Tere. Kutsun teid Prantsusmaale ja sajand on meile juba väga lähedane Üheksateistkümnes. Kunstnik, kellest tuleb juttu, on sündinud 1798. aastal elanud kuni 1863. aastani. Tema nimi on seen Delakro. Ma ei tea, kui tuntud on see nimi aga see nimi tähistab ühe kunstisuuna või voolu kulminatsiooni ja see on romantism. Läbi on elatud õukonna kapriisne õitseng rokokoo näol, see on 18. sajandi lõpp. Üle on elatud prantsuse revolutsioon ja uusklassitsismi ja klassitsismi tekkimine ja nüüd tekib klassitsismi vastureaktsioon. Romantismiaegne inimene vaatab kaugele minevikku ja mängisime mõttes võib-olla et eidel, agro ega ükski teine romantismiperioodi kunstnik ei tee päriselt. Noh, selliseid ülekunstiajaloo aktsepteeritavaid teoseid, aga see on väga oluline hetk 19. sajandi kunsti ütleme, arengu seisukohalt ja kunsti mineviku kunstiajaloo seisukohalt. Nimelt on see aeg, kus hakatakse huvi tundma keskaja vastu kus püütakse vaadata kaugesse minevikku ja kus tekivad ka uued, niisugused küllaltki esmapilgul romantilised teadusharud. Aga see on ka alus etnograafia-le ja iga rahva oma kunstile. Selles mõttes on ta oluline peale selle tila. Kroa ise on veendunud, et kõiki minevikus olnud kunstisuundumusi mõtteid, vorme võib kasutada mitte otseselt üle võttes, aga neid edasi arendades seal teatud teesimise moment, see sünteesimise moment kunstis, kus ikka ja jälle tullakse tagasi nende vanade teemade, vanade süžeede juurde, aga neid luuakse uuesti, neid luuakse läbi kaasaegse vaatenurga, neid luuakse uue kunstniku poolt. See, võib-olla ongi see oluline samm. Edasi romantismi vaadates. Delacroa oma loominguga alustabki tagasivaatega ja võib-olla et tema esimene maal Dante ja ver kiilus põrgus. Ei olegi sellest võib-olla mõtet pikalt rääkida, aga see on sissejuhatus, see on rahulik rahulik maal, mis ei ärata erilisi vastukajasid tolleaegses kunsti publikus, aga mis ometi annab meile viite, et kui on esimene maal põrgust, siis järgmine ei saa vist otse olla paradiisist vaid võib-olla ka mingis mõttes sama lähedasest teemast. Järgmise loomulikult maalib ta vahepeal ka väiksemaid asju portreid, aga võtame niisugused suur maalid vaatluse alla, järgmine suur maal, mida eksponeeritakse, sest Prantsusmaal ju on avatud salong millel on regulaarselt näitused, kus kunstnikud saavad oma töid välja panna ja see muidugi ka tekitab kunstikriitika ja paljudel juhtudel mäletatakse mõnda maali tänu kriitikale võib-olla ainult kas ülistavad tele või täiesti põhja panevatele hinnangutele. Järgmise maali nimi on Hiiase veresauna ja opositsioon on mingis mõttes kolmnurka meenutav. Saar ise peaks olema Kreeka saar, kuhu tungisid sisse türklased. Tapsid peaaegu et kogu elanikkonna see karm tõde, millest maal on siis sündinud. Maalile ongi need vähesed saare veel alles jäänud elanikud ja noh, kõigepealt nad istuvad nagu ranna ääres ja ootavad oma saatust. Vallutajad, tapjad, türklased on siluetis ja on kaugemal ja neid ei ole väga selgelt näha. Üks vallutaja hobusega, kes parasjagu röövib või püüab vägivaldselt endaga kaasa võtta ühte kohalikku kaunitari. See kaunitar on paljaks juba kistud ja ta meenutab teatud mõttes võib-olla Rubensliku amatsooni. Ta ei ole nii lihav, aga tema niisugune vastu puiklemine annab võib-olla sellise pildi. Türklane ise on halastamatu, aga sealjuures graatsiline ta on ühes pildi servas ja ta mingis mõttes valitseb seda situatsiooni, mis tema hobuse kapjade Est toimub. Sest siin on üks vana naine ja üks paar juba peaaegu et nõrkemas ja surnud naine, kelle rinnale küünitab imik. Kui see maal ripub galerii seinal siis kunstikriitik, tolleaegne arvab, et midagi jõledat ei ole võimalik üldse korda saata. Samal ajal ei ole see tila Kroa niisuguse loomingulise fantaasia vili vaid mõnegi figuuri võlgneb ta mõnele varem esitatud maalile. Sest ta kasutab, kuna