Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte jaanuari viimasest laupäevast. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Albu valla välja antava Tammsaare kirjanduspreemia sai sel aastal Tõnu Õnnepalu romaani eest paradiis. Zürii kinnitusel väravaks tammsaarelik looduskirjeldused. Tallinnas toimunud Keskerakonna majanduskonverentsil nõuti, et strateegilise tähtsusega ettevõtted peavad jääma riigile. Keskerakonna hinnangul põhineb Eesti energeetikaalane julgeolek ainult põlevkivil. Hiina katkestab protestiks USA relvamüügi vastu Taiwanile kõik sõjalised visiidid Ühendriikidesse kavandab vaid ettevõtete vastu, kas Taiwanile relvi müüvad. Afganistanis toimuvasse läinud ööl kokkupõrge valitsusvägede ja rahvusvaheliste NATO vägede surma sai kuus valitsusvägede sõdurit. Kolme riigi ühisprojekti raames arutavad noored Eestis Türgist, Suurbritanniast, Inglismaal selle üle, kuidas religioon võiks meid lahutamise asemel siduda. Ühtlasi annab ligi 200 muusikut Suurbritannia ühes vanimas pühakojas Iray katedraalis ette noorte oratooriumi. Tartumaal koosa lehitati täna pilli Rooba Lotte. Ürituse korraldanud ja mittetulundusühing Peipsi vikat püüab propageerida pilliroo laiemat kasutamist. Kuna pilliroolevik ohustab Peipsid kinnikasvamisega. Saaremaa ja Hiiumaal vahel on tänasest jäätee. 15 kilomeetri pikkune tee ühendab tärkmat ja jõistet. Seal tohib sõita ainult kella viieni õhtul. Piiratud on ka sõidukite mass. Ilm on pilves, sajab lund ja tuiskab. Homne päev tuleb pilves selgimistega ja läheb ka soojemaks. Homme on külma ainult kaks kuni seitse kraadi. Albu valla poolt välja antava kirjanduspreemia sai sel aastal Tõnu Õnnepalu romaani eest paradiis. Olev Kenk ajas juttu zürii liigne ageli liivakuga. See on meie ammune unistus, Tõnu Õnnepalu, me oleme tal silma peal pidanud juba palju aastaid juba siis, kui ta Emil Tode nime andis välja oma esimese loo, aga ei ole õnnestunud siiamaani, kuna meil on lugejapreemia ja Emil Tode on ikkagi niivõrd tuntud kirjanik ega tahab lugeja preemiale ei olegi omane selleks, et lugeda tema teoseid, peab olema saanud natukene eelnevalt teavet ja kasvatust ja haridust ja haritust ja kõike muud. Aga seekord. Tõnu Õnnepalu kirjutas paradiisi ja kirjutas selle väga toredasti mõistetavalt inimestele loodusest ja inimese kooskõlast loodusega ja kui me vähegi Tammsaare teostesse süvenema ja siis me näeme, Tammsaare on kirjutatud loodusest võrratult Jaan ka kirjutanud võrratult sellest, kuidas loodusega elada, sõbralikult kooskõlas, aga samas on Õnnepalu teoses ka väga toredasti kirjutatud oma lähedastest inimestest, et me mõistaksime neid, et me näeksime, kes meie kõrval elavad, et me peaksime neid meeles, et me aitaksime neid ja et me saaksime aru, inimesed, loodus ja kõik elasin, on omavahel seoses Küllobu, nii Õnnepalu paradiis ei ole väga kerge lugemine, ometi väga huvitav, kui jääda lugema, ongi nii, et sellesse raamatusse peab süvenema ja miks me andsime selle preemia seekord Ansimegi, nii et me ei arva, et meie lugeja, et Alpo lugeja, eks lugema ainult kerged naistekad ja muud, mida on tõepoolest nii nii hea lugeda tööga läbi ja järgmiseks õhtuks ei mäleta, mida lugesid, aga seekord pakkus elamuse. Aga Õnnepalu on natukene raskem, aga me tahamegi, et meie lugejaga kasvaks läbi. Preemia, teostame, tahamegi kasvatada oma lugejaid. Meie Albu rahvas peame ju ometi natuke rohkem mõistma kui naistekad või kerge kirjandus või muu. Ja meil oli ka teine raamat siin Rein Sanderi ravimtaimeraamat, mille üle me oleme üsna uhked ja, ja samuti on olnud siin mõned nad ilukirjanduslikud teosed arutelu all, aga õnneks jäi võitjaks Õnnepalu. Õnnelikul kombel on nii Reinson Õnnepalu, Järvamaa inimesed. No ütleme nii, et ma sain seda praegu teada. Te, arvate, et me oleme natuke sohki teinud, aga nii see pole? Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkoosolekul valiti piirkonna esimeheks riigikogu aseesimees Keit Pentus. Pentuse sõnul ei tee reforme erakond Tallinna opositsiooni juhtiva jõuna iga hinna eest ja igal hetkel lahmivad kriitikat aga ei jäta ka valedele ja tallinlaste jaoks kahjulikele otsustele tähelepanu juhtimata. Keskerakond pidas aga Tallinnas majanduskonverentsi teemaks energeetika. Lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Eesti Energia äriplaanis on keskne koht põlevkivienergeetikale ja kavas on ehitada lisaks olemasolevatele põlevkivijaamadele veel üks täiesti uus, samuti asuda tootma põlevkiviõli. Selleks on lisaraha hädasti vaja, ütles ettevõtte juhatuse esimees Sandor Liive. PVC järgmisel aastal ainult tuuleiilid ulatuvad 33 miljardi kroonini. Investeeringud elektrivõrkudesse ja seega kogu Eestile investeeringud järgmisel viiel aastal 45 miljardit krooni. Eesti läheb odavam pidada on rohkem kui 15 miljardit, paragrahv 30 miljardit olema kasulik aastas 1,4 kuni kaks miljardit krooni kasumit. Kuid, ja seda programmi meeli arvatavatel, nii et väga lihtne Eesti Energia omakapitali. Ja selles osas tegelikult kaks võimalust, kas riik olemise raha juurde või seda vähendatakse juurde emiteerides. Valitsusliidu poliitikud on toetust avaldanud energiafirma börsile viimisele, Keskerakond peab seda hiiliva erastamise plaaniks. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar näeb ettevõtte rahaprobleemide taga käsilolevate projektide rohkust, mis rahakasutust killustab. Põne projektid tunduvad perspektiivsed. Mõnedes kohtades tuleb valmistuda EMiks signaale, nagu oma eaga tegelemine. Mängust totalisaatoril erinevatele projektidele võib anda erinevaid hinnang. Rajamine. Aga vaja, aga ta saadab terevisiooni abil ja mulle näib, et need on meestele ja näinud ja see mees Euroopa Investeerimispangaga lepingu 150 miljoni euroga pea. Soodsate tingimuste. Tänasel konverentsil räägiti ka elektrienergia hinnast, et elektrituru avamine tähendab Eesti tarbijale hinnatõusu, leidsid kõik, näiteks põlevkivi taastuv ja tuumaenergeetika tasuvuse suhtes läksid arvamused juba lahku. Eesti energiaalane julgeolek baseeruda ühemõtteliselt Eesti põlevkivile märgiti konverentsi lõppavalduses. Energeetikaalased otsused eeldavad spetsialisti teadmisi, jäi kõlama akadeemik Anto Raukase ettekandest. Täna on laiapõhjalist kokkulepet, rõhutas ka konverentsile eksperdina esinenud Arvi Hamburg. Mis edasi saab linnapeaks olema mingi koopa, mis mingisugune pikaajalise strateegia, et need on, need küsimused ei tule sõltumata sellest, millised valimistulemusi. Hiina peatab USA otsuse tõttu Taiwanile relvi müüa sõjalised visiidid ühendriikidesse ja kutsus välja USA kaitseatašee Pekingis. Ühtlasi kavandab Hiina survemeetmeid nende USA ettevõtete vastu, kes Taiwanile relvi müüvad. Afganistanis Kabulis edelas toimus ööl vastu tänast kokkupõrge NATO afganistani valitsusvägede vahel. Afganistani. Võimude teatel sai surma neli ja haavata kuus valitsussõdurit. Seni pole teada, miks ühisoperatsioonil olnud väed vastastikku tule tabasid. NATO juhitavad julgeolekujõud ka teatasid, et tegu oli kahetsusväärse juhtumiga. Kolme riigi ühisprojekti rahu laps raames sõitsid Inglismaale 11 eesti koorilauljat, et kanda seal ühendkooris ette vaimulik noorte oratoorium. Eestis kuuled teost lastekaitsepäeval. Marta Grauberg räägib lähemalt. Projekti piishild alfa Oomega põhiline eesmärk on panna eri kultuuritaustaga noored omavahel arutlema selle üle, kuidas eri usundeid, selle asemel, et meid lahutada, saaksid meid mingil moel ühendada. Selleteemalised diskussioonid toimuvad kõigis kolmes riigis. Projekti Eesti-poolne koordinaator Vassili