Tere õhtust. Algab näitlejatund täna kohtute noorsooteatri, näitleja ning laulu ja pillimehe Marko Matverega. Teda küsitleb Pille-Riin Purje. Me ajame seda juttu sel hetkel, kui teatris on veel nädal aega. Etenduseni jäänud, mille kallal töö käib? Praegu käib muljari tartify kallal kus mul siis on antud esitada nimitegelase osa. Kas see niisugune klassika roll noh, ütleme siis siia kõrvale ka seikspiri märkuutsi joogasse kammitseb kuidagi või on mingi tunne, et see, sellega kaasneb mingi traditsioon ja kõigil on mingid ettekujutused ja kas see segab näitlejat? Kuidas? Kellelgi mind eriti ei sega. Võib-olla see värsilugemine või see tekst on värsis see nagu vähe kammitseb, aga aga, aga aja pikkusel ununeb. Kas aga kas tundub, et mul jäär mõjub kaasaegselt, sest osa inimesi on arvanud, et on juba täiesti ajast ja arust tänases päevas? Ja ma ainult ülejäänud ülejäänud mulje ääri tükke ei tunne. Nii, aga, aga see konkreetne tükk selle sellega on, nii et võib küll mõningaid selliseid paralleele vedada just selles suhtes, et mul jäär mul jäär on. On tühvi teinud selliseks, selliseks kavalaks, petiseks, kes siis usumehe maski all tungib sellise usaldava ja vähe rumalavõitu maja, peremehe perekonda ja siis saab sealt raha ja süüa ja ja, ja kuna peremees väga armastab teda, kuna ta on niivõrd vaga ja teenib jumalat tarda õhinaga, siis siis, siis ta armastab teda nii pimedalt, et ta isegi kogu oma vara ja, ja isegi tütre tahab talle pealekauba anda sellele nii-öelda vale vagale, siis. Ja, ja eks eks praeguses ajas ole ka igasuguseid vagasid ja igasuguseid muid tegelasi liikumas. Kunagi ei tea, mis, mis Valejanud, mis see õige on? Minu omagi korteri ukse taga käisid kaks Saldkonda mingeid misjonäre, nii et. Samal ajal kui selle näidend võeti ette meil proovisaalis mingid mormoonid või ma ei tea, mis need need olid. Ameerikast. Panid jala ukse vahele. Tungisid sisse. Ei õnneks nad ei jõudnud. Aga siis saab kohe neid elu seikuga kuidagi ära kasutada, rolli juurde. No päris nii ei ole ikka, aga aga jah, nii-öelda niisuguseid paralleele tänapäevast saab vedada, ta ei tundu aegununa ja ta ei tulnud. Kas see ajahetk prooviperioodis, kui hakkab esietendus lähenema, on see närviline aeg näitleja jaoks? Suhteliselt närviline aeg ja. Ja läheb järjest närvilisemaks, mida lähemale Esedamis tuleb? Õigemini kontrolletendus, sealt edasi nagu läheb kõikjale pinge lähedal, vaikselt allapoole. Kas praegu on nii, et see roll muudkui käib kaasas ja kummitab ja no eks ta ikka teeb muret. Aga milline on ühe lavastuse eluajasse kõige põnevam, meeldivam aeg? Mina jaotaksin näitlejad laias laastus kahte rühma, need, kes armastavad proove teha ja kes ei viitsi etendusi mängida ja kes ei taha üldse proove teha ja meelsasti mängivad etendusi ja mina kuulun nende selle sellesse teise rühma. Mina absoluutselt ei armasta, proovi teha, täitsa täitsa kuidagi. Vastik tunne. Proovi aga pärast, siis kui tükk valmis on, siis on väga hea tunne, et ja muidugi on siis, kui hästi valmis veel sai. Ja, ja mulle meeldib minna etendust mängima, mitte mitte proovida. Aga mis häirib siis sellest proovi tegemise ajas. Just see, et sa pead iga hetk Sa pead iga hetk olema pingsalt valmis valmis loominguks ja valmis valmis kohanduma ja uusi võimalusi ja selliseid ideid, ideid välja käima ja ja see, see on selline üsna pingeline töö ja laisavõitu inimesi siis? Siis ei olegi teab mis kerge. Aga niimoodi valmis, etendusel on siis rahulikum minna. Kui palju publik aitab kaasa ja kas ta võib ära rikkuda etenduse? Jah, publik on igal etendusel erinev ja ja ja, ja kuidas kunagi vahest aitab ja vahest ei aita mingi ebausklik inimene. Astroloogiahuviline, aga üldiselt. Lühikese aja jooksul juba