näha on ju päris palju juba 19. sajandi alguses ka varem loodud kunsti. Sistelacroa kasutab ära erinevatest maalidest kas mõne meeldiva figuuri värvikombinatsiooni rõivalahenduse ja paneb need oma maalil kokku, sünteesib ilma et ta kedagi nendest varasematest kunstnikest otseselt plageeriks kopeeriks või mingil muul moel otse üle võtaks. Veidi hiljem satub Delacroa lugema ühte Bayroni teksti, mille viimane on kirjutanud Ravennas ja Bayran On kirjutanud Assüüria valitsejast. Sardanoopalasest ehk Assurbanipaalist. Nimelt nääset meedlased on pealinna nini vee vallutanud, põletas ta enda tuleriidal. Ja tila Kroa asub maali kallale loomuliku jätkuna. Sardanoopaluse surm. Sardan apal istub, lebaskleb oma voodil ja tema voodi ümber tuuakse kõik see, mis on tema eluajal täitnud tema naudinguid, tema naised, tema relvad, tema varandus, tema hobused, tema baasid. See tuuakse sinna kokku ja valitseja otsustab, et ka koos temaga surevad tema naised, hobused ja kõik, mis on talle naudinguid andnud tema eluajal. Niisiis toimubki valitseja voodi ümber, tõeline vere pulm, veresaun, järgmine tila kraam suudab seda maalida meisterlikult. Kui seda maali vaadata lähedalt siis on kohti, mis on maalitud detailselt peensusteni. Kauni valgehobuserakmed on imepeened, täpsed, täpselt samuti ka pärlid ja varandused. Ja on kohti, kus on lihtsalt teatud niisugune voogab värvide meri või pintslilöökide hetk, kus midagi kindlat nagu ei toimu või midagi kindlat ei ole jäädvustatud. Aga mis annab kogu sellele maalile. Loomulikkuse tekitabki teatud kaose, kus on laiali pillatud kaunid naised, ehted ja siis niisuguse valguse ja värvivärelus. Arvata võib, et Delacroa, kes pärimuse järgi ja pilte usaldades näeb välja tõmmu ja on tolleks hetkeks endale ette kasvatanud habeme samastab ennast ise just nimelt selle sardanoopoliga elutüdimus. Võib-olla on esimene mõte, mis seda meesfiguuri vaadates võib pähe tekkida. See on võib-olla 19. sajandi alguse tändi kes otsustab teha lõpu elu tüdimusele ja teeb seda läbisadismi. See noor Delacroa, kellest on juttu olnud, on igal juhul oma fantaasiates nende esimeste piltide kaudu avaldanud kõige rohkem, võib-olla oma niisugust hinge mustemate poolt. Saatan valitseb pilti, sardanoopoli puhul on see kindlasti nii. Saatan on oma voodiga pildi ülemises servas, lebasklemas ja külma ükskõikse rahuga vaatamas kõike seda, mis toimub lemmiknaise kõrri. Torgatakse nuga. Kunstikriitika arvas, et tegemist on täiesti ebasündsa teosega ja seda ei ole üldse võimalik nagu muul moel lahti mõtestada. Ja ega selles ka midagi imelikku ei ole, sest sel ajal on Luuvris klassikalistele skulptuuri telehete riputatud viigilehed, et mitte riivata kodanlike kaunite daamide silmi. Ja telo Kromaal riivab seda veel rohkem kui antiikne klassikaline skulptuur. Viimane sellesse galeriisse või eluperioodi ulatuv maal on kindlasti hästi tuntud. Vabadus viib rahva üle Parikaadide vabadus juhib rahvastele barrikaadidel. Tegemist. Tagasivaatega prantsuse revolutsiooni aegadesse. Aga ajendi saatel akroa ilmselt kusagil 1830. aasta paiku toimunud sündmustest, kus tegelik kodanlik revolutsioon ja aset leiab. Aga kui 1831. aastal salongis maali demonstreeritakse, siis selleks ajaks on vaimustus vaibunud ja mingis mõttes on iga selline löök Delakroole kui kunstnikule ka vajalik tema mina tema kunstnikuisiksuse kujunemisel või kujundamisel. Sest kõiki neid esimese perioodi maale, mida hiljem austatakse, armastab takse ja nauditakse, saadab teatud niisugune halvakspanu, mitte meeldimine ja, ja mitte rahul olemine. Vaatajaskonnale. Aga kui nüüd meenutada seda vabadus viib rahva barrikaadidele, maali siis selle puhul on ka väga mitmeid erinevaid versioone. Kõigepealt kesksel kohal on vabaduse figuur ja kui sõnale korine figuur, siis tol ajal klassitsistliku maalikunstitingimustes