Tänane saade on mõeldud dokumendina jäädvustama üht hetke Eesti vabariigi kultuurielus. Sa saad, ei pretendeeri Hei, kunstipärasele kompositsioonile ei hoiakutele, ei hinnangutele. Pealkiri hetki Rahvusooper Estonia katusekivipeolt. 12. septembril 1998 ütlebki olulise. Ja enne kui me tõesti neid hetki neid dokumentaalseid linte mängime loeksin ma ka, mida siis olid peokorraldajad peo kavasse planeerinud. Juba hommikust alates kõlas Estonia katuselt muusika, mis kaikus üle terve linnajao ja kutsus rahvast Estonia juurde. Kell 12 öeldi avasõnad talveaia katuselt. Seejärel suunduti kontserdisaali, kus ooperi orkester ja koor ja eesti poistekoor. Dirigent Paul Mägi juhatusel andis kontserdi. Edasi oli kella üheks planeeritud Neeme Kuninga ülevaade uuest Estonia hooajast. Külalised võisid jälgida Mai Murdmaa lavastusel oleva balleti tuleingel proovi ja mis kõige köitvam, kõige olulisem. Kõik pidule saabujad võisid kaasa teha ekskursiooni teatri uutesse prooviruumidesse. Need gruppi Ringkäigud läksid teele iga 15 minuti järel ja neid juhendasid teatri direktor ja kunstiline juht ja samuti praeguse ehitustöö peainsener. Kõike seda võime tänase saate jooksul ka linkidelt kuulata. Et pidu täie osaks siis kella kahest kuni kella neljani keskistants Estonia kontserdisaalis kus mängisid Lembit Saarsalu, Toivo Unt, Aivar Vassiljevi, Aldo Meristo ning talveaias esinesid Ooperi õigemini operetisolistid Margit Saulat, Alar Haak, Aare Saal. Ja pakuti nii valges saalis, kuid talveaias ka kohvi ja kringlit. Pidu oli mõeldud neile, kes olid andnud oma annetuse Estonia remondiks sümboolse katusekivi saajatele. Ja sellepärast oligi kogu päeva kogu peo nimi katusekivipidu. Et ka meie saade saks mõnusa hoo, siis alustame Bizee ooperi Carmeni avamänguga. Härra Tõnu Tamm. Praeguseni Hetkel esindate Estonia seltsi. Ja meil on teile kaks põhimõttelist küsimust. Estonia selts ja praegu käimasolev rahvus PERH Estonia hoone uuendamine, remont ja kõik muu, mis siia juurde kuulub. Ja teiseks see praegune käesolev ja pidulik sündmus niinimetatud katusekivipidu. Kuivõrd Estonia selts on kogu selle suure ettevõtmisega seotud, kuidas ta tunneb ennast osalisena? Estonia selts kultuuriselts ja ta ei ole seotud mitte ainult konkreetse Estonia ooperiteatriga, ta on seotud ju terve Eestiga ja ta on. Ta on terve Eesti kultuuriselts ja muidugi Estonia teater ja teatrimaja on nagu hiljem Estonia seltsile juurde tulnud. Mulle tundub niimoodi, et see suur maja ja ja, ja see ooper, ta on omamoodi eesti kultuuris sümbol. Ja sellepärast on see Maja remontimine ja ja see praegune katusekivipidu erilise tähendusega ta on minu meelest suurema tähendusega kui ainult ühe ühe. Taastamine või restaureerimine? Uku ei, ma usun, et iga eestlane teab, et, et see maja on ehitatud sõna otseses mõttes eestlaste kätega ja eestlaste enda korjatud ja ja kokku kraabitud rahade eest. Tuletage, kas ei meeldi, et Juhan Liivil ei olnud midagi tunduv, ainult oma vana pintsak ja ta oli valmis seda ära andma, et Eesti saaks endale tõelise teatrimaja, mis sümboliseeris mitte ainult mitte ainult ühte teatrit, vaid tervet Eesti kultuuri. Ja sellepärast on see suur katuse renoveerimine ja Estonia seltsi poolt algatatud katusekivi korjandus ka erilise tähendusega, ta on just nagu uuesti eesti kultuurile katuse ehitamine. Ja, ja nii hämmastav, kui see ka ei ole. Et see, see aktsioon tekitas Meis küll usku eestlase ja, ja Eesti kultuuri, et kui eestlane on võtnud nuuks oma kultuurisümbolit taastada ja seda kaitsta ja hoida, siis järelikult ei ole kõik kõik asjad veel hukas. Ja senikaua kui säilib eesti keel ja eesti meel sinisaba, püsib Eesti teatrimaja ja senikaua püsib ka eesti teatriselts või ütleme, Eesti Estonia selts, need on muidugi niuksed, suured sõnad. Aga et, et see tõesti nii, niisiis võib mainida, et 3090 inimest ainuüksi üksikinimest lisaks kõikidele organisatsioonidele ja kooridele ja koolidele, teatritele on katusekivi aktsioonist osa võtnud ja katusekive aidanud osta ja nüüd on siis lõpuks ometi jälle katus peal ja loodame, et siin selle katuse all sünnib väga palju toredat kunsti, mis on vajalik eestlasele. Et Eesti inimene ja eestlane säiliks, võiks teatada üksikutest. Nii annetajatest Vello Pähn ja perekond, kirikut, täieti, perekond, kirik, oma testamendiga pärandas suuremad summad raha katesse, kivide ostmiseks ja selle uue katuse peale panemiseks. Muidugi eriliselt suure annetuse tegi Ameerika eesti kultuuriselts Miamis kes julgelt peaaegu et ühe kolmandiku sellest suurest rahast andas. Kokku saadi ju üle 900000 krooni annetustest ainuüksi ja, ja see on, see