Ja esitlen teile nüüd neid, kes hakkavad teile küsimusi esitama tänasel õhtul. Siin on Teaduste Akadeemia raamatukogust Noorte reporterite klubist kirjandushuvilised siis Tallinna keskkoolide vanemate klasside õpilasi, kes õpivad žurnalistikat ja raadio, kirjandussaadete toimetuse inimesed. Kui teie vaim on valmis vastama, siis ehk ehk hakatakse kohe küsima? Mina tunnen piinlikkust, et ma jään hiljaks, sest ma parajasti pidasin nõu alla Veskimeistriga Ruhnu rahvamaja juhataja, aga tema oli väga kurb, et kolhoosi juhatus on otsustanud, et sel aastal jäävad Kihnu-Ruhnu mängud ära. Ruhnu pidi korraldama, aga Ruhnul on vähe raha. Kaks aastat ei ole juba kolhoos täitnud plaani. Peale selle, aga inimesi on saarel vähe, eriti kultuuriala töötajaid. Tähendab korduvalt nõudnud oma inimesi, sinna juurde, aga, aga ei saadernidestisest. Paar on kõige kaugem Sharmi mandrist. 110 kilomeetrit, Pärnust 70 kilomeetrit suuremast saarest Saaremaast. Me kirume teinekord suurt linnastumist organisatsiooni ja kõiki neid pahesid, mis sealt tulevad. Aga tohtrid lähedal ja näitlejad on lähedal ja, ja ämmaemandad ja nisust inimest. Kas teil on niisugune iseloom kohe ettevõtete, kõik need asjad, mida te peate oma südamelähedaseks, mis raatsega kirjandusega seotud tõsimeelselt ette, nagu see Kihnu-Ruhnu mängud tegi? Seda mure? Pooled saarlased, paljud on omakandi inimesed omakandi, rahva pika tihedam suhtlemine, kuma Kanadas, olin siis räägid seal ühte niisugust juttu nende immigrantide hulgas, et saarlane olla kinnitanud oma tütrele, et vaata, et sa, et sealt kellegi välismaalasega naiseks ei näe. Kui ta siis olgu siis olgu hädapärast hiidlane. Aga et ta nüüd eestlane on või, või vill kaugem rahvas selle paslik. Kolkapatriotism välja ja minul niisamasugune asi ka, et kas kirjutamist ei häiri see kolkapatriotism. Ja kui te seda nii nimetasite Võib-olla häirib küll mina kuigi ma olen ise elamu enam poole eluiga juba eestlaste hulgas, mu tegelased kipuvad ikka olema saarlased. See eestlasega rattur nagu keerukam kui saarlase oma, kuigi öeldakse, et kas saarlase karakter on keerukas. Aga ei julge nii eestlasega tegu hakata tegema suhtlemises küll, nagu siin, ma usun, enamasti kõik on eestlased peale minu koos, aga aga nii, et neid sule alla võtta, siis tundub raske võit ole. Lugu on, kes seal on, tegelasteks, kas eestlased või saarlased. Kuna seal nii kindlat aadressi tegelaste suhtes ei ole sellepärast vist ongi selle näidendiga ka lavale toomisega raskusi. Oleks, ma ütlen, et need on saarlased, siis ehk oleksite eestlaselt kergemini vastu võtnud, minu arvates. Ta on enam-vähem valmis. Püüan allteksti selgemaks teha nagu muusika on, nüüd ütleme seda bassinoote rohkem välja arendada. Mis õieti sundis teid nüüd jälle õlga ja nälg kallal tööle hakkama? Vaat see ongi imelik asi, et meil on kõige esimene töö. Oligi näidend. See oli vist aastal 1932 kui toimus Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse kirjandusvõistlus ja minu näidend jumalamees tunnistati siis selles kitsas sektoris tunnistati nii. Sest see selts oli üpris vaene. Aga keegi seda näidendit ei ei lavastanud jäiga demontrykimata, kuigi tema sai esimese auhinna. Näidend oli koguni tükk aega kadunud, käsikiri