Markus ning Katsa ansambli kaks liiget räägivad selle nädala jooksul minuga juttu, tere tulemast. Tere tulemast. Tere. Kuidas teie praegune pulsitöö on rahulik seal 60 keerdu või, või ikkagi ka vaikselt hakkab üles kerima ette või vastupidi maha minema, et on teil kiired ajad? Kiired ajad on olnud küll, aga samas on nauditavalt kiire ta, sest on ilus talveilm ja mis siin salata, terve eelmise aasta sai selle plaadi nimel tööd tehtud, et nüüd tuleb lihtsalt see kuidagi inimesteni viia? Jah, homsest on nagu natukene lihtsam kuni märtsi keskpaigani, et sinna ja arvatavasti on see selle aasta siis selline ainuke rahulikum aeg aasta aega tagasi alanud töö, siis nüüd hakkab vaikselt koguma, muretsenud nad edasi? Ei no tegelikult et eks me oleme jõuga võtnud endale nüüd väikse puhkamise aja aja ka siin kuu, poolteist, peaaegu kohustuslik etikett on praegu küsida ikka seda suusajuttu ka, et arvestades sedasama lund, mis väljas on teiega vist suusajuttu rääkida pole mõtet, te olete rohkem soome kelgumehed, tuleb mulle meelde ja absoluutselt Soome kelk on täiesti majas. Ja mul tuleb suusajutuga meelde, et ma mäletan, kui ma käisin klassi suusaekskursioonile, siis see mees, kes suusad kaadri võttis, idioot. See oli selline vaikiv kokkulepe või? Nojah, üks mees tuli suuskadega, teistele, kotid kallistasid. Näidati näpuga, naerdi. Meeldis ristsuuskadega küll, aga nädalalauluga ja esimene mõte, mida mul laula vaid vaprust kuulates tekkis, oli see, et metsadel tuletab meelde jälle seda, millest, millest sageli teie puhul räägitakse, aga mille peale võib-olla näiteks mina niimoodi põhjalikult ei ole mõelnud see, see ürgmehelikkus ja ja vanavägi ja see oli esimene emotsioon või tunne, mis mul tekkis kohe seda, seda laulu kuuldes tuletas ennast värskelt meelde. Mis te arvate sellest sellest laulust ja sellest olemisest, Marcos kas sina sedasama tunnet tajud lava peal kogu aeg ehedana olles publiku ees ja seda metsadel rida ajades või mängib üks teine laul rohkem kuidagi seda välja ja, ja esitleb seda tunnet. Jaa, ei, sul on kindlasti õigus, eks. Minu emotsioonid on tõesti erinevate lugudega laval olles erinevad. Aga see on ka täiesti normaalne, sellepärast et me üritame oma materjali tegelikult. Noh, kui me lood kirjutame ikkagi suht erinevad kõik ja ma arvan, et see on väga tore, et see tekitab erinevaid emotsioone, et nagu see uus lugu kas või võib-olla noh, tekitab, onju kelleski või endaski sellist nagu natuke iidse väe nagu tunnet, eks ole, samas kui kunagi kuulata mõnda teist lugu, see võib hoopis tekitada kurbust, eks ole, aga ikkagi selline kuskilt tuleb meie muusikasse siuke iidne nagu sihuke tagapõhi kuhugi alla, mida isegi on raske seletada, aga võib-olla see ongi see maagika, mis paneb meid nagu liikuma. Tundub, et metsadel on valmis saanud hitti. Kas te kirjutasite? Ei, me ei kirjutanud, heitis on plaadil veel isegi neljas lugu, ütleme et niisugune, noh me ei kirjutanud. Me kirjutame lihtsalt seda muusikat, kuna see inspiratsioon, mis alates eelmise aasta märtsist nagu äkki nagu välk selgest taevast nagu pähe lõi, on ja vot see ongi see inspiratsiooni vatsa osta ei saa. Aga kui ta sulle peale tuleb ja sa hakkad kirjutama, siis meil kohutavalt nagu tuli päris palju, ma kujutan ette, üks 20 loo jagu tuli seda nagu materjali, mis me hakkasime nagu lindistama, lihtsalt ta tahab su seest välja tulla, mingi hetk. Me oleme siiski hevi metal ansambel ja noh, võib-olla ei kujuta isegi, mis asi see hiti kirjutamine tegelikult on, et et pigem kui me mõne loo kirjutama, siis me hakkame teda lihvima, just selles suhteliselt oleks endal huvitav mängida ja oleks nagu huvitav kuulata, eks ole. Ma ei tea, kas õnneks või kahjuks me ei ole nagu metsatallu nagu ühtegi lugu, isegi oma laulu ei leia ma üles kavereid teinud, umbes niimoodi. Oh jeerum. Kuule, no sellest tuleb küll niisugune lugu, äkki pannakse kuhugi seriaali veel kunagi ette, eks ole, mine tea, see asi ei käi niimoodi, et