Tere hommikust, Rõõm on taas kohtuda Vikerraadios David Vsevioviga. Eelmisel korral oli pikalt ja põhjalikult juttu suurvürstide suguvõsadest. Aga täna me jääme ikka sinnasamasse sajandivahetusse ja ikka õukonda jääks õukonda, aga võib olla suurvürstid ja need nimed. Ma pärast hakkasin mõtlema, et võib-olla tõesti väsitasime kõik kuulajad ära, sest lõpuks orienteeruda nendes Nikolai Nikolajevitš, sest siia Aleksander Aleksandr otsides on üsna keeruline ja kuulasin ise pärast lindist ei ole midagi segamini ajanud, aga niisugust suuri vigu vist vist ei tekkinud, nii et enam-vähem peaks olema nendega tõesti ühel pool ja täna võiks siis vaadata võib-olla seda keskkonda, seda, mida võiks eestikeelse sõnaga nimetada õukonnaks. Ja see on Venemaa pooljuga ja huvitav, sellepärast et vähemalt viimase sajandivahetuse nool aastatel ka siiapoole või sinnapoole peeti ikkagi Vene õukonda tollaaegse Euroopaga. No võiks ka öelda maailma hiilgavamaks õukonnaks. Ja need asjad, mis on no mingil ajal olnud hiilgavamad või esimesed numbrid, neid tasub natukene vaadelda ka. Nii et sellepärast ma pakuksin küll tänase teemana välja siis õukonna. Ja kui otsida kuskilt eeskuju, siis midagi tekkinud tühjal kohal, siis vene õukonna jaoks ikkagi niisukeseks malli andjaks on aps, purgid ja need õukonnad, sealt on väga palju siis võetud malli ja võib-olla veel üks oluline asi, millest vanasti poleks olnud mõtetki rääkida, aga tänapäeval me kõik räägime, selles on see suur ekvivalent, millele annab ju taandada sisuliselt peaaegu kõik ja see on nimelt raha. Kus siis suur õukond saab raha ja neid selleks, et õukonda üleval pidada, on kolm rahalist allikat. Esimene ma püüan nüüd nad kõik järgi mõõda meelde tuletada, üles lugeda, esimene on siis riigieelarve. Nii et riigieelarves on kohe eraldi rida, mis näeb ette paari tooni järeltulija ja tsarinna õukondade ülalpidamist, nii et saan kohe riigieelarveline rida, kuhu on siis riigi, ütleme, dist eelarvest raha eraldatud, see on siis esimene allikas. Teine allikas on maad. Ja kaudselt me natukene sellest eelmine kord rääkisime, kui sellel neljandal põlvel võetakse need sisuliselt maad ära ja need sissetulekud nagu lõpevad. Ja vot see süsteem on alustatud juba Peeter Esimese poolt, nii et sisuliselt kõikidel suur võrstidel tsaari perekonnal on oma maad ja iga suurvürst sündimise hetkel saab siis nende maade pealt 280000 rubla aastas küllaltki suur summa. Ja idee on selles, et nagu vabastada siis riigieelarvekoormas lisakoormast ja hoida siis õukonda üleval ühe allikana nendest tuludest, mis siis tuleksid maade majandamisest, nii et siin on ka väike niisugune idee õpetada siis hästi vähendama ja sealt need tulud tulevad ja need tulud on küllaltki suured, nii et enne revolutsiooni siis vahetult arvati umbes, et nende maade väärt, kus on kuskil 60 miljonit rubla. Nii et need oli küllaltki edukalt majandatud ja see on nüüd see teine allikas. Ja üks allikas vahepeal, mida ma ei maininud, vaid, mida tuleb ka silmas pidada, mõned ju õukonna liikmed ka mõned suurvürstid on ju pööraselt rikka nimetame siis seda nende enda rahaks lisaks siis neile ja kolmas allikas on otseselt siis raha, mis on eraldatud tsaarile või nagu tol ajal seda nimetati tsaari kabinet, tsaarikabineti, raha ja sealse käes on siis peamiselt tsaari isikliku omat, näiteks tsaari isikliku omandi hulka kuulusid ka väga suured kulla ja vääriskivid kaevandused Venemaal. Nii et see on siis nüüd need allikad, mis siis aitasid seda õukonda üleval pidada. Üsna paljud oli ikkagi riigilt üsna palju, sisuliselt on see ju köik, no raske nüüd öelda, need põhimõtteliselt ta ongi ju riikluse sümbol, kõige olulisem sümbolsaar, õukond, perekond, nii et on ka loogiline, et neid ka riiklikest vahenditest üleval peetaks. Ja need koguse õukond on jagatud, kui nüüd võiks nii nimetada, vot siin on küllaltki palju niisuguseid probleeme ja paugupealt võib-olla kõik õiged sõnade vasted eesti keeles ei tule meelde ka. Aga no võiks nii öelda, et nad on ametid ja nimetused, võimalikud ametid, mida kantakse siis ütleme, aunimetused, need on siis jaotus ja juhib kogu seda õukonda, mees, keda me oleme juba maininud, son õukonnaminister, solid, Kuu aega pika-pika perioodi, siis