pidi allegoorilise figuur olema siiski kuidagi kipsilik või teatud mõttes mitte väga elus. Tila kraav, vabadus on väga kuuline naisterahvas ja ta on tõesti võib-olla veidi Rubenslik ja ta on äärmiselt elus ja see ka kunstikriitikule ei meeldinud. Nimelt arvad, et või nimetati, et vabadus on lihtsalt üks labane naisterahvas. Vabaduse figuuri käes on lipp. Ja jälle võiks rääkida maalist kui teiste maalide sünt teesist sesse Lipp vastab natuke varem maalitud šerit TööMedusa parve purjele. Ja siin esiplaanil maalil on ees juba surnud maha lastud mehed ja needki võib-olla et on veidi selles asendis nagu Medusa parve esiplaanil olevat. Inimesed. Ja paar võitlejat, kelle puhul võiks võib-olla tuua isegi koja 1808. aasta sündmusi puudutavate maalide figuurid, eeskujuks on kuidas on see maal võib-olla maalina ei olegi kõige parem, aga ta on kindlasti selle ajastu kunstis üks olulisemaid teoseid ja oluliseks võib-olla selle maali teeb temast saatus. Sest kui see vaimustus 31.-ks aastaks oli maha jahtunud ja maal siiski osteti autori käest ära ja paigutati ühele tagasihoidlikule seinale nimelt tolleaegsele valitsuse liikmetele ei meeldinud ju tegelikult vaadata seda, kuidas nad on võimule tulnud, kuigi maal puudutas varasemat revolutsiooni, aga see oli nagu liiga otsene või viide ka neile. Peale selle heideti talle ette terve lõuend, on hall ja noh, mis värvise tolme, püssirohi saabki olla. Aga noh, et igavalt hall ja rohekad laibad, mille kohta üks terav keel mainis, et need on vähemalt viis päeva tagasi tapetud. 1839.-ks aastaks oli Prantsusmaal situatsioon selline, et maal oli nii, õõnestavad noh, pildiga võiks öelda, et ta rulliti lihtsalt kokku ja viidi pööningule. Ja 1848. aastal rulliti ta jälle suurte hõisete saatel lahti ja toodiselt pööningult alla. Kui teile nüüd kohe prantsuse ajalugu meelde ei tule, siis tutvuge temaga. Aga maalil on ka Delacroa enda jaoks üks väga oluline tähtsus, nimelt sellega lõpeb tema noorus. Viimane austusavaldus kõigele sellele, mida ta nooruses armastas kaitses, mille eest ta võitles. See on austusavaldus, see on ka hüvastijätt. Edasi tuleb juttu ainult küpsest meistrist küpsest, Kelakroost. Delakraal avaneb võimalus sõita diplomaatilise korpusega koos Marokosse ja hiljem ka Alžeeriasse. Ja kummaline on tema elukäigu juures võib-olla see, et see teatud sügav huvi idamaade ja teiste kultuuride ja ajaloo vastu on ju inspireerinud ka need erinevad veresaunad. Ja nüüd saab ta sellesse regiooni, tõsi küll, natuke teise kanti linnakunstnikuna minna seda oma silmaga vaatama. Ja arvata võib, et Marokos on tal pidevalt joonistusplokk ja akvarellid kaaslaseta pidevalt nendega töötab, sest sellest on isegi säilinud akvarell. Ta püüab visandada metsloomi, püüab visandada kohalikke inimesi ja kui ta Marokost ära tuleb, tundub, et tema värviballett. Jaa. See on nagu täiustunud, tal on ainult üks probleem, mida ta satub ühes sadamas kurtma, et ta ei pääsenud ühtegi haaramisse. Ja selle peale leitakse, et see, mis ei olnud võimalik Marokos on kindlasti võimalik. Alsiiris ja Delacroo pääsed sisse ühte haaremisse, mis pole ilmselt väga suur ja pole ilmselt väga luksuslik. Aga ta saab loa seal maalida ja ilmselt see visiidiaeg ei ole pikk, sest ta kirjutab oma visandile peale. Värvid. Ta kirjutab peale nüansid. Ja hiljem ateljees püüab siis seda visiooni uuesti tabada, uuesti ellu kutsuda. Muidugi ka modellide kaasabi valmib tema kindlasti üks uhkemaid maale all Siiri naised või Alžeeria naised. Lõunamaised, kaunik, tarid, kaunites, röödes. See on rahulik, see on niisugune. Ma ei ütleks, et otseselt jutustava sisuga maal, aga mingis mõttes olustikuline See Maroko reis muidugi viib teda veel ka järgmiste teemade ja maalide juurde ja terve peatükk Kelagro loomingust kuulub erinevate jahtide Lõvi, jahtide ja muude