad ja seega nad peaaegu no Venemaa, no nii sihukeses argielus ei osale ja saabuvad ainult Venemaale siis ütleme suurte pidupäevade või perekonnasündmuste puhul, nii et nende nisugune Venemaaga seotus on küllaltki ajutine ja sellepärast ka nende naisliini tegelaste mõju on suhteliselt väiksem. Ütleme sellele olukorrale, mis siin-seal siis on. Et see suur perekond, mis kunagi oli just sõbralik perega, ta paratamatult hoiab kokku, peabki kokku hoidma sant dünastia, nemad nagu määraksid köik, vot see on juba tolleks ajaks sisuliselt lagunenud. Ja kui need Nikolai hiljem Pihkvas loobub troonist, see on juba nüüd täielik lõpp aasta 1917, siis tema kõrval ei ole mitte ühtegi perekonnaliiget ja ta ei ole kellegiga nõu kellegi käest nõu küsida, pole kelleltki midagi arutada, selleks ajaks on perekond praktiliselt lagunenud ja see on väga oma saatusega perekond. Kuidas lõpeb Nikolai teise ja tema lähedaste inimeste elus on kõigil teada, aga no võib-olla on vähem tuntud fakt, et näiteks sellest samast 29-st jällegi kui ma neid ei, ei eksi, täna tuleb neid nimesi niivõrd palju. Loodan, et, et nad nüüd õiges järjekorras kõik meeles. Arvud samuti siis sellest suurest perekonnast kahe aasta jooksul, nii et see oleks 29-st meesliini esindajast 17 siis tapetaks bolševike poolt nii et üle poole saab, saab neist siis hukka, vanast jõuab võib-olla ka konkreetsemalt rääkida. Ja algab siis selle perekonna lagunemine, tegelikult vot esimene niisugune märk on juba Aleksander teise ajast ja nimelt see on Aleksander, teise abielu vürstinna tolgo Ruukiga vürstinna, kes hiljem saab endale nime vürstinna Juryoskaja. Nii et võiks isegi öelda siis Tartu vürstinna. Ja otse see on siis tegelikult teine Morganaatiline liit perekonnas, tähendab, mida see tähendab, võib-olla kõigi jaoks sõna pole, pole tuttav, see on siis abielu väljapoole, no ütleme, allapoole oma siis seda seisust, seisust, seal kõik kindlaks määratud on ka päris huvitavat, tuletades meelde seda eelmist juttu, eelmine kord, mälestusi on olemas, graafignatsievi mälestused, väga huvitav mees, üks väheseid vene kõrgaadli esindajad, kes elab üle nii ajutise valitsuse, Nõukogude võimu, kusjuures iga järjekord on, võib, toob talle ühe tärni pagunitele juurt, tsaariajal on ta polkovnik, ajutine valitsus teeb ta kindralmajoriks ja nõukogudevõimeteta kindralleitnandiks. Nüüd tal on päris huvitavad ja põnevad mälestused, kirjutab Gösta grafina ja niisukesest kaalukast perekonnast kolid meeletult armunud ühes ühe suurvürstinna tütresse, siis ka noorte suurust linnast kost oma siis nendes mälestustes kirjutab, et see on lootusetu. See on lootusetu, sest vot isegi sel tasemel on need vahed niivõrd suured, et ta ei saakski sellest abielust unistada, tegelikult kuskil mõrad löövad sisse ja Aleksander teine ongi teine, niisugune juhus ja esimene uus peaks olema ka võib-olla tuntud ja teada, see on suurvürst Konstantin Pavlovi dž, seal oli siis see sündmus, mis siis tegelikult kuidagi kaudselt võib-olla kutsus ka väljadega Bristide ülestõusu, nii et tema on siis esimene mees, kes abiellub nii-öelda allapoole oma oma taset. Aleksander, teine all, teine, ja järgmine pauk sellele suurele perekonnale, muuseas on antud ei kellegi muu poolt kui Aleksander kolmanda poolt. Aleksander, kolmas, kes oli niisugune tahtejõuline tugev isiksus, natukene temast, ta rääkis, et ta ei anna seda isa ja poega üldse võrrelda omavahel, võrreldes niisuguse nõrga ja suhteliselt tahtejõuetu Nikolai teise kanda, noh, niisugune vägev ja võimas. Vot tema annab välja. Ma ei mäleta täpselt 100 aastat ja see ei ole võib-olla ka oluline. Tema annab välja seaduse, mis tuleneb sellest just nimelt, et suurvürstide arv arvukus kasvab ja tal tekib niisugune hirm, et see tase nagu langeb, kuidagi on need palju. Võib-olla see tiitel ei kõla enam nii hästi kui varem ja ta annab välja seadus, seadus, millega näiteks tiitlit Suurvürst kannab meesliini pidi ainult pojapoeg pojapoja poeg, tähendab siis juba ütleme nüüd, kas pole poegi? Lugesin õieti nii-öelda igatahes ütleme nii, neljas põlvkond enam suurvürst ei ole. Neljas põlvkond on juba