graaf reederiks juba revolutsiooni aastatel, siis küllalt vanamees, no ma täpselt ei mäleta, aga aastal kuskil 1917 peaksid olema ligi 80. See on siis tema juhtida ja õukonnaameti nüüd need ametid on jagatud, ütleme, kahte klassi või kahte gruppi ja seisu ka. Näiteks 1908 oli esimeses grupis, ütleme, tähtsamaid ameteid, 15. Meil on ainult siis nisukesed, nagu nad tulevad jälle vene terminit. Tähendab loomulikult nad on laenatud, aga, aga vene keeles on ta siis Rober, näitas Koff, Marshal, oober, jääger, Marshal ja teised analoogilised ametit. Ja nüüd teises grupis on 134 inimest, need on siis natukene väiksemad ametid. Siis oli veel. No ütleme, 86 inimest, kes täitsid väga konkreetseid ülesandeid, nende hulgas oli näiteks imperaatori teatrite direktor, Ermitaaži direktor, sedasorti ametikandjad siis näiteks õukonnas veel 22 vaimulikku 38, meedikud ja 150 inimest olid, kes kandsid kõikvõimalikke sõjalisi auastmeid igasugused siis niinimetatud sõjamehed õukonna juures, kui nii võiks seda nimetada. Ja veel oli 260 kõikvõimalikku ütleme jällegi eesti keeles õukonnadaami ja daami, kes olid autasustatud Püha Katariina ordeniga, need olid tol ajal 66 ja need kuulusid ka õukond. Ja nüüd, kui kõik need asjad kokku võtta, siin midagi nüüd jäi vahele, aga see üldsumma on küllaltki oluline. Kui keegi seda täpselt tahab teada, siis nendel aastatel tsaari impeeriumi õukond koosnes 1543-st inimesest, arv jääb hästi meelde viis, neli, 3543 inimest on siis arv, mis moodustab õukonna õukonna siis Tsaari-Venemaal ja vot see on nüüd see siis seltskond või see inimeste ring, kes näiteks ei või abielluda ilma tsaariloata. Nii et nad on nagu teatud mõttes. Perekonnaliikmed on vale sõna perekonnast me eelmine kord rääkisime, me teeme isegi selle arvu 29 mees sost liinis, mis moodustavad tsaariperekonna, aga nad on, ütleme siis niisugused suur perekond vahel. Me kutsume kuidagi niimoodi seda ringi, nii et see on siin veelkord ütlen 1543 inimest ja neid igal siis ametimehel on seal loomulikult oma munder, nii et see pilt näeb väga ilus välja. Ja nüüd me hakkame juba jõudma kuskile nii kaugele, kus me peaksime kasutama seda ajaloo, teaduse olulisemat argumenti, millest me vist ka kuskil alguses rääkisime, mida ma alati loengutel kasutanud, see on argument, pange silmad kinni ja kujutage ette, nii et nüüd tasub panna silmad kinni ja kujutada ette 1543 inimest plussis, tsaariperekond, plussist, suurvürstid, plussis, teised ametikandjad, köik erilistes mundrites ja näid mundreid, on siis neli varianti, nagu ma ütlesin, see on pallimunder pidulik, tavaline ja reisi, nii et vastavalt siis korraldusele ilmuvad siis kõik kohale, kas siis palli tavalises pidulikus reisis rei reisirõivastes, need see on, et see pilt ja loomulikult mida kõrgem on amet, seda rohkem on mundril kulda. Nii et kui vaata need kätte mõni pilt või kuskilt satub albumil mingisugune foto vanast siis õukonnas tsaariaegsest õukonnas, siis te võite näha, et mida lähemal seisab see mees tsaarile, seda uhkemas mundris toon seda kuldsem, seda kuldselt teda säravam, seda läikivam ta siis on. Muidugi, paljude nende ametite nimetused on pigem ajaloolised, tähendab, nad ei ole võib-olla ka sajandivahetusel enam seotud otseselt nende ülesanne, et ega keegi neid ei täida, kuid eriti pidulikel juhtudel sümbol poolselt näiteks ka neid ameteid täidetakse võib-olla näitena, mis tuleb meelde, no ütleme, oober Horshnaidev järgneb siis pidulikul, ütleme, kroonimise lõunasöögil nendele roogadele, mida siis tsaarilauas serveeritakse. Keegi, kelle amet on, ütleme, seisneb selles näiteks noor staal meister, kes peab siis nagu aitama tõlda, istuda, see teeb võib-olla seda mingisugustel pidulikel paraadidel või väljasõitudel. Nii et kui kuigi need nimetused on tihti ajaloolised, siis mingisugustel tseremoniaalsetel niisugustel sündmustel kada täidavad need inimesed neid funktsioon palli rõivastes ja pidurõivastes on üsna lähedased, aga pidu on seal rohkem, siis sellises paraadlikus pidu on pigem pidulik kui pidu peo mõttes, nii et pallimat ballirõivaste juurde tuleks eraldi pall on täiesti eraldi niisugune osa sellest suurest tseremooniast. Aga mis üldse puudutab tseremooniat, siis muuseas