Madis Aesma ja te kuulate uunikumi. Mõne aja eest bulvari meedias oma pudrulembusega laineid löönud Madis Aesma on sõprade ja võitluskaaslaste jaoks tursk ajakirjanikuna siin-seal kätt proovinud. Aesma suurim kiindumus pole seotud aga pudru või meediatööga vaid hoopis basskitarriga, mida ta on mänginud ansanduris köögis eliidis ja röövel ööbikus. Siin ja praegu, tutvustab ta teele oma muusika kuulamise tagamaid ja ühte vana lemmiklaulu. Mul on üldiselt uue muusikaga niimoodi, et kui ma leian midagi uut ja sellist, mida ma ei ole kuulnud ja kui mulle hakkab meeldima ja siis tavaliselt on nii, et see satub mulle kuidagi tee peale ette täitsa niimoodi juhuslikult, et kusagil niimoodi reetselt mingisuguse otsimistuhinaga ma muusikat otsimas ei käi. Niimoodi ei ole, et ma läheksin näiteks plaadipoodi ja ostaksin huupi mingisuguseid plaate mõeldes, et mis see küll nagu olla võib ja et äkki osutub lahedaks paar korda ma olen niimoodi teinud ja üldiselt eriti vedanud ei ole selliste meetoditega. Nii et enamjaolt on niimoodi, et kuidagiviisi satuvad need uued palad või see uus muusika, mis kuidagi südamelähedaseks osutub mu teele täitsa niimoodi juhuslikult kasvõi kusagilt poole kõrvaga kuuleb mõnel peol keegi näiteks mängib mingit head lugu, niimoodi on päris palju uut muusikat minuni jõudnud ja Rohelistel juhuslikel moodustel. Üldiselt on nüüd aastal 2010 siiski niimoodi, et kui ma peaksin hakkama oma lemmikmuusikast rääkima, et siis on ju tegelikult niimoodi, et noh, lisaks sellele, et ma meediavaldkonnas erinevates väljaannetes olen nokitsenud ja raadios ka praeguseks tegelikult rohkem kui pool eluigasugustes bändides mänginud ja on õnnestunud hästi palju igasuguste toredate inimestega koos muusikat teha ja siis seetõttu ongi vist kui nüüd minu vanast lemmiklaulust rääkida, siis on hästi oluline mõelda sellele, et milline oli see muusika, mis mind konkreetselt ennast muusika tegemise juurde viis ja see vastus on tegelikult üsna lihtne, sest et kas tal 94, kui ma olin 12, saime me endale koju värviteleka missis, erinevalt eelmisest telekast näitas Emmdeeviid. Vanasti oli ainult hääl, aga pilti ei olnud sellel vanadelekaim tsiviil. Ja kohe kui kaks päev oli umbes meelse uus telekas olnud tuliselt MTV pealt selline ATM-teemaline nädalalõpp ja oligi minuga korras. Maasilt teleka eest ära ei saanud ja kuigi ma tänapäeval enam võib-olla ATM-i kuigi palju ei kuula, siis ma usun mingis mõttes ikkagi, et inimesel Ta jääb alatiseks meeldima. See muusika, mida ta nii-öelda tiinekana kuulas ja mind see tollal väga palju mõjutas, oli üks konkreetseid tõukajaid sellele teele, et peaks hakkama ise ka bändi tegema ja muusikat välja mõtlema, noh, teised bändid olid siis tollal mõneti kohustuslikud vennaskond, see oli hästi popp sel ajal ja Singer Vinger ka mingisugusel määral, aga peamiselt siis orienn ja, ja nende puhul on niimoodi, et mulle meeldib nendega olen selline varajasem looming alati rohkem on alati rohkem meeldinud, see on selline pungilik ja samas folgi like ja ja ühtepidi selline energiline, aga samas ka selline vihmane ja hämar ja selline udune jõud on selles muusikas nagu ja ta kõlab üsna ajatult ka, nii et päris paljudel on isegi tegelikult ATM-ist selline ettekujutus jäänud päris paljudele inimestele, kes teavad need ainult võib-olla luudingmann Lictioni ja Everybody vürtsi järgi ja mõtlevad, noh, ma olen kohanud inimesi, kes umbes arvasid, et Need lood olidki nende esimese plaadi pealt või midagi taolist, tegelikult oli aarium selleks ajaks juba juba kuus-seitse albumit välja andnud tegelikult luusima Lictionali siis kuuenda plaadi peal konkreetselt. Aga mis nendesse vanematesse lugudesse puutub? See vanem looming, mis mulle eriti meeldib, siis nendega on lisaks veel selline asi, et nad on suhteliselt sellise patukõlaga võiksid olla täitsa vabalt tehtud aastal siis 69 või 2009. Ja ma arvan, et ongi sobilik siia kuulata siis üks vana vana Aarienny pala aastast 1983 selle nimi on veidi friiulabki ja see oli Aaviemm kõige esimese plaadi peale. Esimene lugu. Aveeemm alustas USA George'i osariigis 1908 10. aastal koos seisvas Maiken, Pieter back, Mike Mills ja Bill Berry. Esimesel tegutsemiskümnendil pigem alternatiiv rokkarite hulka loetud bänd murdis peavoolust läbi 1990.-te aastate algul, kui ilmusid megaalbumid, autov taimi ja automaatika. Tiibur. Reidija frii juurapan ansambli HTM debüütsingel, mis ilmus 1981. aastal sõltumatu plaadifirma alt kuid sai sedavõrd hea vastuvõtu osaliseks. Bändile tiiri A S Record siga, kes andis pala veidi hiljem uuesti välja. HTM oli nõus uue versiooni salvestama, kuna tundis, et oli paari aastaga kõvasti paremaks bändiks arenenud.