oli kadunud ja aastat 15 või 20 tagasi. Kui ma Pärnus esinesin Pärnu raamatukogus siis rääkisin ka sedasama lugu. Siis äkki üks kena inimene tõuseb püsti, ütleb, et seltsimees int näidendi käsikiri on minu käes ja saingi uuesti tema tema kätte kadunud üksit Albert üksi pandis näidetel väga hea iseloomustuse demoni žürii esimees. Ja see on siiamaani see minul, tema kiri alles veel. Kusjuures tema imelikul kombel Puudusena tõi, et naine tund liiga Ibseni mõju all kirjutatud, aga mina oma abisti pean tunnistama, et mina nii noore mehena kuigi koolis käsitati küll lipsonit, aga seda kasutati nii kirjandusloo osalema, ei olnud Tibsonid üldse ühtegi tema teost lugenud. Alguses veidi kui hakkas sõda Smandriates nisuse, paar satiirilist näidenditest, sõja alguses kah sangarid. Ja pärast sõda 46. 47. aastal Smadrjutasin kaks näidendit. Tagarannameister konservitehas, millesse hiljem ta Carlemiste kala kuunar, mis siis selle nime all ilmus siis pärast kuuled, seltsimees direktor. Nii et näidend ei ole mulle mitte päris vääras. Seks edasist pikemalt juttu. Näidendi pealkiri on ennustus ja seal oli muuhulgas jutuga, et näidend tuleb lavale Vanemuise teatris. Mispärast te pakkusite oma näidendi eest Vanemuisel? Sellepärast, et ükski Tallinna teater ei tahtnud Ja ega ma ei tea, kas teda veel vanem õnnegi tahab. Otsin kosilast. Kas ennustus on käesoleva näidendi lõplik pealkiri ja miks te valisite just sellise pealkirja? Ennustus on küll ja lõplik pealkiri seda ei taha kuidagi kuidagi muuta. Võib-olla, et mõnigi ja pealkiri on parem, aga aga see näidendi teema, näidendi sisu. Sest mul on säärane tunne väga paljud inimesed. Ja mitte ainult üksikud inimesed, vaid koguni rahvat. Rahvastegrupid. Kas võtame viimase sõjaaegsed, ennustused? Hitleri poolt kõrbersi pool sakslastele? Vaat võidame tingimata, 100 Saksamaa läheb esimeseks riigiks maailmas. Teeme seda ja seda ja seda praegust säärane aeg. Kui hüpotisooriks satub, alb inimene kellel on kasutada raadio televisioon. Kas, kui satub võimu juurde uus hitler, mida tema võitja? Jale tuleb meelde footsiku lause, inimesed, olge valvsad. Võib-olla, et mina sinised Arsasama rääkides praegus ka teatava piirini. Nino Ma kasutan raadiot. Kahtlutiseeraga maak, kasutan seda. Kordan seda vana lauset katsuge kirjad läbi, katsuge jutud läbi uurida, mida siin ime taarsedega taotleb. Oldi kriitilised. See on loomulik, et teie näide on praegu nii. Suurt huvi äratab sellepärast, et me oleme lugenud ainult katkendit. Aga kui nüüd meenutada teie kirjanduslikku minevikku, kas te olete saanud palju kirjanduslikke auhindu eest, oli siin juba juttu ja missugune neist on kõige meeldejäävam olnud? Ja see jäi väga tugevasti meelde. Aga muidugi mind väga-väga liigutas Eesti preemia, seda ma sain möödunud aastal arvesest lahkuveres eesti rahva ajalast. Parajasti kippus seda ka teistele näitama, kulatsesdreturees tulusam Nõukogude Eesti kolmanda preemia, aga muid kirjanduslikke auhindu saanud ei ole. Esimese romaani pidurdamise pärast sattusin kohtusse. Üks inimene ütles, et tema ollust prototüüp rahvas rääkivat tema üks silm vaid tasku ja teine taeva. Ja elul oli romaanis ka üks niisugune mees, kirjanik silmaarstist tasku ja teine