märkad, kui sa oled noor ja tuled teatrikoolist ja sattunud lavale tõenäolisem teatrisse, siis siis lühikese ajaga juba paneb tähele, et see sõltub nagu mingi tähtede seisust või midagi taolist. Et ühel päeval läheb kõik nii kenasti hästi ja kõigil on hea tuju ja kõik laabub kenasti ja publik on ülivastuvõtlik ja teisel päeval on, on saalini tuim ja, ja kuidagi mahise või kahiseb ja näitlejad ka, ühesõnaga ise kolleegid, kõik on niisugust, kes, kellel omi asju ajada, kellel muud mõtet peas nagu ükski asi ei laabu. Et ilmselt on kalendris päevi, mis sobivad teatri tegemiseks ja mis ei sobi. Kas on ka midagi väga hullu juhtunud või noh, on ju teada isegi juhtumeid, kus näitlejad on niimoodi publikut lavalt noominud ja niisuguseid asju See on minu lühikesel lavapraktika jooksul, on üks juhtum, on, ma olin siis veel Pirgu mälusektori selline näitleja, siis me mängisime Orlovi lossis. Ja siis oligi nii, et oli üks jalgpallimeeskond meile meil siukene, nalja tükk ja. Ja siis üks jalgpallur oli seal purjus saalis ja siis saaks kommenteerima seda lugu ja siis tuli nagu korraks katkestada see lugu näidendis et siis edasi minna. Aga, aga ma tean, et selliseid juhtumeid on, tuleb ette ikka. Ma olen, ma olen ise istunud ühe ilmselt haige inimese kõrval draamateatri väikses saalis, kes teadis kogu lugu ette ja rääkis kõva häälega etendusele, vahel. Noh, see see ei olnud halb selles mõttes, et, et ta ei halvustanud või ei rääkinud mingeid roppusi, võte lihtsalt kommenteeris seda, mis, mis tuleb, tähendab, ta teadis seda ette ja ütles seda kõva häälega, nii et kõik inimesed kuulsid ja näitlejad samuti need huvid on, samal ajal oli minul huvitav vaadata, kuidas näitlejad vastu peavad seal. Vanasti elati Ellma Sagalda puusalt Jostna pool maas, haridust polnud neil. Kuuvada sellest ei jäetud kalu sugu, haridust polnud neil suu kuuvada, sellest ei jäätud kalu. Vanastel Öödiga tantsu, vadaliisase häbene saan, su ants tegi tal kaelvada, et ta kuis tee peal L-i Ants tegi tal Kall vada eta kui süte peal l i vanaste käidiga riidesoo algu sissid sees või siides, kõik oli elusalt ka toodu vada, üleliigse sai tood. Kõik oli elusalt ka Toodova ta üleliigse sai ja tood, aga nüüd fuajees, mis läbi kleidi nende paistel Tavadele põlvini paljastule ja la käivad kui sulginudega na põlvini paljastude ja laadavada käivad kui sulgi nõudega na. Nüüd on teadus. Et suure suured on kurjuse juure? Pool nõnda palju et sa võid kaotada täna igas pool nõnda palju et sa võid kaotada. Täna. Palju on rebaseraudu köidikuid, tõkkeid ja Puura hariduskaevab sul hau ta vada, seda teeb kõik see kultuurharidus kaevab sul hau ta vada, seda teeb kõikse kultuur. Kui me nüüd vaataksime selle nagu öeldud, lühikese lavapraktika algusesse või noh, selles, millal või kuidas see teatri juurdetulek üldse algas. Kui vara. Suhteliselt hilja, see tähendab lapsepõlves erilist pistmist ei olnud, teatriga ma muidu olen pärit Pärnust ja ja, ja Pärnu teatest sai ikka üsna sagedasti käidud alates etendustest kuni hiljem hiljem täiskasvanute etendust vanematega käisin vaatamas, aga siis keskkoolis küsiti, et no ma ei tea üldse nagu keskkooli ajal taheti palju teada igasugustes ankeetides, kelleks tahad saada ja nii edasi siis ma nagu üheksandas klassis kuskil avastasin, et mulle meeldib väga joonistada ja siis läksin lastekunstikooli Villest hilja. Ja seal oli selline vanem lend ka parasjagu, kus olid minuealised, aga kes olid juba enne mind õppinud neli aastat, nii et mulle oli nagu sellest joonistamisest ja maalimisest nagu väga ähmane ettekujutus, aga siis õppisin seal kaks aastat ja siis koos ühe sõbraga, kes, kes mul seal ka oli seal kunstikoolis, siis otsustasime koos minna. Kunstiinstituuti