Väga raske on osata mõiste inimhinge keerukust, karakteri kujunemise toitepinnast hea ja halva läbipõimumist. Aga veelgi raskem on seda teistele ette mängida. Kuidas te seda teete, Aino Talvi? Kõigepealt, kui me materjali kätte saame siis on minul kaks teed lähenemisele või õieti ma hakkan kas kuulma seda rolli või nägema. Ma eelistan neid roll, mida ma kuulma hakkan. Näiteks enamikus neist on Tammsaare rollid. Siis ma lähen nagu kiiremini Rolli osa tuumajuurte. Aga võib ka teist teed mööda, näiteks ma hakkan nägema nagu viimane ülesanne, mis ma praegu teen soome näidendis põletatud oranz. Ja siis hakkab kuju, nagu tuleb viia väljast sisse. See on minu meelest raskem tee. Muidugi peamine on just selle rolli, selle inimkuju, selle olemuse, nagu ma ütlesin, tuuma leidmine. Kui see käes on siis tekst ja, ja kõik muu, see on, tuleb väga kergelt. Aga kuidas nüüd suhtuda antud juhul režissöörisse, kas teil on parem etteantud kindlat vähmid või siis suunavad näpunäited? Minul on kõige parem, kui mind alul jäetakse rahule. Ja ma pakun omalt poolt võimalusi. Ja kui siis näitleja juht ütleb, mis ta vastu võtab ja mis ta ei võta. Ja kui ma ei ole siis saanud nii nagu näitejuht on seda ette näinud, siis on mul parem, kui lõpuproovidel see suunamine toimub, mitte alul. Siis paneb see kammitsas oma loomingu ja ja siis on niisugune mõttetu tampimine 30 proovi ikka ühte ja sedasama ja see tapab igasuguse loomingu ära. Kuidas teie suhtute improvisatsiooni lävel? Mulle meeldib see näiteks juba valmis etenduste puhul. Ma ikkagi püüan muidugi osa ja selle raamides kuidagi midagi improviseerida selle antud põhjal, et see jääks tuimaks, igavaks endale ega publikule, et see tuleks alati värskelt. Ma olen näinud mõnes teatris etendust mis esietendus on, mulle tohutult meeldis ja lähen siis mitmekümnendale etendusele ja korraga vaatan, et, et niisugust kindlaks võetud poosid teravad need on jäänud ainult poosideks silma ilma mõtestamise ja hingestamiseta ja siis on väga halb vaadata, kui näitleja ei julge omalt poolt värskust improvisatsiooni mõjul sisse. Väga tihti on ju nii, et eriti suure andiliste näitlejate puhul, et mõni hästi sisse mängitud osa hakkab hiljem segama looming protsessi, kuidas teil on õnnestunud seda vältida? Ma ei tea, kas on õnnestunud. Aga mind ei ole hakanud segama õieti ükski osa. Sest kui ma algan tööd, siis ma olen niisugune valge leht nullpunktist, nagu laps õpib käima. Hakkan väga aeglaselt lähenema. Ja ma ei tea, nii nagu iga inimene on oma eri erimaailmaga, eri mõtlemise, eriastumisi eri käitumisega, nii nii tuleb minul intuitiivselt kuidagi midagi selle selle uue kuju juurde, võib-olla jälle midagi uut. Ma hindan väga intuitsiooni, intuitiivset lähenemist. Kunstis on see võib-olla üks niisuguse ande koostisosi seegi. Suren kuninganna suuren Liivuks vaiksem. Kuni ma meie tuhandetes suudlustest surum viinse mör. Siis suur tule suur, kus elan. Siin suudlus elus tagu. Suudaksid muhuletusega. Kulutaksin. Ma suren, kuninganna, suren, vehindi mulle vestleme siis. Nägin mina, las ma tõotan, nõnda et õel võltsemand saatus lõhupockiselt Marnsatud Sillani meestest sured. Kas sai oli minust, kas ma jään veel siia tuima maailma mis sinuta on nagu loomalaut? Minu isalt on närbunud olnud sinu sõjapärg, suli. Valgamaal kuulavad. Poevand temagi. Käskijanna. Alice