lihtsalt vürst. On küll nüansid ja vahet, tema poole saab pöörduda täpselt niimoodi nagu suurusti poole, aga Tallo tiitel juba plust ja vot see tekitab see otsus tekitab perekonnas väga suure pahameele, et väga mitmed suurusti veretu südamest solvunud, et kuidas siis nüüd niimoodi, et vot tema laps alam ei olegi suurust, kuigi tema no otseselt tema soontes voolab ju ka interaatorite veri. Nii et see on, et see samm, sest seda perekonda murendab, kui nii võib öelda ja viimane võib-olla mida võiks mainida, on Nikolai, teise enda suhtumine perekonda. Vot kuskil vist eelmine kord ma rääkisin sellest, et suurvürstid isegi ei saa ju otseselt tema poole pöörduda, nad peavad läbi selle õukonnaministeeriumisse tegema tahab, peetakse küllalt solvavaks ja mitte riigiasjus oma perekondlike sassis ja tuletan meelde, mõned pöördujad on ju temast tunduvalt valemat tema onud näiteks, et kuidas, no ei saa siis selle noore mehega rääkida ja lihtsalt niisama, ta peab paluma audientsi, umbes siis nii. Ja veel üks tava, mis on, on olemas. No ütleme, perekonnanõukogu funktsioneeriv perekonnanõukogu ja kord oli selline, kui seal võetakse vastu mingisuguseid otsuseid, siis nagu vanem perekonna liige kannab siis selles tsaarile ette. Ja on teada, et Nikolai, teine reeglina ei nõustunud nende otsustega ja vastupidiselt isegi nendele otsustele kirjutas sinna peale hoopis tagurpidi resolutsioonid ja vot see tekitab siis selles peres ka teatud hõõrdumisi. Ja siia juurde tuleb panna muidugi noored sarinna, kes sisuliselt ei klapi mitte kellelegiga ja siia juurde tuleb panna siis viimase tilgana Rasputini tema ilmumise ja muidugi aasta 1916, kui nad selle aasta lõpp, kui need suhted perekonnas lähevad täiesti lörri, see on, kui Rasputini tapmisest võtab osa suurvürst Dmitri Palovitš või kes on meetribaversime, jõuame rääkida ja Dmitri Paulovitš saadetakse siis Peterburist välja pärsia rindele selle peale praktiliselt kõik suurvürstid kirjutavad kirja kirja, kus nad siis Dmitri Pavlovi õigustavad ja meelele tsaar kirjutab väga inimliku tegelikult resolutsiooni, see oli umbes nii, et kellelgi pole õigust tappa. Aga vot see sündmus siis lõplikult lõhub selle perekonna ja nii tekibki situatsioon, et saar oma nendesse viimastel päevadel-nädalatel hetkedel, et tema ümber sellest suurest perekonnast pole mitte kedagi ja tal ei olegi mitte kellelegi tugineb. Et vot see oleks siis nüüd niisugune nagu see väike eellugu. Et olla nende värvikate suuruste juurde tagasi siis no selleks aastaks 1900 oli neid nagu elus mitu põlvkonda ja neist kõige vanem põlvkond on siis esindatud Aleksander teise vennaga. Nüüd, kui ajast meelde tuletada, siis on ju Aleksander teine ammu-ammu valitsenud, aga elus on veel tema vend ja see on suurvürst, Mihhail Nikolajevitš tal ei, peaaegu kogu oma eluhalduriks Kaukaasias ja hiljem tervislikel kaalutlustel elas peamiselt Lõuna-Prantsusmaal ja seal sulab 1909. aastal. Nii et see on siis see mees ja samast põlvkonnast oli veel elus tol ajal ka Konstantin Nikolajevitš lesk Alexandra Yossyphovna, Alexandra Joshi, Fonna Saksamaalt jällegi tulnud printsess ja elasta peamiselt tolajal Palovski lossis, nii et kui keegi on käinud Paulovskis ja mäletab seda kanti, siis võib ka meeles pidada, et näiteks seesama Aleksander Jossif soola eelistas kõikidest paleedest lossidest just seda, seda Paulovski. Ja nüüd järgmine põlvkond võiks siis olla Aleksander kolmanda põlvkonna, et eelmised olid need Aleksander, teise lähedased ja nüüd Ants, Aleksander, kolmas ja sellest põlvkonnast elas siis tol ajal neli venda ja 10 siis neid vajulad, nii vennad siis onu ja tädi tädipoega ja need on nüüd koolsat suurvürstid eesnimedega Vladimir, Sergei, Aleksei ja baarium. Nii et kõigile tuleb siis taha panna Aleksandrovitš siis kätesuurust näiteks Vladimir Aleksandrovitš ja tema naine suurvürstinna Maria paun. Ja vot nemad moodustasid Peterburi Köige populaarsem aja kaalukama õukonna Sis tsaari õukonna kõrval, vot neil kõikidel suur vürstidel on oma õukonna ja neile on ette nähtud väga suured summad riigi poolt. Vot riigimaadest on neile, see on väga keeruline