Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Rahandusministeeriumi värske konvergentsiprogrammi raames antud hinnangute kohaselt täidab Eesti kõik Maastrichti kriteeriumid. Sel aastal on majandus veel 0,1 protsendilisest langusest kuid järgmisel aastal on oodata 0,4 protsendilist majanduskasvu. Eesmärk on jõuda 2013.-ks aastaks riigieelarve üle jäägini. Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse muudatused. Päris rahul ei ole ükski erakond, kuid vastu ei hääletanud täna keegi. Majandussurutis on hästi mõjunud haridusele üha rohkem inimesi tunneb huvihariduse ja selles toimuvate protsesside vastu. Hädavajalik on suurendada elulisust oskuste õpetamist koolitundides. Nii leiti Tartus toimunud hariduskonverentsil Londonis toimunud afganistani. Konverentsil lepiti kokku afganistani, armee ning politseijõudude suurendamises. Lisaks on kavas luua rahvusvaheline fond, mis aitaks mässulistel loobuda võitlusest ja integreeruda afgaani ühiskonda. Tartu ülikooli ajal Muuseumis on digikaart 188-ga graafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maateooria järgi. Kui erakorraliste ilmastikuolude tõttu on Pärnus üleujutus, arved elektrita ja üle Eesti paks lumi ning käre külm, tullakse küll olukorraga toime, kuid eriolukorra väljakuulutamine on otstarbekas. Leiti tänasel kriisiõppusel. Ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub ida- ja kagutuul, öösel viis kuni 11, homme päeval neli kuni 10 meetrit sekundis ja külma on seitse kuni 13 kraadi. Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi kohaselt on sel aastal oodata majanduslanguse peatumist 0,1 protsendi tasemel ja 2011. aastal majanduskasvu taastumist. Marta Grauberg jätkab. Konvergentsiprogrammi eesmärk on anda Euroopa komisjonile ülevaade Eesti eelarvepoliitikast ning majanduskeskkonna arengusuundadest, et hinnata meie valmidust liituda eurotsooniga. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul loodab ta, et käesolev konvergentsiprogramm on viimane ning järgmisena esitab Eesti juba stabiilsusprogrammi, mis on eurotsooni kuuluvate riikide programm. Eesti eeldused selleks on tugevad. Jürgen Ligi. See Maastrichti kriteerium kolme protsendi defitsiidi piir meil õnnestub täita, minuga on kindel usk, praegu meil on ette näidata Euroopa Liidu kõige madalam riigivõlg. Me oleme täitnud novembrist alates inflatsioonikriteeriumi ja usume, et sellega me saame hakkama veel paar aastat. Hinnastabiilsuse kriteeriumi hindamise aluseks olevad igakuised inflatsiooninäitajad on kukkunud miinuspoolele, mis tähendab, et rääkida saab hoopis inflatsioonist. Rahandusministeerium ootab, et ka järgnevatel aastatel jäävad inflatsioonitasemed kõikjal üsna madalaks. Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Ja siin peamine põhjus on see, et suurest globaalsest Krist tulenevalt nõudluse ärakukkumine on toonud kaasa ka ettevõtetel väga palju vabu tootmisressursse. Nii et kui mingi hetk, kellel on see ka kohale jõudnud, kellel tulemas nõudlus paranema, hakkab majanduskasutajad taastumas, siis tegelikult see koheselt suure tõenäosusega hinnamuutustes üldse ei kajastu. Kõige kriitilisem kriteerium ehk valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul mullu 2,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust konverentsis toodud eesmärk on jõuda uue ülejäägi nii 2013. aastal. Rahandusministeeriumi riigi rahanduse osakonna nõunik Sven Kirsipuu. Käesolevaks aastaks ootame tsirka 2,2 protsendilist puudujääki, mis väheneb 2011.-ks aastaks kahe protsendini. On selge, et 2011. aastal ei saabu veel nii-öelda õnne õuele, et majandusolukord ei ole nii hea, et seda positsiooni veelgi järsemalt parandada. Kuid 2012 ja 13 peaksid kindlasti olema taastad, mis seda juba võimaldavad teha. Tänavu kaetakse pool defitsiidist reservist ja pool laenust peale Euroopa investeerimispanga planeeritud tänu konkreetseid laenu otseseid veel pole, need selguvad aasta jooksul. Samuti laenu täpne vajadus. 