tundma järele nii nagu orjatüdruk kes mustati tee. Hiiulgust Tugad. Tammatan siis üllal Rooma kombel me teeme seda mis on suur ja vapper. Surmal uhkem. Juuk külm on letti hiigelvaimukes. Vaese naise tulge pooles Melchiale julgusi ja seal. Kuidas Griegi tulite teatriteele? Läksin Vanemuisesse 1000 929. aasta septembris. Seal oli koori vaja inimesi ja noor inimene, 20 aastane. Ja õieti inimeses soovitusel ma tegin seda. Mind võeti vastu, seal oli väga palju inimesi, 120, umbes 10 või 12 ma enam ei mäleta, võeti vastu. Žüriis oli Juhan Simm, Nelly Põder-Roht, tookordne operetiprimadonna ehk väga sära. Tore operetijõud kahekümnendatel aastatel tema pärast käidigi Vanemuise teater ja siis oli seal veel Eduard Türk Voldemar Mettus, tookordne direktor Tiina Kapper, liikumisalajuhataja. Ja siis ma läksin muidugi koori, seal tuli tantsida, laulda, noorele inimesele meeldib igalühel tantsida, laulda elurõõm oli suur. Ja mingisugust niisugust raskust tookord ei tundnud üldse. Aga teatritee ja töö väga raskeks osutub, see selgus hiljem. Ja missugune oli esimene osa, mis avalikkuse tähelepanu köitis? See oli Arturaatsoni iluduskuninganna, seal ma tegin nimiosa, kuivõrd täiust õnnestus. Aga üks tookordne Tartu leht siiski ütles, et võib vaadata keda teated õieti esimeseks suurkangelanna, eks Tallinnas ma arvan. Tegelik töö Draamateatris või tähendab draamakunsti juures. Niisugune esimene tunnustus, kui niisugune oli Tammsaare, Kõrboja annaga. Ja hiljem olen Tammsaarejuhtidel saanud õnneks tagasi pöörduda. Mariit oled mänginud 18 aastat. Uudse osa tõlgitsuse esimeseks pääsukeseks ja Vares Barbarus mainis ja et see on kuidagi niisugune uudne lähenemine 41. aastal, kui pidime dekaadile minema selle tükiga. Eesti klassikast kaks maris. Ja kus te Tammsaare esimese märi mängisite juba Tallinnas Tallinnas? See oli 51. aastal. Hakkasime õppima, 52. tuli ta välja, ma täpselt ei mäleta. Mis nüüd jälle Uulut? Tooli alati nukker. Nüüd ei, oskas sinagi muudkui. Eks igaühel ole oma patud kes teise hinge näe. Igaüks tunneb ainult oma süda. Kõige pärast. Aga eks jussike asi oleks võinud teisiti olla. Sellest ju algas kõik. Suri meil lapsed. Missugused osad dramaturgia maailmaklassikast on teil jäänud südamelähedaseks? See eksperiment väga see ekspert väga meeldib kõnekujundite ja põhis ja kui nüüd tagasi mõelda, missugune osa on nõudnud kõige suuremat ümberkehastumise oskust ja ses suhtes olnud võib-olla kõige raskem minu arvates kuraas selle tõttu, et meil Bresti väga vähe tunti, liidud mängiti väga vähe. Ja isegi teoreetikut tol ajal veel ei ei osanud kah meid suunata. Ta räägiti Katsoni jutustav jutustav teater ja ilma emotsioonideta ja see omatmoodi lõi nagu lõi nagu kahtlemas, ma proovisin nii ja proovisin teisiti ja nii-öelda tegime tammuriga koos pika-pika reisi ära, enne kui sinna sinisesse jõudma võtsime. Aga see oli väga huvitav ja hiljem väga meeldis mängida seda halli Katri geeni. Oi on Hiiumaal aiad, vaimud sind maha jätnud. Katrin. Oma asjad kokku pannud. Sa kuulasid pea, ma ütlesin talle lõikus seenele oma Utrechti ja kõrtsiube rikuga. Mis meil seal otsigist on? Sina ja mina meiei passigi kõrtsi. Meil on sõjas veel küllalt tegemisi ja toimetusi ees. Oled sina alles toobukene, Katrin. Kas aga mõtled, kui ma oleksin selle eest leidnud, aga sind pole? Ära