muusika on ju meie hobi ja siis sa tahad sinna anda just võimalikult mitmekesist emotsionaalset varjundit. Aga noh, kui teie kui raadiotöötajad, eks ole teil hiti majanduses ka sina nagu ta on, eksole, on silm särama, sellepärast et ma tundsin, et see lugu on see, mida saab rahulikult südamega ka päeval raadios mängida, nii et ei ole, ei ole nagu sellist väikest võlatunnet kõikide metsade lugudega, seda, seda ei ole võimalik teha, aga see on küll on väga hea kraam, maid, vaprust, kas te mäletate, tõuseb see lugu kuidagi loomise mõttes silme ette, et kuidas, millest sai see kokku? Ei, väga hästi mäletan enamus lood, kevadel lindistasime Tallinnas, aga suvel me läksime siis sinna Harglas tallu ja hakkasime seda tegema ja Lauril oli oma tegemisi kohutavalt palju ja ta ei saanud kohe meiega ühilduda messil umbes nädal aega ennem juba sättisime tehnikat ja asju ja siis, kui ta tuli siis me olime oma ideed juba kõik välja käidud ja siis ta ütles, et tal on ka üks lugu, kusjuures see lugu nüüd ongi tegelikult siin plaadil natuke teistsugune versioon siis oli sest see esialgne, kui see Lauri need ideed välja käis, eks ole. Siis meil tekitas see kõigile erinevaid emotsioone, ta kirjutas selle suht nagu jõhkra siukse trash metaliga aga siis Raivo nagu vot see bassikäik, millega algab vot see muutis, kui äkki kõik, et Raivo käis sihukese asja välja, kuulas seda laulu meloodiat nagu luu absoluutselt totaalselt võttis hoopis teise vormi. Ja Lauril olid juba sõnad ka niimoodi väljas, et ma ütlesin, et meil ei jäägi muud üle, kui võtta Raivol sabast kinni ja minna tema järgi, sellepärast need sõnad jooksid ka täpselt nii, nagu oli, nagu noh, niimoodi ette kujutatud. Et kõik lood sündisid nagu koostöös, et meil on tegelikult kõik lood, täpselt samamoodi ongi sündinud niimoodi, et keegi oleks meist otsast lõpuni ühe loo valmis teinud, et seda vist ei olegi bändis kunagi olnud. Üks lugu vist on, see on hundi loomine ja hundi loomine, vot selle tegija Markus, nii et see oli tõesti see lihtsalt võtsin naturally kätte ja automaatselt niimoodi tuli, aga, aga see on jällegi erand, mis kinnitab reeglit, et tegelikult on koos kirjutada, eks ole, muusikat nagu palju huvitavam, esiteks lauri pillipark, eks ole, mis on nagu nii lai, eks ole nagu mägi ja ongi, et siis tal nagu see välklev väljas, et oodake, vaadake, poisid, et ajame asja ikka kurjust täis, et oodake, võtavad selle ängi pilli välja, ehk siis Hiiu valla ja aga see käibki teemade, nii, et Lauri vaatab oma seda pilliparki ja siis proovib, et mis sinna ühesse või teise loosse peale sobib või tavaliselt on see niimoodi, et Lauril on torupilli meloodia, Lauri on rohkem selline folgimees, mina, Marcus, oleme sellised vanakoolis layer ja Metallica kõikide selliste bändide mehed Raivoga. Et siis see, mida mängib torupill tavaliselt selle on välja mõelnud Lauri ja see kõik, mis on seal muu all, et selle me siis oleme soovitanud selle meloodia järgi Markusega sinna alla ja noh, enamus need kitarripõhjad ja siis trummid ja kõik sellised asjad on siis Sudelt, Raivo Raivo, minu Markuse, nagu selline Aranseering, siis ütleme nii, aga loos on, loos on tähtis meloodia, seda nagu ei saa salata, kui meloodia on hea, siis, siis ongi see siis jääb veel üle veel üks asi. Et mõnikord on ka niimoodi, noh, meie puhul on see ka niimoodi, et on väga head meloodiad, ideed, kuidas lugu nagu kokkuvõttes peaks kõlama, aga siis kuulad selle loo läbi ja ütled, et kas midagi on üle või midagi on puudu ja siis ja siis see on nagu väga selline tähtis selle loo tegemise juures, et sul ei tunduks, et seal on midagi üle jääd. Need käigud tuleksid selles loos õiges järjekorras, et see on üks selline üks raskemaid, selline produtsendi valdkonda kuuluvaid asju juba. Noh, me oleme neljakesi, anne, moodustame tavaliselt ikka jah, sellest muusikast nagu kokkuvõttes neljandikku iga mees ja kõikidel on meil võrdsed võrdsed õigused ja asjad öelda, kui kellelegi midagi