koolikov Sillamäe lastekaitse ühingust. Põhiküsimus hajuvam aeg, kes mina olen ja miks ma olin siin, mis ma tõin siin, mis on minu põhimõte, et miks just need kolm riiki on sellesse projekti siis selle erineva religioosse taustaga kolm aastat tagasi meie sebrad Inglismaalt viis on International arutlesid erinevat teemat ja kuna 20 aastat tagasi selline nagu räägime füüsika oli nime on PC-ga, mis on siis tehtud erinevad kontserdid Nõukogude Liidu ja Ameerika vahet lihtsalt otsustasid, et praegusega Nende jaoks Inglismaajooksja kui ka maailma on väga tahtsid küsimusele, mis sa saadud religiooni näiteks islamofooobia või siis Kristafovitš. Rahvusvaheline organisatsioon piis Child ehk Rahu laps seob enam kui pooltteist tuhandet noorteühendust 180-st riigist. Peale usu teema arutletakse ka näiteks kliimamuutuste, vaesuse ja inimõiguste ülemorganisatsiooni abil veidi 1986. aastal noortevahetusprogrammi raames USAsse esimene Nõukogude Liidu noor kes osales David Gordoni kirjutatud muusikali piishilde ettekandel. Nüüd kantakse ette sellel teosel põhinev noorte oratoorium. Eestist sõitis laulma 11 koorile. Lauljad on Georg otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist, ETV tütarlastekooris, Tallinna Ülikooli kammerkoorist. Nüüd kolme seob Aarne Saluveer, kes on piss, child, alfa, oomega eestipoolne kunstiline juht. Saluveeri sõnul kantakse oratoorium Inglismaal, Eestis ja Türgis ette veidi erinevalt. Türgis väidetavalt mis tuleb suve keskel allmaailm noorsookonverentsil on sellele teosele ka selline folgi rahvapillidega tehtud sektsioon juurde tehtud. Huvitav, et kirjutatud on ta kindlasti sellise külma sõja nagu haripunktil, selleks, et siis natukene neid erinevaid maailmasid sellel ühel planeedil püüta läbi muusika liita, selliseid katseid on ju alati tehtud, mis selle teose nüüd sundis uuesti välja otsima, miks ta praegu aktuaalne on? Minu arust see on küsimus meile siin Eestis ka ja ma tean seda, et need probleemid, mis näiteks Inglismaal kindlasti on täna aktuaalsed, mida me ka päevauudistes näeme, on täpselt erinevate maailmakogukondadega liikumine ühest kohast teise. Kuidas mingi osa islamimaailmast, kes alati on elanud Inglismaal, kuidas ta ta ennast tunneb täna, kas ta on selle uue kodumaaga rahul, kuidas need nii-öelda põliselanikud siis seal suhtuvad sellesse, kuidas elu edasi läheks, sel moel, et asjad lahendataks sõnadega mittepommidega ja inimesed oleksid rahul ja see, mis sa veel Eesti ettekandes tuleb, see ei ole lõplikult selge, küll on see, et meil probleem on, mida selles teoses sisse kirjutada. Nüüd aga tagasi kodumaale Tartumaal koosale ehitati pilliroopaate ürituse korraldanud MTÜ Peipsi vikat püüad propageerida laiemat kasutamist, kuna pilliroolevik ohustab just Peipsid kinnikasvamisega. Toomas Kelt räägib lähemalt. Mittetulundusühing Peipsi vikat tunneb muret Peipsi järve tuleviku pärast pilliroog on taim, mis kasvab kiiresti ja see soodustab järve kinnikasvamist. Järvele on kasuks roo niitmine, kuid midagi peab selle maha niidetud rooga ka tegema. Nii otsustatigi midagi ära teha, rääkis paadiehituse organisaator Tauno Laasik. Jõudsime lihtsalt piltide järgi vaadates, mis mujal maailmas toimub mõttele, et, et me proovime, aga kauka nagu paati pilliroost teha. Esimese paadi tegime valmis jaanipäevaks sellel suvel. Sellest tuli ka nagu mõte, et prooviks siis nagu võistlus ka korraldada. Täna võis iga võistkond ehitada just nii suurt või väikest paati, kui soovis. Kohal oli ka Peruu aukonsul Eestis Ricardo Mateo Duranud Peruus on pilliroopaatide kasutamine igapäevane, asub ju selles riigis ka kuulus Titikaga järv. Pilliroog materjalina andu randi hinnangul igati tänuväärne. Aga veel on üks see rahvusUuros ja nakko teinud ja Ellavad mitu-mitu aastat