sa arva, et ma talle sinu pärast hundipassi andsin. Maanteel oli põhjuseks hoopiski mitte sina. Läheme nüüd teises suunas. Ja kokaasjad jätame siia. Don, nad leiaks vana narr. Näen, tahaks. Ema on nüüd meie ärist väljas. Ja kedagi teist ei võta ma enam iialgi. Nüüd hakkame kahekesi äri ajama, Katri. Küll seegi talv lõppeb nagu kõik eelmised. Astu nüüd aiste vahele. Lähme võib hakata lund sadama, Te olite ju õige noor, kui te mängisite esimese vana idele pääl käsite jah, seal ameerika kirjaniku köök, hunditubaka tee. Siis me mängisime 57 aastast või kaheksa aastast naist, kellel oli olnud väga palju lapsi. Ise oli ta haige ja näljane. Lavastaja liga hädased hääl jääb nooreks, nihe. Kriitika tõstis selle väga kiitvalt esile ja, ja siis ma hakkasin taipamata minus karakternäitleja sugemeid üldse keele niupega traagilistest kangelannadest kuni kuumiliste karakter osadeni, Sult tohutu ampluaa. Kuidas te sellega toime tulete? Tea aastat toovad kaasa sihukese uudse vaatevinkli ja omal ka huvitav mitmekesiseid rolle teha, mitmesuguseid karaktereid, kehastada lihtsalt niukene uurijahuvi. Võib-olla see on aidanud. Mida keerulisem ja raskem, seda huvitavam. Mida te peate Lagal võltsiks? See on omamoodi väga raske küsimus. Diletantism on alati võltsseisu, võib-olla niisugune ülepaisutatud siia hutus ja muidugi võlts on see, kui ei ole tabatud, nagu ma varem ütlesin seda selle kuju olemust, seda osa tuuma siis on alati midagi võltsi. Keda te peate heaks? Kui ta alul laseks elaseks näitlejal kuidagi nii rahulikult ja vabalt osa juurte minna ja kuidagi niisuguste üldiste suunamistega mitte konkreetsete siis on palju parem ja muidugi ma tahan, et tal minust palju rohkem teadmisi oleks. Ja hea näitleja. Noh ja näitlejad seda selgitab aeg, kes lavale ja aga nagu ma ütlesin selles mõttes, et missugused need omadusi, et peate võib-olla neid keerles kõige pajalikumakse, kõige kutsus, tagamaks. Töökus on siiski väga tähtis komponent. Iseseisev töö, oskust muidugi noorelt ei saa seda nõuda, noor vajab palju rohkem abi. Aga vanematel peaks see olema. Ja mis puutub viimase aja teatrikriitikasse, siis tahaks näha suuremat informeeritust. Nii et nad arvestaksid seda, mida nad laval näevad. Aga mitte nii, nagu ütleb piibeleht, et nad teevad ise igaüks omale pisu, anna valmis ja siis arvustavad seda. Näiteks kirjutatakse arvustus, ükskõik kui on, ütleme, kui on, kas lavastus halb siis võiks seda ka otse ütelda, ka näitlejad on oma töö teinud, peaks ikkagi üksikult näitlejate juurtega minema ükskõik halvasti või hästi, kas meeldib või mitte. Aga enamasti vaikitakse või paari-kolme kohta öeldakse. See on minu meelest kõige halvem. Ja siis sageli mõni noor arvustaja takerdub autori Remarkidesse, remargid näidendid on tehtud võib-olla juba kuus-seitsekümmend või rohkem aastaid tagasi. Ja need tänapäeval üldse enam ei kõlba, need vahendid. Ja siis, kui ta vaatab, et laval neid ei teostata, siis on täiesti pahane. Kui te ütlete inimese kohta, et ta on hea inimene. Midagi sellega mõtlete, mõtlen ta intrigeerib ja teatris väga tähtis, mitte ainult teatris, sealt ja karakterid nii väga tigedaid jooni ei ole. Niu, kes on väga olla abivalmis ja Keda te peate näitlejatest tema suureks eeskujuks? Minul on neid väga palju, sest et ei saa, et ühes inimeses oleks kõik kõik omadused koos. Siin