sisseastumiseks vist, kui kool lõppeb, aga, aga siis pärast kümnendat klassi suvel siis malevaüritus oli, ma ei mäleta, mis viis meeskava seal oli ja siis kutsus mind kooli teatrisse, Elmar Trink, see oli siis teist aastat. Aare Laanemets ja Elmar Trink tegid Pärnus kooliteatrit ja siis siis läksin sügisel ja sinna võeti veel igasuguseid hulka uusi uusi liikmeid, näitlejaid. Siis me mängisime seal Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa olevusi. Ja see oli teatrikavasse tükk sees, nii et iga nädal oli üks või kaks etendust kogunini. Kui ma olin aasta aega või pool aastat olnud pikalt ma ei mäleta enam, see pikk tükk mängis Pärnu teatri kavas, siis siis kui see lõpuks läbi sai, siis ma nagu muul ei osanudki enam mõelda. Ja kuna need lavakunstikateedri eksamid just parasjagu algasid, siis ma läksin sinna sisse no ja sealt kooliteatrist siis tulid veel minu kursusele. Kolm tuttavat poissi peale minu, kõik nad olid sealt Aare Laanemetsast suudest. Aga, aga ma ei saanud sisse kohe sinna üht tehnilisse või Nõukogude riigi õiguste aluste eksamitega jäin nagu välja, kuna kuna ma sooritasin selle kolme peale selleks enne, kusjuures selle tõttu ukse taha, mis siis sai, siis oligi niimoodi, et eksam, ühesõnaga kõik oleme sisse saanud erialaliselt ja kõik oli väga lõbus ja tore. Erialahinded olid head ja siis oli jäänud veel need nii-öelda reaalained, seal kirjandit, ma pole kunagi mõist kirjutada. Selle ma ei mäletagi, mis hindama sain ja siis oligi, küsimus oli nimelt me kahekesi olime üle peale minu veel Toomas Hussar kaks kohta, mis olid üle võetud, ühesõnaga, et kaks inimest siis nendest seitsmeteistkümnest peab nagu välja langema. Oligi nii et ma teadsin juba ette, et ma kirjandit nagunii ei suuda mingile heale hindele teha, ma tõesti ei mäleta, mis see oli, kas see oli neli miinus või kolm või midagi taolist kirjandaga siis. See ma mõtlesin, et see nõukogude riigi õiguse alusel, et äkki seemneid päästad ja seal eksami ukse taga tõesti oli meeleolu selleni, et noh, et kõik tulid välja ka viis, viis, neli ja niimoodi mõtlesin minagi, aga siis ikkagi pandi kolm ja ja siis, siis ma jäin nagu välja selle hinneli hinde konkursiga. Siis samas sõber, kellega me koos käisime laste kunstikoolis, tema ei olnud ka vahepeal saanud, siis Erkisse. Esimene Läksime, vastasime Pedagoogilist instituuti, joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialale. Ja samal ajal ma käisin, kui see esimene semester algas, siis samal ajal paralleelselt ma käisin eriala tundides lavakunstikateedris nii-öelda vabakuulajana, kuna see pakuti välja, et te võite kahekesi tulla vabakuulajaks, et kui mõni kohtaks, vabanema, kui keegi välja langeb või või välja heidetakse või kuidagi niimoodi, et siis siis teie saate sinna kohe asemele ja ja kuna mina olin teises kõrgkoolis registreeritud paberite järgi, siis siis tõesti üks koht vabanes ja paberitesse kanti üle. Pärast esimest semestrit panin teisest semestrist alates lavakunstikateedri tudeng. Millisena see 14. lennuelu siis tundub, noh, sellest on nii palju räägitud, et seal nii palju väljalangevust ja kõikvõimalikke probleeme oli, on see liialdatud? No siis ennast vähe liialdatud, hea sellepärast et ma ei usu, et on mingisugune ajalooliselt kõige konfliktsem või kõige raskem kursus või kuidagi niimoodi, et noh, kuigi tõesti vist kõige kõige vähem üliõpilasvõi kõige kõige vähem lõpetajaid oli vist tõesti, eks ole. Seitse tükki, mees õppimisaeg sattus väga viletsa aja peale üleüldse ühiskonnas parasjagu oli see lippude lehvitamine ja rahvuslik selline vabadusvõitlus käis ägedalt seal irve park, kui oli parasjagu, ma vaatan esimesel kursusel seda tööd teha ja grupitööd oli seal kõik see nagu tundus