Mida rohkem said selgeks käigud, seda rohkem kasvas Paulis huvi malemängu vastu. Üheteist 12 aastaselt oli Paul Kerese sirgunud juba tugev noormaletaja, kellele kaotades ei tundnud häbi ei perekonnapea, vend ega vanemad koolivennad. Küll aga mitmed isa sõbrad, kes polnud teadlikud Pauli võimetes. Võib-olla tuletan meelde mõnd taolist momenti. Noh seal oli seal ja sõpradega päris sageli malelaual kohtumisi, eks ma siis ka väikse poisina seal suure huviga jälgisin neid asju ja noh, sel ajal ei olnud veel nii see roheline mitte vahelesegamise eetika niivõrd selge kui praegu. Kui nägin head käikuses ikka, tahtsin ka kohe nii head nõu anda. Korra juhtuski nii, et juhuslikult leidsin isale ja käigu ja siis vastane pahandas väga vahelesegamise pärast lõi nupud kokku, ütles, et segatakse siis ta ei mängi enam edasi. Et see oli nii-öelda esimene hea käik, siis mu elus. Ja esimene tõsisem eksimine male reeglite vastu, seda küll ja millal te saavutasite oma esimese Malelise suur võidu kui nii võiks ütelda? Nojah, siin on nüüd, mida suurvõidu all mõista, ütleme poisikesepõlves. Esimene suur võit mulle oli võidupunkt tolleaegse meistripikenduse vastu, kui ta käis Pärnus simultaani andmas, mängis ainult kaheksal laual ja siis mul õnnestus teda võita, see oli muidugi sel korral suur tulemus, noh, järgmisel järgimine. Kui vanade sel korral olite? Sel korral 12 aastane alles, nii et võita nii siukest suurt maletajad oli muidugi väga suur tulemuse, hea meel. Nii et 12 aastaselt algas teie tutvus Mikinasega ja see on süvenenud ning kestab veel praegugi, teatavasti Mikinas on mitmel korral olnud teil kaasas nii-ütelda treenerina. Jah, seda küll. Paistab, et päris hea on ja esimene kohtumine võita, siis vastasel tekib parem suhtumine Malelist Malelistesse võimetesse. Edasi. Kui nii mängu tugevus kasvas, siis ka muidugi. Tulemused või nõuded nii-öelda kasvasid. Ja järgmiseks suuremaks võiduks võiks lugeda siis võitu Eesti esivõistlustel 1900 35. aastal ütlema, et see võit saabus mulle nii päris kingitusena all parajasti just täitus 19. sünnipäev ja just sel päeval õnnestus ka viimane partii järelmatšis võita Friedemann vastu ning saavutada tiitel edasi. Pärast siirdumist rahvusvahelisele areenile on olnud muidugi tulemusi häid. Siis mul on juba jutt, jutt on vahe, sellest on tunne, eks ole, niimoodi. Millega on seletatav, et just male said eile armastatumaks spordialaks? No seda on raske öelda, see mäng võlus mind juba päris varajasest lapsepõlvest alates ja peale selle, kui tutvusin mänguga, siis ka nii olin kohe kui võiks öelda, täiesti kadunud selle mängu rüppe. Ja sellest sellest ajast alates on see suvi ja armastus mängu vastu säilunud ja muidugi koos tulemuste paranemisega tugi süveneb ka huvi. See on nii nagu stiimuliks edaspidiseks tööks. Kindlasti ma usun, et andsid tugeva tõuke selleks ka teie esimesed üsna tüsedamad võidud, mis tulid võrdlemisi kergesti õige noorelt. No ei või öelda, et nad kergesti just tulid, aga siiski suhteliselt noorelt küll, jah. See on õige, sellepärast et kui ma rahvusvahelises ulatuses Souzzeni esimese võiks öelda väljapaistvama tulemuse, siis oli mul alles paarkümmend aastat. Ja see on muidugi maletaja jaoks väga nooriga. Ongi meeles, et 35. aastal Varssavis te mängisite maleolümpiaadil esindades Eestit