me tuleme neidrist partnerite juurde. Ja Ma olen väga rikas partnerite poolest. Ma olen mänginud omaalia Konsaga, kes tuli Viira teatrist. Leopold Hanseniga, Elli Põder-Roht, Linda Tubin, ooperi operetidraamajõud ja nad kõik on olnud väga erinevad. Väga andekad inimesed. Siis hiljem draamateatrisse tulles 35. aastal oli mu partneriteks kalli alale Türk Sun Olev Eskola. Aga teie olete siis nüüd lävel vastamistiga Liina Reimanni, eks ole, jah, ka Draamateatris. Linna räim on omaette peatükk. Tema ei lasknud partneril halvasti mängida ja üks koht ei meeldinud diserateel läbi, sellega mõned ei saanud aru, selles mõttes Liinal endal on vaja, aga sageli oli just partneril vaja tema abi. Ja minul on õnn olnud temaga töötada. Mul on temast väga hea mulje jäänud kui inimesest ja kui kunstnikust, sest sageli ei ole suur kunstnik, suur inimene, aga temas nagu olid kõik need ühendatud ja Estonias. Kui ma töötasin 44.-st 49.-ni, siis olid partneriks Paul Pinna Lauter. Karm Eskola. Teil on ühte värvi. Kallik ehk Draamateatris ja uuesti tagasi tulles. Karm Eskola tulid ka. Lisandusid veel Ratassepp, Nuude. Ja praegu on mu partneriteks Tõnu Aav, Klooren, Meeli Sööt, Kaldoja ja Need, kes tänavu kevadel lõpetasid need noored, nii et laval tundun endale metuus. Otsa ega äärt vira teatrist kuni käesoleva ja see on terve suur lõik meie teatriajalukku, eks ole. Jah, kui me nüüd võtame, et 100 aastat on teatriajalugu tore oleks, kui rohkem oleks siis peaaegu poole sellest olen ma võinud kaasa teha 40 aastat. Mis seal toimus, teie esimene kokkupuude Nõukogude klassikaga? Kas ei olnud mitte Maksim Gorki põhjas? Oli küll, aga enne seda me mängisime, no kas nüüd klassika või mitte? Üks kuust kuusse või näitajad ja ka see oli tol ajal nii vene kaasaegne. Siis oleks huvitav teada, mis tundus teile kõige raskem naiskomissari osa juures Snewski abtimistlikus tragöödias. See kirja kirjutamisest, seen emale, seal tuli anda selles stseenis, et ta siiski on ennast üle pingutanud, et on väsinud, et tal on raske, see ei lähe mitte niisama iseenesest, aga mulle väga meeldis see ülesanne. Isiklikult mulle meeldib komissar. Ta on palju raskemates olukordades ja ta on palju teadlikum ja targem. Mis juhtuks siis, kui osa hakkab vastu ja ei annagi alla? Seda ju noortlinga jääb vahele ette ja seda tuleb just ette nõrga dramaturgiliselt materjali puhul. Mina arvan üldse, teatri alus on üks hea kirjanduslik, tugev kirjanduslik materjal siis muidugi õige osade jaotus ja väga hea näitejuht, siis tuleb väga hea lavastus. Aga siis, kui ma oma haiguse lugu andsin, seisin ma kogu aeg minestamise ääre peal. Niisun, piin, seontaktituse parrad. Mida seal kõike küsitakse? Sünniaastat, heast perekonnast, naiselt küsitakse sünniaastat. Muidugi ma ei hakanud varjama minust vanemaid, läheb robinal mehele, ütlesin ära, vaat kes sööge, kui teil teda vaja läheb. Palun kirjutage üles, sage rikkaks. Vahepeal oli veel kaks arstikabineti tulnud ja ma tundsin lahingu lähenemist. Neid oli kolm, kuid mina üksi. Aga tugev on see, kes üksi on. Oi, sina issand ja siis algas. Mis haigusi ma põdenud olen, küsib tohter. Kõiki, vastan ma leetrid, nohu, gripp, mul kopsud ja süda, maks ja magu mul laius, mitte harilik, vaid erakordne ja kolme peaga. Tema väljaajamiseks mõeldi välja erimürk ja kasutati. Sanitar ütles, et