2013.-ks aastaks jõuab Eesti riigi võlakoormus rahandusministeeriumi hinnangul 14,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Sven Kirsipuu. Seda võlakoormust suurendab eeldatavasti kohalike omavalitsuste tegevus, et need laenupiirangud, mis on kohalikele omavalitsustele kehtestatud, kehtivad teadupärast 2011. Kasahstani ja, ja sellest tulenevalt võib eeldada, et 2012 2013 me saame näha päris märkimisväärset võlakoormuse kasvu just selles valitsussektori tasandis. Riigikogus olid täna kolmandal lugemisel elektrituruseaduse muudatused ja Uku toom jätkab sel teemal. Kohe alguses võib öelda, et seadus võeti vastu üksmeelselt, sest vastuhääli ju ei olnud. Poolt oli 72 saadikut, neli rohelist jäi erapooletuks, mõned jätsid hääletamata. See aga ei tähenda, et ei olnud erimeelsusi. Erapooletuks jäänud rohelised nentisid, et elektrituru avamine on küll hea, aga seadus toob ühtlasi kaasa fossiilkütuste kasutamise põlistamise ning ründasid seaduse väljatöötajat ehk majandusministeeriumi. Marek Strandberg. Majandusministeeriumi poolt joonistub välja ühekülgsus Rutbacus võimetoos kaasata sisulist diskussiooni, inimesi, vastuolude rohkus ja taas see, mida on majandusministeeriumile kahjuks ka varem ette heidetud, et majandusministeeriumi juhtimine ei ole niivõrd sõltumatu, kuivõrd sõltuv väga tugevalt ühe ettevõtte, Eesti Energia selgetest ärihuvidest. Reformierakonna esindaja Kalle Palling pidas vajalikuks veel kord kiita koostootmist, mis nüüd ainsana toetusega jääb. Koostootmise idee on toota sooja ja elektrit koos ning kasutada mõlemad ära maksimaalse efektiivsusega. Sooja tekib aga paratamatult rohkem ning see tuleb suunata inimestele toa soojaks. Äriplaani ei saa rajada vaid taastuva energiaallika kasutamise eest makstavatele tuttatsioonidele. Olgu öeldud, et ükski dotatsioone ole igavene ning lisas tõepoolest pikalt käsitletud kondensatsiooni režiimil toetuse maksmine. See kestab vaid lühikest aega, kuid selle ajaga ilmnesid väga selgelt turul moonutused. Oleks rumal oodata ja mitte midagi otsustada. Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Mart Laar lähtus aga põhimõttest tagantjärele on kõik targad. Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm oli üks neid, kes suhtus sellesse reformierakonna ministri poolt tehtud ettepanekusse Eesti energiale dotatsiooni skeemi laiendada suhteliselt suure skepsisega. Meie lisasime sellesse ettepanekusse ja ajapiirangu selleks, et seda mitte väga pikalt rakendada. Nüüd pool aastat hiljem on samadele inimestele saabunud valgustus saadakse aru, et võib-olla see otsus, mis tehti, oli tehtud kiirustades ning mitte kõige rohkem selle üle järele mõelda. Ja need tagajärjed, mis puudutavad seda, kuidas kasvavad küttekulud võimalikult, kuidas muundatakse turgu võiks, see, millest seal räägitakse, on nüüd jõudnud kohale. Sama solidaar seisukohal, et ka tänases seaduses on kiirustamisest tingitud otsuseid, mis sunnib selle seaduse juurde varsti tagasi tulema. Kuigi masu on kahjulik majandusele, on haridus sellest teatavas mõttes isegi kasu saanud. Just sellisele järeldusele jõuti täna Tartus alanud hariduskonverentsil. Hariduskonverentsi ja vastavateemalist messi korraldab ettevõte nimega haridusportaal selle juhatuse liige hukka. Voltenberg rääkis, et juba teist aastat jäeti üritusele sama nimi riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlushariduses on lihtsalt niivõrd oluline, lisas Voltenberg. Kui need kolm osapoolt ei suuda omavahel koostööd teha, siis lõpptulemus võib ikkagi suht kehv tulla. Üheks teemaks tänasel konverentsipäeval kujunes majandussurutise mõju haridusele. Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink juhtis vastavateemalist arutelu. Pink on seisukohal, et praegu on hea aeg haridusest rääkida. Ma olen täiesti kindlalt seda meelt, et sellist debatti hariduse ümber eriti selle sisu ümber ei ole Eestis viimasel ajal olnud, kui see on nüüd käesoleval ajahetkel, kus üha rohkem inimesi tunneb huvihariduses toimuvate protsesside vastu, ma arvan seda, et see masu on tulnud pigem haridusele kasuks kui kahjuks. Majandussurutise ehk masu mõju haridusele ei seisne kingi sõnul ainult eelarve kärbetest, hoopis olulisem on selle mõju koolis, antavale, haridusele. Nimelt on nüüd hädalisi vajalik suurendada niinimetatud eluliste oskuste osakaalu koolitundides kas või seda, et mida tähendab protsent ja kas see protsent, mida me peame maksma pärast SMS-laenu võttes kas see protsent siis rahuldab meid või me ei ole üldse aru saanud, mida sa protsent tähendab, või ongi ta ainult füüsikas, keemias valemites kasutatav abstraktne mõiste inimese jaoks homme konverents jätkub, siis väitlevad hariduses toimuva üle ka kõik peale Eesti taasiseseisvumist ametis olnud haridusministrid. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja välismaale Londonis toimunud Afganistani konverentsil lepiti kokku afganistani Meie armee ja politseijõudude suurendamises. Lisaks on kavas luua rahvusvaheline fond, mis aitaks mässulistel loobuda võitlusest ja integreeruda afgaani ühiskonda. Kohtumise lõppkommünikees on kirjas, et osades afganistani provintsides võiks võimu kohalikele jõududele üle anda juba tuleva aasta alguses. Londoni konverentsikesksed teemad olid vastutuse järk, järguline üleandmine Afganistani armeele ja politseile eesolevatel aastatel ning mässuliste integreerimine Afganistani ühiskonda. Nato vägede juht Afganistanis kindral Stanley mäekristall usub, et 37000 lisasõduriga Ta liitlasväed on lubanud sellel aastal Afganistani saata. On võimalik murda Talibani vastupanu ning sundida nad keskvalitsusega koostööd tegema. Nii USA kui ka Suurbritannia esindajad on tunnistanud, et Talibani tuleb näha osana afganistani poliitilisest süsteemist, kõneleb Afganistani president Hamid Karzai. Ma usun, et Afganistanis elavate inimeste soovid saab täna kokku võtta nelja lihtsa sõnaga afganistani juhtimine, afganistani omandus, kõik need kaheksa aastat, mil rahvusvahelised väed on sõdinud. Afganistanis, proovisid kohalikud elanikud näha, et Afganistani valitsus võtaks vastutuse riigi julgeoleku ning arengu eest, ütles Karzai. Ta lisas, et kavatseb korraldada Afganistanis rahu ja lepituse konverentsi, kuhu on oodatud ka senine vaenlane Taliban. Saudi Araabia, kes oli üks neist vähestest riikidest, kes tunnustas 10 aastat tagasi Afganistanis võimul olnud Talibani režiimi lubab vahendada president Karzai kõnelusi Talibani. Iga. Karzai jätkab. Me peame jõudma kõikide inimesteni, eriti nendeni, kes soovivad Talibani lummusest vabaneda ning kes ei kuulu al-Qaedasse või teistesse terrorivõrgustikes. Peame jõudma nendeni, kes tunnustavad afganistani põhiseadust, märkis Karzai. Jätkab välisminister Urmas Paet. No on üleüldine arusaam päris mitmetes asjades, et kuidas Afganistanis edasi liikuda ja üks ja üks kõige olulisemaid sõnumeid on see, et võimalikult ruttu tuleb keskenduda nende tingimuste loomisele. Seal saab alustada siis järk-järgult erinevate afganistani piirkondade üleandmisega ka julgeoleku mõttes üleandmisega afganistani enda kontrolli alla. Afganistani president Karzai märkis, et ees oleva kahe-kolme aastaga võiks afganistani armee ning politsei võtta NATO vägedelt üle korra tagamine suuremas osas riigis. Eesmärgi saavutamiseks kiideti Londonis heaks kava suurendada afganistani armeed 171600 sõdurini ning politseid 134000 korrakaitse nii 2011. aasta lõpuks. Samas lisas Karzai, et kohalikud julgeolekujõud jäävad lääneliitlaste toetust veel vähemalt 15 aastat rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk, London. Ja tagasi