inimestele palju tähtsamana ja ja teater jäi nagu tasapisitasapisi kõrvale ja samamoodi õpilased ise ka ja inimesed üleüldse olid stressis ja teadmatuses. Nii et sealt ei saanudki midagi sellist lõbusat ja lahket välja tulla. Maal. Ja siis tuli parasjagu see välismaale minemise buum inimestel. Ja meie kursuselt on ka vist hulka inimesi välismaal, kes on Ameerikas, kes on, ma ei tea, kus paanis, kes Soomesk keskus. Luusib. Kes teatrikoolist nagu olulisemad õpetajad on nende jaoks. Kui hakkas töö näitemänguga, siis seda, seda tööd nagu viis läbi meiega Merle Karusoo ja Shakespeare'i Hamlet ja noh, milline on distsipliin seal kõik ja, ja kuidas seal seal oli. Loogika jookseb alates tükist algusest kuni tüki lõpuni ja jäine tükki mitu aastat ja, ja pärast seda lõpp selle lõppu ja ja see analüüs, kuidas, kuidas analüüsida ja see oli, see oli seda vist siis läbi Merle Karusoo seda mainida on selles mõttes see mul meelde jäänud ja ma arvan kõigile minu kursusekaaslastele ja, ja ka siis järgmised meistrid töötas meiega, Evald Hermaküla. Ja, ja tema oli jälle risti vastupidi inimene kui, kui Merle Karusoo, tema, temal või see lihtsalt vabamad ja sellised läänelikumad vaatad teatritegemisele üldse teatris, olemisele, näitlemisele mängimisele. Ja tutvustas meil just väga palju minu meelest sihukese sihukese lääne Progressiivsema, või kuidas öelda teatrivooludega või avangard ja selline vaatasime igasuguseid videofilme ja rääkisime väga palju sellest. Nii et ma arvan, et, Aga mismoodi see otsus tuli siis Pirgu trupi minna? Pärast esimest kursust siis Merle karusoo, kutsusime kursuselt mõningaid üliõpilasi oma trupi Pirgu arenduskeskusesse tööle, et millega siis arenduskeskus tegeleb, et seal mööda külasid mööda maju ja sõna tuleb käia ja koguda igasugust vana igasuguseid jutte, ühesõnaga lugusid, elulugusid, inimeste elulugusid üldse lugusid siis et see on selline töö ja siis, kuna mulle õudselt meeldis mööda külaside maid hulkuda käia ja ja just eriti vana igasugune vana kolu meeldis mulle väga hästi, siis mul oli mootorratas ka selle osas siis ma mõtlesin, et ma võiksin sinna tööle minna, et et sa makstakse palka ka veel ja siis siis ta niimoodi läkski. Ma olin küll ainuke poiss, kel küll sellised kursused, kes sinna läks. Sellised olid tüdrukud ja, ja sealt alates ma jäingi sinna nagu sellise lepinguliseks töötajaks. Siis pärast seda esimest suve sündis kohe esimene esimene lavastus. Ella Kaljase päeviku ainetel saab aruanne ja seal ma mängisin juba kaasa ja siis siis mängisime trupi ja olin kooli kõrvalt kolm aastat seal ja pärast kooli siis mõtlesin, kuhu mul ikka mujale minna, kui ma jään ikka sellesse samasse trupi kus ma olen siiamaani olnud pärast seda, kui teatritegemine muutus seal liiga ebarentaablid, ühesõnaga inimesed ei käinud enam teatris ja, ja siis saalid olid tühjad ja kuna meil ei olnud võimalik neid bussiga vedada sinna Pirgu mõisa, nagu me enne tegime, siis kui bussiliiklusele odavali siis siis jaosi Norlovi lossiga eriti rahvast ei tulnud, siis jäi see asi soiku ja pärast seda siis ma läksin noorsooteatrisse. No osa selle pilgu, aja töid ju, või paljud põhinesid konkreetsete inimeste elulugudel ja need olid teistsugused rollid ilmselt kui nüüd teatris tuleb mängida, kas see andis mingi teistmoodi vastutuse või mismoodi? Tundes selles? Võib-olla aga minul isiklikult ühtegi elavat inimest nagu ei tundnud, kehastada? Selle aja jooksul õigemini tuli, aga see oli siis mingi niivõrd lühike jupp, aga igal juhul oma oma rollima silmast silma ei ole näinud? Mul oli üks suurem roll oli ka ühepäeviku põhjal, aga too mees oli ka juba sajandi alguses suri ära. Kuigi päevikute ja elulugudega käis samasugune töö nagu ükskõik millise