Nikolai, teine ja ka tema isa Aleksander, kolmas eriti nendest reeglitest kinni ei pea või ütleme niimoodi, see ei ole nende jaoks kõige tähtsam etikett, etikett seal nende jaoks oluline erinevalt näiteks siis vanaisast lapse rida segan, aga ütleme Aleksander teisest, kelle jaoks etikett oli erakordselt oluline. Kes isiklik kuldpidas väga tähtsaks, et kõik punktid on absoluutse täpsusega täidetud, siis Aleksander, kolmas ja Nikolai teine seda niivõrd oluliseks ei pea. Ja vot kui nüüd tulla siis nende tseremooniate juurde siis vast üks olulisem on siis jällegi raskesti eesti keelde, tõlgitakse, on võssa, Tšaš vihot. Noh, see oleks nagu, nagu infot on sell, kes on välja, tuleks, on mingi käik seal mingi rongkäik või no on ristikäik, kes on midagi siis sellist, kus mingisugune tseremoniaalne Algne nisukene kolonn väljub, kus punktist ütleme A punkti B. See on need väga pidulik üritus ja ta on jaotatud siis suureks võhodiks ja väikseks vihodiks. Ja kui on tegemist suurega sisse, on kohustuslik kogu õukonnale. Jällegi me võime ette kujutada seal paraad rõivastus, vot sel puhul, kui siis väljub tsaariperekond kõik suurvorstid veel 1543 inimest ja veel siis igasugused auvahtkonna moodustavad siis mingisuguse niisukese võiks öelda rongkäiku ja ikka nii, et kõige teenekamaide tähtsamad kõige ees. Loomulikult see on väga kindel järjestus. Ja väike meeste puhul on siis osavõtt kutsetega. Spetsiaalsed kutsed, erilised isiklikud kutsed, mis siis saadetakse, et siis inimesed saaksid nendest osa võtta? On, nimetatakse neid just nimelt võhoditaks, sellepärast et tavaliselt ta märgistab just nimelt tsaaritulekut, ütleme, sisemistest ruumidest peamiselt kirikusse nano suurtelt, ütleme kiriklike pühade pool toimuv nisukene paraad paraadmarss, paraadrongkäik jaa, tavaliselt siis talvepaleest jällegi paljud on, on teda näinud ja võib ette kujutada. Talvepalees koguneb siis tsaariperekond pool tundi enne seda paraadi Malachi hiit saali, kuhu muuseas ei pääsegi tavaliselt mitte keegi peale tsaariperekonna. Ja väljaspool toimub siis üldine õukonna rivistumine ja kui õukond on nüüd enam-vähem paigal, siis Malachi saali astub seesama õukonna minister Frederiks kannab tsaarile, et ja peale seda hetke võtavad sisse positsioonid ka suurvürstid ja suurust hinnad ja moodustavad siis omaette niisuguse väikese rongkäigu ja vot seal nad seisavad ka vastavalt sellele, kes kui lähedalt troonile on ka eelmine kord, kui me rääkisime suurvürstide, siis me mõne puhul mainisime tarneid number, seerianumber, see ja leid, vot just nimelt selles järjekorras siis suurvürsti seisavad, muuseas, esimese paari moodustab mitte tsaari ja tsarinna vaid saar ja tsarinnaema. Ja teises paaris on siis alles Aleksandra Fjodorovna õukonnaminister seisab nüüd tsaari kõrval, Agas paremal pool ja üks samm tagapool ja neid tema taga seisavad siis kõikvõimalikud, ütleme auvalve, vot kõik need, ma nimetasin 150 realist, niisugust aunimetus nõuab igasugus kindral adjotandid ja ja Fligel adjutandi jäävad need siis seisavad seal järjekorras ja peale neid tulevad siis paarikaupa ülejäänud käigust osavõtjat. Ja tava on nüüd selline, et saar võtab osa sellest pidulikust rongkäigus mingisuguse väeosa mundris polgu mundris ja traditsioon on järgmine, tal on seljas kas selle polgu munder, kes kelle ütleme näiteks täht päev juhuslikult langeb kokku selle suure paraadiga, siis ta on loomulikult selles mundris või on ta selle väeosa mundris, kes parajasti kannab valvet talvepalees, see variant on ka olemas. Või on ta siis nende polkude mundris, kus ta on ise teeninud, sest me ka natukene rääkisime, kui ta teenis nende oma vanemate sugulaste suurvürstide alluvuses, vot siis ta tihti võib-olla ka selles mundris. Kui nüüd on osavõtjad needsamad õukonnaametites olevat sõjaväelased, siis nemad on just nimelt kogukonna mundrites, aga mitte nende väeosade mundrites, kuhu nad tegelikult kuuluvad. Nii et vot see on siis suur ülesehitus. Daamid, meie seas on ka kindlasti mõned naiskuulajad, daamid on niinimetatud vene kleitides schleif Figa son valge atlasest kleit, õlad paljad ja taga on siis punane sametist schleif, mis on kaunistatud kuldse tikandiga. Suurvürst hinnad on samasugustes kleitides