päev. See tihtilugu juhtub, kui see oli mingil määral prototüüp, siis tulevad ühes lauses ja rohkem midagi. Aga kus te olete, saad oma kirjandusliku materjali või, või on teil palju prototüüpe üleüldse olnud? Kellel neid ei oleks, kõigil kirjanikel on prototüübid, aga teisest küljest ka vaevalt ükski prototüüp on mingil täiesti kirjanduslik tegelane. Kui paarilt küsiti, madaam avarii puhul, kes lemma siis tema vastased, mina ise olen emma. Ja nii sammutav minu prototüüpidega, kui arvatakse, pimekaardile on tõepoolest prototüüp ja ja ma tõepoolest nii poisikesena nägin meest palju kordi, kes liikus ka meie perest mööda pimegaarne tallid seljas, korvid ta polnud mitte päris säärane pime Kaarlagu nagu mul romaanis, aga väga suur paatne Noostel, tol korral ma ei teadnud, mis see sümpaatne sõna tähendab. Mees lihtsalt äratas nisust kaastunnet ja, ja hellust oma vastu. Kui nüüd, kui nüüd küsitakse, kes sul sinul, see sümpaatne mees, Schibimega Andres, siis ma vastaksin, et jah, see on tõepoolest siukene kaare, keda ma noorena nägi. Selles olla pisut ka pere mehklete, kes elas Atla külas. Aga ma vehkima hakkas, kui teda ka, et ma ise olen ka see, see pime kaadri. Aga kui küsitakse mu käest, et aga kes on siis tema naine, Riti see tulevärk, siis ma ütlen, et, et jah, olen neid näinud, aga ma olen ise kasi rikki. Või kui küsitakse mu käest, kes on see pastor kirgenson, keda koti aeti, siis ma võiksin ütelda, et et küll hakkame ilusas pastor kirgensioonisest, sest kuidas ma muidu mingil kombel kirjutada. Või kuidas söed Tõnist jõuga. Lohtugem suur jurakas mees, kuigi ma ise olen pigem lühikeste kui pikkade meeste kellast, siis ma ütlen, et vaat, ma püüan nii ennast selles tonist juu suureks puhuda. Kas te arvate, et teid on hea mälu või spetsiaalne kirjaniku mälu sest need asjad on enamasti noorpõlves nähtud ja kuuldud, mis teil on ainet andnud suurteks teostaks? Minul ei ole eanal. Minu mälul on säärane sõel, mis püüab kinni kõik minule kasulikku. Olen ma siis siin saarel, maal või suurel maal või Ruhnus või, või või kuskil kaugel on sees nagu mingisugune suunitlus. Ja äkki ma näen ühte, teist kolmandat asja või loen midagi. Ja äkki ma taipan mat? Just niiviisi tuleks asi lahendada. Ma kavatsen kunagi kirjutada. Jutustust vanamees ja naine nägin Moldaavias ühte, väga ilus film sügise viimane päev, kus see teema oli juba laed akut oma maa kasvatada ka oma lahendada. Ma nägin tööd, televisioonisaadet mul kaua aega oli lahendamata, juhtus hullema Victoria's selle mehe juures, kelle käest ma sain varesekirjad. Ja äkki sellest filmist. Ei saanud, ei saanud kätte, võttagi, sealt saad kätte. Mind on kogu aeg vaevanud. Pidalitõbiste probleem pidurdab praegust täiesti arstide vaigusega minu noor palvestajunud arstide vaidlus. Ja see on üks 15 aastat tagasi või 20 aastat tagasi, kui ma olin Tartus oma hea sõbra, praeguse professor kungarge juures. Ma olin tema juures ja äkki nagu ma pidin keerama. Raadio raadionuppu parajast keerasin atrarhiti just öös saadat. Kuidas ühe uue arstimi Carstitakse Aafrikas pidalitõbiseid? See võis muidugi päris juhus olla ja maa ei ole nii ebausklik või ei usu mikrustele paatiadeta tulebki raadios Jakas minule kostma, kui ma ise