esimesel laual. Tookord puutusid kokku ka esmakordselt maailmameistri Aljuhhiniga. Võib-olla räägime sellest? Muidugi On täiesti arusaadav, et sel ajal olles alles üheksateistaastane noormees Maleliselt nii päris kogenematu niisuguses vastutusrikas partiis nagu see oli maailmameistri haljuhhiniga, mul võib-olla ei jätkunud kõiki neid omadusi, mida seal ta praegu juba kogenud maletaja Noman. Seepärast võib olla süüdi selles, et ma tegin tähelepanematus ja võimaldasid maailmameistrina kombinatsiooniga saavutada materiaalset ülekaalu ning võitu oli võib-olla osa süüdiga päikesel närveerimisel. Aga muidugi, kui praegu tagantjärgi vaadata, siis tulemus oli täiesti seadusepärane, oli selge, et sel ajal muidugi maal Johnile ei olnud veel mingisugune nii-öelda vääriline vastane. Millise mulje jättis teile Aljuhhini isiksus? Nojah, kui. Niimoodi võta siis peamine tähelepanu, muidugi oli pöördu pööratud maailmameistrimängule ja tema isiksus kui niisugune, võib-olla torkas vähem silma, sel ajal ju oli see mul esimene rahvusvaheline kokkupuutumine nii maailma juhtivate maletajatega. Ja peamine huvi muidugi oli koondatud sellele, kuidas nad mängivad, aga hiljem juba neid sai rohkem tähelepanu pöörata võib-olla sellele millised nad on üksikute isiksustena. Ja milliseid järeldusi korrektiive omas mängus edaspidises esinemises tegite Varssavi turniiri põhjal. Varssavi turniir oli mul täiesti esimene esinemine alles rahvusvahelises ulatuses ja ega ma ise ka endale illusioone ei teinud, sel ajal, et ma olen nüüd juba nende vääriline vastane rahvusvahelistele meistritele nendes kohtumistes, olgugi et tulemus üldiselt ei olnud sugugi halb oli täiesti selge, et mängus on veel palju puudusi, eriti tehnilises osas ja väga paljudel aladel ta pale partii jooksul. Minu kolleegid olid minust veel tunduvalt ees. Ja muidugi just neid alu neid punkte nii-öelda tuli tulevikus hakata kultiveerima, rohkem rohkem tähelepanu pöörama, et saavutada neid võistluskogemusi, mis on vaja rahvusvahelistel võistlustel esinemiseks. Varssavis oli teil siis esimene kokkupuutumine oma lemmikala maailmameistriga. Huvitav oleks teada, mitme maailmameistriga olete malelaua taga kohtunud ja kesest on teile jäänud kõige suuremaks eeskujuks. Kui ma ei eksi, siis on mul õnnestunud malelaua taga kohtuda kuue maailmameistriga, on ajaloolises järjestuses tuleb siis kappablanka Alohhin rööve, bot, vinnik, slov ja taal samuti ma isiklikult kohtusin paar korda laskariga, kuid mitte kahjuks malelaua taga. No muidugi, mis puutub nüüd suurde eeskujusse, siis kõikidest maailmameistritest on saanud väga palju õppida ja raske nüüd kedagi siit teistele eelistada. Noorpõlvest igatahes mäletan, et kõige suuremat muljet jättis mulle kappablanka mäng. Mitu partiid te olete mänginud KaPolangaga? Kahjuks täpselt ei mäleta praegu just nii kuus seitse partiid. Neist suurem osa lõppes viigiga ühes kohtumises mulle ainult õnnestus saavutada võitu. Nii et bilantseedee kasuks nüansse ja minu tasuks juhuslikult. Kas teil on? Kas teil on olnud võimalus viibida ka kappablanka sünnimaal Kuubas? Jah, Kuubas mul õnnestus käia 1000 960. aastal paarinädalane külaskäik kuuba maletajatele ja peab ütlema, et KaPoblanka sünnimaal püütakse, et säilitada neid suurimalelise traditsioone, mis seal on olemas ning