ja surnust hinnade õuedaamidel kond eri värvis Leifid vastavalt siis ka rangetele ettekirjutistele need põhimõtet tavaliselt on võimalik siis nende järgi määrata, kes siis kelle juurde kuulub, millise suurvürstinna juurde ta siis kuulub, need otse näkku vaadates ei näegi otse näkku vaadates, jah, seda võib-olla kohta hierarhias paika ei pane, aga näiteks sellesama schleif värvi järgi on seda võimalik teha ja kutsutud daamid võivad olla mitte valgetes kleitides, aga lõige peab olema täpselt samasugune. Lõige oli. No mina ei oska neid kleitide lõiked kirjeldada, aga ainus, mida ma võin öelda, et õlad on paljad, niisugune nagu tollaaegne mood seda ette ette nägi, pikad kleidid, nisukesed tõesti tallesse ja, ja alt siis üsna nisukesed laiad. Nii enam-vähem see välja nägi ja nüüd siis väljutakse sealt järgmisesse Malachi saali võimala hiidsaalist ja siis sealt edasi kontsertsaali ja kontsertsaalis siis tavaliselt saar võtab vastu nende inimeste tervitused, kes sinna on lubatud. Nüüd see kõik on kindlalt paika pandud. Järgmisena liigutatakse Nikolai saali ja vot seal Nikolai saalis tervitavad need siis kogu seda rongkäiku kaardiväe ohvitserid, sinna lubatud kaardiva ohvitserid. Ja muuseas nende saalide ja vist oli see just nimelt Nikolai saalis on Balkani rõdud, kus siis on ka korrespondendid, ajalehtede korrespondendid, jällegi unustame tihti ära ka seda nähtust tänapäeval niivõrd palju räägitud vahekorda õukond, ajakirjandus siis ka tol ajal kõikide nisukest suurte sündmuste juurte on lastud ja kutsutud ajakirjanikud. Omandivahetus on ilmselt siis see aeg, kus no õukonnad, ilma ajakirjandus, et ta läbi ei saa, need suhted on väga keerulised tol ajal nad loomulikult ei ole niivõrd keerulised ja niivõrd võib olla traagilised, kui, kui tänapäeval aga, aga see liin juba töötab, niiet ajakirjanduses kajastuvad siis seda sündmust ja kirikus lubatakse siis ainult perekonnaliikmeid ja väga tähtsaid õukonnategelasi. Ja vot need seda kirjeldatakse, kui nüüd nende rongkäikude kõige tüütumad aega ja eriti nisukest rasket aega ka kõikvõimalikele inimestele, ametnikele, kes siis selle tseremoonia eest vastutasid, sest nemad pidasid, pidid nüüd jälgima, et need ütleme jäänud 1500 inimest siis väga kõvasti ei räägiks omavahel tol ajal ei jookseks laiali ja oleksid iga hetk valmis, siis kui tsaar ja lähedased väljuvad kirikust moodustama siis uuesti kindlasele, järjekorraga rongkäigu, et tulla siis siis sinna tagasi ja no on teada näiteks, et kogenud õukondlased teadsid väljapääsu tagavaratrepile, kuhu siis oli moodustunud niisugune salajane suitsutuba. Et seal tehti siis nii kaua suitsu, kui tsaariperekond oli siis kirikus ja muuseas on teada, et ka mõned suurvorstid salaja siis kuidagi hiilisid kirikust välja ja liitusid selle seltskonnaga, kes suitsu tegin, nii et seal oli siis niisugune väikene salakohakene ja kord oli või tava oli selline, et nende rongkäikude ajal tööasjus või mingitest olulistest asjadest ei räägitud. Kuigi esimesel pilgul võisid seal ju kokku saada inimesed, kellel on ju vaja teineteisega mingeid asju ajada, siis komme oli selline, et seda ei tehtud, see oli nagu niisugune üldine reegel. Ja tagasiteel kirikus siis jällegi kontsertsaalis Saarile esitleti uusi õukonna daame, jaga diplomaatilist korpust ja see on siis nüüd see hetk, millega siis need pidulikud rongkäigud lõppevad. Teine võib-olla isegi olulisem niisugune üritus oluline just nimelt selle tseremoonia tähtsuse aspektist olidki needsamad pallid, milleks siis meil teiega on, et teised rõivad või komplekt määratud kindlaks määratud komplektid olemas õukonna jaoks, kus loomulikult ja esimene hooajaball tavaliselt toimus Nikolai saalis ja selle palli osavõtjate arv on umbes 3000. No nüüd on kõigil võimalus võrrelda siis kasvõi neid nende pallidega, mis meil toimuvad, ütleme vabariigi aastapäeva puhul ja selle külaliste arvuga. Nii et Nikolai saalis on siis ballil 3000 inimest. Pallil kontsertsaalis on 700 inimest ja pallil Ermitaažis saalis on 200 inimest. See nüüd ei tähenda seda, et ball toimub ainult seal saalis, vaid see on nüüd selle järgi, milline saal on ette nähtud tantsuks. Tähendab pall on loomulikult hõimaka, teisi ruum, aga need andnud siis