just kirjutan ennustust ja ja püüan realistlikult, vaata neid asju lohagada, olgu niisugune näide sellest, et mis mul tarvis on, või asi, mis mul plaanis on alateadlikus plaanis. Vot need asjad jäävad meelde ja kõik muud asjad kipuvad ära. Ma näiteks praegust, mul süda vaevu selle tõttu, et kas mina ei unustanud mitte oma mapi täna linnalähedase rongi, seal oli parajasti raamat, oli ka sees ja oleks tahtnud helistada mul kogu aeg, seda sellepärast nikretkel, räägin teiega siin küll, aga ikka tahaks sellist, et kas on paeraamat kodus või ole. Vot niisugused asjad ununevad ära. Aga vot niisugused asjad, mis mul tarvis on sügavalt arves. Vaat neid millalgi. Nii et võib aru saada teie teosed on tekkinud kõik paratamatu, sest teil on lihtsalt tulnud see teema pähe ja vajangi olnud. Vaja on kirjutada Ragais osu teatavalgust. Aga mis te arvate, kas te saaksite kirjutada ka tellimuse peale umbes nii, nagu koolis antakse kirjanditeema? Kirjaniku talent on olemas ja tuleb? No siis mina kas või salakaubana võetakse ikka selle paratamatust sinna sisse, mis, mis, mis mul just parajasti hingele. Ja võib-olla sellepärast minu koolikirjandite läksidki tihtilugu untsu ainult mõni üksikkirjand, mida ma mäletan, mis, mis koolis tähelepanu leidis. Kirjutan esse libahundist, Kitzbergi libaunistanud ja see, see läks täppi ja ma olin nii tõstetud, kui see ette loeti klassis. Aga köik enamasti läksid ikka unts ikka läksid untsu. Ja olid ikka kas kolmed, V3 miinused, sest tema oli üks, aga mina poetasin oma asja sinna sisse ja mõistagi, et siis ma kirjutasin alati alati teemast mööda. Aga see libahunt oli kuidagi kangesti lähedane, see tema oli ka nagu, nagu nagu pidalede pilvi neeger või nende teiste seas see kiina seal ja äkki hakkas see. Siis läks minu teema ja õpetaja poolt antud teema läksku. Aga mis ajast või mis tehasest või mis asjast alates te hakkasite ära tundma, et et see paratamatus on olemas ja et ei pääse sellest kirjutamisest kuhugi. See juba üsna esimestest asjadest hakkas, hakkas pihta. Võib-olla oleks mõni leebem vorm olnud eneseväljendamiseks. Aga paber ja pliiats on kättesaadaval ja hakkasime lihtsalt kirjutada, võib-olla oleks mõnes teises laadis saatsele siledamalt ja vähem pahandusi tekitavalt ära öelda, ütleme näiteks muusikas muusikaline haridus äärmiselt Alglaseks ja kuna kuidagi Köder jooniste mängite Ega teele värsse proovinud kirjutada, et ma ikka olen ka püüdnud püüdnud kirjutada, aga ei ole sellest suurt välja tol aastal. Isegi vanast põllusalisi pater, aga ikka, mida vanemaks, seda vähem. Viimasel ajal olete üsna palju juttu teinud Eesti filmikunsti tulevikust. Kas te ise olete püüdnud ka midagi kinole kirjutada? Ma olen juba ikka seda, seda juba tükk aega tagasi püüdnud. Kilu Mei ergutada selleks, et nad teeksid munaheidetest, kuuled sa direktor filmi? Siis tehti lõpuks ikka. Pärast pikka kauplemist tehti veealused karid. Jäämineku järg ühe novellijärge tuli film, jääminek, praegus. Ja kolmas osa on niisugused tegelane. Šionast jõudes endasse palju haarab kelles toimuvad suured muutused. Alguses oli tema see mees, kes mõtles, et sõda teietama rikkaks. See kivitee, mida nad ehitasid iga kivi, iga kivi, Alon kuldrubla, nagu ta ütles