ei meeldi, kui kellelegi midagi ei meeldi, siis tuleb see kohe ära. Siis tuleb see kohe ära öelda, et me oleme niimoodi kokku leppinud, et pärast pärast ei, ei ütle midagi, et kui mingi asi tundub imelik, siis tuleb jätta pill vaid öelda, et seal imelikuna, noh, aga ongi, aga see polegi mitte midagi, ei olegi midagi, katkine ongi. Ja meist keegi ei solvu, et umbes et Markus hüppab jõhkralt sirmad, põsed punetavad hommikul, et ma tegin nii hea käigu. Ja siis, kui ta selle ette mängib ja siis kõikidel on kivinäod peas, nagu ta saab aru, ise ka võib-olla siis seekord ei mängi seal, aga eks. Siin on jah, et netis meie nagu asju puhtalt, kui siis tuleb, tuleb koha nagu selgeks ta siin, nii need nagu need lood sünnivad, parem ongi netis mitte asju arutada. Parem on, on kokku saada ja üks koosolek teha on palju, on jah, palju vähem läheb aega ja, ja kõik oli palju rohkem ideid tuleb juurde. Samasini sõnadega, tead kui raske on ju tegelikult eesti keel on. Noh, ma ei taha halvasti öelda, tundub nagu suht vaene keel või niimoodi hästi raske on. Kohati olnud mõnel lool sõnu kirjutada, et jumala eest ennast ei kordaks kogu aeg, eks ole. Nojah, tegelikult võrreldes soome keelega on soome keeles, on vist ei ole, ma ei mäleta täpselt metsatalul muidugi on selline üsna spetsiifiline hoiak kaavist tekstilises mõttes, eks, et teade tead, me suudame, ma avastasin, et suudame muusikasse panna ikkagi ükskõik mis teema, et võtad kas või tänavaelust mingi teema ja ja suunad selle oma emotsioonidega, sina ideaal. Iidsesse maailma nagu. Nojaa, aga teil on ikkagi, ma ei tea, kas peavad just, aga satuvad vähemalt sisse sellised imelikud sõnad nagu iive HIVi ja. Mida kõike ta rauaga teete ja valdkond kuidagi nagu väga selgelt, silme ees. Mulle tuli meelde üks selline väljend vana plaadi pealt nagu metsas, mitte lähedal. Raadio kahes on Markus Atso ansamblist metsatöll ja kuulderaadiuses. Selle nädala laulan metsatallu, ujus singel vaid vaprust, mis on pärit, et teie peagi ilmuvat albumilt. Märtsi alguses saavad fännid kätte albumi nimega Äio. Äio Äiu. Lõpetasime siin just hiljuti imelike sõnade teemal. Palun palun selgitust. Meie saime oma plaadi nime niimoodi, et me saime lasteraamatu. Tuttava käest võtsime kaasa hästi palju raamatuid sinna, kus me seda plaati tegime. Seal. Harglas vaatasime. Ma mõtlesin, et jube kuradi mingi pull, selline nimi, et mis asi see on ja siis tuleb välja küll välja, et ai on vana-vana-eestlaste unevägi unevägi, jah, ja pärast, kui ma internetti lahti võtsin, siis seal oligi, oligi aia kohta kõik, oli ilusti kirjas, mõtlesin mõtlesime nii pull sõna, et, et seda ei ole keegi kasutanud. Meeldejääv ja kas sealt tuleb ka ei vaju või? See tulebki sealt jäio ehk siis unejumal on ta tegelikult. Aga samas ei tohi öelda ka jumal, sellepärast et vanasti ei olnud jumalaid täie, on tegelikult unevägi ja öelda siis nimodi, kelle vägedes, sest eestlane eestlasele jumalaid eestlasel olid, väed oli rahu, unevägi oli surma vägi, et ei olnud una jumala surmajumal nalja ja tegelikult täie ongi nagu surmavend, et uni on surmale tegelikult kõige lähemal. Ja et see on selline sügav teema ja seda me seal plaadi peal ka lahkama, et selle plaadi peal on ikka väga mõtlemapanev vaid lugusi karmid teemad oleme ette võtnud, ühesõnaga satub see teema ja pealkiri kuidagi kogemata kokku nii-öelda või teil on ikkagi oli see plaadi üldine hoiak, seesama äia mõte olemas ja vastavalt sellele hakkasid siis ka tekstid nagu sündima, et ei, me tahame selle plaadiga kokku öelda, seda lood olid ikka varem olemas, aga see, see plaadi nimeks häiu tuleb, see tuli nagu alles siis lõpus, kui me olime kindlad, milliseid lugusid, Me läheme lindistama. Tegelikult ei olegi nagu midagi kindel, tegelikult ei olnudki, ei teadnudki, mis plaadi nimeks tuleb, noh, et me ei teadnud, me lihtsalt tegime lugusid. Nii nagu see tuli, aga siis, kui me nägime seda Jüri Arraku pilti, eks ole. Ja siis viisime selle selle