Eestisse justiitsministeerium valmistab ette eraisikute saneerimisseaduseelnõu, nii nagu ettevõtete puhul on saneerimine võimalik, nii peaks olema kohtu juhtimisel võimalik ka üksikisikute võlgade ümber kujundada. Mine sest alternatiiviks on ainult üksikisiku pankrot, mille käigus reeglina võlausaldajad midagi ei saa, rääkis justiitsminister Rein Lang täna valitsuse pressikonverentsil. Aga kui on võimalik neid nõudeid, kas siis solidaarselt, võlausaldajatega kokkuleppel vähendada näiteks 20 protsendi võrra, nii nagu see on Rootsis, siis on ju see lootus, et kõik võlausaldajad saavad ikka oluliselt rohkem tagasi kui pankrotimenetluse käigus. Ja seal üks eelnõu, millega praegu püsib siis justiitsministeerium, no mida kindlasti ootavad väga paljud need inimesed, kes on objektiivselt sattunud suurtesse raskustesse näiteks kodulaenude maksmisega. Aga seda ma võin küll siin kinnitada, tüpoteekida kallale, keegi ei kavatse Eestis minna. Et hüpoteegiga tagatud võlad on tabatud nende hüpoteekidega ja hüpoteeke saneerida ei ole võimalik. Nii et siin öelda lihtsalt, et teeme sellise regulatsiooni, et kes satub hätta seal kodulaenu maksmisega, viigu võtmed panka postkasti uksest sisse ja edaspidi on ta kõikidest kohustustest panga ees prii, seda me ei saa teha ja, ja see põhjus on tegelikult väga lihtne. Kõik pankade antud laenud on tagatud Joiustega ja sellisel juhul me peaksime hakkama hoiuseid vähendama. Ülikooli ajaloomuuseum esitles täna digitaalset kaarti, kust saab ülevaate paikadest, mis on saanud oma nime Eestiga seotud teadlase või maateooria järgi. Kaardi koostamisel osalesid lisaks Tartu Ülikooli ajaloo muuseumile veel ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti maaülikool. Kuidas sellise kaardi koostamise mõte tekkis, sellest räägib ajaloomuuseumi ekspositsiooni juht Terje Lõbu. Tartu. Ja Eestiga seotud teadlased on väga paljudes maailmakohtades jätnud oma jälje ning et seda ka meie külastajatele ja kõigile huvilistele eksponeerida ja välja tuua, siis leidsime selle näitamiseks sobivad ka tänapäevased vahendid. Digitaalselt on võimalik väikese hiire klõpsatusega kiiresti saada ülevaade, kus on Eestiga seotud teadlased ringi käinud ja rännanud kaardi ühes servas on meil nimekiri nendest teadlastest, maadeuurijatest, kelle nimelised geograafilised paigad on maailmast ning seal on ka nimekirjas need nimed. Et ajad, mis kõik ei ole Eestiga seotud, siis see näitab, et Eesti teadlased ei pannud geograafilistel kohtadele vaid 11 ja sõprade nimesid, vaid ka mitmed Saksa ja Austria teadlased on ära märkinud Meie teadlaste nimedega mitmeid geograafilisi paiku klõpsata täisnime peal on võimalik näha ja selle teadlase nimelised geograafilised paigad ning kaardis Google'i põhisel kaardil liikuda järjest lähemale sellele objektile. Kaardile pääseb ligi läbi Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi, koduleheküljekaardile on kantud 188 geograafilist objekti, neile nime andnud kuulsusi on kokku 58. Terje Lõbu lisas, et kõige rohkem on neid nimesid Siberis ja Kaug-Idas. Enamus nimesid anti suurte maadeavastamise aegadel. Üheksateistkümnes sajand see oli, kui baltisakslased osalesid Peterburi Teaduste Akadeemia korraldatud ekspeditsioonide esse Siberis Kaug-Ida aladele ning samuti ka Eestist pärit ümber maailmasõitjad. Krusenstern Kotzebue panid nii geograafilisi nimetusi ning väga palju nimetanud juste paiku Mittendorf. Ja toll kuigi kaart on väga põhjalik, pole see veel sugugi valmis, lisas lõbu. Kahel põhjusel, esiteks võidakse ju veel meie teadlaste ja kuulsate eestlaste järgi mitmeid paiku nimetada, sest liitub veel eelkõige Antarktikas alasid, kus on uusi avastamata kohti ning teiseks võib selguda, et kusagilt arhiividest tuleb vanadelt kaartidelt veel selliseid paiku välja, mis on märgitud kellelegi meie teadlase maadeuurija järgi, mida