on suur raha ja, ja sõiski suhteliselt lühikese ajaga. No mu käes on praegu annetajate nimekiri, siin on 48 organisatsiooni kooriteatrit, maavalitsust, Kunda tehast võib ära mainida eriliselt suure annetusega siis raudtee ple, Eestit võib väga suure annetuse puhul eraldi ära märkida. Kunda Nordicalt teatrites, Tallinna linnateatrit ja siis isegi Soome pisikene teater, pool harrastusteater on andud andnud raha. Jüri Gümnaasiumi lapsed andsid ühe kooli näiteringi etendus ja selle etenduse tulu kanti siia kivifondi üle, mis näitab, et, et asja võeti tõsiselt ja, ja innuga. Nii et miks mitte siis siis rõõmupidu pidada? Need, kes andsid juba sadada, no nii, need said päris päris samotist katusekivi pisikesi on jah niisugune pisikene katusekivi. Jah, see on suveniirkivi seal nagu omaette väike skulptuur, suur. Ja ta jääb koju seisma laua peale. Jääd meelde tuletama, et ma olen siiski ka midagi eesti kultuuri heaks teinud ja ma olen tema peale mõelnud ja ma ei ole tema vastu üks käitleja. Aga nüüd tahaksin ma küsida teilt isiklikult. Et missugustest ruumidest, mis nüüd on remondi käigus juurde tulnud tuleb arvata, kõige rohkem tulu tõuseb ja ma mõtlen sisulist tulu, mitte mitterahalist tulu. Ja millest nagu kõige suuremaid rõõmu Estonia pere ise tunneb. Tähendab muidugi tulu tõuseb, tõuseb kõige rohkem loomulikult teatrisaalis, 10. ta Estonia ooperimaja loomulikult seal toimuvad etendused ja, ja, ja see maja on selle saali tarvis ehitatud ja selle selle saali pärast ehitatud. Noh, loomulikult võiks seal üht-teist teistmoodi olla, aga me Ta ei enda hingest ega rahva mälust elatud viitekümmet aastat ja ja paraku on jäljed seal olemas. Aga muidugi, Estonia teatriperel on loomulikult hea meel suurest ovaalse proovisaalist katuse all, kuigi sinna on väga raske ronida, aga bee kunsti kõrgustesse peabki raske olema. Ma mõtlen siin eelkõige vaeselt vaeseid, orkestrantide, kes peavad oma suuri kellasid ja ja pille sinna seljas üles tassima. Aga on, noh, oli kuulda, et võib-olla kunagi, kui rikkamaks saadaksid, ehitatakse liftid sisse, mis sealt siis orkestandid sinna rõõmsalt üles viib. Ja solistid ka. Aga muidugi jah, kõige tähtsam ruum on ikkagi teatrisaal. Ja lava loomulikult, kus peal peal kunsti tehakse. Mis te arvate, nii suur hulk inimesi on nüüd pannud oma käe külge, kui nii võiks öelda Estonia ehitamisele, remondile ja, ja nii edasi. Et kas see toob ka kuulajat juurde, kas, kas neid tuhandeid? Me võime nüüd kohe teatri sõpradeks täiesti lugeda? Leid kindlasti LED kindlasti. Ma usun, et, Mitte ainult teatri, vaid üldse kultuuri, Eesti kultuuri sõpradeks nimetada. Seda kindlasti ma ei tea, palju ta nüüd konkreetselt ütleme, teatrisaali inimesi juurde toob. Annaks jumal, kui see nii oleks, seda näitab elu, seda ei oska, seda ei ole. Ma leian, et isegi ei ole mõtet prognoosi. Lihtsalt kas tuleb või ei tule, pärast saab otsustada, et nii läks. Aga, aga ma tahan uskuda, et, et kui juba nii palju nii palju inimesi on aidanud Eesti kultuuri, siis järelikult nendel on, nendele on see südameasjaks, sest see on, see on nende ellujäämise võimalus. Kui toetada Eesti kultuuri tähtena Tammal. Pidusaginas püüdis kinni Stockholmi eestlase Asta Lepiku. Meie kolleeg kera. Tänasel katusekivipeol oli väga kena ja meeldiv näha ka eestlasi üle lahe oli siin külalisi, Stockholmist oli külalisi Soomest ja ma tean, et teie, proua Asta Lepik olite just see naine Rootsis kes ärgitas eestlasi ühinema Estonia seltsi üleskutsega joosta omanimeline kivi Estonia teatri katusele. Kas teil tol hetkel oli juba ka lootus, et te saate kõik siin katusekivipeol osaleda? Kaugele ma tavaliselt ei julge plaan tehagi aga kuna mõte oli nii ilus ja, ja suure tähendusega see mõte, mida Aarne Mikk alustas, siis ei olnud üldse raskusi Stockholmis Estonia seltsi revolutsioon osakonna liikmete hulgas. Selle kaasatõmbamisega kõik olid väga huvitavad ja seal on palju liikmeid, kes mõttes oma teatriks peavad ja, ja tahavad läbi kaasas olla, et sead seal püsiks ja jää edasi. Eestlaste kultuurielu üheks keskseks punktiks oleks need mingeid raskusi ei olnud õieti, et saada annetusi katusekivide ostmiseks, nagu Estonia selts oli sihiks võtnud. Ja nii oligi, et meie liikmed väga meeleldi. Enamus nendest, kes sellest aktsioonist osa võtsid, maksid 100 rootsi krooni, aga mõned ka 500 ja nii nagu kellelgi see sobis. Ja siis omandanud selle miniatuurse väikese katusekivi. Ja siis oli juba juttu, et kunagi toimub sarikapidu Estonias, selleks tuleb kivi alles hoida ja see on siis pääs meest. Nii et ma ei mäleta täpselt, kui pikk see aeg oli, millal minu käes oli