Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 29.-st jaanuarist. Stuudios on Kai Vare. Haridusministri meister loobub gümnaasiumi ja põhikoolikohustuslikust lahutamise eest, see annab rohelise teeseaduse vastuvõtmiseks. Inimeste optimism tuleviku suhtes on tõusnud ja usaldus valitsuse vastu kasvanud, seda nii Eestis kui ka Euroopa liidus tervikuna, selgub viimasest eurobaromeetrist. Eckerö Line'i reisile päev 800 inimesega pardal jäi hommikul Helsingi lähistel. Vangi pääses jäälõhkujate abil liikuma alles poole nelja paiku õhtul. Asjatundjate sõnul on Helsingi lähedal saarestikus eriti rasked jääolud, pealegi jääb nor Landja võimsuselt teistele Soome-Eesti vahet sõitvatele suurtele laevadele alla. Lugemise aasta avamisel. Albus lugesid Tammsaaret, lapsed nii Eestist kui mujalt. Tallinnas kumu auditooriumis avatakse Islandi filmiga unistuste maa rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival Docpoint. See on esimene kord Helsingis toimuv mainekas festival laieneb ka Tallinna kinodesse. Briti endine peaminister Tony Blair ütles Iraagi sõjajuurdluskomisjoni ees, et Saddam Husseini tülgastaval režiimil ei saanud lasta välja töötada massihävitusrelvi. Hispaania politsei tegi haarangu lastepornovõrgustikule 14. provintsis. Konfiskeeriti paar 1000 pornoga graafiliste failidega plaati, arvuteid ja kõvakettaid. Ilmateade lubab ööseks lumesadu. Külma on üheksa kuni 13 kraadi. Homne päev on sajuta. Külma on neli kuni 10 kraadi. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas loobub uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus põhikooli ja gümnaasiumiastme lahutamisest. Ministri sõnul on nii kõrvaldatud peamine takistusseaduse vastuvõtmiseks. Toomas Kelt räägib lähemalt. Põhikooli ja gümnaasiumiastmete lahutamine uues seaduses on tekitanud suuri vaidlusi ja vastuseisu. Tartus toimuval hariduskonverentsil teatas haridus- ja teadusminister, et ta loobub selle nõude sätestamisest seaduses. Kuigi minister Tõnis Lukas ise pooldab puhtalt gümnaasiumite asutamist, loobus ta selle läbisurumisest seaduse jõul. Sellisele otsusele jõudis Lukas peale mitmeid arupidamisi võigi vahetada. Peal tundus, et asi on selge juba eelnõu esitamiseks oli ju mitmed tõuked ka Eesti koostöökogu vastav ettepanek lahutada põhikooli gümnaasiumiharidusfoorumite jutt ja Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus koos ja tegi selle seaduse ettepaneku. Aga inimesed on nüüd, kui asi on tegelikuks, läinud, pisut mõtlikuks jäänud ja tagasi tõmbunud asju tuleks veel arutada. Ministri sõnul peavad nüüd omavalitsused ise otsustama, kas kasulikum on hoida kool ja koos või eraldi ka nüüd kadunud takistusseaduse vastuvõtmiseks. Seda kinnitas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg. See lahutamise protsess on niivõrd ette valmistamata, et kui ta oleks jäänud sisse, siis seaduse menetlemine oleks läinud erakordselt kaua ja kõik need positiivsed asjad, mis seal on ja milles on kokkuleppele jõutud, need oleks lihtsalt jäänud ellu viimata, nii et oleks võinud veel varem selle tagasi võtta. Meil oleks see seadus juba vastu võetud, see on tõesti põhiline takistus, kuigi seal on paar suurt probleemi veel. Ka ma arvan, need ei ole nii olemuslikud, et seal riigikogu poolsed paali rivistuks nüüd teisele poole saali vastu üles. Et lähevad siis nagu lähevad. Minul on igal juhul optimism taastunud, et me saame mingi suhteliselt normaalsel Novastad. Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur aga ministri otsusega rahul pole. Mina selle üle otseselt ei rõõmusta, sellepärast et see oli tagasiminek sellistes kontseptuaalsetest asjades ja kuigi minister rõhutas pidevalt, et küll nii-öelda karbipõhiselt nagu mina tõlgendan ja majade põhidelt sellist tsentraliseeritud lahutamist ei tule, siis õppekavade põhine ja selline kontseptuaalne käsitlemine on ikkagi eraldi ja see nüüd ei välista kusagil lahutamist küll, aga ta annab ikkagi nagu suuniseid ja võimalused kohtadel omavalitsustel teha omad otsused. Samas on kooliastmete lahutamise kava suhtes vastuseisu avaldanud nii koolijuhid kui mitmed organisatsioonid. Toomas Kelt Tartu stuudio. Viimane eurobaromeetri uuring näitab, et inimesed on tuleviku suhtes optimistlikumaks muutunud. Uku Toom teeb eurobaromeetrist ülevaate. Eurobaromeetri aruannet esitledes Emori uuringuekspert Aivar Voog, kes on ka ise aruande autor. Uuring ise viidi läbi möödunud aasta oktoobris-novembris ning Eestis oli küsitletute hulk 1006 Euroopa liidu kodanikku. Esmalt rahulolust eluga tervikuna. Eesti kodanike rahulolu üleüldine rahulolu püsib samal tasemel, et kolm neljandikku on rahul ja siis üks neljandik mitte rahul. See proportsioon on olnud enam-vähem samad. Tegelikult on rahulolu eluga püsinud stabiilsena kogu Euroopa liidus tervikuna, võib isegi öelda viimased aastakümned ja pole olenenud majanduse olukorrast. Hinnang hetke majandusolukorrale on aga loomulikult kõikunud ja siin oli suruma muutus 2007. kaheksanda aasta küsitluste vahel kus positiivne hinnang majandusele kukkus Eestis 70-lt protsendilt 30-le möödunud aasta suvel 20-le protsendile ning on nüüd sügiseks tõusnud 22-le. Sama kehtib prognooside ootuste kohta. Siin oli madalseis 2008. aasta sügisel, siis hakati paremat lootma ja möödunud aastal see tendents süvenes. Alates suvest nende optimistide osakaal on suurenenud ja eriti sügisel suurenes just riigi majandusliku olukorra osas. Kriisist väljatulekul on üha rohkem hakatud taas usaldama oma riiki ja valitsust, mida konkreetsetest abinõudest eelistatakse. Toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele investeerimine haridusse, koolitusse, teadusuuringutesse töötute toetab, need on kolm olulisemat aspekti nii Eestis kui ka Euroopa liidus keskmiselt. Et siis vähem tähtsustatakse siis seda toetust nagu suurtele ettevõtetele on ju investeerimist energiakeskkonnaga seotud metesse pensionäride toetamine. Aga mis on oluline, et innustada inimesi looma ettevõtteid, et mis aitaks jätkusuutliku majanduskasvu tekitada? Seejuures eristub Eesti siin selge seisukohaga põllumajanduse toetamise vajalikkusest, see on meil selgelt esikohal. Samas peetakse suurtest eesmärkidest Eestis võitlust kliimamuutustega tunduvalt vähem oluliseks kui Euroopa liidus tervikuna. Ja Eesti kohta võib veel öelda, et vähehaaval, kuid stabiilselt kasvav toetus ühisele rahapoliitikale ehk siis eurole. Kaitseministeerium uuendab Tallinna tehnikaülikooli toel võidusamba valguslahenduse tehnikaülikooli hinnangul on vabadussõja võidusamba valgustuse automaatika osa tööd teostatud praegu ebakvaliteetselt ning tehniline lahendus ei vasta mitmetele nõuetele. Tehnikaülikooli arendusprorektori professor Andres Keevalliku sõnul on kõik monumendi valgustusega seotud kitsaskohad väga põhjalikult kaardistatud ning nüüd on aeg suunata senised kogemused valgustuse uuendamiseks. Kaitseministeerium valmistab ülikooli eksperthinnangule tuginedes ette uue riigihanke, et leida firma, kes uuendaks võidusamba risti ja sambaosa valguslahenduse töökindlalt ja kvaliteetselt. Majandusministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse muudatused, millega päästetakse, et toasooja eest korralikult maksnud elanikud külma kätte jäämisest, kui korteriühistu on soojatootjatele võlgu. Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus mõnede võlgnike tõttu on soojusettevõtja katkestanud terve korterelamu soojavarustuse, sest praeguse seaduse kohaselt vastutavad soojuse müügilepingu rikkumise eest korteriomanikud ühiselt. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peavad korralikult arveid tasuvad inimesed toasooja saama. Kehtivad solidaarvastutuse põhimõtet on kavas muuta. Parts avaldas lootust, et eelnõu juba lähinädalatel Riigikogusse jõuab. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab alustada ettevõtlusega senisest lihtsamalt ja kiiremalt. Kõige olulisema muudatusena võimaldab eelnõu asutada osaühingu, ilma et selle käigus tuleks teha märkimisväärseid kapitalimahutusi, kui tulevane tegevusvaldkond seda ei nõua. Praeguse seaduse järgi on osaühingu asutamiseks 40000 krooni. Hommikul jäi Helsingi lähistel jäävangi Eckerö Line'i reisile Norlandia pardal rohkem kui kaheksandat reisijat. Appi läks ka Eesti jäälõhkuja Tarmo. Hommikul kell kaheksa Tallinna poole teele asunud laev päästeti jäävangist alles poole nelja paiku õhtupoolikul. Milline on olukord Soome lahel, uuris Tõnu Karjatse. Eckerö Line'i reisilaev Nordlandi ja rohkem kui 800 reisijaga pardal jäi Soome ranniku lähedale jäävangi pool tundi pärast Helsingi sadamast väljumist. Oma abipakkumise tegi ka Eesti, räägib Martin Kaarjärv. Veeteede ametist. Kui me selle teate saime, siis ma võtsin ühendust Soome-poolse jäämurdeteenistuse ülemaga Ilmari aruga ja pakkusin jäämurdja Tarmo, et, et kui on abi vaja, et siis me võiksime tulla ja sealt välja päästa. Kauaaegne laeva kapten Ülo Kollo nendib, et nordlandi on ka üks väiksema võimsusega laevu, mis Soome-Eesti vahet sõidab. Eriti Helsingi poole peal Helsingi madalas, kuni seal hulga madala ja vastaselt poodeni madalate juures, seal kagu ja idatuultega on see häda, et saarte vastu mul juhtusele jää kõvasti kokku ja sealt on raske läbi saada ja seda enam, et seal käib palju laevu, aga mida rohkem laevu käib, seda kehvem saan, sest seal tekib selline pudru, mille tuul lükkab jälle kokku uuesti ja siis sellest eriti raske nagu läbi minna. Aga miks just nordlandi ja noh, ma arvan, et hetkel on see asi, et tal on nendest laevadest kõige vähem jõudu, noh, ega ta klass, sest ma ei ole nii täpselt kursis, aga ma arvan, et ega ta päris õige ka ei ole, kuigi siinsest jääklassist ei ole nagu eriti lugu, sest rohkem nagu on jõudsenes laeva edasi viib, et nii kaua aega jääb, nüüd ka ei ole jääklass mõjutaks meie laevad olid siin kunagi tablikil siis meloodia, fantaasia, vana tallinn, noh mis olid umbes samal tasemel ja eks nemadki aeg-ajalt kui jääd oli, olid raskust. Laevaga reisijaid tuleb seega arvestada hilinemisega veel kord Martin Kaarjärv. Tavaliselt tuleb arvestada ja et, et võib juhtuda, et läheb ris pikemaks. Aga ega ükski tulemata jääja minemata ka ei jää, selle raske olevat pääst kujunud kagu ja lõunatuuled ja need hoiavad meil selle ranniku, osasin natukene vabamana, aga me oleme valmis, jäämurdja on meil väljas ja sind kui laevad abi vajavad meie sadamatesse tulekuks ja siis aitab. Välissõnumid võtab kokku Margitta otsmaa. Endine Briti peaminister Tony Blair vastas tunnistajana Iraagi sõjajuurdluskomisjoni küsimustele oma osa kohta otsuses liituda USA algatatud sõjaga. Ta märkis, et pärast USA terrorirünnakuid 2001. aastal muutus oluliselt valitsuse hinnang terrorismiohule. Minu jaoks muutus kogu risk selle rünnaku sihtmärk oli üle 3000 inimese, kes hukkusid New Yorgi tänavatel. Kui need ründajad oleksid saanud religioossest fanatismist inspireerituna tappa 30000, nad oleksid seda teinud, ütles Blair. Küsitlusel. Blairi sõnul juhtis Saddam Husseini