metsloomade jahtide maalidele. Kuni jõuab kätte juba küpse võib-olla isegi võiks öelda veidi vananeva meistri iga, kuigi Delakraama noorusvärskuse oma sisemuses säilitab vist päris elu lõpuni. Vähemalt tema maalid ei reeda küll mingit rahunemist või vananemise ilminguid. Ta saab teatud võitluse tulemusena, kuna ta ei ole ju eriti austatud prantsuse maalikunstnik. Ta saab siiski endale õiguse maalida, kaunistada freskodega inglite kabel. Ja mina peatuksin kõigepealt inglite kabeli ühel maalil Heljo tooruse templist väljaajamine. Nimelt, kuna tegemist kabeliga, siis saab loomulikult rääkida ainult religioossetest, süzeedest ja helia Tooros oli ju see mees, kes läks Jeruusalemma templi aardeid röövima ja taevast langesid alla inglid, kes ta siis sealsamas kinni võtsid ja tila kroo maali vaadates ka läbi nüpeldasid. Ma olen rääkinud inglitest mitmel korral ja miks ma jälle Delakro inglite juurde jõuan, on ilmselt sellepärast, et ka tema inglid nagu tema vabaduski barrikaadidel on hästi san, kliinilised hästi tegutsevad hästi jõulised ja mingis mõttes paljudes del agropiltides, olgu see jaht, olgu, see veresaun on tegemist vägivallaga. Nüüd siis inglite kabeli lae maalis on jälle vägivald, aga seekord ei tule Vägivald hullust valitsejast vaid tuleb otse taevast. Ja ühe paralleeli võiks veel tõmmata. See helio toorus, kes templist välja aetakse, on võib-olla sellesama sardanoopali kaksikvend või tema uus kehastus. Reinkarnatsioon, kuidas soovite, ainult nüüd on ta tallatud sele taevasse võimu jalgade alla, tema ei ole see, kes määrab, erinevalt sardanoopalusest. Üks kunstnik võib läbi elu maalida väga palju erinevaid teoseid. Ja ikkagi vahel on selline tunne, et Ta maalib ühte ja sedasama lugu. Aga see lugu vastavalt tema elule, tema elukogemusele ja tema oskustele täieneb, teiseneb see süžee võib muutuda. Aga ikka need ühed ja samad tegelased võib-olla esinevad, kuigi nad on teises olukorras. Niisiis tändi sardanoopal on sattunud taevase kättemaksu alla. Selles samas inglite kabelis on veel teinegi huvitav maal sellest kuidas Jaakob võitleb ingliga. See on ju vana testamendi teema. Kuidas Jaakob võitles läbi öö ja kas ta saavutas võidu. Nõngeelse võitleja ei olnud ta Jaakob, sai oma õnnistuse. Delogaa maalil võitleb ka mees oma ingliga. Tila krabu puhul on võib-olla huvitav veel see, et on tegemist 19. sajandiga. Inimesed, ka maalikunstnikud ei ole ju sel ajal enam nii religioossed kui 15. 16. ja võib-olla mõnel juhul ka seitsmeteistkümnendal sajandil. Piibliteemad ei peaks olema ju nii väga inspireerivad. Ometi leiab Delacroa üles ilmselt need hetked pühakirjast, mis talle isiklikult talle kui kunstnikule korda lähevad. Nooruslik ja üksildane hing võitleb oma ingliga lõpuni. Võib-olla, et see võrdusena Jaakobi võitlusest ingliga. Ta leiab 19. sajandi inimesena jumalaga samasuguse, teatud mõttes familiaarsed vahekorra nagu varasemate sajandite kunstnikud, et ta julgeb neid teemasid interpreteerida. Ta julgeb võtta neid vaatluse alla oma nurga all, et mis on tegelikult ju läbi sajandite olnud, aga seda on võib-olla tehtud natuke tagasihoidlikumalt, natuke rahulikumalt. Võib-olla et see, et igaüks meist ju ka peaks oma ingliga lõpuni võitlema ja teiselt poolt ka see Delacroa kindel äratundmine jumal on meis kõigis olekski tema teoste puhul heaks. Lõpetuseks teine pool on nüüd see, et 19. sajandi kunstnikest on tema, kelle iga pildi puhul võib tuua minevikust kümnete kaupa võrdlusi. Ja neid erinevaid momente, mida ta on ära kasutanud. Sünteesioskus on ilmselt äärmiselt oluline tema puhul. Peale selle ta on 19. sajandi meestest kunstiajalugu hilisemat mõjutanud võib-olla kõige rohkem. Ta on Romantist ta on selle kõrglaine omanik ja samal ajal hilisemad autorid Impressenistid, posti intressionistid. Isegi see samm võib kohati Delogra poole pöörduda.