siit Tallinnasse. Kui ma järjekordselt Tallinna tulin, siis tulin need nagu siia Estonia seltsile need rahad kaasa ja nii umbes ma võiks öelda, mees Stockholmis jõudsime koguda selle katusekivide muretsemiseks umbes 20 1000 Rootsi krooni ja varem oli, olid meie liikmed väga suure entusiasmiga on kaasas. Me kogusime rohkem raha veel, ma mõtlen, üks 30 1000 Rootsi krooni Toompeakiriku oreli remondi jääks. See oli ju ka iseenesest üks hea mõte, see orel tuli remontida ja nüüd ma tean, et see on korras. Ja rõõm on näha neid ilusaid, rohelisi katusegi, viisiltsi. Te käisite praegu ringkäigul mööda seda maja, nägite neid uusi proovisaale kuppelsaali valmivat otsa saali ja ja Ma usun, et teil oli sellest kõigest hea meel, mida te siin nägite ja väga-väga ja nii tihti, kui, kui ma Tallinna satun. Tütar elab oma perekonnaga juba aastaid Tallinnas. Nii et me selle tõttu käime mehega koos. Üsna tihti. Iga kord ma kasutan juhust, et, et käia ooperis siin ja, ja ka muidugi väga meelsasti draamateatrisse, ainult praegu on kahjuks nii, et me peame enne ära sõitma, kooper oma hooaega alustab. Aga te sõitsite praegu siia, ma tean just nimelt selleks katusekivipeoks. Väga-väga hea meel on siin käia ringi siin nendes saalides ja kõike kuulda ja näha, aga öelge, proua lepik, mis te ise arvate, kas niisugune aktsioon, kus Eesti rahvas peaks annetama raha oma rahvusooperi katuse remontimiseks kell oli mõtet ja kas niisuguseid peaks veel jätkama selliseid aktsioone? Me teame muidugi ajaloost, et Estonia teatrit on ju läbi aegade rahvas aidanud taastada ja hoida ja remontida, aga aeg on ju nüüd edasi läinud? No see on muidugi täiesti isiklik arvamine ja ma ei arva, et kõik inimest peaks samal seisukohal olema. Aeg on muutunud ja ja ega majanduselus on igasugu muudatusi toimunud ja toimub ja väga kiires tempos. Aga ma ikkagi arvan, et et momendil Eesti rahvas ja Eesti riik ei ole nii jõukad, et nad võiks eriti just kultuuriküsimustes panna raha, ükskõik kui palju. Ja see on selles mõttes nagu topelthea tähendusega, ma leian, et, et nii saab ju kultuuri kuidagi üleval hoida. See rahvas kogub raha, ei pruugigi suuri summast anda ja teiseks on igal annetajal kindlasti väga meeldiv tunne, et kuigi, kuigi väga väikese summaga ma siiski olen kaasas nagu meie, vaata, minu tütrepoeg on siin minu kõrval. Me vaatame, et katusel üks roheline ilus kivi on nagu meie oma. Ja, ja millega, tõstame pilgu, käime sageli Estoniast mööda ja tõstame pilgu, vaatame, see on meie kivi ja seda ma usun, võib-olla teisedki tunnevad. Estonia Seltsi esimees Arne Mikk on teinud kirjasõnas järgmise pöördumise kõigi piduliste poole. Kallid Estonia sõbrad. See maja, mis avati 24. augustil 1913. aastal on olnud oluline sümbol nii meie omariikluse kui rahvusliku kultuurielu arenguloos. Eesti ühiskond tahtis püstitada kunstikoja, mis oleks suurem ja ilusam kui naabruses avatud Saksa teater ja mis näitaks ka meie vaimujõudu võitluses tolleaegse venestuspoliitika vastu. 1910. aastapäevalehe 200 kaheksandas numbris on kirjutatud tatud kivid peavad kerkima ja peavad kõnelema inimeste püüetest ning peavad kuulutama järeltulevale soole. Siin katsus inimene rammu ja tõusis enesest kõrgemale. Annetused, korjandused, tasuta töötunnid, paljude meistrimeeste poolt legendiks kujunenud Juhan Liivi pintsaku pakkumise lugu. Igas killus kajastub omamoodi eestlaste ühtehoidmise tahe. Riigivanem Konstantin Päts, kes sajandi algul oli osalenud ka Estonia seltsi juhatuses lausus 1935. aastal peetud peokõnes seltsi 70. aastapäeval, et Estonia selts ja tema maja see, kus praegu koos oleme ei ole ehitatud riigi rahadega. Seda tööd on tehtud just vastuoksa suure maailma riigi surve all ja kiuste. Selle maja müüride sisse on helisema jäänud Eesti muusika ja teatrikunsti kaunimad leheküljed. Selles majas on tänaseni alles ka 1944. aasta üheksanda märtsi veritsevad haavad. Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Viivi Lenny poolt kavandatud ehituskunsti pärl sai äsja 85 aastaseks. On käimas tema järjekordne noorenduskuur. Johann Straussi nahkhiireavamäng, kuigi haljate helide järel teine koos mikrofoniga kaasa jalutuskäigud uutesse saalidesse, teeme seda kahe grupiga ühte juhendamas teatri direktor Paul Himma ja teist käesoleva ehitustöö peainsener Toivo herilt. Kutsumisest kuppelsaalis. Ja. Proove ja väike rõdu on küll. See, et inimesed saaksid, tahaksid siin töötada ja peale selle on väga ilusad. Ja me oleme kuskil umbes kella kolm, 30 260 ruutmeetrit, aga siin mahuka orkester ja koor koos maatööd tegema. Nii et kui te mäletate seda, vaatasin sealt üle ukse sisse, oli