kuva maletajad on tõhusa töö tulemusena saavutanud juba päris silmapaistva koha rahvusvahelises malemaailmas. Seda kindlasti viimaste aastate jooksul kui Kuubas on sport saanud üha paremad võimalused Ja peab ütlema küll, et varem oli seal ta kappablanka järele. Malelise nii-öelda kvalifikatsiooni suhtes oli kaunis pikk tühimik, sest järgmine maletaja jäi temast juba väga-väga kaugele mängu tugevuselt taha, aga praegune Kuuba esindusvõistkond on siiski päris ühtlane koosseis, kes võrdlemisi edukalt esineb rahvusvahelistel võistlustel näiteks viimane kord varnas Kuuba võistkond esines küllaltki edukalt maleolümpial. Ma näen leiutatud teatavasti Indiast, kus ta on levinud kõikjale araablaste kaudu ka Euroopasse, malemängu sündima, noh, on millegipärast kogu aeg aga valu lapse osas Euroopa eesotsas Nõukogude Liiduga kujunenud maailma malekantsiks. Millega te seletaksite, et just Indias sünnimaal malemäng ei ole edasi läinud. No seda on raske täpselt millegagi seletada, mulle tundub, et male sel kujul, nagu ta omal ajal Indias leiutati, on juba ammu-ammu kadunud. Malemäng sajandite jooksul on muutunud juba hoopis millekski muuks kui ta oli oma loomise aastatel ja peab ütlema üldse malemängu. Nii-öelda raskus, keskpunkt on kaldunud viimasel ajal täielikult Euroopasse ja Ameerikasse, võiks öelda. Aasia on selles suhtes jäänud võrdlemisi tahaplaanile, ei ole eriti suurt populaarsust üheski Aasia riigis, malev praegu nagu muidugi see arvatavasti on ajutine nähe ainult sest juba väga paljudes Aasia riikides on viimasel ajal märgata suurt suurt huvi tõusu malemängu vastu, samuti ka mängutaseme tõusu. Viimasel ajal on tihtipeale kerkinud üles poleemika malemängu kohta. Kas male on sport, kunst või koguni teadus. Mida te selle kohta ütleksite? Sellele küsimusele on muidugi lühidalt vastata, on kaunis raske. Minu arvates Malel on igast ühest neist aladest oma teatud elemendid sees, nii et milliselt seisukohalt keegi lähtub, seda on igalühel ka võimalik kaitsta. Mulle siiski tundub, et malepartii üksikuna võttes mete, ütleme turniiri pardi läheneb rohkem teadusele ja kunstile, võiks öelda. Aga malevõistlused juba suuremad turniirid ja matšid toovad endaga kaasa rohkem sportliku momendi. Aga nagu ma juba ütlesin, seal küsimus on muidugi nii ammendavat vastust lühidalt anda on väga raske. Nii 1937. aasta tugevama koosseisuga turniire toimus Austrias Tsemering vaadenis. Kahe ringlise turniiri võitis Paul Keres, edestades eksmaailmameister kappablankad, suurmeistreid, režovskit, Faini floori ja Elis kasest. Paul Kerese omistati rahvusvahelise suurmeistri nimetus. Järgmine aasta Amsterdamis toob Paul keresele veelgi suuremat edu. Kuulame. Jah, peab ütlema, et see Hollandis toimunud turniir oli kahtlematult mulle ennesõjaaegsel perioodil kõige suuremaks sportlikuks saavutuseks. Peab ütlema, et minnes sellele turniirile mul ei olnud eriti suuri niisugusi ambitsioon ja võib-olla ei tahtnud tulla seal tingimata esimeseks, vaid tahtsin just niisuguses tugevas turniiris saavutada head kohta nii-öelda esimese poole sisse pääseda maailma juhtivate maletaja hulgas. Ja võib-olla see oligi põhjuseks, et mängisin seal rahulikult ja kõik õnnestus. Mis sai ette võtta? Muidugi, kui nüüd tagantjärgi meelde tuletada. Eriti turniiri teisel poolel oleks