näidendiga, mille on kirjutanud kirjanik. Üks neiuke nemaal, kes tahtis tangu oh kuidas talle meeldis tangu äi tahtnud tema enama mur valssi ainult tangutatama, tantsi siis, neiu oli sellega nii jääda. Sest ta ei teadnud, kui ta ei olnud ka, kes olles lõppenud ta ET tangu valas, saanud tantsida üks noormees, kes mõistis tangu Se silmas teda üle aja plangu, kuidas neiu oli sellega nii jääda. Armsa tangu tantsiga end vai iva. Siis noormees Urangutangu sea hüppas sealt üle, ajab langu, algul neiu veidi ehmatas küll ära, aga tango dance algas peale puude all, nüüd mõistis meie neiukene tangu, aga tangu tõi tal väikese pambu, see kisendas, nii kõvas ta mur valsi ainult tangud tahatama. Tantsi nüüd, neiu vaatab taeva poole ööl ja kannab oma musikanti süül. Ja ütleb veel üle jaajaa plangu, kus õppesse noormees taldan. Nagu nüüd tahaksin korraks teatrist ära põigata või, eks ta on ka teatriga seotud. Muusika. Kuidas pillimängija, laulja, mismoodi see on tulnud? Aga see on tõesti imelik, kui hakkan järgi mõtlema, et mispärast tegelikult kumbki vanematest muusikaga tegelenud isa on küll laulu laulumees undaga muusikalist haridust ei ole, õppisingi lõhe, vanema õpetaja juurest kitarr ja mingi aasta jagu, aga aga sellest ei tulnud midagi välja. Siis mul üks klassivend mängis akordionit ja lõõtsa ka siis. Me olime koos malevas ja siis ma proovisin seda pilli natukene ja hakkas huvitama ja siis sõber tuli sõjaväest tagasi, selleks ajaks oli Morrison pilliva käpas oma pill ja, ja siis oli veel üks veel üks, kolmas põrges, siis kellel ka see pill nagu meeldis ja Toots ka proovima, sai ka üpris kärmelt selle mängimise selgeks ja siis me hakkasime seda oma lõbuks koos mängima. Ja siis vanemaid siis lorilaule ja külalaule mida siis Pirgu mälusektori ajal kogunes üksjagu, sest inimesed tihtilugu üsna lahkelt noh, nõus laulma neid vanu laule, mida nad mäletavad oma lapsepõlvest ja mida nende vanemad laulud või mida nad ise on, laulan, tihtilugu olid üpris vaimukad või siis või siis niisama naljakad või. Kas me sellist sellist kokkumängu harrastama lõõtspillidega? Nii et see on siis niimoodi puhtalt ise iseõppimise teel. Oma lõbuks rohkem ja vähe sellest midagi, mingit pretensiooni ega taotlust seal ei ole. Repertuaar ongi põhiliselt seal Pirgu päevadest siis leid põhiliselt. Et ei ole, aga palju on ta Tartu kirjandusmuuseumist lintide pealt sealt fonoteegist leitud ja raamatutest ja laulikutest ja aga üksjagu on muidugi inimeste käest otse kuuldud. Siis ikka peab mingi tõmme olema nende varasemate laulude aegade poole või mingi. Video vot see, see on küll jah, saaks valida aega, kuhu sünnid siis siis ma oleks vist ilmselt kuskil selle sajandi algusesse meelsasti valinud sel ajal. Aga kas hing kipub rohkem nagu maale ka või maa maaelu juurde? Praegul. Tallinna linnapea, et ma ei kujutagi ette ennem kui kuskil mujal elaksin Tallinna linnas. Aga mulle meeldib väga mööda maad kolistada ringis ja siis jälle tagasi tulla või elale maad harida, aga, aga lihtsalt hulkuda näha. Vist Eestimaal ma mõtlen. Jah, ma ei oska öelda, et päris lemmik oleks. Kursusevennal on, on väikene suvila, on Vilsandi saarel. Seal ma olen nagu igal aastal püüdnud ära käia see rätkul nagu üpris vahvaia seiklusega. Kas Jaan Tättele ennem ei tundnud teineteist enne lavakooli, aga? Aga tundub niimoodi laval teid koos vaadates, et kuidagi väga-väga hästi klapite. Nojah, vähem Jaan Tätte selline folklaulja kui ta, kui ta tuli Tartu ülikoolist ja Tartu Ülikooli ülikoolist on igasuguseid folklaulja läbi aegade liikunud. Ja siis me hakkasime nagu koos laulma alguses tema laule ja siis tegime koos mõned laulud ja siis mina mängisin lõõtspill ja siis oli, sest lõpuks tuli terve laulukava