möödunud Pantani, tegi Estonia teater läbi kogu oma ajaloos oli kõige suurem proovi saanud ja nüüd olen saanud tänu sellele kogusele katusekivile kogu sellele, et me maja probloogiline tol peredes hakkab ikka katuse talle arvuti remonti teha, kui katus ei pea ja sellega seoses olemas alus, need kaks. Ja kui ma nüüd midagi sillal räägitakse, analoogia seal järjekorras pilte, kõrv kuuleb ikka, siin mõtsa ei vaata, see sitt seal seina peal on nüüd Estonian Oil Service'i oleks õli õlikompanii tegelikult, kelle peakorter asub Houstonis Ameerikas ja nemad olid, nemad on olnud siiamaani meie kõige suurem firma annetaja, mis, mis tollases vääringus oli siis 200000 Ameerika dollarit ja, ja tänu sellele on, ütleme siis saab kuskil 60 protsenti sele selle konstruktsiooni maksumusest kattis siis see raha. Midagi ei ole teha ka Estonia maja mitte ainult kallisime südamele, kallis rahakotile ka midagi teha ja kontserdisaali pool on täpselt samasugune võlvistik, aga selleni me pole veel jõudnud sellega midagi teha. Ja sealne pindala, võlvidealune on 700 ruutmeetrit, mis oli ennega täis risti-rästi sarikaid ja kõike muud, aga samas seal on samasugused võlvkaared, aga seal on noh, täiesti välja ehitamata, praegu veel tähendab katuste pindalad, mis on siis vahetatud, on kontserdisaali pool 1100 ruutmeetrit, siin kupli saalis 350 ruutmeetrit, otsa saalis 560 ruutmeetrit, lavatornis viimane 460 ruutmeetrit ja nüüd praegu siit on raske ette kujutada, aga sellest lavatoolist Pärnu maantee poole ja ots, kus on ka uus katus sinna katuse alla tuleb meil meie oma kohalik gaasikatlamaja. Ja see katus on 300 ruutmeetrit, kui on paigaldatud kahe aastaga. 28000 katusekivi. Ja põhiliselt selle katusega seotud firmadest ära mainida ka, kes on meid toetanud, on Est-Stein siis need konstruktsioonid, Põlva liimpuit, metalltalad, Balti laevatehas, värvid, Baltic Color, harjatornide liimpuidutari detailid siis Viljandi Metallitööstus ja projekteerija on olnud siis kolde projekt arhitekt Peep Jänes ja konstruktsioonid professor Karl Õigeri ja tehniline konsultant, dotsent Urmas Mänd. Kas on midagi? Muidu ma räägin kogu aeg, võib-olla keegi tahab küsida, aga ma ei lase batkandoga. Mul on küsimus ja see maja terve see maja kuulub ju juriidiliselt Estonia teatrile. Jah, need asjad on niimoodi, et. Me elame praegu väga selles mõttes muutuvas ajas ja väga paljude asjadega tuleb tegeleda samaaegselt. Ja tõepoolest kuskil kaks, kaks pool aastat tagasi hakkasime tegelema siin selle rahvusooperi seaduse väljatöötamisega, sest meile tundus, et Estonia teater võiks olla pisut erilise tähelepanu objektiks. Sest me oleme seda mõnuga teie poolt märganud, et see on, aga see võiks saada mingi juriidilise seaduslikku vormi. Ja see jõudiski nüüd nii kaugele, et siis jaanuari teisest jaanuarist jõustus rahvusooperi seadus. Ja see tähendab seda, et Rahvusooper Estonia on oma varade täieõiguslik omanik ja, ja need varad on ka käesolevaks hetkeks, see tähendab see, see kinnistoonist rahvusooper Estoniale üle antud. Nii nagu seaseadus jõustus, selleks et neid dokumente, see on seal suur bürokraatia, tuli välja töötada põhikiri, Ausopli nõukogu varade haldamisega ja kõik muud korrad on seal üks tükk tööd olnud, mida noh, kui ma kunagisi teatri direktoriks tulin, ma küll ei kujutanud ette, et ma seadustena hakkame kirjutama. See oli mu küsimuse esimene pool, tegelik küsimus. Raskuspunkt on sellel kontserdisaali pealetulevale saalile, tähendab, kas selle võtab oma haldusse ja oma tarbimisse ka Estonia teater või või Eesti Kontsert. Meil praegusel hetkel on läbirääkimised, meil on uus rendileping Eesti kontserdiga sõlmimata, käes on selge see, et et kontserdisaal, see on ka seaduses kirjas, et siin majas on kontserdisaal ja teatrisaal ja tuleb tagada selle toimimine kontserdisaalina. Praegu meil on läbirääkimisi pooleli, kas ja kes ja mis, mis ideed, mis sellega teha? Ilmselt on sinna nüüd publikut raske tuua, eks ta ilmselt jääb mingite proovi-prooviruumide ja kuidas neid kasutada, seda peab arutama. Aga tõesti see pind, et ta ei ole küll nii kõrge, noh, ta on ehk võib-olla sama kõrge kui see, aga ta on 700 ruutu on hirmus pikk, ta on, ütleme, üks neli korda pliibiku see. Ja see, see on, see on ju praegu selles mõttes lahti. Aga kindlasti ta on ainult kultuuri ja muusika hüvanguks saab teda kasutatud. Selles mõttes, et minu juures on käinud paljud ideed, aga need kasiinod sinna ei tule. Ma luban, teil. Aitäh. Toitlustamise puhveti, see oli omal ajal no ta natukene vananenud ja ta ei ole veel lahenenud, me veel vaidleme natuke mängida. Ja. Noh, võib-olla on asi nüüd