palliks ette nähtud saalid ja saali suurus määrab siis külaliste aru. Väiksemad saalid lihtsalt on siis selle põhjuseks, et saab kutsuda ainult kas 700 või 200 inimest ja Nikolai saalis ball toimub vaid kord aastas. Et üks kord aastas on siis saal ette nähtud palliks, seal on ka kogu diplomaatiline korpus koos perekondadega ja ka kõrgemad sõjaväelased, ohvitserid koos abikaasa ja tütardega. Nii et siin on siis suur tütarde eelispoegade ees, poegi ei kutsuta, tähendab järeltulijad või kui nii võib öelda, meesliinis võivad sattuda Nikolai saali ballile ainult tänu oma teenetele, aga abikaasa ja tütred võivad seal olla ka, kui siis abikaasad ja kui tütred ja nendele pallidele on ka kutsutud, siis kas on õige sõna tantsitajateks või noored ohvitserid ja seda tavalist kavalerid kavalerid ja seda tavaliselt ei tehtud mitte personaalselt, vaid vastav käsk anti mingile kaardiväepolgule siis arvuline korraldus eraldada, ütleme, palli nendeks kavaleerideks niisugune arv siis noori kalandseid, ohvitser ja noh, seda ei pidanud täpsustama, et nad kalanced peavad olema ja tantsida oskama, sest seda oskasid kõik kaardiväe ohvitserid Ühelgi kaardiväeohvitseril polnud loomulikult mingeid probleeme, kuidas ta pidi niisukesel pallilt käituma. Ja kuna vaata, kui palju siis inimesi parajasti näiteks pealinnas on tol hetkel kui pall pidi toimuma, siis kutsed saadeti juba varakult kaks nädalat enne palli ja inimesed pidid siis ennast noh, ütleme registreerima, kas nad on tulijad või nad ei ole tulija. Nüüd ma enam täpselt ei mäleta, või oli sisse registreerida kaks nädalat varem või noh, see ei ole oluline, igatahes toiming pidi toimuma varem, nii et nii ei olnud võimalik, et sa viimane hetk saabusid ja neid siis automaatselt läksid pallil, see kõik pidi olema varem paika parka pandud. Kas see palli toimumisaeg oli juhuslik või oli see ka näiteks aasta algul? Ei, need olid kindlad ajad. Pallid toimusid ikkagi kindlal ajal, mitte juhuslikult. Ja muuseas näiteks vanad olijad teadsid igasuguseid nisukesi noh, kirjutamata reegleid, näiteks sellel samal Nicolaeski pallil, daamid ei noh, see ei olnud see koht, kus demonstreerida viimase peal tualett. Tähendab, vanad käijad seda ei teinud, sellepärast et peeti niga laeski saalis toimuvat palli liiga tihedaks palliks, kui nii võib öelda, rahvast oli liiga palju, tähendab liiga palju, tualetid niikuinii ei paista välja, lisaks nad võetakse ära kortsutada ja nendega võib midagi juhtuda, nii et ütleme, vanad olijad ka selle järgi, kas inimene on viimase peal tualetis pallil võis juba teha järelduse, kas tegemist on nii-öelda uue osavõtjaga vanaga väidetavalt nisukesed vanad pallil käijad ei käinud näiteks Nikolajev sky saali pallidel, nagu ma ütlesin, siis kõige viimase moe järgi tualettides niisugusi niisugusi momente siis arvestati. Ja kohale tuli ilmuda siis ballile pool üheksa. Ja muuseas igaüks teadis, millisest uksest sissepääs oli väga palju erinevaid uksi ja näiteks suurvürstide jaoks oli eraldi uks. Et ei tekiks siis mingisugust tõuklemist, siis inimesed olid jagatud siis gruppideks, kus nad sisse pääsesid. Ja muuseas huvitavam see, et isiklikud teenrid siis talvepalee ustest sisse ei saanud. Nii et kui keegi inimene tuli siis oma isikliku teenriga näiteks mõni suur või siis need jäid ukse taha ja muuseas sama kehtis ka suur viskuttide vastuvõttudel ja pallidel isiklike teenritega nende ruumidesse sisse ei saanud ja teenindasid siis külalisi palee teenrit näiteks tuli kinnitada ka oma rõivastele see visiitkaart, mis oli, ja vaikselt siis teener sosistas, kus ta on palli lõppu hetkel, et siis need rõivad inimesele kätte anda, nii et niisugust garderoobi järjekorda ei tekitatud. Ja pall algab siis tavaliselt nii. Kui nüüd jälle püüda seda kuidagi kirjeldada, et orkester mängib Poloneesi siis tseremoniaalne meister lööb kolm korda vastu, põranad avanevad uksed, nüüd on kogu seltskond on juba kogunenud ja mala hiidsaali siis astuvad väljasaar ja sarina, see on siis niisugune moment, kus siis köik kummarduvad ja see on nagu signaal siis palli alguseks. No seda on ka kirjeldatud tsarinna lemmikehted on olnud suured pärlid. Nii et tihti on ta siis ehtinud ennast suurte pärlitega ja tava on