kokku, nii et. Ja seda me esitasime ka noorsooteatri egiidi all. Selle nimi oligi siis ei juhtu mitte midagi, seal siis esinesid laulvad näitlejad. Aga kas midagi mõne teise uue kava ei ole tahtmist kokku panna? Ideed tulnud aga uusi laule, tuleb. Ei tule millegipärast ei tea ka, miks nad ei tule kooli ajal just mõned mõtlen, kui me Jaaniga koos Laulmist harrastasime, et siis teinekord oli vaja kiiresti mõnda laulu, ütleme seal mingi kahe kolme päeva pärast isegi. Siis istusime maha ja tegime laulu valmis. Ja ei tulnud mitte pahalaul välja. Elu. Aga nüüd ei, nüüd ei tule nagu kõik nagu tuli ise selles mõttes iseenesest, et ei pidanudki eriti pingutama selle nimel. Aga nüüd ei tea. Me oleme vanemaks saanud ja aeg on teine ja. Nüüd on nagu selline imelik asi maad võtnud, et kui sa midagi pingutad või midagi teed või siis, siis sellele peab järgnema tasu. See on nagu nüüd saanud elunormiks. Sellepärast, et muidu lihtsalt Sured nälga või või ma ei tea, mis. Nõusasinud. Eestimaal. Ei. Merel sõidab minu poisipõnn. Ma tahaksin kuulda Madis kalmeti ka töötamisest natuk madis kutsuski. Oma tükki mängima see loll prints, siis kui ma olin natuke aega olnud juba noorsooteatri leival ja kuna ma parasjagu vaba olin, ühest muust tööst tõsisemat tööd ei olnud, siis see oligi nagu minu esimene tõsine tõsine töö noorsooteatris. Ja, ja see oli väga huvitav. Põnev seepärast, et juba mängukoht valiti kohe algusest peale, teine, et ei tule mitte väiksesse saali akadeemilisse õhkkonda, vaid ta läheb sinna noorsooteatri kõrvale. Ehitusele, pööningule. Ehitusplats on seal pööningul. Ja et see Materjal oli ka väga huvitav, siis siis seda väga vahva teha koos. Ja need lood, mida Madison nagu lavastanud, kus minagi kaasa teinud on enamjaolt sellised sünged ja sellised painajalikule tõsiseltvõetavad lood ja see ongi see kraad, millega noh, minu meelest peakski suhtuma teatritegemisse igasugustes tükkides on tänaseks päevaks juba kaasa löödud, aga aga vähesed jäävad nagu meelde ja need on päris kindlasti meelde, mis jäävad. Ja Madis sealt oli ka palju õppida, nende hulka kuulus ka see Becketti Lõppmäng seal jah, nagu see oli viimane lugu, mida me püüdsime ennem hooaja lõppemist siis kevadel teha, aga kahjuks see on selline selline lugu, mis ennast väga lihtsalt kätte ei anna, ta on väga-väga sügav ja väga mitmeti tõlgendatav, nii et seda niimoodi hops hops ei tee ja ja kuna see selle loome, võtsime ühe teise loo asemele, mis ära jäi siis ta oli ka nagu juba nagu ei olnud kohe algusest peale selle peale mõeldud selle tüki peale, nii et et me lihtsalt ei jõudnud seda. Valmistume, jõudsime küll kontrolletenduseni, aga aga välja see tükki tulnud enam tagasipöördumist ei ole, selle juurde ei tea. Nii palju Madisest aru olen saanud, siis vist mitte. Ja see on, see on ka üks huvitavamaid. Näitemänge, mida ma üldse elus olen ka raamatust lugenud, niimoodi saadud teksti esimest korda ja loed. Ja see on olnud noh, kõige huvitavam. Kohe esmapilgul tihtilugu on nii, et loed tüki läbi ja tekita mingit tunnet, sinu alles ajapikud avaneb sulle ja siis sa näed seal seda teist kolmandat, aga, aga sellist selles suhtes huvitav, et ma lugesin, lugesin, lugesin ja seal oli tohutult põnev. Aga ilmselt teda laval kujutada palju keerulisem, sest ta on üsna staatiline ja filosoofiline, lai, rahvahulki teadesse ei tõmba see lugu ja. No ilmselt Dostojevski maja suurune kivi on ka niisugune materjal, mis mis ei meelita rahvahulki. Pealegi. Ta ei meelita ja aga see on huvitav, et, et me ise nagu ei uskunudki hästi Dostojevski maja suurune kivi võiks üldse kellelegi huvi pakkuda, me mõtlesime, et see huviliste ring on tõeliselt väike, et see mängib väga ruttu ennast ära, et sinna