kuidagi Isesutamine dist armsat suur eksitus, temana tarbepuu peab minema sõtta, see on säärane eksitused. Tule puudu, jäävad sinna minna, Tartu puud, need on niisamuti kodus tarvis palju paremat arstide jaoks. Lõpeks tema see sisemine muutus, kui ta hakkas nägema, et tema peab tappa teisi samasuguseid inimesi nagu, nagu tema, kui ta hakkas ütlesi, kivi, tee, probleem. Peaks tugeva joonena kogu filme läbima. Kuidas need raudrattad ikka selle kivi tiibelbõrusid, kuidas tema selle juures ise kogu aeg muutus. Kuidas tema isegi hakkame nägema, tema ise on samuti tulepuud. Kuidas teisel on, tuleb uus. Kuidas ikkagi jäid need, kes, kes seadalteerisid? Torintsata ilm vota, seal mingisugune tundub välja, et inimeste eriga metalliturniiriga, vot ühel inimesel on suurem erikaal kui teise ta tulebki seltskonda ta meie ärata, esiteks, millele tähelepanu? Aga 1000 tädide murdmiseks. Säärane võistlus pumparis, kummas saarel, kummal saarel on rohkem isiklikke Rammutu kogusid protsentuaalselt ja kus siis nendes isiklikes raamatukogudes on rohkem eksliitriseid. Teadlikud, möödutsi punkt sisse, sellepärast et eks inglise leidmine otsimine. Vanasti rannarahval oli pere Märd nagu perre papp, üks liikluse otsija peab mõtlema ka oma mapi välja selle, mis tema elu jaoks kõige vajalikumad lepib kunstnikuga kokku kunstniku mõõduks. Küll mina olen otsinud oma Joonistada tuulise ranna esimese osa alguse pime kaardi, neljanda Tiiu sõnastane Joosep läksid mööda rannateed pikana pool. Tõesti see vana pime mees ja siis väike. Joosep. Ta on tark, aga ta ei näe. Pisikene läheb aga mõistusõnale Sudeletes, mõtlesin seda võtta, tehti juba valmis, hakkasin kahtlema. Siis jäin kord peatuma pikana kukermotiivi juurde, saad jookas hästi legi minu arust see tähtsuseni suureks buum tema kukkunzi, kes arvab, et tema laupäevane päikene tõuseb siis uus laul ja oma arust maailma ümberkujundaja kuigi väga hästi tehtud, meisterlikult tehtud. Aga ma ikka mõtlen, kust ikka see on minu oma. Siis on mõnus nisugune, kalduvus lasta omale paati heited, õieti säärane sarnaselt mina ei saa elada ilma paadita kumab, kui mul kun ka paadiga sõitmas jõud ei käi, aga ta peab kuskil Uri tean, et peab. Ma ei saa ilma, ma pean mõtlema, kuidas, kuidas seda teha ja kuidas muude leidude ja mis muidu ta paremini läheks. Skuma Ruhnus käisin oma vahepeal olnud paadile. Siis see kaks tundi, mis ma ise nabin, keerlesin, pisikene kompass põlvede vahel, kui ma ei näinud ei Lohnutega kiinut, vaatasin kuma, Kihnust, sõitsin kas ta nüüd läheb süüd vesti ja kui siis tõesti kahe tunni pärast hakkas ohumajaks investist tõesti paistmis suur õnn selle kahe tunni jooksul, ma unustasin kõik muu maailmas ära. See on nagu nagu tõeline puu, kus ainuAinikas hakkab nüüd Ruubusele selle alt paistma. Ei olnud minu arust küllalt teada, vedas pisut liiga vett järel. Ahter ei olnud väga hästi ehitatud. Kuigi num kuulus paadimeister seda tegi. Kiirustades. Siis ma müüsin selle paadi ära. Ja nüüd on siis uus paat teoksil, mille plaani me uue meistriga paar aastat kavandasime. Ta tegi ressi valmis. Ja nüüd tuli siis siin. Pirital on see vaatand, pisikene Alton ainult kiilust neli meetrit, 10 sentimeetrit, pealton suurem paat ei ole suur. Aga