surmavenna teemaga nagu kokku, eks ole, siis päris jahmatavapaneva sellise, nii kurva, kuid samas rõõmsaga idee plahvatuse osaliseks saime. Et me istusime seal terrassi peal õhtul ja vist mõndadel olid seal õlled käes ja Lagos viia tee ikka põline hevimees Eestis kohvil ja roheline tee. Ja siis me olime seda aiateemat lahanud ja mul oli ta Jüri Arraku raamatud olid ka seal kaasas. Kuna arrak on öelnud noh, lubanud meile, et kui tahate pilte, siis vaadake, mis telliseid, sadena, ihukunstnik teil jah, jaa. Ja siis, kui ma tõin selle raamatu sinna rõdu peale ja võtsin selle pildi lahti, küsisin kõikidelt, kes see on siis kui kõik ütlesid, et see, aga see on ju. Selge ühest asjast on kahju, me otsisime, et äkki on kuskil maakonnase äkki Äio nagu äi öö nagu nime all oleks veel jõhkram nagu äi. Aga jah, aga ei hakanud välismaalasele seda piina tekitav, kolm tähtede täppi läheb ka järjest, et ikka, et oleks nagu vähem, et õige on ikkagi jah. Muide justkui ma esimest korda seda plaadi nime teie singlit tutvustades raadioeetris otse-eetris mainisin, siis ma kogemata ütlesin käia. Ja, ja see on hea, et ma selle teemani jõudsime. Ma tahtsingi teie käest küsida, et nüüd, kus te olete seotud spain farma rekordsega ja, ja minu meelest üsna kindlalt siin varasematel aegadel kinnitanud, et metsadel ajab oma rida ikkagi edasi ja siis kusagilt taga kuklas, teil ikkagi tiksub see rahvusvaheline mõõde, nüüd kasvõi sedasama nime koha pealt, et ei hakka välismaalastele tüli tegema täpitähtedega, et nii palju on ikkagi teie suhtumisest siis muutunud ei ole, see oli lihtsalt see, siis me oleks nagu valetanud, sellepärast et noh, kuskil kus me oleme vaatanud, allikaid ei ole äiet nagu kuskil kirjas. Mul oleks, ma oleks koheselt panud, kui see nimi oleks äia olnud aiana läinud, meil on, sest vastasel juhul oleks lihtsalt meie väljamõeldud nimi, eks ole, aga mis seal siis inimesele ütelda, homo, mõtlesin mingi plaadi nime välja, äi, eks ole. Et seda, kuna seda ei ole olemas, mitte kuskil on Äiu, siis midagi ei ole teha, aga oleks kuskil üheski kohas kuskilt läinud, mingi materjali oleks kohe läinud ö-tähega Marcus nii lootis, et see on kuskil ja oleks läinud ka, aga jah, ei olnud, ei ole ikka Narooja hoones, aga pain farmiga ja üldse kogu selle seltskonnaga ma võin öelda nii palju, et meil on ikka tegelikult me oleme nagu ka õige otsuse teinud, et ma sinna just sinus painformi nagu tegelikult meil oli neid pakkumisi veel siin Saksamaalt tuli üks ja, ja, aga noh, see on, pole see selle teema, Jutena nad on täiesti lahtised käed neile jätnud kõikides asjades, et see plaat on niimoodi trükifailid, muusika kaasa arvatud, see, et me olime stuudios, ütlesime, ütleme maailmas ikkagi väga legendaarsele Eli mehele Niko karmil ala. Mismoodi me tahame, et see plaat kõlaks ja see protsess, kõik meil on nagu täiesti vabad käed antud, et kui meil keegi pole meile öelnud, et nüüd siia ja ärge nüüd siia küll pange, ainukene asi, mis meile öeldi, öeldi, et kõige suurem ja paksem vaheraamat, mida saab Universal trükkida, on 16 lehekülge. Vastavalt selle Me ka kujundasime täis, sest meil on selle uue plaadi peal on väga palju tekste, et seal on tõesti 14 lugu. Tekst, need sõnad on pikad ja, ja sisukad ja ütleme, et pastakast pole välja imetud. Kas mõni teie otsus, valik või, või tahtmine on pandud, et plaadifirma inimestel kulmu kergitama? Tead, me ei tea seda selles mõttes, et ise sellise lepingu meiega tegid, et ju siis nad said aru, et me oleme suht töökad, ise alati asjast ise huvitatud, et nii palju kui ma rääkisin selle ülemusega seal Soomes, siis ta ütles, et et mu kuulana ära, et kui mulle meeldib ja kui muusika hinges tehtud, siis ei ole mitte mingeid probleeme. Probleeme tuleks hoopis siis, kui me maid ja puiselt ajaks mingit imelikku rida või kui või kui meile nüüd öeldakse, poisid, see plaat on, läks neil nüüd väga hästi järgmiseks aastaks, et on vaja kindlasti ka uut plaati, noh jah, et aga, aga