võib-olla tulnud õigel ajal natukene pressijuure panna teatavasti turniiri teisel poolel kõik seitse partiid lõppesid viigiga. Kuid ei tea muidugi jällegi, kuidas tulemus sel juhul oleks välja kukkunud, seepärast et seitse viiki on küll nii sportlikus mõttes võrdlemisi igav tulemus kuid arvestades seda, et iga päev olid vastased. Ta maailma päris kõige kõrgemast tipust või selle tulemusega sugugi mitte rahule jääda. Teatavasti jagasid esikohta koos Fainiga. Jah, seda küll. Fain alustas turniiri väga õnnestunult, ta esimesest kuuest partiist saavutas viis ja pool punkti ja näis tõesti teda püüda on praktiliselt juba võimata, kuna mängida jäänult veel kaheksa partiid ja edumaa oli juba poolteist punkti. Kuid viimases voorus esimese ringi viimases voorus. Me kohtusime omavahel fain valgetega mängides. Nähtavasti arvas inertsi mõjul, et tuleb veel üks võit juure, mängis liigriskantselt ja pidi vastu võtma kaotuse. Seega vahe vähenes juba ainult poolele punktile ja siis edaspidi võistluse tulemus oli alles täiesti lahtine, et lõpuks õnnestus mul teda viimaseks vooruks kinni püüda ja Me jagasime esimest-teist kohta. Ja teatavasti Bergeri süsteem andis eelise teile. Ja järgmine samm oleks olnud siis kohtumine Aljohhiniga maailmameistritiitlile. Jäise õigus mulle tähendab. Bergel süsteem andis niisuguse tulemuse. Kuid matšist teatavasti ei tulnud midagi välja, sest juba järgmisel aastal alanud maailmasõda tõmbas kõikidele sportlikud võistlustele kriipsu peale. Suurmeister Bodwinnikuga te kohtusite mitmetel turniiridel esmakordselt, aga tegite Nõukogude maa paremate maletajatega tutvust. Millal? Abatrinikuga esmakordselt kohtusin Amsterdamis just sellel Afro turniiril. Mõlemad kohtumised lõppesid seal viigilise tulemusega. Peale Hollandi turniiri ma siirdusin Leningradi ja Moskva treeningturniirile, mis toimus enne Nõukogude Liidu 11 kümnendaid esivõistlusi. Seal koos suurmeistrite, floori ja režovskiga. Mängisime kaasa ja seal siis oligi esimene tutvumine Nõukogude maletajatega. Mis on sellest meelde jäänud. Meelde on jäänud nii päris ebameeldivad mälestused, turniir läks seal võrdlemisi halvasti, mul ja muidugi. Et tahaks nüüd siin oma vastaste saavutust millegagi vähendada. Pean ütlema, et pärast rasket afroturniiri ei olnud siiski päris õige otsekohe asuda jällegi niivõrd raske turniiri mängimisele. Ja esmakordselt võtsite osa Nõukogude Liidu manedžümpionaadist, millal see oli? See oli 1940. aastal Nõukogude Liidu 12 kümnendatel esivõistlustel Moskvas. See turniir lõppes teatavasti Bondareff lillentali ühisvõiduga. Maslow oli kolmas ja minul õnnestus saavutada neljandat kohta. Viies ja kuues olid Pothnic ja pole Slovski, kui ma ei eksi. Kas torkas silma ka erinevusi Nõukogude malekoolis? No ja ühe turniiri puhul muidugi ees korraga niisugust midagi erakordselt silmatorkavat märgata olnud, kuid muidugi nõukogude malekooliga ma olin ka varem juba tuttavalt kirjanduse kaudu ja mis eriti nõukogude maletajate juures silma paistis. See oli nende väga tõsine suhtumine igasse partiis. Nii et kogu turniiri jooksul ei juhtunud kunagi, et oleks nii-öelda kergem päev, kus vastane nii mängiks poole jõuga või kuidagi hooletumalt. Nii et iga päev tuli täisauruga esineda täie pingega. Esmakordselt tulite siis Nõukogude Liidu muned tšempioniks 1947, teinekord 1950 ja seejärel kolmandat korda aastal 1951. Võib-olla Kahest viimasest turniirist. Nojah, kahest viimasest turniirist on kõige rohkem selgemalt meelde jäänud just nende turniiride kõige viimased päevad. Nimelt mõlemis turniiriks otsustati esikoha saatus alles viimases voorus. Nimelt viimase vooru partii selgitas, kes siis tuleb tšempioniks ja kes peab leppima järgnevate kohtadega. 