süsteem, aga ütleme niimoodi riigimaadest on osa eraldatud neile nüüd kutsutud tellideks, kust nemad said sissetulekut ja vot, kui nüüd see Aleksander kolmas piiras, siis ka seda suurvürstide Harro tähendab mitte ainult seda, et keegi kaotas selle tiitli, vaid ta kaotas ka need sissetulekut ja siit võib sellest pahameelest ka aru saada. No sellest Vladimir Aleksandrovitš, sest võiks siis öelda nii palju, et oli väga suur jahimees ja erakordne gurmaan. Tal oli väga huvitav kollektsioon menüüdest, nii et kus ta käis söömas seal ta kogus neid menüüsid ja tegi sinna alati peale sööki oma käega siis kusi. No et see nüüd roog on väga eaga, vot siia võiks nüüd natukene pipart juurde panna või soola või vot nii sihukeste asjade kollektsioon tal oli, väga huvitav oleks teada, kus see praegu on, aga, aga selle poolest oli ta tuntud. Ta on perekonnas suur autoriteet on kunstide akadeemia president, nii et vene kunsti arengut teatud aastatel ilma tema käsitlemata võib-olla ei saakski vaadata. Ja Ta oleks võinud tegelikult osutuda või kuidagi mõjutada Nikolai teist algavat, et kas see, et Nikolai, teine tegelikult tunnetatud mingisugust niisugust jõuetust või ta oli mingis mõttes nagu nende vanemate sugulaste suhtes arglik või ta nagu kartis ja pelgas. Seega ta nagu hoidis neist kõrval liig haubaklik või õliga haubaklik ja vot siis on vist tekibki niisugune tunne, et vot neid inimesi, kelle suhtes sa oled võib-olla hau paklik, kuigi sa oled võimu kandja, siis sa võib-olla väldid, kleit ja mõned ka neist suurvürstide Kestok kuidagi tunnetasid, nad olid ju ka küllaltki ju paljud inimlikud inimesed, nad tekitavad ebamugavad situatsioon, on nagu ise tõmbusid kõrvale. Vot nii tekibki niisugune huvitav vahekord. Ja muidugi selle kahe õukonna vahel need suhted, ma tõin enne ju mitmeid tehnik suhted halvenenud, miks perekond lagunema näiteks selle kahe õukonna vahel suhted tegelikult lõplikult ju murduvad. 1905. aastal viiendal aastal, kaheksandal oktoobril Vladimir Aleksandrovitš vanem poeg, kirju Vladimiri suurvürst Kirill Vladimirov, dž. Abiellub Saarilt luba küsimata eikellegi muuga kui oma lähedase sugulasega. Ja veel hullem, mis, miks see asi tekitab pahameelt see naine, kellega ta abiellub, maja käelena detaile meelde tuletama ja nad ei ole olulised, aga see on tsarinna ainsa venna lahutatud naine. Ja teeb ta seda siis, nagu ma ütlesin, Saarilt luba küsimata. Ja nüüd ta saabub, see kirju Vladimirov tagasi Peterburi ja nii tema kui ka see isa suur võõrssis Vladimir Aleksandrovitš loodavad, et peale noomimist saar annab andeks. Kirjo, Vladimir Horowitz on erakordselt oluline kujuvat nendest kõikidest suur vorstidest, seda nime tasuks meeles pidada sellepärast ja miks see probleem on neid niivõrd terav? Ta on trooni järeltulijate nimekirjas kolmandal kohal. Ja see on nüüd see mees, kes Venemaalt pääseb ja kirjuvad iimiorovitši järeltulijad siis kuni tänapäevani kunagi hiljem ta võtabki endale emigratsioonis, kui juba kõik ülejäänud lähedasemat troonipärijad on surnud ka imperaatori tiitli, nii et vot see kogu liin, mis tänapäevani kestab, muidugi siin on vaidlus, mõned väidavad, et see ei ole õige ja nii edasi, aga aga tegelikult otse õige liin, mis edasi läheb, ongi siis nüüdse Vladimir Aleksandrovitš ja 1905. aastal siis luba küsimata abiellunud seesama kirju Vladimir ovitš. Ja ta saabub Venemaale lootuses saada andeks koid, tsaar annab käsu läbi siis jälle selle oma õukonna ministeeriumi. Et kirju Vladimir olid samal päeval lahkuks Venemaalt. Nii et Vene muuks lüüakse ta Skinny ja teatatakse, et siis kui ta on nüüd sinna koha peale jõudnud, siis ta saab teada ka veel nendest ülejäänud karistustest, mis teda siis ootavad. Ja vot see solvab, sõdavad hinnar, Aleksandrovitš võib-olla isegi mitte see, kuidas poega karistatakse, vaid see, et seda tehakse temale no tema, mitte midagi ütlemata teda informeerita, ta on ikkagi tsaarile ju väga lähedal ja nüüd keegi talle minagi ütle, kuidas siis tema pojaga käitutakse, ta järgmine päev läheb tsaari juurde ja teatab, et ta ei saa enam tsaari teenida ja paneb siis maha oma ameti ja minu