esmakordselt ajaloos veenmise meetodit. Praegu on ta Instituudis. Te tahate öelda, ütleb üks kolmest kitlist. Nagu ma isegi teaksin, mis ma öelda tahan. Te tahate öelda, et teie laiuss, suunate instituuti, kas teil ei ole mittemaania grandioosne? Mul on haigused. Maniad on mannidel ja hulludel, aga minu laius pandi purki ja suunati instituuti ja seisab veel praegugi riiulil teadlaste keskel gängsteri juuditi puhul. On ka väidetud, et teatrisaalis väga tihti valitses niisugune pinev vaikus, mida näitlejad hindavat enamaks plaksutustest Juudit oli kindlasti väga raske. Tähkelist keerulised psühholoogialevad vastastikused tungide tahtmised ajendasid. Ma ise jäin rahule kolmanda ja neljanda vaatusega osaliselt ka teisega, ka esimese, ega ma ei jäänud rahule millegipärast. Praegu ei oska seda seletada, sest ma ei ole uuesti analüüsid. Ja aga see muidugi on üks niisuguseid rolle, mida kui oleks aastat võimaldanud, siis oleks tahtnud veel kord mängida. Kas neid asju on palju, mida tahaks veel kord mängida? Ei ole, võib-olla sellepärast, et et seal on veel avastamata asju minu jaoks, sellepärast tahaks uuesti mängida, aga muidu, kui mul on juba üks asi selja taga siis ma enam ei haavana korvata. Sa ei pane mind mikski, nimetu. Enam ei tohi sa surma armastada, katsuma käsi mu käsivarsi vaatamas, liimi näide huuli. Kas kuulutavad need surma või on mu juustel surma lõhn? Tunnet, kuidas rinnas peksab, on surm, niisugune tuksub surma, Hinandasida ei lase mind pisut lahti. Ma tahan vaadata Tammaga. Värnes magab rasket und. Mõõk ripub tal pead siis ilus ja haljas. Mõõk ripub. Ta jõi täna palju magusat leina. Eili tahtsid teda tappa, nimetu. Tahaksin ainult sind armastada nime. Tahaksin, et poleks peale sinu enam ainustki, keda armastada võiksid. Alo, härne summagad, maak ripub tal pead siis seesama mõõk, millega ta lõi sul pistuda tähest, kui tahtsite tada. Ma ei taha, et ta veel kord sulpistuda võiks käest lüüa, sest ma armastan sind. Mullowernes ei pea sul enam tapariista käest lööma. Ta ei tohi enam oma pead mu põlvile panna. Sest miks tonid oma pea minut põlvili. Kui ta nüüd magab. Kõige rohkem on mind ehmatanud, kui partner on joobnud. Üsna tõesti ehmatav. Meeldiv on siis, kui kõik läheb korralikult hästi puhanud heas vormis ja ülesanne käes. Stahlis sotsioloogilised uurimused tegema vastata ei ole sest me ei tea, kes seal on ja tõesti ütleme tragöödia puhul on see eriti märgata, okassaal mõtleb kaasa ja elab kaasa. Laval sündivale või mitte. Kas näiteks ütleme võib esimese vaatuse järel, kui esimene vaatus on maha mängitud, et tema saal tuleb ka sovi tule kaasa, sest ma usun, et nagu neidki mäng iga päev on uus, nii on ka iga publik iga päev 60, nii võib öelda küll, võiks öelda küll. Aga sageli näiteks, ütleme, haiguste perioodil praegu inimesed köhivad, ega nad sellepärast kuulavad vokk kenasti, aga. Kui teatrikülastaja, missuguse teete, mis on teie leiust jäänud meelde? Mina olen väga halb teatrikülastaja ja miks, sest et ma ise mängin. Ja kui on vaba õhtu, ma armastan väga lugeda, eriti talvel, ma ei taha siis enam välja minna. Aga mul on väga palju asju meeldinud aastakümnete jooksul. Kuidas te suhtute esinemisraaditeatrisse televisiooni ekraanil? Raadios meeldib mulle rohkem kui televisioonis ja miks? Seda on väga raske öelda. Kõige rohkem meeldib