olnud selline loomulikult kõik daamid, seda teavad, sellest ei ole mõtet isegi rääkida, aga noh, las ta olla. Vastavalt siis kleidivärvile on ka ehted reeglina valitud ja noh, et pikalt nendel nüanssidel mitte peatada siis võib-olla ainult kaks momenti, et roosakad toonid eeldasid pärle ja briljant või rubiin ja briljant, et ja sinakad toonid siis Sapphire ja briljant. Nii et see on siis nüüd need vahed, siin on peensusi vist väga palju, aga võib ette kujutada, et see sära, mis tegelikult oli, ütleme sellel samal Nikolai saalis ei ole võrreldav selle säraga, mida me mõnikord näeme filmides kasvõi ka mõnedes Ameerika filmides, kus püütakse näidata seda õukonda või mingit suurt palli tsaari õukonnas. See võib olla vist hale koopia võrreldes sellega, mis tegelikult toimus, tähendab, mitte midagi sellist vist võimalik kuskil mujal juba tol ajal näha rääkimata siis hilisemast ajast seda hiilgus seda briljantide ja vääriskivide hulka, nagu seda võis näha pallidel Nicolaeski saalis nende samade 3000 inimese seljas kaelas, seda, seda vist võimalik hiljem ajaloos polnud, pole kunagi näha nii, et need olid fantastiliselt ilusat üritused ja kui nüüd algab siis sama esimene Polonees siis paar alustab seda diplomaatilise korpuse vanema naisega. Suurvürstid siis teiste diplomaatide naistega ja saadikud siis suurvürst hinnadega, survest, hinnadega ja muuseas vana tava järgi siis sedasama oober, kohv, Marshal koosseis, kõikvõimalike tseremoonia, Taal, meistritega, siis liigub nagu tsaari ees, tehes talle siis sümboolselt teed, kuigi mingit vajadust ei olnud, aga jällegi siis mingi niisugune vana ajalooline traditsioon ja tavaja, nüüd siis iga Li järgi vahetatakse daame ja kohutsarinna jäi seal hinnad ei ole sellel tantsul, tema vaata pealt, Nemad sellelt tantsust võtavad osa ainult need inimesed, keda ma praegu nimetasin, vot saan nisukene tants, see on ka etikett, son, etikett ja see kestab täpselt nii kaua, kui kauasid Saarneid daame vahet. Sellega ta lõpeb, palju ta sistame, kutsub ja teised veel kord kordan peale neid ülalmainitud, siis ei tohtinud sellest tantsust osa võtta. Ja järgmine oli tavaliselt valss ja valsi avab kaardiväe parim tantsija juba varem kokkulepitud daamiga, nii et see ei ole sellele daamile üllatus, on vale varem siis paika pandud tantsukaardid kehtisid seal ka. Vot ma ei oska öelda, kas nad kehtisid täielikult, ega ma ei ole spetsiaalselt neid asju vaadanud, aga, aga vähemalt seda olen ma kuskil kirjanduses küll lugenud. Vähemalt selle avavalsi daam oli varem kokku lepitud, see paar oli kokku lepitud. Kusjuures huvitav on see, et ikkagi valss on ilmselt niisugune tants, et näiteks no üldine reegel oli, selline suurus, kinnad valssi ei tantsinud, kui üldse, siis nagu tolleaegses kirjanduses oli öeldud, et suurusest hinnad kergeid tantse ei tantsi. Muuseas ka huvitav erand see on, sellesama nüüd me võime neist kõigist rääkida, need on meile väga lähedased ja tuttavad inimesed seal. Vladimir Aleksandrovitš tütar Elena, Vladimir Roona talad olnud kirglik valsi valsiarmastaja ja tema neid vist ei olevat jätnud neid valdusse küll vahele. Ja olevat olnud ka vähemalt tore, et kaardiväe ohvitserid, nii nagu mälestustes kirjutatakse, olevat köik temasse armunud, siis sellesse survest linnasse ja vahel siis sellel pallil olevat saanud kas siis temaga Balsi tantsida ja näitsis nende pallide ajal loomulikult teenrid, serveerivad komme, jahutavaid karastavat jooke, jäätist ja kõrvalsaalides on siis hiiglaslikud nõud, vaagnat täidetud jääga ja šampanja. See oli kõige kangem kraam, see oli nendel pallidel vähemalt selles faasis minu teada küll ainus alkohoolne jook, mida, mida pakuti ja muidugi lauad lõpmatud suupistetega kaunistatud siis need ruumid köik lilledega Palmidega, lilled, loomulikult ka talvel lilled, talvel ka daamide soengutes. Ja peale neid siis Ta osa, kus siis kõik tantsivad, mingi hetk tsaar ja tsarinna lähevad siis saali ja neile järgnevad siis need, kellele see on ette nähtud saali, kus siis pakutakse õhtusöök. Ja see on jälle siis niisugune pidulik minekus sees, siis on kõik võimalik need, need kõikvõimalikud tseremoniaalne meistrit ja siis selles saalis natukene kõrgemal kohal, ütleme, nagu