meelest oli siis tol hetkel Sankt Peterburgist Kaardiväevägede ülem või, või nii edasi. Ja väidetavalt siis selle taga selle tsaariotsuse taga ongi see solvunud tsarinna just selle oma venna ja, ja, ja kõikide nende asjade pärast. Ja vot see nüüd lööbki siis selle kahe õukonnavahelise lõpliku kiilu. Nii et siit ka siis need, need suhted ja neid tekib väga huvitav probleem, kui sellelt kirjud Vladimir otsus sünnib, tütar. Ja terav küsimus, kuidas siis nüüd seda tütart nimetatud, kes on nüüdse tütar abielust, mida tsaar siis tegelikult pole tunnistanud. Ja lõpuks no olukord on väga kriitiline ja lõpuks saar on sunnitud siis seda abielud tunnistama, kuid Venemaale ikkagi teda ei lubata. Ja Venemaale saab ta siis lõpuks loa tulla alles oma isa matustele, et niisuke siis vot see, see lugu sellesama sellesama trooni järel pärijaga, kes siis on selle liini andnud tänapäevani välja. Nüüd järgmine vend, see oli Aleksander, kolmanda vend ja siis tema, tema lapsed, kui meelde tuleb, järgmine vend oli Aleksei Aleksandrovitš. Tema sureb ka 1909. aastal Pariisis, oli kindraladmiral ja lahkub oma ametist peale seda, kui Vene laevastikku tabab suur katastroof Siimal Vene-Jaapani sõjas, no vaat kui kedagi huvitavat suurvürstid, siis Romanovite peretraditsiooni järgi oli Aleksei Aleksandrovitš kõige ilusam sellest perekonnast või vähemalt niimoodi mälestustes kirjutatakse nii, et, et siis võib üles otsida selle Aleksei Aleksandrovitš pildi ja vaadata, kuidas siis üks tõeline kõige kaunima romanalt välja nägi. Aga nüüd oma muljetest natuke rääkida siis kogu sellest suurest perekonnast ja ma arvan, et ma olen vist enam-vähem kõigi pilte näinud, on, on köige, üldse võib õelda, tegelikult vist ei tohi, aga no omavahel, ega neid ju keegi eriti pealt kuule. On niisugune nagu kõige tavalisem, kõige igavam nägu nagu kiuste Nikolai teisel või siis, kui ta on noor, siis suur vorstil, Nikolai Aleksandrovitš. Vaat kuidagi ei ole temas, vot seda suursugusust võivad seda pilku või, või, või midagi ei ole seal, vot seda, mis on praktiliselt kõikides nendes teistes nägudes olemas. Kui imelik sega ei paista aga olemas siis Aleksander kolmanda, järgmise venna juurde see oli Sergei Aleksandrovitš pealinna kindralkuberner jättis niisukese väga külma inimese mulje väga terava pilguga ja tema ja Nikolai teise vahel muuseas, sooje suhteid ei olnud jällegi tegelikult oleksid võinud olla, sest nad olid abielus, õdedel. Nii et tsarinnaõde oli siis suurvürst Sergei Aleksandrovitš naine ja muuseas, need õed said omavahel väga hästi läbi, nii et oleks võinud ja need mehed saada, aga, aga seda ei olnud. Ja tema saatus on ka üldiselt teada, ta langeb ju terroriakti ohvriks. Ja järgmine vend Pavel Aleksandrovitš ka huvitava saatusega veel. Kõigepealt abiellus Kreeka kuningatütrega. See oli väga õnnelik, abielunaise nimi oli Alexandra Georgiana ja neil oli kaks last suurvürstinna Maria Paulanna ja aasta pärast sünnib poeg Suurus twitteri Paulovitš, keda me mainisime niitori Paavovitš, kes siis osaleb Rasputini tapmisel peale Dmitri Paulowitzi sündi või praktiliselt siis samal ajal vürstinna sureb, suurvürstinna sureb. Ja lapsed jäävad venna juurte kasvatada sellesama Sergei Aleksandrovitš juurde, keda siis hiljem tapetakse tema naisel suurust hinnal sarjata Fjodorovna lapsi ei ole. Et see võtab siis need lapsed nagu enda kasvatada. Ja nüüd juhtub selle Pavel Aleksandrovitš Kelos nisukene, huvitav moment. Ta on perekonnas siis oma lastest eemal ja ta kiindub oma linna, suurvürst Vladimir Aleksandrovitš adjutandi naisesse. Seal on niisugune romantiline armastus, sõnaine lahutab tsaar abieluks, luba ei anna. Ka Pavel Aleksandrovitš neutroonile väga lähedane isa, vend onu, nii et selleks abieluks luba ei anta. Nad kihlovad salaja välismaal, ta jäetakse kõikidest ametitest jao, nimetatutest aunimetustest ilma ja jad samuti ei lubata Venemaale enam iialgi tulla. Ja loa Venemaale tulla saab ta siis peale venna tapmist. Nüüd tekib küsimus, mis aunimetus talle anda ja selleks, et ta saaks üldse ju ilmuda, kas või matustele. Lubatakse talle siis nagu kindraladjutandi munder, nii