küll anda 12, mul on väga hea Üks kolmekümnene inimeste grupp eesotsas teatri direktori Paul ilmaga liigub mõtteid vahetades ja küsimusi ehitades treppidest alla. Aga oleme nyyd teise grupiga niinimetatud otsa saalis, seda b juhendab ja seletusi annab Toivo erilt. Me oleme praegu uues ruumis, mida mõni aeg tagasi kutsuti, kammer räägiks nüüd, ma olen nimetanud ümber osasaaliks ühest kohast, sellepärast et me siin kõrval Georg Otsa tänav. Ja see saal on pööratud Georg Otsa tänava ja kooli poole ja teisest küljest sellepärast, et see on ka üks hoone, selline välja ulatuv osa ots. Eelmise aasta, kui renoveerimistööd algasid. Aga need algasid niimoodi, et vaata õiget projekte üldse olemas. Kaks aastat toimusid need projekteerimistööd nii, et palju asju tehtud paralleelselt ehitustöödega selleks ei olnud lihtsalt aega, et valmistada dokumentatsiooni ette. Ja, ja samas tuleb öelda, et need kaks aastat on ehitustööd toimunud ainult suvepuhkuse ajal, sisuliselt alanud pärast jaanipäeva ja lõppenud septembri alguseks. Ja nii oli see eelmisel aastal ja, ja nii on ka sel aastal. Enne eelmise aasta tööd algusest oli siin maalisaal, mille suurus on enam-vähem, olin, oli nii palju, kui selle esimese kaare koha pealt näete, siin on veel vana krohvitud sein ja, ja ülejäänud osa oli siis väike pööning, mida ei kasutatud ja eelmisel aastal siis kõigepealt, kui on küsimus, et mis siia tuleb, siis teate, vajas hädasti suurt proovisaali ja arhitekt Peep Jänes, kes on nüüd terve renoveerimistöödel arhitektuurse osa autor. Sellise saali siia planeeriski seinad nihkusid, täidab poolan, osa seina nihkus, väidab poolelt tulid aknad, seinad võiksid kõrgemustena, uus tellissein on täiesti tulnud siia vanadest seintest jäänud rohkem järgi kuivenduse krohvitud osa. Ja, ja kõige suurem probleem oli siin vahe Laan väljalõhkumisega, mis oli pärast sõda valatud. Terve selle osa levis selline noh, umbes 30 tonni kaaluv monoliitne raudbetoontala kõrgusel 2,2 meetrit ja, ja eelmise aasta tööde selline kõige raskem osa siis oligi see, et see tala saeti tugede peale viieks tükiks ja, ja Eesti kõige võimsam vanad testis need jupphaaval siit välja. Pärast seda sai siis selle viimase kaaren paika panna üldse me oleme nende kahe aasta jooksul teinud ära viis sellist suuremat katust. Üks on seen, teine on teatrisaali peal, mida me nimetame Cupi saaliks. See on Eesti kontserdisaali peal, kes on kõige suurem, see on üle 700 ruutmeetril, see siin unustasin ütlemata, on 460 ruutmeetrit suur. Ja käesoleva aasta oleme, tegime lisaks lavatorni katus ära ja veel ühe ühe pööningu korda, kuhu me tahame rajada gaasiga, ütleme nii, et meil tuleb endale siia hoonesse, on gaasikatlamaja. Ja kasutada nende konstruktsioonide puhul liimpuitu. Tuleb öelda, et seda ei olnud võimalik veel mõned aastad tagasi kasutada selle ära, kui Põlvas hakati selliseid suurem avalisi liimpuitkonstruktsioone tootma. Ma oli, oli võimalik teha selliseid suuremaid saale, mis on kaetud siis liimpuitkonstruktsiooniga liimpuit, nagu te näete, on tunduvalt selline soojem ja inimsõbralikum. Kui me oleks teinud selle metalliga majast pidanud tuleohutuse nõuetest lähtuvalt selle kas siis tulekaitsevärviga katma või siis või siis küprokiga või või tähendab ta jäänud tunduvalt vähem sõbralik ja Ma ütleksin, kaatiad, arhitektuurselt ilmetum, analoogiline konstruktsioon. On kolmes kohas siin kupli saali peal ja kontserdisaalis Cupi saal on, on esimesena välja ehitatud. See saal võtab järgan sel aastal me tegime siin mitmed tööd, nüüd lugeda siin vahelae siin all, et oleks võimalik inimesi sisse tuua selja taga. Kus on krohvitud sein tegelikult selja taga, selles tasandis oli seda tööd on selline kõige raskem osa siia seina sisse seal lava karmi sein siia seina sisse rajati kuue meetrise tala, asemele on üheksa meetrine tala ja see tehti niimodi etena, vaata seintes pole ühtegi pragu. Seina paksus on kuskil 90 sentimeetrit, nii et see oli selle tõeliselt raske ülesanne ja, ja meie hea konsultant. Tehnikaülikooli dotsent Urmas Mänd on sõna tõsises mõttes, tegin joonised käigu pealt ja, ja sain, mina sain niimoodi see asi ära lahendada, et mõlemalt poolt küljes ta tehti siia Klaudest ja teraslehtede kombineeritud. Vaat need paigutada seinte sisse freesitud soontesse ja kanti siis raskus sellele tavale ülejäänud ja alles selle järel oli võimalik siis alt lammutada kolm meetrit, kusjuures viimane osa betoonpost see õhiti, mis on esimest korda siis teatriajaloos, kus, kus on tehtud taoline asi, et teatrilaval toimuvad õhkamine õhkamis tööd tehti Siuke lõhketööde jaoskonna Wood kaks päeva kestsid