me seni pole leidnud. Toomas Kelt Tartu stuudio Täna varahommikul Tallinnas Sõle tänaval purunenud veetoru on parandatud, avarii tõttu oli mõni tund veeta paarkümmend härjapea tänava elumaja. Veevarustus on taastatud, kuid jätkub tänava asfalteerimine, mistõttu jääb Pelgulinna haigla ees olev tänava pool liiklusele suletuks kuni tööde lõpuni. Täna õhtul. Täna toimus aga ka kriisiõppus lumetorm 2010, millele järgnes siseministeeriumis pressikonverentsi ja seal käis Uku Toom. Kriisiõppus oli suunatud toimetulekule ilmastikukriisiga taust üsna sünge. Vastavalt stsenaariumile on Eestis mitu päeva möllanud lumetuisk 300000 inimest üle Eesti jäänud elektrita. Seejuures sideliini katkemise tõttu on elektriühenduseta kogu Saare ja Hiiumaa ning seda prognoosi tõttu viieks päevaks parandust sõit takistab tuul ja 20 kraadine külm ning lisaks kõigele on meri kõrge ning Pärnus rannikualad üle ujutatud, nagu mõni aasta tagasi. Õppusel oli neli ülesannet siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna. Esimene oli see tõesti ta nii-öelda vastavalt komisjoni liikmete ja valitsuse liikmete kättesaadavust töövälisel ajal, teiseks teadvustada neile sellist viimast korda esinemise tõenäosust, kolmandal teadvustada aga riigiasutuste ja ka eluliste teenuse osutajate võimekust inimeste näol kui ka ressursid näol sellise olukorraga toime tulla. Neljandaks just nimelt see arutelu, debatt selle ümber, kas on vajalik eriolukorra kehtestamine Komisjoni liikmetele teatati öösel kell neli hommikul peavad nad koosolekul olema. Seejuures esimese ülesande täitmine läks edukalt, kõigiga saadi ühendus ülejäänud analüüsi järel või siseminister Marko Pomerants nentida. Põhimõtteliselt sellise suurusjärguga kriisiga võiks ja saaks hakkama riigiteenistuses ja eriolukorda välja kuulutamata. Lokaalsed, regionaalsed kriisikomisjonid töötavad kohalikud omavalitsused aitavad kõigele sellele kaasa, aga kindlasti sellises segases olukorras on olemas igasugused kommunikatsioonibakterid ja diskussiooni tulemusena me jõudsime selleni, et eriolukorra siiski võiks välja kuulutada. Seda peaks tegema siis territooriumi mõttes Hiiumaal ja Saaremaal. Eriolukorra vajalikkust nähti elektrist ära lõigatud saartel, et kohapealseid töid paremini koordineerida, aga kriisikomisjon kriisikomisjoniks, kuidas tuleksid toime vahetult probleemidega tegelevad ametid maanteeametile ning eriti Eleringile vabatahtlikke appi. Kuid nagu täna öeldi, olid tegevusplaanid täiesti olemas. Mida arvab oma võimekusest olukorraga toime tulla päästeamet, sest lisaks kirjeldatud olukorrale toimuvad ju nii-öelda tavasündmused, tulekahjud ning kõik muu peadirektori asetäitja Ain Karafi. Ega me üksi toime ei tule. Ainukene lahendus on ressursi otstarbekas jaotus, pluss kõikvõimalikud koostööpartnerid riigiasutustest, omavalitsuste asutustest kui vabatahtlikest organisatsioonist. Esimeheks nentis siseminister tänase õppuse tulemusena, et ilmastiku poolt ei näe me tulemas mingit nii müstilist asja, millega hakkama ei saaks. Keerulised ilmaolud segavad endiselt laevaliiklust Väinamerel Rohuküla-Heltermaa liinil täna liiklust ei toimunud. Parvlaeva harilaid, viimane kell üks öösel Heltermaa alt väljunud reis vältas pea 10 tundi. Kella kolmeks päeval oli veetase langenud 90 sentimeetrit alla keskmise, kuid kaks tundi tagasi hakkas veetase jälle tõusma ja Väinamere Liinide teatel saavad homme Rohuküla-Heltermaa liinil sõita mõlemad suured parvlaevad langes aga merevee tase Tallinnas 96,7 sentimeetrit alla keskmise, mis on siin uueks rekordiks. Öösel ja homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub ida- ja kagutuul, öösel viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja homme päeval neli kuni 10 meetrit sekundis. Külma on nii öösel kui päeval seitse kuni 13 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.