et selles kindraladjutandi mundris ta siis ilmub Venemaale. Ja peale pikka kirjavahetust saavutab ta ka selle talle, ta naisele antakse õigus tulla Venemaale. Nüüd tekib jälle küsimus, et millise kohase naine nüüd õukonnas võtab Olga Vladimir Rauna kellel oli vahepeal siis Baieri kuninga poolt annetatud krahvi krahvinna tiitel. Sest probleem on selline, et kuigi on olnud abielus ja allapoole, siis oma seda seisust pole ükski neist kunagi õukonda ilmunud. Ja neid tal lubatakse Sis õukonda ilmuda. Ta saab selle loa. Tan esimene siis nii-öelda väljaspool seda suurt ringi, seda tippringi, kes sinna sisse tuleb, aga vaadake, kui huvitav on niisugused momendid millistes nüanssides tehakse vahet. Suurvürst saab õiguse, et Ta isiklikult esitab oma naissis perekonnale mitte neid, ütleme siis ametnikud, vaid ta ise ja naine saab õiguse külastades õukonda, mitte kirjutada ennast siis. No ma ei oskagi öelda, külalisteraamatusse võiks olla eesti keeles, vaid ta siis oma visiitide puhul sinna õukonda visiitkaardi, et suur vorstimehel on õigus, siis nad ei pea ennast registreerima, ütleme niimoodi, Nad märgivad ennast ära lihtsalt visiitkaartidega. Ja nüüd naine saab siis ka selle õiguse kuigi ametliku mingisugust tiitlitega, mitte Milatele, ta on lihtsalt siis selle kindraladjutandi abikaasa, tema figureerib siis kindraladjutandi abikaasana, aga vot nii ta siis sinna sinna sinna tuleb. Ja esimese maailmasõja ajal ta on väga huvitav naine, muuseas loobub ta siis sellest saksa perekonnanimest. Mees kirjutab tsaarile taotlus. Ta ei saa seda nime kanda ja talle omistatakse või ta saab endale siis uue perekonnanime ühe oma kauge sugulase järgi. Kasakate Atamantaley tantsis vürstinna Paley ja saabki selle tiitli vürstinna ja minu teada on see vist ainus vürsti tiitel, mis Nikolai teise ajal kellegile omistatakse. Ja muidugi siis selle liinisuhted, nagu ma ütlesin, tsaariperekonnaga katkevad praktiliselt peale Rasputini tapmist ja peale seda, kui siis selles osaleb Pavel Aleksandrovitš poeg esimesest abielust otsazarnitiivitri Paulos, kellest oli juttu revolutsiooni ajal, muuseas ka arreteeritakse, naine püüab teda päästa, see Bale'i on, on väga aktiivne, väga niisugune tubli naine, see ei õnnestu, tal lastakse maha ka ka nende poeg. Ja Tal õnnestub kahe tütrega põgeneda Prantsusmaale, nii et tema on ka siis siis pääsenud. Ja neid veel võib-olla suurvürstid, keda võiks mainida täna läheb kuidagi niisugust väga pikaks loetavaks, aga no saaks siis kuidagi nendega ühele poole. Need on Nikolai, esimese lapselapsed, neid siis ütleme, Nikolai, esimene on vanaisa. Ja need on Aleksander, teise venna Konstantin Nikolajevitš lapsed. Nii et vanaisa, Nikolai, esimene ja isa on siis Aleksander teise vend, Konstantin Nikolajevitš j neist vanem on muuseas üks väga huvitav ja põnev lugu. See on Nikolai konstantiinovitš ametlikult kuulutatud psüühiliselt haigeks ja oma enamuse elust veedab Turkastanis siis Kesk-Aasias ja sealt surebki enne bolševike võimule tulekut seal täiesti ametlik versioon, tegelik põhjus on hoopis milleski muus. Ja väga ilusti näitab, seda, illustreerib seda, milline on seesama nagunii, võiks öelda suhtumine ja sama eetika, millest ma natuke eelmine kord rääkisime, nimelt ta saab hakkama noorest peast vääritu teo ka. Ja täpsemalt taastab öeld ikoonilt kodus briljandid, toon, mis on tema ema oma, mis on emale kingitud Nikolai esimese poolt ja kuigi on ema lemmik Sis jäädes vahele, toimub nii-öelda perekonnanõukogu perekonna kohus ja ta jäetakse ilma esmasündinu õigustest, mida see tähendab, suurvürstide on praktiliselt, see on nagu valitseja, need tal ta jääb ilma esmasündinu õigustes, ta jääb ilma kõikidest ametitest, kõikidest nimetustest ta kuulutatakse haigeks, sest seda häbi ei saa lihtsalt perekond tunnistada ja ta saadetakse, nagu ma ütlesin, välja välja, kus ta siis hiljem abiellub minu meelest ühe kohaliku politseimeistri tütrega ja elas perekonnanime all Vinski. Ja mitmed korrad taotleb siis luba kas või lubab Peterburi asuda seda luba ei saa, kuni surma. Nii et üks vääritut tegu, vot selles perekonnas ja lõplik