sellise asja me juba välistasime kohe lepingut, me teeme plaadi siis, kui me ise tahame ja paneme kõikide nende plaatide peale ja kõik, aga mise tahamegi albumite hulka nendega kokku lepitud. Jah, seal neli, neli albumit tuleb jah. Aga noh, meil on nii pikk aeg, et seda võib alati pikendada või siis ka kui pooled saavad omavahel kokku leppida, siis galühendada. Stuudios on Atso ja Marcos ansamblist metsadel ja ma teen ettepaneku teile täna rääkida singli vaid vaprust videost. Tundub, et kui te olete spain farmiga koostööd tegema hakanud, siis käib kõik kuidagi paketina, et singel samal ajal on juba video olemas, mida saab koduleheküljelt võtta, eks plaadi kuupäev, Teitan täpselt teada, ilmselt ka mingisugused muud tehnilised asjad, mis Teie tegemisi puudutavad. Korralduslikult ja organisatoorsed mõttes on teil elu lihtsamalt natukene vä see, et see video tuleb, see oli meie enda huvi tegelikult jälle. Korralduslikult on, kõik on nagu superluks seda küll esimest korda elus tunne, et, et me ei rabele üksinda seesama video tegemine, Marko, sa ütled, sa olid teie huvi, aga kas te viisite selle siis ka oma jõududega läbi või puutustest näiteks? Plaadifirma tuli meile appi, et läks lihtsalt läbi, et me ikkagi peame läbi, rääkisime ka, see ei ole päris nii lihtne, et jah, loomulikult teete plaadi. Ah muidugi anname teile räigelt pappi, tehke nüüd mingi hullult videosid ja asju, et see ikka ei ole, et, et nad ikka küsisid ka, et mismõttes te mõtlete teha kas mingit tavalist siukest videot nagu kus on, mõtlesime kontserdid, videosid, asju on, kes seda nelja meest ikka viitsib vaadata? Ta on ju, see on jälle läbirääkimiste küsimus, et see nii tuli, eks ole, et meile endale ka huvi, et kui me oleks pidanud tegema jälle niimoodi, et ah, teeme siis mingi video ja kellelgi ideed ei ole ka midagi või kuidas see välja võiks näha või niimoodi on, ei oleks hakanud seda tegema ka videot, aga ongi nii, et tegelikult meil noh, läks nagu selles mõttes väga hästi, et me saime Tallinnfilmist kõik need õigused ütleme siis ajatud õigused, kasutada seda Neid kaadreid selles nagu enda bändi promamises. Et ütleme, sea video tegemine noh on, on ikka ja mis oleksid Poindiga video ka, et seda, seda raha kindlasti me poleks sealt saanud. Oleksin mingi paarkümmend 1000 eurot olnud, võib-olla. Aga ajasime selliste täiesti tagasihoidlike vahenditega läbi, sõber Villem Tarvas tuli filmis meid üks õhtu seal paar tundi ja ja siis lõikas selle kokku vist mingi nädalaga ja ja oli, oligi olemas. Teeme iso natukene suuremaks, kas ei ole veel seda videote järgi vaadanud, siis metsatall poee lehelt saab seda teha, mis Tallinnfilmikaadritest räägid? Tallinnfilmikaadrid, animafilmist, Suur Tõll, mis on tehtud siis eesti vägilase muistendi ainetel aastal 1980, kuna meie bändist vist kõigile on see video mingil määral, see oli selline aeg 1980, noh, ma olin umbes mingi seitsmeaastane, siis minagi mõtlesin näiteks seda videot siis kui ta tuli, kui ma nägin, kui seal meheliku löödi mõõgaga pea maha, siis ikka see oli ikka väga jube. See oli kõige õudsam asi, mis ma telekast näinud võimelist sellel ajal. Ega siis aega nagu eriti ei meeldinudki see multifilm, nagu ta oli, pigem õõvastav, eks ole. Jah, aga nüüd noh vot aastaid hiljem ja see kurat võime, kelle ühe silma sees on umbes kaks silmamuna silmamuna enam-vähem ja kõik sellised asjad. Aga vaata nüüd aastaid hiljem tegeledes ja läbi saatuse tahtega kasutades Jüri Arraku, noh ütleme kunsti siis ka oma plaadi ümbristel, siis no viimase peal idee, minu meelest ju otsad jooksevad ilusti, otsad jooksevad ilusti kokku, et, et vaat kui naljakat eluteed, millest te unistate ühe ühest küljest oled mingi väike klutt, kunagi oled esimeses klassis või isegi või natuke noorem, vaatad multifilmi pea ära ja ei mõtlegi selle väärtusele, eks ole, tulevad juba natuke vanem noormees ja siis hakkad, tahad teha hevi, hevi metal bändile videot, eks ole, kus siis nagu kunagi