ei tule üldse enam inimesi. Huvitaval kombel käib seal pidevalt umbes 30 inimest ja ei ole etendust, mis meil oleks nurjunud või imelugu selles mõttes, et mina ise ka, kui ma lähen teatrisse, siis ma tahan. Ta on ka näha mingit nalja ja liikumist ja meelelahutusliku rohkem. Aga siiski sellist sellist publikut, kes, kes, kes vajavad just sellist sellist laadi. Aga noh, nüüd, nagu öeldud, kalmeti lavastused küllalt painavad ja rasked on, kas endal ei ole neid ränk mängida? Ei ole, füüsiliselt, ei ole. Sõda. Sest need teemad on küllaltki rasked ja Vaatajale võib see kohati nii ilmsed tunduda, et et see on raske raske kanda. Nendes lavastustes aga palju jutust, enesetapmisest ja elu mõtte otsimisest ja niimoodi ja need on vist iga inimene on selle peale mõelnud ja mõtlesime niimoodi, et võib-olla, et see maja suurune kivi võiksist võiks mõnele suitsiidiohtlikule inimesele võib-olla isegi head teha. Et ta saab enda jaoks midagi selgeks. Äkki äkki see on niimoodi, sest noh iseendale küll mingit selles mõttes taaka pea kohal ei tunne. Ja, ja muidugi see, see, Väikene asi ka ikka, et noh, et äkki siis see, kes kes elus läheb kuidagi libedamalt, kellel läheb ja kes juhtub vaatama seda lugu, et siis võib-olla selle silmad näevad ka pärast seda näidendi vaatamist midagi mida ta ennem pole märganud või eks see ongi see mõnes mõttes teatrimõtlejatest, äratab vaatajas mingeid mälestusi või mingeid omi mõtteid või niimoodi, kui ta koju läheb. Muidu oleks ta lihtsalt meelelahutuslik estraad. Laul vaikinud ja otsa on lõppenud viin. Vaid hullvoolul hõljutab tonn torm mähi kuu Vaido maju, seasin merd, Huljutava laene. Need tantsivad tähtede poole, on enne mähki, nood pilvede koos maha seisan kui kalju, kui taevalik troon, kui keiser, kes vaba ja haub, kus ma tänavail eks-le neis sihtimad ja, ja ukselt maakoputlen host. Rändaja Holgu, sain tema mind pea, kes avab mul tormi stust. Mäe altaril kullaselt kutsub üks neidi juust hele, tat heiduta. Too mul ma helistan keeli ja tõusen, kuid ei, on valgusga silmil ja suu. Ta kaelustab õrnalt mind suudled, kui kull. Ramuva iialgi. Olen rändaja, folguste sihib ta mul meik, suudleb nii kuumalt, men, arr, tramm Rälla ja Holguste sihita mol. Mik suudleb nii kuumalt, mentar. Nojah, üks neist lavastajatest, kellest nüüd juttu ei olnud ka Elmo Nüganen, kes on väärtrolli andnud. Ema on niivõrd palju erinev kõikidest lavastajastest, kellega ma ennem olen koos töötanud, et et, et see nagu alguses oli päris pahviks talli niverd liikuv ja selles mõttes just füüsiliselt liiku. Tema mõttevälgatus käib nii kähku kui midagi puudu on, seda mõtleb niivõrd kiiresti millegi vajaliku sinna juurde, et noh, minu minu sisemine rütm on tema omast niivõrd palju aeglasemalt. See oli päris suurt vaevanõudev jälgida ja, ja selle rolliga toime tulla. Just see lavastusprotsess oli võib-olla isegi veel veel raskem kui Madis Kalmet või, või ükskõik, mõne muu lavastaja tüki lavastamine juures. Selle tulemusega võib vist ise ka rahul olla või Merkuur osa, mida ma seal mängin, sellest ma nagu ise ei uskunud kaua aega. Sest noh, kui tuldi ütlema, et võid tänama või ütleme, et väga kena vaadata, et siis ma nagu mõtlesin, et see on niisama suusoojaks öeldud veidikene, mis seal siis nüüd nii väga siis ikka ära. Seda on hea mängida seda rolli ja ma usun, see, see tükk on praegugi, on Romeo Julia saal on kogu aeg täis. Need on lisaks teatritööle ka mõned filmirollid tehtud, eks ole. Kuidas filmis mängida tundub? Filmis on ka väga põnev mängida, ma pean ütlema isegi veidi veidi veidi huvitavam kui teabes. Miks kõik läheb kuidagi kiiremini? Seal ei ole sellist piinavat proovitsüklit just ei ole. Proovi peaaegu üldse ei ole. Enne stseeni tehakse