poodiumil või, või, või niisukesele. Plaadil on siis kaetud laud, laod, mille keskel istub tsaar ja tema kõrval paremal käel diplomaatilise korpuse vanem jällegi vasakul käel reeglina Mihhail Aleksandrovitš noorem vend ja siis tulevad jällegi selles järjekorras, kuidas natsism hierarhias seisavad suurvürstid ja suurust hinnad. Vahel siis diplomaadid ja suurvürstinna, vot seda tuleb ka selle tseremoniaalses rongkäigu puhul arvestada ei seisa, mitte rongkäigus, istu lauas, mitte nüüd oma tiitli järgi, no keegi võib-olla ja ütleme no tsaari tsaaritädi näiteks vaid selle oma mehe järgi. Mees on küll suurvürst, aga natuke hierarhias allpool, kui tegelikult nagu naine võiks olla, siis ta seal, kus on tema mees, on oma mehe kõrvalvõsaga mingis mõttes loogiline. Ja nüüd on huvitav, et selles samas lauas samas saalis vabandust on siis tavaliselt kaetud veel mõned lauad reeglina 12-le persoonile ja seal on siis ka muidugi juba varakult kindlaks määratud, kes siis nende laudade taga istuvad. Nii et eks seal siis keskne laut, suur laud, kus on tsaar, perekond, juhtivad diplomaadid, kõrged ametnikud ja siis on veel mõned Albol lauad 12-le persoonile, kus siis istuvad, ütleme, kutsutud külalised ja neid üle ülejäänud seltskond, kes on ballile kutsutud, see liigub täiesti vabalt ülejäänud saalides ja seda võiks siis nimetada meie mõist rootsi lauaks, näeb, nemad on siis seal. Ja vaadake, ei ole vist köik ametit me tihti. No kuidagi mõtleme ja, ja kadestama neid, kes siis on väga kõrgetel ametitel, aga mõni hetk võib ka neile kaasa tunda, näiteks sellel samal lõunasöögil siis pidulikul balli lõunasöögil saar ei söönud. Tal ei olnud ette nähtud vaesekesel, nii et tema siis pidi liikuma mööda saali. No loomulikult sa ei olnud talonite kohustusega, šantavas on traditsioon ja vestlema siis nende inimestega, kes siis olid kutsutud. Kui tal tekib siis väga keeruline situatsioon, kui need saar läheb selle laua juurde, kus siis 12 inimest Sõrvat ja tahaks kellegiga vestelda, siis peaksid tõusma üles kõik need 12 lauas ja keegi ei saaks, siis. Ma loodan, et tsaar kasutas seda. Kas seda tegelikult võim on mingis mõttes ka väga inimlik. Selleks, et seda situatsiooni lahendada, oli iga selle laua juurde pandud, eks lisatool lisatool või ütleme, ükserveerimata siis koht vaid tühi koht. Nii et kui tsaar astus selle lava juurde, siis ta ja istus siis sellega kõrvale, kellega ta tahtis vestelda, siis oli märkjad, andis siis vastavalt käega märku, et ka kõik võivad ülejäänud istuda edasi või siis lihtsalt istuda ja said siis rahulikult istuda nii kaua, kui ta vestles ja muidugi ei liikunud saar Ta üksi mööda seda söögisaali, vaid taga oli siis kogu see seltskond, kes selle ettenähtud ja siis niimoodi ta siis liikus ühest lauast siis täis, nii et selle suure lõunasöögi ajal siis tsaar ise ei söönud. Temazis vestles külalistega ja oli siis niisugune viisakas peremees. Nii et tegelikult oli pallil jood saared rinna kogu aeg lahus. Nad olidki peaaegu kogu aeg laos ega tsaari ja tsarinna üldse väga tihti koos Joosep. Et see aeg, kus nad said hiljem koos olla, no see on vist see mis on kõigil riigijuhtidel tänapäevani välja, ega see võimalus vist perekonnaga koos olla ja, ja pereelu elada nii väga suur ei olegi. Ja tsaaril on, oleme ju väga tihti ja reeglina räägime ju sellest. No milline isiksus ta oli, mida ta tegi, milline no ütleme, tüüp ta oli, aga tegelikult ta ju teeb tööd, me hiljem võime natukene sellest ka rääkida, temaga päevad on ju ikkagi minuti pealt paika pandud ja ega siis nendes päevades nüüd aega pere jaoks on, eriti ei ole, ta teeb tõesti palju tööd ja Nikolai, teine on mees, kes teeb eriti paljud. Ta väga palju loeb, ta väga palju tegeleb dokumentidega, ta töötab pikki päevi lisaks sellele on ju audientsi, ta võtab vastu inimesi, ta võtab vastu ministrit, tal on ju mitmed tunnid päevas ette nähtud ettekanded tal, nii et see on pikad-pikad, päevad täis tööd ja täis tegemisi, rääkimata siis kõikvõimalikud ametlikud. No ütleme, kasvõi tseremooniat, kus ta peab viibima. Ja veel mõned momendid, millest, millest jõuab rääkida. Kas pall lõppes enne seda, kui kannikesed jõudsid närtsida? Pall lõppeb niimoodi, et Saariad tsarinna siis