ta peaks olema just niisugune paat nagu mina sõnada. Tal peab olema puri. Päämine. Pärand muidugi igaks juhuks ka aga, aga kõige nii kindlamalt suure häda korral on ma mõnujõud, hakkab paadist tuli sõuda. Vot ongi niisugune paat praeguste jaoks. Vot nüüd kipub muli kangesti eks liitmise motiiviks see lause muidugi 1000 korda korrutatud lause. Vigaarenessesest meresõit on ilmtingimata taroli. Osalaseid teine lause, mis lisandub salat Vivere õnnestneses Tingimata tarvilik meresid tingimata tarvilik, niisugune vastuolud on väga uhke lause, mida Pompeius olevat ütelnud oma meremeestele kunit tormise ilmaga. Ta ei tahtnud minna Aafrikast välja tooma. Mis te kardate, et? Jaanus käin jalutada, joosta mererannas, supelda ja kolme ainult sellega, mis mul parajasti teed. Võib-olla et see on niisugune. Praegu siin räägin võib-olla pahandad inimesi, aga seda ei pruugi raadiosse lasta. Just enne, kui ma kohvikus tulin, üks mees ütles mulle, et kuule Hint, et sinul on üks suur viga, et sa ei ole diplomaat, sa räägid. Kõige paremini tulevad, selguvad kuju, selgub sündmustik. Saunas. Minul on kodus kodus saun kummasel saunas pärast teised kui saunas käinud, tekitatakse umbes kaks kolm tundi. Hundi matustel saun. Seal ma ei tea, kas siis verd tuleb rohkem ajju või mis on või, või satud sa niisugusesse olukorda nagu nagu meie kunagised esi esi, esi, esi, esi, esivanemad olid, olid paar miljardit vaid miljonid aastad tagasi kuskil pul mererannas, kuidas nad ei osanud veel valisid maismaa ja vee vahel niisuguses soojas soojas mereloigus, kus rakud hakkavad rääkima sinu eest seal nagu saab kõige paremini aru aru pidada ja siis ei helista keegi. Kusagile kui jälgitakse, siis öeldakse. Saunas käisime väljadel. Kas te praegu ka midagi käsilanud? Kirjutate midagi, mõtlesin admiral saudile, tule. Mehega kunagise Saaremaa ajalehe toimetaja Johannes järvega läbi mängima kahekesi seda, seda näidendit demonutab Ülo advokaadiosakonna teise advokaadi osa ja vaatame siis, mis saal teeb ja siis kirjutab nüüd saali repliigid ka sinna juurde tähendab kohtusaalis don nutusetes. See tellimustöö, kirjutada eksliidri, sest ma ei tea, kuidas ma seda kuidas me sellega valmis saan. Siis lubasin kirjutada väikese satiirilise. 10 tagasi juhtus niisugune asi etuks. Läti traal tuli tormiga Ruhnu randa. Ja siis tekkis niisugune huvitav olukord, sest Ruhnus ei olnud tol ajal elektrit. Või see elektriajamise masin oli väga magab vilets, aga rull rahvas hakkas väga suurt huvi tundma selle Focke Wulffi vastu ja 200 jõulise diiselmootori vastu, mis oli selles avariilaevas. Ruhnu rahvas jälle ütles, et aga meil on ikka elektrit tarvis ja ja nad teadsid, kuidas laevasel lahti saada. Aga ise nad tegid juba valmis plaani. Kuidas nad selle vokia vulsin, sealt taevast ära saavad ja kuidas nad juba üles Te olete kõik nii edasi, aga tõsiste nägudega mehed üksteise järel 10 meest käisid hommikusest avariist Avuristest mööda räägistamine jaksin, võiksite teha siin üks august ja kiiges õiget nõu siiski haigustest, kogu aeg oli lootust. Kuidas, kuidas siis keda sa seda mootorit Nende päästjate omaduseks, kui Saaremaa aja aja ajalehes ma ei mäleta, kas oli 38. aastal 39. aastal ilmusele vana Rannamäe pääl