karistus sina ei ole enam nagu vahel on jalgpallis kollane kaart ja siis punane kaart kohe punane kaar Pole mingit üldse küsimust, et vot väga tihti, aga nõukogude ütleme ajaloo teada, sest ma näidata kogu seda perekonda. Nonii, sihukeses valguses, kuidas sulitset ja mida tehti, loomulikult igasugust asju oli, ei hakka nendel pikemalt peatuma, aga no nagu näha, teatud astme vääritud teod leiavad ikkagi ühes karistusest, siin ei ole mitte mingisuguseid variant, siis oleks võinud ju kõike kinni mätsida ja kuidagi andeks anda või jumal teab, järsku eksis, järsku kasvab ümber järsku saabas ei, kuivana ta oli kui ta varastas. No ei oska seda täpselt öelda, ta on, ta on no ta on ikka noor Ta, ta peaks olema vist kuskil 20 ringis. Aga mitte nüüd niisugune laps, kes ei anna aru, mida ta teeb. Ma ei ole lihtsalt viitsinud temal rohkelt peatud teda uurida, sest järgmine mäng on veel põnevam vend, kellel tasub peatada ja kenasti tasemete lihtsalt rääkida, keda võib täiesti uurida, selle mehetegusid seal siis nüüd sa keskmine vend, kes saab endale siis nüüd esimese venna õigused saanud, Konstantin Konstantin oli erakordselt põnev kuju. Kuulus luuletaja, tuntud luuletaja, ta on ikkagi, kuigi loomulikult nõukogude ajal temast üldse juttu taan ikkagi tolle aja Venemaa sisuliselt esimese kaliibri luulet. Mees, kes kirjutab siis initsiaalid all Kaaerr muuseas, abielus oli ta Saksamaa ühe printsessiga ja neil oli üheksa last peres. Ja ongi kirjutanud ka väga põneva vihiku päevikuid või ütleme siis niimoodi 64 vihikut on need tema päevikud ja need on erakordselt põnevad, kusjuures muidugi on rikutud täielikult oma testament sellega, et ta kirjutab, et tema päevikut tohiks avaldada alles üheksandat aastat peale tema surma, aga minu teada neid esimesi tükke sealt juba avaldati 38. aastal ja mitte lihtsalt tervikuna, vaid võttes välja sealt kõike, mida oli vaja, et näidata jällegi seda tsaariperekonda teda vastavas valguses, nagu siis soovi. Nii et sellega on tema neid neid asju rikutud ja sureb ta 1915. aastal. Nii et seda krahhi ta pealt ei, ei näe. No mida temast võiks öelda, pikalt ei jõua lihtsalt tal peatuda. No võib-olla seda, et näiteks tema sünd, et oleks teada, mis sündmus on suurvürsti sünd näiteks või ütleme, tema ristimine tema ristimise puhul lüüakse köiti Peterburi kiriku kellu lastakse kahurist 301 pauk. Vaat see on siis suur Eestis 300 301 ja see on mul hästi meeles, on 301 pauku siis tema, tema sünnipuu. No ta on, Vene Teaduste Akadeemia president on teinud tohutult palju selle jaoks ära, ta on korraldanud sisuliselt Puškini juubelit, ta on korraldanud selle, et seesama kuulus Mihhailovski, kus on väga paljud käinud omal ajal Puškini seotud paikadesse, ostetakse riigile Puškini matmispaik riigikaitse alla, nii edasi. Ta on kirjavahetuses tolle aja väljapaistvamatel tegelastega, Dostojevski fetno, neid nimesid, Tšaikovski ja nii edasi. Ta on tõlkinud Hamleti. Ta on kirjutanud Halletele kaheköitelise kommentaarid, mida peetakse tänapäevani väärtuslikeks. Ta on kirjutanud muuseas väga huvitava huvitava näidendi luules Juudamaavalitseja näidendi, kus laval kas otse või kaudselt ei ole. Probleem on selles, et laval on kristus, mis tolleaegses Euroopa traditsioonis on täiesti lubamatu. Näidendi, mille sinod pühasin, ootab ära keelata kuid ei julge, kuna tegemist on niisuguse kaliibrigamäega, kusjuures tsaar jagab sinodi seisukoht ja lubab seda mängida siis nii-öelda asjaarmastajate ütleme, truppides ise mängib peaosi, ise mängib Hamletit mängib muuseas ja seda ei arvata mitte näidet lipitsedades, mängib fantastiliselt erakordselt tänal mees, vot lihtsalt ei jõua temaga pikemalt peatuda. Ja nüüd on ilmunud ka vist esimene raamat, põhjalikum raamat tema elust, tema loomingust. Kui nüüd keegi natukene asja vastu huvi tunneb, siis tuleb välja, et väga paljud Tšaikovski romansid on tema sõnadega aga millest ju ka üldse vahepeal ei räägitut. Poeg saab talannad 1000 surma esimeses maailmasõjas müüakse lasta ja mis on veel huvitav, et üks tema tütar minu teada Olga veel vist kuskil 90 no vähemalt kolmandal-neljandal aastal elas, New