lahkuvad. Muidugi, nemad annavad märku, millal kõik lõpp. Ja nüüd ühel hetkel nad tõusevad, lahkuvad siis ikka laeski saali kus siis algab kus siis mängitakse kaarti, pall lõpeb kaardimänguga ja muuseas sealt Saaria tsarinna vaikselt lahkuvad siis palee siseruumidesse, nii et mingisugust niisugust ametlikku hüvastijätukülalistega ei toimu ja noh, see ei ole ka võimalik, arvestades kui palju neid seal on. Ja peale seda on, see ongi siis nagu lõpp. Ja peale seda on veel üks niisugune huvitav nagu niisugune sisemine moment, et palee teisel korrusel kaetakse siis laud kõigile neile, kes siis on seotud palli korraldamisega. Ma just mõtlen ikka õukonna liikmeid, mitte nüüd teenreid, vaikses juhtiv õukonna seltskond, vot kõik need Hoff marssalid, tseremoniaalne meistrit, pealikud neile siis on kaetud peale pallinud on oma töö teinud, neil seal ei olnud aega puhata, neil on siis seal kaetud laud, aga jäi niinimetatud kontsertaktust, ei olnud, oleks esinejad, ei plahvata aktust, nõndel pallidel küll ei olla, mis ei tähenda, et saare ei võtnud vastu igasuguseid Deputatsioone ja ja igasuguseid ja ei võtnud osa ka igasugustel üritustel ja, ja no ma ei tea näiteks ta on ju tohutult palju ringi ringi sõitnud ja Vene-Jaapani sõja ajal näiteks ta külastas väeosi ja isiklikult andis neile üle väeosade, selle, kes läksid rindele näiteks ka koone, millest tekkisid ka omaette nisukesed irvitamised, et jaapanlased meid kahuriga, aga meie neidikoonidega ja, ja nii edasi, nii et nii et neid, neid kohustuslike ülesandeid on tal väga palju. Aga näidet selle sõjamisega lihtsalt täna lõpetada võib-olla, või ühe momendiga lõpetada siis kogu selle tseremoonia eest, mis puudutab siis löömist ja seotud söömisega, see on ju ka väga tähtis, niisuke tseremoniaalne toimib käitma, seda teame nisukesed, pidulikud ametlikud lõunasöögid, vahel oleme ka neid televiisorist näinud, kuidas siis kogu see riigi juhtkond või ka kroonitud pead laua taga istuvad, see ei ole mitte lihtne lihtne, lõunasöögiks on väga keeruline tseremoonia ja vot selle tseremoonia eest vastutab siis sajandivahetusel tsaari õukonnas. Kohv, Marshall, krahv Ventkendorf ja temal on siis kaks abilist, tähendab kaks juhti abilist, Need olid vürst, buutiaatsin ja fon poode. Kusjuures nõelalid õõgas väga tore hüüdnimi, nadolid, kotlettide polkovnikud tähendab kotletid, kaamel, eks meiega omavahel kutsuti, nemad sellist nii-öelda juhtisid köiki neid vägesid siis kotlette tegi. Vaat siis kamandasid, kavandasid siis seda lõiku ja muuseas, sellel samal Bengelda arstil oli siis omistatud suur nisukene au või talle antud temal oli õigus teha siis tsaarile isiklike ettekandeid. Nii et see on nüüd ka üks niisugune lootus küll veel veidi autosse otsida on siis need, kes võivad tsaarijuurtel isiklikult üldse pääseda ja on siis 99,9 üheksa üheksa ja lõpmatuseni protsent neid inimesi, kes sinna kunagi pääs kelle jaoks võib-olla ükstaskõik, milline teine tasand, see kõige kõrgem tasand, aga need seekord leppide Ohvlikute ülem oli siis see mees, kes siis veis tsaarile isiklikult ette kanda kõikidest nendest probleemidest, mis tal siis seoses Katlettide ja muude roogadega tekivad. Sellest söömisest ja üldse õukonnaelust tegelikult võiks isegi veel natuke rääkida ma arvangi, et ei raatsi veel sealt õunast ära tulla, nii et seal on tõesti hea olla seal ja üldse ajurahal väga lähedal. Ajaloo puhul ju väga huvitav, et kui me kuidagi maname endale midagi minevikus, silmad muidugi unistama ja väga tihti unistame, hävita lastena, aga mingitest rollidest minevikus või me mängime neid rolle me ju kõik mängime. No indiaanlaste pealik ja, ja kuningaid ja tüdrukud mängivad printsesse ja ja poisid mängivad väejuhte, aga mitte kunagi keegi ei mängi orje ja deegee, mängi lihtsõdurid. Maal talupoega kuskil seal Tambovi kubermangu saatis meeldivam mängida õukonnas ja lasta oma fantaasia jatel viia meid siis sinna sajandivahetuse tõesti pallile või laua taha. Nikolai, no kui mitte kõrvale, siis kas või sinna laua äärde. Nii et selles mõttes on see tõesti niisugune huvitav mängumaa, kus võiks ju võib-olla natuke veel mängida. Tänases saates oli jutustaja rollis kunstiakadeemia õppe David Vseviov ja kuulaja rollis Terje Soots.