elavad nende kunstilises saarde Dell ja just nimel nad teevad omatut hooraga. Pilliroogu kiitis ka Räpina aianduskooli puuetega noorte käsitööõpetaja Urmas Utsa. Pilliroog on tegelikult meie jaoks Lämmijärve ja Peipsi rannarahva jaoks üks väga tänuväärne käsitöömaterjal. Kuna Peruu aukonsul oli üritusel pea ainus inimene, kes on pilliroopaatidega kokku puutunud, jagas ta ehitajatele ka kasulikke näpunäiteid, rääkis paadi ehitamisega tegelev Aksel Kivi. Hea nõu on see, et tuleb teha kõigepealt emapuu pakkumisele, tegime, painutasin ära ja oleme selle üle üliväga rõõmsad. Põhimõte ongi selles, et tuleb võtta sisse pilliroog, siduda siis kas väiksemateks või suuremateks kimpudesse ja hiljem annab siis me arvame, et annab siiani ilusti ka selle emapuu külge painutada ja siis ma olen ise nii see paat sünnibki. Roopaatide ehitamine on küll suur asi, kuid Kosal mõlgutatakse veelgi suuremaid mõtteid, nimelt roomaast, rääkis Tauno Laasik. Roomaalne. Üks selline huvitav natuke suurem projekt, mis hõlmab umbes viis aastat plaane ette. Meie nägemuse järgi on rooma selline ökoturismiobjekt Peipsi järve ääres, kus kõik on tehtud pilliroost alates maabumisrajatiste paatidele-laevadele. Sadamahooned, ööbimishooned, ujusaar. Huvilistel on võimalik Rooma sünnile kaasa aidata mai lõpus, kui toimuvad kõrkja saare ehitamise talgud. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Saaremaalt Hiiumaale saab tänasest sõita jääteed pidi interkmast jõistesse kulgev tee on 15 kilomeetrit pikk ja nagu vahendab Margus Muld, siis see tee on ka üsna heas korras, räägib maanteeameti Kärla esindusest spetsialist Hannes Vaidla. Praeguse seisuga praod kinni, rüsijääd, vähe lund, normaalselt sõita saab stabiilselt ja võrreldes eelmiste aastate kogemustega on praegune heade, no võib öelda isegi väga hea. Jääteel tasuks kindlasti kinni pidada ohutusnõuetest, sest kuigi on tegemist ka, on siiski jäästi ja rataste all pole mitte maanteetamm, vaid kuni kümmekond meetrit vett. Kõigepealt on meil naasi piirang, teiseks on soovitatavalt nii palju rahvast autosse paigutada, kui palju on autos uksi kindlasti sõita. Avatud turvavööga ja üks tähtsamaid reegleid millest ei taheta kuidagi kinni pidada, on pikivahe hoidmine. Mida pikem on trass, seda rohkem need autod koonduvad teineteisele järele ja siis tekib ohtlikult suur koormus. Et suur palve teie kasutajatele, kui te tulete peale, hoidke palun pikivahet, et siis on tagatud turvalisus kindlasti rohkem. Taremaale ootavad hiidlased siiski vaba pääsu mandrile. Tööd praegu käivad, olenemata sellest, et laupäev-püha mehed on trassil. Uuring käib, kadakate paigaldamine käib, sildade paigaldamine käib ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis järgmise nädala teises pooles avama ka siis kõige pikema trassi küljes kujuneb siis 25 kilomeetrit ja Heltermaa Rohuküla-Kuivastu-Virtsu vahel pole tänaseks jää siiski veel vajaliku paksuseni külmunud. Viimati pääses mandrilt Saaremaale ja Hiiumaale üle jäätee 2006. aastal Eesti Raadio uudistele Margus Muld, Saaremaa Hiiumaavaheliselt jäält. Ja laevaliikluse Hiiumaa ja mandri vahel võib homme taas katkeda, kuna merevee tase langeb Väinameres ilmselt kuni 60 sentimeetrit allapoole keskmist. Ning elektriraudtee annab teada, et seoses infrastruktuuririkkega hilinevad täna neli Aegviidu liini elektrirongid. Ilm on aga pilves, Läheb veidi soojemaks, kuna sajab lund ja tuiskab. Puhub ida- ja kagutuul kuus kuni 12 meetrit sekundis, külma öösel kuus kuni 12 kraadi. Homne päev tuleb pilves selgimistega ja Lõuna-Eestist jääb ka lumesadu harvemaks. Puhub kagutuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartest alates edelasse ja k põgenema. Külma on homme aga kaks kuni seitse kraadi. Selline oli Päevakaja kena õhtu jätku.