Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistega on stuudios Kai Vare. Haridusminister loobub gümnaasiumi ja põhikoolikohustuslikust lahutamisest, see annab rohelise tee gümnaasiumi ja põhikooliseaduse vastuvõtmiseks. Võidusamba valguslahendus tehakse ümber riigihankes, lähtutakse tehnikaülikooli soovitustest. Noored tahavad kodanikukasvatuse selgemat lahtimõtestamist riiklikus õppekavas. Vastava pöördumise tegi täna Toompeal kogunenud noorteparlament ilmadedele ööseks lumesadu. Külma on üheksa kuni 13 kraadi. Hommepäev on sajuta. Külma on neli kuni 10 kraadi. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas loobub uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus põhikooli ja gümnaasiumiastme lahutamisest. Meistri sõnul on nii kõrvaldatud peamine takistusseaduse vastuvõtmiseks Toomaski. Põhikooli ja gümnaasiumiastmete lahutamine uues seaduses on tekitanud suuri vaidlusi ja vastuseisu. Täna Tartus toimuval hariduskonverentsil teatas haridus- ja teadusminister, et ta loobub selle nõude sätestamisest seaduses. Kuigi minister Tõnis Lukas hooldab puhtalt gümnaasiumite asutamist, loobus ta selle läbisurumisest seaduse jõul. Sellisele otsusele jõudis Lukas peale mitmeid arupidamisi, kuigi vahel Peal tundus, et asi on selge juba eelnõu esitamiseks oli ju mitmed tõuked ka Eesti koostöökogu vastav ettepanek lahutada põhikooli gümnaasiumiharidusfoorumite jutt ja Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus koos ja tegi selle seaduse ettepaneku, aga inimesed on nüüd, kui asi on tegelikuks, läinud, pisut mõtlikuks jäänud ja tagasi tõmbunud asju tuleks veel arutleda. Ministri sõnul peavad nüüd omavalitsused ise otsustama, kas kasulikum on hoida kool ja koos või eraldi ka nüüd kadunud takistusseaduse vastuvõtmiseks. Seda kinnitas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg. See lahutamise protsess on niivõrd ette valmistamata, et kui ta oleks jäänud sisse, siis seaduse menetlemine oleks läinud erakordselt kaua ja kõik need positiivsed asjad, mis seal on, kuule, pole jõutud, need oleks lihtsalt jäänud ellu viimata, nii et oleks võinud veel varem selle tagasi võtta ja meil oleks see seadus juba vastu võetud. See on tõesti põhiline takistus, kuigi seal on paar suurt probleemi veel. Aga ma arvan, et need ei ole nii olemuslikud, et seal riigikogu poolsed Taali rivistuks nüüd teisele poole saali vastu üles et lähevad sisi nagu lähevad. Minul on igal juhul optimism taastunud, et me saame mingi suhteliselt normaalse eelnõu vastavalt. Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur aga ministri otsusega rahul pole. Mina selle üle otseselt ei rõõmusta, sellepärast et see oli tagasiminek sellistes kontseptuaalsetest asjades ja kuigi minister rõhutas pidevalt, et küll nii-öelda karbi põhiliselt nagu mina tõlgendan ja majade paidel sellist tsentraliseeritud lahutamist ei tule, siis õppekavade põhine ja selline kontseptuaalne käsitlemine on ikkagi eraldi ja see nüüd ei välista kusagil lahutamist küll, aga ta annab ikkagi nagu suuniseid ja võimalused kohtadel omavalitsustel teha omad otsused. Samas on kooliastmete lahutamise kava suhtes vastuseisu avaldanud nii koolijuhid kui mitmed organisatsioonid. Toomas Kelt Tartu stuudio. Kaitseministeerium uuendab kogu vabadussõja võidusamba sisevalgustuse Tallinna tehnikaülikooli toel ette valmistatud riigihankega soovib ministeerium leida ettevõte, kes uuendab monumendi risti ja sambaosa valguslahenduse, töökindlalt ja kvaliteetselt. Tehnikaülikooli teadurid kaardistanud samba valgustusega seotud kitsaskohad kommenteerib kaitseministeeriumi asekantsler Martin Hurt. Olemasolev valgustus ei vasta sellele, mida