nähtud multifilmi nagu kasutataks ka sees, eks ole, mis on nagu tegelikult hevi metal ansambli Nende puhul üsna ebatavaline, aga meile meeldis, kes omapära, et kui me oleme vaadanud vot need teisi ansambleid, siis väga paljud teevad lihtsalt sellise videot kus näitab, kus kõigele loobivad juuksed ja niimoodi, et sellised tutvustavad lihtsalt sellised videod, aga no metsatallu, kui me oleme proovinud hoida seda joont, et et kui me saame midagi omapärast teha, siis me pingutame selle nimel, et et teeme vähem, aga teeme nagu natuke teistmoodi. Mitte et ilmtingimata on kogu aeg vaja, et mingi asi toimuks ja siis teed siukseid suvalisi asju enda vastu tuleb lihtsalt ausalt tunned, kui mul ikka lemmikbänd ei ole, siis ma täiesti võõrast bändi. Tõesti ei viitsi vaadata, kus neli meest on pandud ritta ja kõik mängivad kitarri ja üks mees mängib selja taga trumme ja ja ongi nagu kogu lugu. Noh, meil on ju neid kontserd videosid, neid saab vaadata, neid on kolm, kolm DVD täidab meid, oli näha igal pool. Mis saab metsatalust edasi. Siis, kui plaat reaalselt märtsikuus olemas on. Ilmub see formaatides CD ja siis ta ilmub. Digi-back, mis käib siis kahele poole, avaneb lahti nagu kolmeks ühes taskus on siis eesti inglisekeelsed sõnad ja teises taskus on plakat. Ja siis seal tegelikult nendes limiteeritud versioonide vahel on meil veel siis käsitsi kirjutatud. Sellised hõbedased hõbedased postkaardid ei olnud, kuldsed oli ta olnud muidugi Kõve põhi ja seesama aiapilt, millele ta kokkuvõttes jah, tundub nagu hästi-hästi, kihvt, selline nagu keerad siis muudab värve. Siis vinüül ja duubelplaat Rinüülina, jah, ja see on nagu möödapääsmatu, meie pandi puhul kindlasti. Mis selle vinüüli tuubiks teeb, see materjal on 60 ja pool minutit pikk ja ühe vinüüli peale ütleme tark inimene, kes teeb vinüüli, ei pane üle 47 minuti materjali. Minule üks külg. Et helikvaliteet ei kannataks, on 22 minutit. Ja siis me jagasime neljaks. Me oleksime saanud selle kolmeks jagada, ühe külje tühjaks jätta, aga mõtlete, et mida, mida rohkem ruumi igal lool vinüülplaadi peal on, seda parem kvalite, seda mahlasemalte mõnusamalt. See kogu see asi kõlab. Ja tavaliselt näiteks vinüüli peal olevad viimased lood kõlavad halvemini kui asi. Et kõik see spetsialist räägib, ma kuulan tõesti suure huviga. Promotuur tuleb. Meil on promotuuriga, on niimoodi, et kuna me julge endale väga palju asju pukkida, sest me oleme siin ootusootuse režiimil režiimil stand-by stand-by reziimi, et me teame, et, et seda ohtu meil ei ole, et meil nagu ei tuleks kontserte seosta. Aga me ei julge, aga sellepärast nagu midagi konkreetselt ära kinnitada, et mine tea, võib-olla näiteks lähme kuuks ajaks Ameerikasse mingi kell või lähme kuuks ajaks Euroopasse mingi kell. Aga Meile lubati, et me saame veebruari lõpuks enam-vähem aasta kava teada. Ja siis saab vaadata, mis me siin Eestis teeme. Aga oht on, tähendab, me ei tee Eestis ei Le Touri, et kui ma selle nüüd selle esitluse teeme, siis me teeme selle ühe ja me teeme selle arukafees. See on nagu kindel, aga ma ei julgeks igaks juhuks anda, aga mis on veel kindel, et kui me selle esitluse teeme siis me teeme selle koos RAMi meeskooriga ja sellepärast, et sellel plaadil pooltel lugudel on siis Romi meeskoor, on meil pakid ja kõik ja seal ei ole ainult Aadja ood, vaid nad on, nad on sinna igasuguseid mõnusaid vigureid laulnud sisse. Aga noh, seda saab märtsikuus saate kuulata. Sellel lool on ka muuseas, seal on mingi kaks, kaks rammi osa vist oli sees sellel vaid vaprusele. Aga jah, et kuna need lood terve selle plaadi peal ei korda ükski 11, siis me ei saanud lihtsalt ühtegi lugu välja jätta ja sellepärast see plaat tulid tunniajane. Kui seal oleks kaks lugu olnud natukene ühte auku, siis me oleksime rahumäele ühe välja jätnud, aga kõik on lihtsalt täiesti erinevad lood. Et see vaid vaprust, ma julgen ka öelda sellest plaadist mingid pildid, ei, seda absoluutselt. Et see plaat on