aastast 1830 alates. Seal on mingisugused vot siis tuli randa suhkrulaev sel ja sel kuupäeval istuli jaagu laev, siis tuli kohve laev kohvilaev, siis tuli raualaev, siis tuli riidelaev ja ikka nendest laevadest mindi mehi päästma, päästeti selle juures omale midagi alati. Nii et kui me rääkisime nendest saarlaste voorustustasime, siis no ma ikka neid voorusid, jaan ka, kuidas nad just käivad. Need ütlemised olid kõvasti oma oma pool alati olnud ka seal maal. Ja, ja vaat siin saakski niisuguse uute mereröövlite eluloo kirja pannud, said oma mootori, kuidas? See, kuidas see asi nüüd tegelikult edasi läks, sellest sellest jätame. Jätame see ajaloolaste hooleks. Huvitav situatsioon, sõnastaks tahaks teha, see on ka kaua aega nii peaseyst. Siis te peate Eesti uue proosa kõige olulisemaks puuduseks. Mina ei otsi raamatust nii puudusi. Raamat, mis mind ütleme teisel, kolmandal leheküljel ei huvita selle ma panen-panen käest ära. Ja siis ma läbi loen, sellest ma leian nii palju voorusid, et ma ei oska puudustest rääkida. Satun nisust üllatavate lähedale, lindudele küll. Enamasti olen ma siis seda nendele inimestele öelnud, kui oluline on nisu seal ei leidnud, oleks Rutuma telefoni juurde, olen püüdnud talle helistada küll, ma olen tänulik selle eest kriitikuna munema väga harva sõna võtnud kodanlikul ajal tegin seda rohkem. Ja ka siis, kui minul mõni asi eriti meeldis kui ta mul just väga vastu väga palju kohtunud nooltega. Millise seisukohal te olete nende maailmavaatest, nende mõttelaadis ja üldse suhtumisest ellu ja. Vanemuises Mati Undi päikesepoega noore inimese kirjutatud teos üsna särava sõnaga teos. Aga mulle tundub, et Mati Hunt oma kirjanduslikus taotluses on lasknud mööda oma sihist mõnevõrra tema päikese poeg läheb nõudma oma isa käest, et iso lubaks teda sõita päikesevankriga. Aga millega ta ta oma nõudmist põhjendab? Oma isadelt võtame seda, seda, seda, seda, sest minul sinu poeg, minu oleksin palju parema meelega näinud jätsi, päikese poeg oleks teinud päikesevankriratta sisse mõni kodar või, või, või midagi oma käega näidanud. Ja meie noored on väga palju teinud noored aatomifüüsikud, kui palju nemad on andnud? Mõtlesin, meie füüsikud on olnud kui palju küberneetikutest ainult sellega välja tulla. Et et mina olen ainult ainult sinu poeg, sellepärast sa pead lubanud mind mind sõita. See on umbes niisamuti nagu akadeemiku poeg. Mu isa käest, et anna mulle Volga juures ma kihutan. Aga on terve rida niisugusi noori, kellel ei ole, kes on tulnud kasvõi või lastekodust või kellel pole lihtsalt suurte taati omale ette näidata ja ja summa oma kätega oma mõistusega midagi saavutanud. Neid on terve, terve hulk, neid on enamik. Ja võt tahaksid kirjanduses sääraste meeste osa rohkem rõhutataks. Ma ei põrmugi ei ole Mati Mati Undi mingisugune suur kriitik, sest tema on kirjutanud väga häid asju. Aga pole midagi parata, et mina sellest asjast aru sai. Erg muidugi, nüüd on pahane ja, ja veel vähem on lootust pääseda Vanemuise lavale. Aga tuleb välja, et ma ei ole tõesti diplomaat. Lihtsalt. Palju tänu teile. Kõigepealt, aga et ma hiljaks kena tulite. Aga ma pean tänama ka publikut, kes osa võttis ja loodetavasti kohtume järgmisel klubiõhtul jälle.