mulle muidugi lavaraadioga, raadio on tõesti nii kodune ja tore ja võib-olla see on harjumusest. Sest ma tean, Erna winner oli kartnud mikrofoni, tema lihtsalt ei taha ja minul on niisugune niukene kaameraga. Et kui see kast sinna tuleb, siis ma ei tea seal tegema. Parem oleks, kui võetaks nii, et ma ei tea, siis on iseasi. Eks mikrofon on sõber. Lihtsalt are sõber, missugused osatäitmised? Viimaste aegade kuuldemängudes on teile pakkunud rõõmu. See oli üks groteskne kuuldemäng, truuduse labürint. No ja muidugi olnud alati lihtne kindlaksi. Äkki valdas mind mind jahutus. Siis ma otsustasin välja minna. Kindlasti tõid teid siia lapsepõlve mälestused. Vaatasin talle arusaamatult otsa, kuna ma ei mõistnud, kuidas ta võis aimata mõtteid ahvipuuri. Ma küsisin talt, kust te teate, millele ma mõtlesin. Kuna te laususite oma küsimuse küllalt kuuldavalt Et lesta ja naeratas siis aga muutus äkki tõsiseks ja näitas puuri. Kui vastutustundetud on inimesed? No vaadake, keegi on visanud puuri kollase kunstlille ja see õnnetu väike loomake muljub seda käppade vahel. Ta võib ju surra, kui ta selle ära sööd. Tundmatu härra torkas silma mitmel põhjusel. Esiteks tema elegantne kanter, teiseks tema, Vaadake ometi, ma tahan midagi ahvi ja kas te märkasite? Ta sirutab käpa lillega läbi vardaia. Võtke vastu. Muidugi pakub seda teile. Ta vaatleb teid silma Tanuvatel. Te peate talt lille vastu võtma. Võtke siis. Andis selle tõesti? Aga muidugi, kui mina oleksin puuris, siis mina annaksin kaalile teile. Selle peale ma naersin mitte kogeteerida, vaid kogu see olukord oli nii koomiline. Ma kujutlesin ruudulises mantlis härratuuri varga teda Kakiks Ninke lillega läbi varbadekistmas. See oli nii naljakas, et ma lihtsalt pidin naerma, Te ise ütlesite, et siis kui teil on väga hetk, siis te armastate lugeda. Missugust kirjandusliikide eelista? See oleneb eluaastatest ja nooruses armastasin romaane. Ma armastan väga reisikirjeldusi, poliitilisi raamatuid ja memuaar. Ja mind väga huvitavat noorte kirjanike, nii luule kui proosa. Neid on alati midagi värsket, üllatavat. Okei nii olema, muidu ei läheks edasi. Muusikat armastate ja, aga nii palju müra ja kära on kõrvale tänaval ja igal pool ja ma elan trammipeatuses koju, tulenes Mahmatan söögi kõrvad patja natuke rahu saada. Aga siis, kui puhanud oled, siis ma hea meelega. Kuule. Kas bioohutus aitab teid jalumis? Blad loodusega looduses puhkan kõige rohkem. Kas teile meeldib süüa keeta? Ei, nii. Ma olen väga halb perenaine. Miks te seda arvate? Sellepärast et ma ei taha, ma mõtlen, et see on mahavisatud aeg, selle aja jooksul ma võiksin lugeda, muusikat, kuulata. Midagi see on, mul on kodus väike magnetofon midagi sinna sisse lugeda ja kontrollida uut luulet, lihtsalt töötada oma eriala kallal. Õnn ei tule nagu uud andma ja lootnud, üliaastate huulil. Ja valude tee. Tantsusammul ei või rutata taastugalvee ristis käsi tahan astu, kui kirikutee. Heima hõiskada, pooli kiidu Hinnides häis. Selleks süda mul alles liigpisaraid täis laskma, põlvita nuttes. Suur õnn sinu ees. Võta aset valust, puhastad südame sees. Kuid minu õnn, minu ainus, kuis hoian ma sind, et ei põgeneks jälle kui hirmunud lind. Ah, et peast sammul säraks, kui rubiinitud kroonpeost ei variseks põrmu, kui pudenenud. Kas üks soo põleb suus? Jäta mulle mu kaaslane. Igatsus.