väga, ütleme kuna seal on 14 lugu, siis ma võiksin öelda, et plaat ei ole mitte mitmekülgne, vaid ta on neliteistkülgne. Mis oli kõige uhkem kogemus või või kõige parem kogemus, mille te möödunud aastasse jäänud Euroopa tuurilt kaasas, aitäh. Ma arvan, et see, see kogemus, et see oli meie elus meie eludes esimene Euroopa tuur üldse. Ja ta läks meil hästi ja kui sa küsid, et ei, no mis mõttes, eks ole. Siis ma räägingi sulle. Et mõttes ta läks selles mõttes, et me suutsime, ta on, ma arvan, et me suutsime võita nagu publiku südant, mis oligi meie esialgne nagu põhiprioriteet sellele, et kui me lähme sinna tuurile, Me oleme soojendajad, siis see ei tähenda seda, et nagu Murnidele nägudega lähme lavale ja teeme selle asja ära. Võtame siis kuidas läheb pea esinejal vaid me andsime igas igal kontserdil 150 protsenti endast. Ja, ja see oli tore, et inimesed meid kavatsesid, sellepärast et alati jääb ju hirm, eks ole, esiteks laulad eesti keeles. Võib-olla vaatavad niimoodi viltu või külmalt niimoodi tegelikult ikka läks päris hästi ja rahvas tuli kaasa. Jube lahe oli nagu murda seda piiri tunda, et, et keelel ei ole tähtsust, mis keeles nagu laulad, et et kui, kui ikka ansambel ja inimesed hingest annad laval endast kõik, saad aru, siis inimesed tajuvad selle ära. Kas hakkas selgeks saama ka see tunne, mis maailma suurtel tegijatel on, kui nad lähevad kahe või kolmeaastasele turneele, mis toimub niimoodi etapiti, et kolm kuud ja väikepause täna on Metallica oli poolteist aastat. Lõi see aeg mingisuguse ettekujutuse või pildi, mida see võib tähendada, no eks? No eks ta kindlasti midagi lõi, aga kuna kurat jälle seesama buss, jälle seesama see, mis linnas me täna oleme. See oli küll mina ei mäleta siiamaani. Et see on täiesti normaalne, et inimesed elavad linna peal need nimed sassi, sellepärast et tõesti ma ei tea, kas Marcus pani üheskoos ka kala. Ei pannud, vist ei pannud, ma ei pannud ühtegi minema, mina mäletan päris palju nendest mul kahjuks ajakirjaniku käest tuuri päevik, et et siis Moskvas paremini nagu, et ma kõiki neid linnanimesid ei mäletanud, päris keerulised olid mõned, aga aga häid mälestusi ja nagu igalt poolt ja muidugi see ka, et noh, minu hirm on ju kõigu suurem see, et hääl peaks nagu vastu 31 kontserti järjest iga päev, noh, põhimõtteliselt meil oli kaks vaba päeva, kolm, kolm vaba päeva ja siis ma sain sellega hakkama ja suud suutsime säilitada täpselt sellise heasoojendaja koha, nagu nägid sa spetsiaalselt mingit vaeva selleks et hääl vastu peaks või see selgus töö käigus, et ta ei ole ka olla? Ei, ma nägin nii palju vaevad, et ma ei saanud nii palju pidu nagu teised said, eks ole, ja ongi kõik lihtsalt ennast pead hoidma. Ma vaatasin selle incifeerumi laulja järgi ka, et nagu pesus käidud sall kaela, müts pähe, mingit tolgendamist asja ongi nagu pead lihtsalt ennast tervist hoidma ja ülejäänud nagu tuleb siis nagu noh, juba iseenesest. No mis siin salata, aga ma tegin ikka päris palju proove ka ennem et seal häälel juba nagu mingi koormuse taju oli nagu olemas. Siis mingi poole tuuri pealt saime vist kavaga paika, mis nagu väga hästi sobisid, näitas meid mitmest küljest, et siis nagu oli ka nagu lihtsam juba aegade lauljale lihtne ei ole tõesti. Mis teie uue plaadi valguses edasistest kontsertidest saab? Kui palju te seda senist metsatallu maailmasse kaasa võtate, kuid et mujal kontserdid ootavad? No mis ma ütlen ausalt, välismaal on kõik meie lood, uued lood. Mis siin salata, ka sellel tuuril nägime, et esitasime väga vanasid lugusid ja need läksid nagu noh, ikkagi tundusid omapäraste asjadena, et läbilõige oli jah, kõikidest plaatide, nii et ma arvan, et paika edaspidi ka teeme mingit läbilõiget lihtsalt niimoodi, et et ei ole niimoodi, et ainult täio pealt mingi mingi 10 lugu ja siis üks lugu kuskilt sealt, et teemegi niimoodi, ma arvan, kordamööda mingeid läbilõikeid ja asjad. No eks sinna Eestis nüüd kui tuleb, et siis üritame nagu pooleks teha