kokku ja selle kaheksa meetrit kõrgem samas 90 korda 90 sentimeetrit oli siis purustab tükkideks, aga muidugi sellega kaasnes päris päris suur risk, sest need tükid lendasid üle terve lava ja ja me me ei teadnud, millised tagajärjed sellega kaasnevad, aga see oli ka meie viimane võimalus seda sammast. Valdo, sest neli organisatsiooni, kes käisid kohapeal, ei suutnud selle asjaga hakkama saada. Aga nagu ma ütlesin, lõhketööde jaoskond tegi selle kahe päevakorda. Nii, nüüd kui ta küsimus ja selle saali osas ei ole, siis me läheme üles sellest trepist. Üleval on meil kupli saal, kus toimuvad proovid alates märtsikuust käesolevast aastast. Ja ma ütleksin, et see on siis esimene selline suurem saal, kus saab orkester koguneda. Sest varem pidi seda tegema laval, aga nüüd on see võimalus olemas, et teha proove ka väljaspool lava. Sellel ruumide sellel. Ruumi funktsioon on täpsemalt määratlemata on. Ühest küljest on teatri tarvis saali, kus saab teha dekoratsioone juba enne maaliti siin deklaratsioone ja nagu te näete siin salasena, tule inglideklaratsioonid, mis nüüd lähevad käiku nende asemel, mis põlesid ära. Ma tahan öelda, et, et need, kes ei ole asjaga kursis, neljandal septembril reedel päeval kell üks oli siin majas tulekahju. Press natuke võimendas seda asja, ülem põlesid tegelikult dekoratsioonide, põlesid dekoratsioonid, mis olid valmis tehtud, nii et et sellisele riidele Beachil olid kleebitud poroloonist tellised tuleingli jaoks. Need olid üles riputad saalis. Ja, ja tuli levis niisuguse kiirusega, et see materjal, mis, mis immutamata selleks hetkeks läks põlema 30 sekundiga. Ma pean ütlema, et meil vedas sellepärast, et, et tõesti ehitustööd takistavaid lõppenud selleks hetkeks aga palju asju oli veel lõpetamata elektritööd, valgustustööd ja nii edasi, mis olid nagu pooleli jäänud. Aga, aga seekord läks õnneks ja me peame sellest õpetajast. Mis puutub selle saali tulevasse funktsiooni, siis nagu ma ütlesin, oli, oli algselt mõeldud kammersaalina kasutusele võtta selleks, et seda kammersaalina kasutuselevõtu toast leida deklaratsioonide maalimiseks teine ruum. Teater ise on üks suur kombinaat siin keldrites, töökojad, puidutöökoda, metallitöökoda, sinod, ekoraator, sinule õmblejad, sinodile, strateegiad, kingsepad, see on üks suur kombina ja meie tulevane sõlmküsimus on see, et kuidas need töökojad, mis ei pea tingimata linna keskel vähem, kuidas need siit majast välja viia. Selle arvel vabaneks kõvasti pinda linna linna südames, me saaksime teha uusi proovisoole. Me saaksime artistide olmet parandada ja koos sellega võib-olla tuleks lahendada küsimus, et kus siis dekoratsioone teha, sest need peavad olema koos. Minul on küll küsimus. Vabandage midagi, Ennoreid Tehitanud, kuidas te üldse peate, mida peab tegema? Ja kas kõikide nende meeletute tööde juures siin on üks ainukene persoon, kelle kaela mine tulevikus kõik patud hääd, et vaat tema. Kuidas te teate, mida arhitekt? No tähendab, selle kohta võin öelda niimoodi menulahenduste väljateater, kontseptsioon, mis sellest teatrist võib teha, ega siin teates ei saa lõpmatult juurde ehitada, see on arhitektuurimälestisi, saab korda teha pööningut, keldrid kaks kolmandikku keldrites on korras, kolmandik on umbes sellised, mida ei kasutata ja kui saab tehniline mõtte või tehnile projekte kiidetakse heaks rahvusooperi nõukogu poolt siis põhimõtteliselt on küsimus ainult rahadest, et saada raha ja, ja selle alusel siis meile nii tähtis hoone siin Tallinna keskel välja ehitada ja korda teha. Inimsõbralikkusest rääkida, millega saavad need seinad olema kaetud, kui seal poos, aga siin tuleb. Me läheme üle, sest me näeme ühte võimalikku varianti, mismoodi samasugune ruum on korda tehtud. Tähendab selleks, et, et akustika oleks normaalne, ilmselt ilmselt tuleb kõvasti töötada. Nende saalide puhul on väga oluline see, et heli kanduks ühest ruumist teise, et uksed oleksid tihedad, läbi läbi põranda kostaks helisest all on siin juba küll laval, küll jama ühendab pealavaga selja taga teil nagu ma ütlesin, lavatorn. Ja see on äärmiselt tähtis küsimus. Teisest küljest muidugi, akustika on vajalik selleks, et normaalselt lauljatel esineda siin. Ja me oleme siin kasutanud meie vabariigi parimate konsultantide abil. Me võime seda akustikat proovida üleval selles saalis, eks ole, kus proovid toimuvad, tuleb öelda, et orkester on, on rahul, sealse parandada akustikat niimoodi, et on tehtud veel liigutatavad kardinad, millega on võimalik seda heli sumbuvus muutab ja orkestri üldiselt sellega rahul ja lauljad ka. Minu ettepanek on see, et läheme ja vaatame seal, räägime