Yorkis jääb küll üsna kõrge, see aasta oli vist sündinud 1906, aga aga vähemalt elus ta oli, nii et vot see on siis nüüd see et keskmine vend Konstantin konstantiinowitz näiteks üks väga huvitav, huvitav ja, ja põnev, põnev mees, tema suri siis nagu ma ütlesin 1915. Nii et ta oli väga nõrga tervisega ja väga palju aega oma elust veetis üldse Lõuna-Euroopas, ütleme Itaalias, Prantsusmaal lihtsalt tänu sellele, et tal olid kopsud nõrgad ja kui vaadata tema pilte, siis ta on ka niisugune hästi kõhn ja veel, mis neid konstantiinovitšinid eristab. Kui te vaatate, võib olla suurvürstide pilte ja ei ole nime seal, siis Konstantin hoidsid, on kõik hästi pikad. Ja neil on ka hästi-hästi pikad kaelad, mis annab neile nagu eriti nisukest suursugust, väljanägemist. Nitro Konstantinoopolis, no ta ei ole eriti mitte millegiga ajalukku läinud, aga ta tegeles peamiselt hobusekasvatusega ja oli siis ma nüüd seda täpselt seda ametit ei oska nimetada, kas ta oli siis kogu Venemaa, ütleme selle hobusekasvatuse ülem aga see võib-olla täna päeval kõlab väikese ametina, aga kui meelde tuletada, mis osa on hobusel mängida tolleaegses elus, siis see on ikka küllaltki tähtis amet. Lastakse kamp, kuigi kui nii mõtled, no suurussõitu, millega ta siis nüüd on tegelenud hobustega ja nii edasi, aga ta on ka üks neist, kes siis PetroPaoloski kirikus lastakse, siis ma vist 19. aastal kas ei olnud isegi 15. jaanuaril koos veel kahe suurvürstiga, nii et see on siis niisugune niisugune nende, nende meeste saatus. Veel suurvürst, võib-olla huvitavaid, keda tasuks mainida. Nikolai Nikolajevitš, see on nüüd see mees, kes on vene vägede ülemjuhataja pikka aega esimeses maailmasõjas, mees, kelle roll on küllaltki nisukene ola omapärane, viienda aasta revolutsiooni ajal, tema käitumine ja tema niisugused katsed tsaarimõjud, ta üsna närviline ja võib olla veel üks moment, mis tema puhul. No ma ei oska öelda, on see negatiivne, ei ole see negatiivne ja see on hoopis hilisemast elus son, tegutsemine emigratsioonis, tema on ka üks suur vorstidest, kes pääseb yks suhteliselt vähestest ja tema on nüüd see mees, kes ei tunnista siis sellesama venna, kellest me rääkisime, et ainult suurvürsti, mitte tema vennal, vaid ei tunnista siis tema eesõigusi troonile. Selle kirju Vladimir Hovitši ja moodustab nagu niisukese konkureeriva, ütleme, õukonna või konkureeriva liini ja vot seega tekib ka emigratsioonis on nendel aastatel ütleme, kahekümnendatel 30.-ga nagu vähe siis selle manarhistliku tiiva vahel, et kes siis pooldab kirju Vladimir Oridži, mis oleks nagu õigem. Ja kes siis Nikolai Nikolajevitš eriti väga paljud, ütleme ohvitserid, kes teenisid, tema algas, mäletasid teda siis sõja päevil. No millega ta võib-olla on ajalukku läinud nagu kedagi natuke huvitab, ta on suur arhitekt olevat siis ise joonistanud näiteks oma talupoegadele majade plaane. Nii et talupojad ehitasid siis nende plaanide järgi siis endale maju ja teine suur hobi ta olevat olnud niisugune väga hea kitsede arendaja. Ta olevat siis ühe niisukese kitse, mardi väga piimari ka või, või väga rasvase piimaga arendanud ühe halli kitse olevat siis isegi kui vahepeal puhkusel käis, siis näiteks sõjavate toonud siis selle oma kitsad aretatud kitsepiima, et kõik saaksid siis seda seda proovida. Nii et vot see on siis suurvürst Nikolai Nikolajevitš ja vanem vend Pjotr Nikolajevitš, haige tal mingit võimuambitsioon ei olnud, aga nende kahe venna puhul on oluline, võib olla mainida veel seda, et nende naised on väga olulised ja nende naised on õe ja vaat need on siis need niinimetatud Tšerna kooria, printsessid Britcherna kooria vürsti tütred. Miliidse ja näed, neid ei tule teise nimi järsku meelde, aga see ei ole oluline. Vot need on need, need müstikasse kalduvad õed, kelle juures siis kodus toimusid kõikvõimalikud spiritalistlikud seanssid. Ja kelle kaudu siis õukonda lõpuks jõuab ka Rasputin. Nii et selles mõttes on see küllalt küllalt niisugune oluline liin ja viimased suurvorstid, keda jõuaks veel mainida ja siis ongi peaaegu nendega kõik, need on niismi hajulovitši. Need on Mihhail Nikolajevitš pojad, neid