selle kava enam-vähem jah, aga mis, mis asjadest kudel ramminud parasjagu kaasas ei ole. See, need lood on nii head, need toimivad ilma rammida kaasel Ramon kirss ja me pakume seda siis presentatsioonil ja võib-olla kui keegi tahab selles mõttes, et me lindistasime ta nagu metsatöllu plaati, et see ei ole nagu metsatoll ramp, laat, vaid seal metsatallu plaat, need on meie soovid seal, mis nad seal laulavad. Ja olemegi koori pannud täpselt niimoodi, et me saaks ka ilma selleta neid laule esitada, sest noh, jah, tserammi idee kaasata seal amm tuli tegelikult siis, kui need lood juba oli kõik valmis. Tundus, et jube pull oleks, kui et kaalutaks, ära siis võimalus seda, mida on juba selline professionaalne koor on. Ja nad on professionaalsed. On öeldud, et nad on maailma mõistes väga professionaal küll jah. Et kui ramm oleks. Ma ei kujuta, kui nad elaksid. Kui nad oleksid Ameerika või Inglismaakoor, siis. Ma usun, et neil oleks nagu väga hea ja nende perekondadel oleks ka vist väga hea veel nende lastel oleks oma maja basseiniga ja meil on, nad on tõesti nii reaalsed, et mul oli. Mul tekkis viha, kui ebaprofessionaalne, ma olen nende kõikidega võrreldes igasugustes nootides ja kuradi muudes asjades. Et nad on ikka kuradi superluks. Ausalt, stuudiumi väga kiitsid, et et sa võtad noodi. Kaheksa meest võtavad ette kaheksa erinevad partiid. Pannakse mingisugune kõll ette seal selle Eli argiga tõmbad heeblid maha ja sul kaheksahäälne asi, mida mehed on näinud viis minutit tagasi tuleb kaheksa ajased perfektselt lindi peale esimese korraga ja, ja võtame järgmise asja ja niimoodi käib stuudiosalvestusmeestena ja varem vaatav voolama vanavanematel paatidel on need kooriosasid alati ise nagu laulnud ja mul on nagu tohutult. Olen nagu alati tahtnud siukest koori osa oma nagu enda muusikasse panna, eks ole, siis nüüd õnneks oli võimalus panna lõpuks õige koor, mis annab selle asjad, muidu oleme ise laulnud neid asju, mis annab pooltki seda, sa ei ole, see enam ei ole see siin ikka paned selle rusikamassiivi, paned sinna taha ja siis ütleb su muusikale annab kui veel seda liha juurde sinna? Jah, et ühesõnaga meil ikka kuidagi selle plaadiga Kloksus nagunii iseenesest paika, ilma mitte midagi ette organiseerimata mõtlemata ja samamoodi tulid lood ka, nii et tegelikult, aga see ongi õige tegelikult üldse noh see on ainuõige variant ka punnitada, see ei tule sul mingid siit ja umbes nii, et nüüd lähme teeme, Lähme, teeme Eurovisiooni jaoks loo. Ma ei kujuta, teate mis, kes ma vaatasin telekast mingit saadet, et näed, et kui hispaanlased teevad euroloo, siis on seal kindlasti mingi flamenco nipp, on sees inglased ja siis ütles, et kuule, aga kas sa tead mõnda meest, kel kellel kes teda flamenco kuulaks, noh, näed, ei tea. No ei ole, see tahtis hea lugu, peab olema lihtsalt Ongi. Teie ümbrikke jõudnud sinna, jah. Ja ei jõua, luban sulle oma mitte kunagi sinna. Ei no selles mõttes, et see on teine alaliik ei ole sealt, see on sama asi, et me ei hakka kunagi Prütmist börsiga võitlema kuskil tabelites samamoodi me ei võitle ka eurolaulude tabelid ja ma ei hakka mitte kunagi üheski tabelis kuskil midagi võitlema, me teeme seda, mida me tahame. See kõik jääb praegu lindi külge ja säilib raadioarhiivis igavesti. Väga hea trikk, mis sa oled õelnud, järgmine kasutame sinu. Aga metsadel, ma arvan, et eesti publik kujudega on rahvahääletusega teie šansud kinni panna asi häälooga ei oleks üldse halb. Siin Eestis vähemalt, aga see, sellel pointi see ongi see mure, et, et et mõte, et me oleme selle peale mõelnud, et mis siis saab kui me äkki paneme kinni. Et siis on nagu, tegelikult on mingis mõttes halb ütleme nii, et need fännid Meil on ja noh, tegelikult ütleme nii, et me ei ole teinud kunagi ühtegi sellist asja, kui ka ütleme siin ropu suuga öeldes persetunne ütleb, et ei ole, see käis siis siis ikka ideena. Aga mis me sellest räägime, räägime jah. Väga tore, aitäh teile ei räägi rohkem.