edasi. Tähendab. On vaja rohkem, kui need praegu on. Meil on vaevusi. Uued, nagu ei saagi väljaehitamisega vaeva, saadan omana Euromine proovima, tavaline asi, kui me selle ehitame välja, kui me ehitame Eesti kontserdisaali peal veel sander suure ruumi 700 ruutmeetri ruumi välja, siis põhimõtteliselt sellistel suurtel saalide oligi nagu vajadus on rahuldatud, sest siis akestrakas seal ajus on praegu orkester harjutab vahel, mis siin üleval. Aga sellist väiksemat proovisaale, balletiartistidele solistidena on muidugi loomulikult e vaja. Kas liftid hakkavad käima? Markest räägite, joovad või? Üks üks võimalik enam lifti asukoht on selle trepikoda, mida me hakkame juba sügisel projekteerima selleks, et realistid teiste lastega kokku kuskil üheksa. Nonii sõbrad, kallid külalised. Osa ajaloolistest fotodest ta harikase fotod, mis on tehtud ehituse ajal aastatel 1911 13 hilisematele alustajatele seal üks väike osa sellest albumist, mis ajule muusikamuuseumi filiaalis Särevi Estonia teatrialbumis. Ja, ja me oleme need fotod lasknud ümber pildistada. Siin te näete enese aegsete Estoniat. Nii nagu ta oli pärast sõda Estonia teatrit laiendati Pärnu maantee poole. Ja põhiliselt see laiendamine tehti kiirtempos aastatel 1945 kuni 47950 sai valmis keskmine osa, mis ühendab kontserdisaali poolt ja teatri poolt. Siin on fotode peal näha näiteks foto näitab. Ja missugune teadlane tuugalt välja. Aga teated ennast laiendati Pärnu maantee poole kogu kogu selle fondi ulatuses. Ja, ja see on siis kupli, saad selle kupli saali liitlast, saate ülevaatajat sellelt väikeselt väikeselt stendilt, mis meil on väljas paremal näha mõningad fotod, mismoodi seal ehitus käis ja mismoodi siin tehti. Eelmisel sel aastal ka sisuliselt kahe kuu jooksul see asi toimus siin. Selle väljaehitamine muidugi jätkus siis järgnevatel kuudel talvel ja nagu ma ütlesin, märtsi alguseks. On niimoodi valmis. Saalis on koos rõduga umbes 300 ruutmeetrit pinda. Keeruline oli siin, et oli raske projekteerida treppe, mida mööda üles tulite. Ja oli, oli kaks lahendust, kas tehase deegodan, maitse karbina, tuleb öö tahtsin, all on veel üks üks selline randa alune korrus ja selle korruse korruse all on siis teatrivaatesaali raudbetoonkuppel. Seda kuplit omakorda kannavad neli raudbetoontala. Ja selle siilide ulatus või selle selle ruumi laius on siis 17 meedet ja siis tehtud nisugune kohtuks suunat, selle põrandat ei saanud toetada kuskile mujale, oleneb kui ainult uuele vahel ajale, siis toodi siia kohale metalltalad monteeriti kahest poolest kokku, need metall topiti läbi lae sisse. Meie probleem on ju selles, et kuna teatrisaal ei all, siis ei tohtinud ühtegi vihmasagara läbi sadada. Nii et kogu aeg see töö toimus kilede all ja kui oli vaja mingite montaazi tehasest, tehti kilesse auku nihutide kilet ja siis tõsteti nii-öelda juppide kaupa need need konstruktsioonid siin sisse. Nii monteeriti see vahe lagin terasprofiilidest kui ka kui ka siis noored ja kasepõrand, mille peal me siin seisame, see on siis tehtud sellises konstruktsioonis, et, et ta on isoleeritud nendest metalltaladest metalltalad ka omakorda isoleeritud seintest metalltalade otste alla, neutreen selline kaudsuki taoline materjal, mis väldib sulatad heli või, või selline võnkumine leviks seintele edasi. Ja see on nüüd üks võimalus taolist saalil sviimistada. Rääkisin kardinatest need kardinad. Neid saab nihutada ja vastavalt sellele siis seda akustikat reguleerida. Enne renoveerimistööde algust jood hoone praktiliselt mingit soojustust, terve see on soe õhk, mis siin kütmisega tekkis, see lihtsalt lae kaudu haihtus, haihtus atmosfääri ja nüüd nende tööde tulemusel on siis katusepinda moodustatud korralik nõuetele vastava soojustus. Ka selle saali puhul on kahjuks kaotsi läinud väga ilusat liimpuidust sarikad. Need sarikad olid sellised kõvera kujuga kõverjooneliselt ja enesele laev oodaldamist. Pilt oli nii nagu, nagu laeval tähendab, siruta menud täiesti laeva ülalt pikk-pikk tolajal, selliseid taevakaared aga kahjuks kahjuks seda ei olnud võimalik säilitada. Jah, just niimoodi nagu sae vaataksime enda pea kohal. Aga seda ei olnud võimalik säilitada ja mulle endale isikud sellest sellest kahju, jah, teistele saalidele olid sarikad metallist, põlva liimpuit, kes tegi erand kohutavalt täpselt oma oma tellimuse. Ei olnud lihtsalt suuteline nii lühikese ajaga tegema kõikin liimpuitsarikad ja siis sai need osa tehtud metallist. Hakkas see puitosa on kõik immutatud mis tule kylge. See ei ole immutatud, ma tahan öelda seda, et need ristlõiked, nende kaatrist, lõiked oleksid võinud olla