oli kuus, kuid üks suri siis noorest peast. Neist võib-olla huvitavam, Nikolai Mihhailov vitš vanim, tan, väga terav Rasputini kritiseerija, üks koht, kus ta seda tegi, oli Jahtklubi Kuulus Peterburis enne revolutsiooni, kus siis käis koos kuldne noorusjahtidega sõitmas jahtklubi, seal ta esines siis niisuguste väljakutsuvat sõnavõttudega tänu sellele Imparaat rinnad teda ei sallinud ja ta veel enne siis lõppu saadetakse välja Lõuna-Venemaale. Kuna tema ongi just ka selle kirja üks initsiaatoreid, siis suurvürstide kirja initsiaator järgmine vänd, Mihhaiu Michaelavitš, tema oli siis abielus. No see oli vist aastal 1891 jällegi siis allapoole seda oma oma taset ja Venemaale ta enam ei ilmunudki, nii et ta oli Venemaalt lahkunud ja, ja elas, elas välismaal. Ja kolmas vend oli Georgi Michaelavitš taliabiellus Kreeka printsessiga ja tal oli niisugune ülesanne, esimese maailmasõja ajal ta pidi mööda rindeid ringi sõitma, jagas siis medaleid ja, ja ordeneid küll. Tore. Ma olin niisugune tore ülesanne. Neljas vend, kui nüüd Aleksander Michaelavičistan küllalt oluline, sest ta oli abielus tsaari, teise ühektseeniaga ja oleks võinud ka niisugust küllaltki olulist rolli õukonnas mängida. Lisaks talid Saaril lapsepõlves sõber ja tema hobi oli lennundus, nüüd peab hästi ruttu kõigist rääkima, muidu ei jõua nendega lõpetada. Tegeles ta lennundusega, pääses Venemaalt, sattus ka kuidagi mõistikas, pidas hiljem loenguid emigratsioonis, lootes niisukest müstiliste ebamaiste vahenditega siis kukutada bolševike Venemaal ja tema loengud olid väga populaarsed, niisugune huvitav mees ja, ja huvitav kuju. Ja viies oli siis Sergei Michaevavitš. Temast ka eriti ei jõua pikalt midagi rääkida ja võib-olla viimane põlvkond, et nende kõikidega nüüd lõpetada, see oli siis niinimetatud kolmas põlvkond ja sinna kuulus siis imperaatori vend kolm Vladimir Aleksandrovitš poega, Pavel, Aleksandrovitš poeg ja üheksa siis neid tro juurat nõiad, kelle siis need vanavanemad olid lähedased sugulased ja vot neil ana siis seda tiitlit suurvürst suurust ei olnud, nii et neid kutsuti nagu teisiti. Ja neid vast veel neist olulisem, vot sellest liinist tantsis Mihhail Aleksandrovitš seal siis tsaari noorem vend, noorem vend, kes oli tast 10 aastat noorem. Ja sõja ajal juhtis ta niinimetatud metsikut Kaukaasia diviisi. Ja näiteks Witte oma mälestustes rõhub mitu korda, et kui situatsioon oleks olnud teine ja kuidagi oleks teda toetatud, Saariu pärandab võimu talle, mitte oma pojale, kelle tervis seda ei luba, nii, nii väitsid arstid vaid siis vennale, võib-olla oleks saanud ka ka vennast valitseja teises situatsioonis näiteks viitel peab teda hoopis tugevamaks ja perspektiivika maks, kui siis Nikolai teist ennast. Kuid tagasi tapetakse bolševike poolt ja vot sellest põlvkonnast võib olla siis niisugune veel huvitav mees on suurvürst Andrei Vladimir Iljitš ka pääsenud ja väga mitmed tegelased oma mälestustes räägivad, et ta on üks vähestest suur vorstidest emigratsioonis, kes suudab poliitikas orienteeruda ja saab aru, mis toimub. Ja siis on veel need mõned siis nendest vendadest, aga no nende nende roll on, on väga-väga väike ja enamus neist siis bolševike poolt tapetaks. Vot see on nüüd see suur pere, kes käib ka hiilgeaegadel koos ainult tegelikult ametlikel vastuvõttudel, mingit intiimsust Saaria oma lähedaste sugulaste vahel tegelikult ei ole ja mida aeg edasi, seda suuremaks muutub siis lõhe tema ja ülejäänud perekonna vahel. Ja kui nii võib öelda, siis niisugust perekondlikud tuge nendel oma elu viimastel aastatel ja viimastel kuudel viimastel nädalatel, rääkimata siis viimastest päevadest tal ei ole. Et isegi mõned nendest suurvorstidest, noh, kui nii võib uskuda mõningaid mälestusi sisuliselt tunnevad rõõmu, see on võib-olla vale sõna, aga, aga neil ei ole ka tilkagi kahju, et tsaaril niimoodi läheb kuni mingi mingi staadiumine. Nii et see on siis selle suure ja huvitava ja põneva perekonnalugu ja saatus, mis siis väga paljude jaoks lõpeb siis kas Petrabaulaski kindluses nagu siis tsaari perekonnal, siis mahalaskmisega mujal või siis emigratsioonis.