natukene võib-olla proovi. Ja mina sellises rollis polegi olnud, mis nõuaks suurt proovi, päris. Sa pead kohe parts esitama, lõpliku variandi tehakse paar proovi ja siis võib-olla paar duublit ja selle asjaga ongi läbi, mis filmiti palju ja seda on olnud neid ilmale nüüdseks mänginud kolmes filmis. Need ei ole küll mingid suured osad aga huvitavad omajagu. Esimene oli Kaljo Kiisa film. Sufflör. Kaks filmi oli sellel suvel, mis nüüd mööda läks. Hardi Volmeri. Film tuli vesi Jaan Goldbergi, Rummu Jüri ballaad õilsat töölist. Pluss muidugi filmi juures on see huvitav asi, et sa ei ole laval, vaid sa oled ikka uues kohas kas siis õues või sees või ikka uues uues kohas ümbruses, kõik on nagu ehmegib, midagi ei ole, mingeid, mingeid mulaarse kuskil ei ole, kõik toimub tõeliselt selles mõttes. Teinekord nõuab ka mingisugust, sest füüsilist ettevalmistust näiteks sealt rummu Jürist olen ma siin üx röövli nägu, kes selle rummu Jüriga koos kaasas jõlgub ja ja selleks selleks tunnis võt ratsutamistunde, ennem. See oli kõik. Aga kas endal on mõni unistus ka mõni roll, mida hirmsasti tahaks mängida? Ei, seda ei ole sellepärast, sest et noh raamatuid peaaegu üldse ei loe. Ja kirjandust mul ka vega viletsate kujutas, ma ei tea üldse, mida on kirjutatud või ma tean ainult seda, mida ma olen näinud, kas teatris või, või siis on olnud kohustuslik kirjandus. Nii et ma, ma tean ainult neid lugusid, nii et ma ei oska niimoodi otsida kirjandusest mingeid lugusid välja lugeda. Ei suuda virnade kaupa raamatuid lugeda lihtsalt selleks, et et äkki midagi leian tõeliselt head huvitavat. Ma pean ette teadma, et väga hea raamat siis ma siis ma loen läbi, paljud tuttavad on öelnud see loe läbi, see on väga hea raamat, siis ma loendan aga, aga niimoodi. Et ma vaatan, et huvitav, et äkki on hea raamat, ma loen selle läbi, niimoodi ma ei saa. Kui juhtub halb olemas, siis on pettumus väga suur. Aga mida sulle meeldib teha vabal ajal või kuidas puhata kas on mingeid erilisi harrastusi või? Erilisi midagi ei ole. Mis parasjagu ette juhtub, seda ma harrastan. Nüüd on kaks last ja perekond ja nendega ma püüan võimalikult rohkem aega veeta. Teatest aega üle. Ostsin väikse purjeka endale niuksed täispuhutavate pontoonsidega. See nagu köidab meeli viimasel ajalist katamaraan. Kuhugi kaugustesse pageda. Pagee pagemise valu mul ei ole. Sellist põgenemise või? Muidugi huvitav see on, kui oled kuskile ära kadunud, tüki aja pärast väljad, siis tunned ennast nagu mingisuguse metsa kollina, Võnnivad nägi kuidagi puhastama, aga üldiselt see sell mulle võõras. Ja kontsert ka mõni lemmik aastaaeg üldse vä? Lemmik aastaaeg on kevad ja suvi ja talv mulle üldse ei meeldi, näiteks lumi ei meeldi mulle. Kuigi noh, lapsepõlvest ma mäletan, et enamus aeg sai lume sees veedetud sest lume peal ikka oli lusti laialt, aga mida vanemaks sain, seda, seda vähema talve hakkasin nagu armastamist, selle ebameeldiva valge puruga, mida igal pool rohkesti leidub. Vastikud, krõbiseb jalge all karget, külm, tänane päev läheb umbes, tulin stuudiosse ebameeldivalt, krõbe külm, mõnele inimesele jälle väga meeldib, et talvemeeleolu kõik on valge ja aisakellad tilisevad ja tulevik karge, elu ei meeldi, mulle ei meeldi kuumus. Kuumus ei meeldi. No meie meil siin Eestis siukest roppu kuumust kohtab harva, aga. Kuumuse läpusse mulle meeldib. Kergelt sombune soe ilm. Sellist ilm on meil Eestis tavaliselt kevadeti ja, ja suveti. Tänases näitleja tunnis rääkis ja laulis Marko Matvere. Ühe laulu laulis ta koos Jaantetega. Küsimusi, küsis Pille-Riin Purje. Saate mängis kokku Külli tüli. Ei tea, kas me rajal madel või. Kas sool, linde, kui päid tõusnud? Ei tea, kas saan oma reisipauna kamm? Kolm söödan, mis. Kuid.