950. aastal olime kolmekesi enne viimast vooru turniiri eesotsas koos Tolushi ja roniga. Mäletan, et sel korral tuli mul viimases voorus mustadega mängida suurmeister Averbahhi vastu. No juhtus nii, et mul õnnestus see partii pärast nii väga närve pingutavad heitlust võita, samal ajal kui minu konkurendid saavutasid ainult viigid ja seega õnnestuski mul tulla ainuvõitjaks. Umbes samalaadne olukord tekkis ka 1000 951. aastal ainult sel turniiril. Ma olin enne viimast vooru oma konkurentidest poole punkti võrra eespool. Viimases voorus Taimanovi vastu tuli sellelegi vaatamata mängida võidule, kuna ka vastased, eriti suurmeister Keller oli väga heas sportlikus vormis ja võis arvata, et oma viimase vooru partii võidab. Suurmeister taimonoviga tekkis meil ka väga pingeline partii ja seekord õnnestus mul rünnakuga saavutada materiaalselt ülekaalu ning see partii võita ühtlasi ka teist korda järjest Nõukogude Liidu tšempioni nimetust. Need olid mõlemad, siis aga palavad pingelised turniirid. Ja seda võib öelda küll. Tavaliselt ikka spordihuvilised armastavad vesteldes nimekate sportlastega küsida, et milline võit on kõige rohkem meelde jäänud. Esitame ka teile selle küsimuse. No pean ütlema, et kogu oma, nii rohkem kui veerand sõjalise maletegevuse jooksul on tulnud, et võistelda nii väga paljudes turniiridest, mängida üle pooleteist 1000 partii. Ja nii väga vahelduvate tulemustega korrakond. Päris raske nüüd öelda, milline neist parteidest oleks kõige meeldejäävam? No nagu juba varem mainisin siin Nõukogude Liidu tšempion aegadel need kaks viimast partiid hakas viimase vooru partiid olid väga pingelised. Ja samuti muidugi erilise hea meelega tuletan alati meelde neid muidugi neid võite võite on alati meelsam meelde tuletada kui kaotusi mis on saavutatud just maailma juhtivate maletajate vastu. Kõikide või maailmameistriga, kellega ma senini olen kohanud, on mul õnnestunud vahetevahel ka mõni partii võita igaühe vastu ja nii et võib-olla, et need ongi need kõige meeldivamad tulemused, mida siis oma maletegevuse jooksul olen saavutanud. Võib-olla siin on praegu väljendatud ka liigset tagasihoidlikkust. Nimelt nii mitmegi maailmameistri vastu peaks teie finantsolema positiivne. Jah, kindlasti mõne vastu on neist kuuest Need praegu korraga täpseid tulemusi ei mäleta. Kui ma ei eksi, siis positiivne bilanss peaks mul olema vist kappablanka rõive Slovja Dahli vastu vist või Antsmaa Sloviga umbes tasakaalus täpselt täpselt ei oska öelda. Nii et vaekauss ikka kaldu, kokkuvõttes teie poolele ei tea. Mulle meenub teie ka edukas turniir, see oli 11. male, olen pead, mille te lõpetasite 13 ja poole punktiga 14-st. Kuidas küll selline võitude rivi rahvusvahelises konkurentsis teoks sai? No selle kohta on ka nüüd mingisugust objektiivset seletust anda, väga raske maletaja juhtub alati niisuguseks õnnestumise või ebaõnnestumise seeriaid ja