režiimi, millel ei tohtinud lasta massihävitusrelvi välja töötada. Londoni kesklinna konverentsisaalis toimunud avaliku istungi publiku hulgas 179 Iraagis hukkunud briti sõduri omakseid, konverentsikeskuse ette kogunesid sõjavastased meeleavaldajad. Juurdluskomisjoni esimehe sõnul püütakse küsimustega välja selgitada, miks Suurbritannia Iraaki tungis ja soovitakse jõuda selgusele, mida konfliktist õppida on. Hispaania politsei vahistas 13 inimest, veel neljale esitati süüdistused seoses mitmel pool riigis korraldatud haarangutega interneti lastepornovõrgustikule. 14. provintsis korraldatud haarangute käigus konfiskeeriti kolm arvutit, kümneid kõvakettaid, kaks USB võtit ja ligi 2000 pornograafilisi faile sisaldanud CD ja DVD-plaat vaata nii, vahendab BNS. Uurimist alustati pärast seda, kui tuli kaebus internetis levivate pornopiltide kohta. Viimase viie aasta jooksul on seoses internetis levitatav lastepornoga peetud kinni umbes 1200 inimest. Hollandi ja Islandi rahandusministrid ja suur Tanja aserahandusminister arutavad haagis Aaessejevi panga krahhiga seotud kompensatsioone. Kohtumine toimub Islandi palvel. Island võlgneb Briti ja Hollandi valitsustele raha Messaaessevi, panga, brittidest ja hollandlastest kliendid 2008.-ks, seda finantskriisi ajal kõrge intressiga hoiustel kaotasid. Suurbritannia ja Holland kompenseerisid kaotatud summade täies mahus ja soovivad nüüd Islandilt raha tagasi. Nende kahe Euroopa liidu liikmesriigiga kokkuleppele jõudmine on Reykjaviki jaoks väga tähtis, kuna veniv ummikseis võib mõjutada Islandi püüdlusi saada Euroopa Liidu liikmeks. Islandi president on seni keeldunud raha tagasimaksmist heakskiitvat seadust kinnitamast, viidates rahva rahulolematusega. Albus avati ametlikult lugemise aasta 90 õpilast kogunes Tammsaare loomingut lugema. Olev Kenk käis kohal. Albu mõisakoolis toimunud VII Anton Hansen Tammsaare loomingu võistulugemine Hansen Tammsaareni oli ühtlasi tänavuse lugemisaasta algus, kus peast loetud katkendiga mõnest Tammsaare teosest astus žürii ette 90 koolinoort üle Eesti, aga ka Ukrainast ja Lätist. Issa kärsituks algas jooksmine püsima ka tagaajamine. Son siia näsiniine hüppe paremale, paremale poole üle mätaste ja väikeste põõsaste ikka päiklile liblikale järele. Nii luges Tammsaare novelli poiss ja liblik sulaselges eesti keeles Riia Eesti keskkooli kaheksandas klassis õppiv lasma osoolina, kes muide on pärit küll lätikeelsest perekonnast, ent ometi asus õppima osalt eestikeelse õppekeelega kooli. Minu kodu on väga lähemale koolile ja sellepärast läksin Eestiga. Kuidas Tammsaare lugemise konkurss, teadushoid, eesti keele õpetaja palus õppida midagi Tammsaarest ja tahtsin tulla Eestisse. Kas oled parem Tammsaare teoseid lugenud? Ei, see on esimene kord. Rakvere Gümnaasiumi kooliteatris kaasa lüüa 11. klassi noormees Madis Lundre tuli Albu kooli Tammsaaret lugema õpetaja soovitusel ja arvab, et Tammsaare looming läheb korda ka praegusaja noortele. See kindlasti rohkem paneb inimesi lugema Tammsaaret ja just maade inimesi teeb rohkem Tammsaarega tuttavaks. Tammsaare loomingu võistulugemise korraldaja enda tuberik ütleb, et üha enam noori Tammsaare loomingu juurde tuues täidab Albu kool oma aukohust kodukandi suurkirjaniku ees. See aitab väga palju kaasa õpilaste väljendusoskusele ja mina ei saa küll kurta, et õpilased loeksid vähe. Sest kui nüüd kokku võtta kõik need kuus aastat ja tänane seitsmes, siis võib öelda, et päeva lõpuks on loetud Tammsaaret 47 tundi järjest. Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar ütleb, et lugemisaasta peaks pakkuma ettevõtmisi igale maitsele. Lisaks sellele tulevad luuletuste võistulugemised mitmes maakonnas. Lõppvõistlus on siis kaheksandal mail Tallinnas on kuuendal kuni üheksandal mail korraga kolm väga suurt kirjandussündmust Tartus kirjandusfestival Prima Vista Tallinnas kirjandusest seal head head ja samuti Tallinnas Balti raamatumess ja üheksandal mail on siis festivalide ühisprogramm Põltsamaal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tallinnas avatakse rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Docpoint on Helsingis juba üheksandat aastat toimuv festival, mis sel aastal esmakordselt ka Tallinnas erineb teistest dokumentaalfilmide festivali tõesti juba selle poolest, et tal puudub võistluskava ja kava koostajad on oma valikutes seetõttu ka vabamad esiplaani filmidest siis värskus, uute lähenemisnurkade leidmine sotsiaalselt ja isiklikult elavatele probleemidele. Kuidas festival Tallinna saadi, korraldaja Tristan Priimägi. Üllatavalt lihtsalt tunnistama, mõtlesime, et tuleb sõda ja ideed nagu nii-öelda mustlane hobust nakata mustaks värvima ja maha müüma, aga tegelikult nad olid kohe päri ja jutus vaid ka praktikas avaldasid oma igakülgset toetust meile. Ta ei tee. Muidugi oli esiteks see, et nad saaks kahes riigis oma festivali teha, mis ilmselt avab mingid uued horisondid läbirääkimistel rahade jaoks ja nii edasi. Aga teiseks on ka tunne, et siin on osaliselt teatud Soome üldist ühiskondlikku süüd, et nad on noh, ütleme nõukogude ajal pöörasid Eestile ikkagi selja ja nüüd võib-olla neil tahtmine meile nagu midagi tagasi anda. DocPoint Tallinna kava on kokku pandud siinsete korraldajate valikul. Korraldaja Kaarel Kuurmann. Ta on just selline nagu tänapäeval nii-öelda maailma olukord võimaldab küll selle või nii-öelda vahe ka, et, et meie oleme pannud hästi sotsiaalselt tugevaid filme, mis me oleme nii-öelda kätte saanud. Kavas on 17 filmi ja ma ütleks, et meie avafilm on juba väga oluline suunanäitaja, milliseid filme me tahame näidata siin avafilm, triimland, unistuste räägib Islandist ja räägib sellest, kuidas rahvusvaheliselt globaalsed kompaniid nii-öelda suunavad-mõjutavad islandi ühiskonda ja selle valitsust või kohalikku omavalitsust, näiteks ehitama sinna alumiiniumitehaseid. Probleem on kõnekas ka Eesti kontekstis, kuna väljendab sama muret, mida meie tunneme oma looduse käekäigu pärast. Filmi produtsent annab järk. Valstoteri ütles, et film on saanud elavat vastukaja ja mõistmist kõikjal, kus seda näidatakse. Kuna inimesed ei suuda uskuda, et kasumi teenimise nimel hävitatakse sedavõrd kauniste kordumatut loodust nagu siiani Islandil. Apelleerite Tšantas, tšenkonnifitsenso või, või, või mitte, ainult paadimaja inimesed saavad seda muuta. Me peame muutma oma mõtteviisi loodusest, keskkonnast ja materiaalsest maailmast, ütleb produtsent. Kui praegu oleme harjunud panema kõikjale hinnasilte, siis peaksime. Seda suhtumist muutma ja nägema seda, et rikkus on hoopis mujal. See on siis tänavuse Doc Point'i avafilm. Festivali korraldajad on kindlad, et Tallinnas toimub Docpoint paralleelselt Helsingiga ka edaspidi. Ja ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub muutliku suunaga tuul kolm kuni seitse, öö hakul põhjarannikul ida- ja kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis. Külma on öösel üheksa kuni 13 kraadi. Ennelõunal on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, pärastlõunal on pilvisem, alates Edela-Eestist sajab lund, kohati võib tuisata. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 12, õhtul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ja külma on homseks oodata neli kuni 10 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.