tunduvalt väiksemad. Aga kuna puit selline selline massiivne puit Läänes sööstub ta, ta ei põle ta sööstu siis tuletõrje lubas meil kasutada sellist puitu, ainult et ristlõige on suurem, kui oleks tegelikult arvutuse järgi vajalik siin. Muidu te võite näha ka kontserdisaalid on kontserdisaali pööningul me ei lähe, aga siin stendi, palun, missugune see kontserdisaali pööning nägi välja, see, see oli selliseid puitsarikaid täistulestikke täis ja all on ka nahad. Tegelikult on tekkinud selline kiriku sarnane suur tühi ruum kus siis tõesti on võimalik pärast väljaehitamist teha juba juab nii proove kui ka kui ka kontsert läbi viia, tingimusel et meil õnnestub lahendada trepikodade küsimus, kuidas inimesi üles viia ja alla viia. Mul on küsimus veel nende kenade fotode kohta, kus neid saab veel näha ja ja kuidas peavad näha need, kes, kes täna siin ei ole. Tähendab, need, need fotod jäävad meil meil ilmselt kuskile, me paneme nad välja, ma ei oska kohta öelda, kus meil need välja panema võib-olla õnnestub natuke kvaliteetsem ana teha, sest need fotod on klaasnegatiivi pildistatud ja jutuneid on võimalik niimoodi paremaks teravamaks teha. See on hindamatu materjal ja muuseum vaevalt et seda asja hakkab välja laenutama, aga te võite Särevi muuseumis, kui te käite, siis te võite seal seal vaadata. Teatritrummide tähendab, need on esialgsed olnud niisugune väga kaunis juugend, nii nagu maja. Kas on teil kavas uuesti taastada koloriit ja selle koha pealt ma vastaksin niimoodi. Mina hea meelega taastaksin selle selle interjööri õmblemise juugend, intervjuu oleks seda kohta on piisavalt ikonograafilist materjali olemas ja, ja, ja on täiesti võimalik teha. Samas on, on, on kindlasti need, kes ütlevad, et, et see sõjajärgne intervjuu samuti huvita maal, eks ole, ja, ja kõik, see kuulub Eesti ajaloo juurde. Jalutusruumides ja ma tean, aga ma mäletan seda väga hästi ja nii, aga ma räägin praegu, jalutus on ikkagi kanalid. Tüüpiline nii nagu need üle tehti, kõik, eks ole, ilma et üldse oleks laenatud, noh mina tean, kellessegi hoones ei jäänud tema algsest väravast järgi väga, ei üldine mingisugune kätte ei tule, mitte detailidest, aga mingisugune üldine ruumitunnetus kuskil halge julgendliku liit. Kui te minu isiklikku arvamust, siis ma taastaksime täpselt selliseid Tähendab selle määravad sisekujundajad kassale hele, kas on tume, eks ole. Siin sai tehtud selline punakas olema oreooli, männi. Jah, võib-olla küll jah ka ja, ja meil ei õnnestunud puitu niimoodi ehedamal kujul säilitas ja siin on siiski ei seal natukene kannatada saanud ja ja kuidas me ka ei oleks püüdnud seda rääkida, aga kui seda hoolikalt. Aga mul on üks selline küsimus, vana Estonia kohted, projekteerisid soomlased ja ja, aga, aga nüüd, kes olid konstruktorid, kasumist või see, see oli Helsingi firma, on, mul on eetikas jooni Soomsel jaanis Sooma soomlaste poolt, kusjuures tuleb öelda, et kuna raudbetoonile Mul ei olnud sel ajal nii levinud, siis me praegu siin võitleme nende nende ehituse vigadega ja selle teooria nõrkusega. Sel aastal oleme saanud siin teha, teha veel on olulise töö ära. See on siis talve aad, kuhu te ilmselt lähete võivate käinud selle aluse vahelae tugevdada, mis oli täiesti avariiolukorras. Ja, ja see on nüüd see vahelagi, mis on tõesti 1912 umbes udadeks fondist ehitatud, kus, kus raudbetoontaladele jäänud range sees ja matuur on lihtsalt paljasta varastamine. Aitäh teile. Ja me leiame, et meil väga vedas meie juhtidele. Edu teie ettevõtmistele tulevikus. Lähen lõpuni äärne Miku pöördumise pidu külaliste poole. Estonia selts pöördus kaks aastat tagasi meie avalikkuse poole üleskutsega. Iga eestlane võiks kinkida ühe kivi selle hoone katusele. Täna me võime rõõmuga teatada, et üleskutsele reageeris 3082 inimest ja 45 ettevõtet või organisatsiooni. Katusekivi. Hundi arvele koguti ühtekokku 939081 krooni ja 74 senti. Loomulikult on katusekivi kampaania ainult poolseks stardipauguks kogu maja korda tegemiseks kaasaegsel tasemel ning Eesti vabariigi valitsuse ja ka Estonian Oil Services poolt leitud täiendavad miljonid on võimaldanud katuse alla ehitada ammu igatsetud prooviruumid. Kuid palju on veel vaja ära teha eelolevatel aastatel, et Rahvusooper Estonia ning Eesti Kontsert võiksid tegutseda igati normaalsetes tingimustes. Kui sajandi algul selle maja ehitajad ütlesid, et kadugu suurte mõtete suurte ettevõtmiste juures kõik vihavaen ja killustamine Selle eest on meile tänulik tulev sugu, eesti rahvas siis midagi ilusamat ei oska soovida ka uue sajandi künnisel. 12. septembril 1998. aastal. Aarne Mikk, Estonia seltsi esimees.