peab ütlema, et seekord sattusin ma nii-öelda õnnestumise seeriale, iga partii me mängisime ette, võtsin kõik läks hästi korda ja kõik õnnestus nii nagu vaja. Teisest küljest peab ütlema, et sarnasteks tulemusteks oleks võimelised. Võiks öelda veel paljutki, meie suurmeistrid meil Nõukogude liidus, male on väga populaarne. Suurmeistrit on saavutanud väga suure mängukindluse ja kes nii-öelda momendil on väga heas vormis, sellelt võib vaadata niisugusi. Väljapaistvaid tulemusi. Meil Nõukogude liidus on praegu teatavasti üle 20 suurmeistri ja üle 250 meistri. Eestis praegu. Kuidas võiks ütelda, kui suur arv elanikkonnast meil mängib malet? Kui ma ei eksi, siis meil organiseeritud maletajaid on üle paarikümne 1000. Ja muidugi neid, kes malemängu vastu veel huvi tunnevad, kes nii omaette mängivad ja sündmusi malesündmusi jälgivad, nende arv on kindlasti veel palju-palju suurem. Ja meistreid mõnes on meil praegu. Meistreid on, kui ma ei eksi, seitse, kuus või seitse. Kellelt ei meie noortest moletajatest kõige rohkemat loodate? On meil praegu päris andekad noored on vennad, kooremad ja Hermilinid ja ma usun, et neist peaks olema meie parematele maletajatele täisväärtuslik järelkasv. Palju on räägitud, vahetatud mõtteid teie viimase vooru mängudest Graszaos kus pärast seitse null eduseisu Penke vastu. Just see kõige tähtsam partii vedas seekord alt. No on täiesti mõistetav, pikk turniir mõjub kahtlemata. Kuidas siis sellised asjad juhtuvad, kuidas seletada? Põhiliselt on ju ette valmistatud juba enam-vähem ikk annab väsimus niivõrd tunda vist. Küsimus ei ole väsimuses pikas tornieris pika seal muidugi väsitavast Unieris ka kõik võib juhtuda ja tegelikult nii paljugi juhtub. Ja mis puutub nüüd antud konkreetsesse juhtumisse partiis Bencoga, siis ta oli katkestatud Mulleni võrdlemisi raskes seisus ja selle partii analüüsile sai veeta päris palju aega ja päris põhjalikult analüüsida. Tuli välja, et pen Köll oli mõningaid võiduvõimalusi, kuid siiski hea kaitse juures oleks selles partiis võimalik saavutada olnud viiki. Aga selle nende võimaluste leidmiseks selleks kulus tõesti väga palju aega ja energiat. Kui asusime partii edasi mängimisele, siis selgus, et Bencoli üleski või ta on minu üleskirjutatud salakäigu peale jätkas hoopis mitte kõige paremini. Ja muidugi seda võimalust. Kodustes analüüsides nii eriti põhjalikult ei vaadanudki, kuna ta ei osutunud eriti ohtlikuks. Nii et süda läks kohe järsku kergeks sõdalaseks. Kergeks, võib-olla, et sellest tekkiski teatud reaktsioon, tegin otsekohe paari käigu pärast päris jämeda vea, kaotasin viguri ja muidugi sellega läks ka partii. Seda on malemängus õige sageli juhtunud, et pärast pinget järsku selline pinge alt vabanemine, tundub, et kõik on juba kerge ja olukord polegi hoopis niimoodi vist. Ja see on õige muidugi ja males juhtub ka sageli, nii et alati, selleks, et partiid võita, ei ole vaja mängida kõige paremini, vaid mõned muud tegurid võivad osutuda otsustavateks. Te olete nüüd Eesti sportlastest kahtlemata see mees, kes kõige rohkem on reisinud. Suurem osa maailmast on ikka läbi käidud või. Palju on läbi käidud, aga ei usu, et suurem osa sellest maailm on siiski küllaltki suur ja, ja on väga palju niisuguseid kohti, kuhu veel nende jalg ei ole sattunud. Võtame nüüd nii