kaitseministeerium on tellinud. Ta ei vasta ka elektriohutusseadusele, ta ei vasta normatiividele standarditele ja ega ka heale tavale, näiteks LED valgustite eluiga ei ole nii pikk kui see, mida kaitseministeerium nõudis, valgus põleb ebaühtlased, erineva värvitooniga ja nii edasi koguse hinnang avalikustatakse, kui ta ametlikult meile ka lõppkokkuvõttes laekub. Aga me tahame, anname välja minna selle uue hankega selles mõttes, et me saaks edasi minna ja mitte takerduda sellesse, mis on andnud. Me kindlasti istume maha. Aga see on sushi, et arutada neid töid, mis ei vasta meie vajadustele. Me oleme kinni pidanud viimase lõppmakse, loomulikult siis esitame tshehhi firmale pretensiooni tööde osas, mis ei vasta meie vajadustele. Representatsiooni me oleme neil juba esitanud, järgmine on koostamisel. Oleme Tallinna tehnikaülikoolilt tellinud ekspertiisi kogu vabadussõja võidusambale olemasoleva info põhjal, siis ei ole põhjust arvata, et põhikonstruktsioone siis mingeid vigu oleks, et oleks klaasosades mingeid vigu. Noorteühenduse ELO eestvõttel kogunes kooli õpilased täna Toompeale riigikogu saali, et arutleda kodanikukasvatuse üle. Tõnu Karjatse, kes kohal. Toompea istungite saal oli kooliõpilasi täis, kõik saali ei mahtunud ja jälgisid sõna võtta ning arutlusi ajakirjanik rõdult. Arutluse all olnud teema kodaniku kasvatas kõigile kohaletulnutele kahjuks kohale jõudnud Eelmine aasta käisin huvi pärast? Ei, ma tulin ikka teistega ka sõnu tahtsime teada, mis siin on, nagu räägitakse. Mis Liilumis tehakse. Nende ise, et Eestil on väga siukseid aktiivseid noori, see arendab. Kui täiskasvanu saab paremini hakkama, annab julgust. Tegelikult tegin noorteparlament siiski sisulist tööd ja võttis pärast arutlusi vastu ettepanekud haridusministeeriumile kodanikukasvatuse selgemaks lahtimõtestamiseks riiklikus õppekavas. Samuti soovib noorteparlament lihtsustada Eestis sündinud noorte kodakondsuse saamist. Noorteparlamendi tegevust vaadelnud Epp Adler MTÜ headest tõdes, et noored on tegelikult aktiivsed. Ta on hea, et selliseid ettepanekuid tehakse pidevalt, sest sunnib natukene mõtlema, et ma usun, et Eestis on veel väga palju ära teha ja selle kodanikukasvatuse lahtimõtestamise teemal. Et see ikkagi kipub natukene formaalseks sageli jääma, kui räägitakse kooli kontekstis, et siis ta ikkagi on kuidagi selline, paneme viie või paneme kahe, eks see selline teadmistepõhine, et ta väga sageli ei ole selline, nagu uskumise-põhine või arusaamise põhine. Kuidas siis kodanikuaktiivsust noorte hulgas tõsta noorte endi arvamusi? Kindlasti peaksid õpilased ise sellele tähelepanu pöörama, aga tihtipeale ei pöörata. Sellepärast oleks hea, kui õpetajad või koolise võtakse selleks midagi, et hea oleks ka, kui oleks vanemad, tegeleks sellega see, et laps ise ei hakka mõtlema, kui tegelikult vanem ütles. Ma arvan, et noortele tuleks anda rohkem võimalusi kasvõi tööturul, et meil enne tuli see väheke jutuks ka, et kui noored otsivad, kas suviti tööd, siis igal pool töökuulutustes on, et otsitakse eelneva kogemusega. Aga kus noored end kogemused saavad, kui neid ei võeta kuhugi. Ilmast eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub muutliku suunaga tuul kolm kuni seitse, öö hakul põhjarannikul ida- ja kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis. Külma on öösel üheksa kuni 13 kraadi. Ennelõunal on pilves selgimistega ja olulise sajuta, pärastlõunal on pilvisem, alates Edela-Eestist sajab lund, kohati võib tuisata. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 12, õhtul saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Külma on homseks oodata neli kuni 10 kraadi.