maailmajagude kaupa. No maailmajagudes muidugi kõige rohkem läbi käidud on Euroopa siis mõlemad Ameerika pooled on igatahes külastatud, juba Kesk-Ameerikast sai ka möödunud aasta ära käia. Aafrika pinnale on korra jalg sattunud ja olite vist Tuneesias ja Tuneesias ja samuti Aasias on korra käidud nii mete väga sügaval kaugel Taškendis ainult, aga siiski silma jagu on külastatud külastamata täiesti, on alles Austraalia ja muidugi suurem osa Aasiast. Ja Euroopas, millised maanteel on nägemata? No läbisõitudel võib-olla ainult lennuväljadel, joon veel mitmedki maad külastatud, mis, millega nii vähemalt ei ole saanud tutvuda. Aga muidu, kus võistlusi oli olnud, kus nii pikemalt ei ole saanud peatuda? On niisugused maad isegi nagu Itaalia Taani, siis Portugal, Rumeenia, Kreeka, nii et leidub, leidub riikega. Siiski üsna vähe. Millised on teie kohtumised meie põhjanaabritega? Soomlastega Me oleme võrdlemisi tihedaid malesidemeid pidanud juba õige kauast ajast alates. Ma mäletan veel, kui ma olin päris noor maletaja esimese tutvuse alles tegin selle mänguga, siis juba toimusid traditsioonilised võistlused Tallinna ja Helsingi vahel. Ja need kestsid kuni sõja alguseni. Ennesõjaaegsetel aastatel. Meil oli sõpruskohtumine Soome maletajatega Tallinnas siin 1000 938. aastal. Ja nüüd pärast sõda, on meil jällegi soomlastega päris tihedalt Malelised suhted, nimelt igal aastal toimuvad meil traditsioonilised matš, kohtumised esindusvõistkondade vahelt. Möödunud aastal külastasime Helsingit ja tänavu maikuus ootame Soome malesõpru siia Eesti NSV-s. Võistlus peaks toimuma Tartus mai lõpus. Kes on Soome mäletamist teile kõige suuremaks sõbraks saanud? No kolleege, häid sõpru on mul seal palju. Tuletan meelde kasvõi tuntud meistreid seal kaela öök, Freet, Salo ja, ja palju palju teisi veel. Ja ma usun, et meil ka edaspidi säiluvad need tihedad Malelised kontaktid ja samuti ka meie sõbralikud suhted. Teil on siin väga arvukalt kirjandust, malealast, kirjandust, ise. Olete mitmete raamatute autor. Tuletame meelde, millised raamatut on teie sulest ilmunud. Malevlane kirjandus. No esimene raamat ilmus ennem sõda juba, see oli malekool võrdlemisi lühike, populaarne väljaanne mis oli peamiselt mõeldud nii laiematele, maletajate hulkadele, mitte mittekvalifitseeritud maletajatele. Pärast seda sama nimetuse all malegoli nimetuse all hakkas ilmuma mul male avanguteoreetiline sari, sellest on ilmunud senini kolm raamatut. Peale selle ilmus mul turniiri raamat matš turniiri kohta haagis ja Moskvas 1900 kolme-neljakümne kaheksandal aastal ja nüüd paar aastat tagasi minu enda partiide kogumik 100 valitud partiid. Kas sellele midagi juurde ka veel tuleb? Kavatsus on ikkagi edasi kirjutada veel just seda malekooli nimeliselt avangu teoreetilist, nii-öelda käsiraamatut järgmine peatükk või mis need plaanis on, tuleks siis see väga populaarne Sitsiilia kaitse, mille järgi juba nii päris kaua aega maletajaskond huvi tunneb. No loodame, et võistluste vaheaegadel jätkub aega järgneva paari aasta jooksul see teos siiski lõpetada. Kas teil perekonnas on ka manalaste isa, malevlaste traditsioonide edasiviijaid? Ei, mul poeg ja tütar mõlemat natukene mängivad nii oma lõbuks rohkem, nii et vaevalt neist võistlus moletajaid tuleb. Aga teiega ei ole nii lähemalt tundnud just huvini malevast rohkem nii mängija enda lõbuks. Mu enda lõbuks ja seal koolide ja kollektiivide võistlustel mõnikord aitavad kaaslasi. Praegu suuri turniire vist ette näha ei ole. Teil on ka kindlasti rohkem aega vabat aega. Mis on teil praegu vaba aja veetmise meeldivamaks tegevuseks? Male kõrval, milline harrastus? No praegu just ei või öelda, et vaba aega eriti palju oleks, suvel hakkavad jällegi võistlused peale täpselt, ei tea veel kus, aga siiski nii planeeritud on juba suveks jällegi mitmeid esinemisi ja nendeks muidugi ettevalmistus juba peab olema täies hoos, sest aega ei ole kuigi palju veel jäänud, aga muidugi male kõrval. Teise muu spordialaga saab ka tegeleda nii palju, kui selleks võimalust jätkub. Omal ajal mängisin võrdlemisi palju tennist. Nüüd malevõistlused on neile kriipsu peale tõmmanud vähemalt tennisele, kui võistlusspordi löönu poolt. Aga vist ikka tennisemängust on teil kindlasti olnud kasu, eriti pikkadel turniiridel nõuab see füüsilist vastupidavust, kõike tennise kindlasti on siin omajagu kaasa aidanud. No päris selge, seepärast praegusel ajal maletaja, et võistelda pikal ja raskel turniiril edukalt kuni lõpuni, peab omama väga head füüsilist vastupidavust ja selleks on siis muidugi igal ühel oma erimeetodid, millist spordiala ta kasutab ja millega ta nii-öelda oma füüsilist vastu pidas, pidavust tõstab? No minul oli selleks spordialaks tennise, ma ei või nuriseda, et selles suhtes Tennis oleks mind alt vedanud. Mis tõi spordi klaasid, puutub, siis harrastan mõnikord veidikene lauatennist, veel talvel suusatamist. Siis mängisin ka omal ajal natukene korv- ja võrkpalli igat asja on veidikene saanud proovitud, aga noh, see on muidugi nii täiesti asjaarmastaja seisukohalt, nii et mingisuguseid tulemusi neil spordialadel saavutatud ei ole. Ja vabat aega. Millega veedate, mis on tenni lemmik haarastuseks? Kirjandus, kunstmasin. Torkab silma, et oletega fotomees. Jah, seda küll, eks. Nii oma lõpuks saab mõningaid pilte teha, samuti ka filmida kitsas filme. Jäädvustada nii mõningaid huvitavamaid sündmusi. Samuti kirjandust, kui selleks vaba aega jätkub, loen hea meelega kunstialaaladest. Armastan eriti muusikat. Kui võimalus on, siis ei tahaks seakontserdi kuulamist vahele jätta. Et iga asjaga natukene saab tegeleda. Öeldakse, et maletajad on rohkem raskema muusikasõbrad. Kas peabki õiguste paika? No võib-olla oleneb meeleolust, mõnikord on raskem muusika meelepärasem, teinekord jällegi kulub ka kergem ära, niiet Ma ei ole just kummagi žanrivastane. No kahtlemata huvitab kõigiga küsimus, kas te võtate osa järgmisest pretendentide turniirist, koht on teil juba selleks kättevõidetud. Kas ettevalmistus käib juba selleks? Ei, praegu on natuke vara veel ettevalmistust alustada sõbrast, järgmine pretendentide turniir toimub alles 1965. aastal ja isegi koht ei ole veel teada, kussi toimub ja mis veelgi tähtsam, ei ole teada, kes sellest osa võtavad. Nii et praegu olen mina õieti ainukene, kellel formaalselt osavõtt sellest võistlusest on kindlustatud. Seepärast järgmine mees selgub alles paari kuu pärast pärast maailmameistri matši lõppu. Selle matši kaotaja on siis teine mees, kes mängib kaasa ja ülejäänud kuus selguvad siis pärast tsoonidevahelise turniiri lõpus, mis toimub alles järgmisel aastal.