Tänane muusikaline tung on järg 21. augusti saatele. Oleme taas oma mikrofoniga külas 1990. aasta üldlaulupeo aujuhil doktor Roman Toil. Eelmises saates rääkis härra toi oma eluteest Toronto Eesti segakoorist Estonia oma sidemetest Eestiga. Täna jätkame juttu laulupidudest ja koorilaulukohast Kanada muusikaelus. Saates laulab Toronto Eesti segakoor Estonia Roman Toi juhatusel. Millised on olnud need senised üldlaulupeod, kus teie olete dirigendipuldis olnud? Laulupidu on üldse keeruline küsimus. Kas kumb on tähtsam, kas kvaliteet või kvantiteet. Kas olete nõus, proua, kui ma ütleksin niiviisi, et võib-olla mõlemad on tähtsad. Igal on oma oluline roll mängida laulupeomüsteeriumi ja mõiste kujunemisel. On ikka väga hea tunne, kui kõneleda pagulaslaulupidudest siin teiste suurte rahvaste peres. Täitsa kadunud oled oma igapäevases elus. Järsku on paarkümmend 1000 eestlast väikse pleki peal koos. Laulupidu teeb seda, ei tule mitte kokku selleks, et praalida, et vaadake nüüd, kus me oleme ja mis me teeme. Aga see tunne, et järsku me ei ole lausa üksinda. Ja need laulud, mida me laulame, need ühendavad meid, aga mitte ainult omavahel vaid ühendavad kõige sellega, mis meil üldse eesti rahvana olemas. Ma mäletan, lugenud olevat Estonia omaaegse lavastaja Hanno Kompuse kirjutust ühest laulupeo kava eessõnas. Ma võin eksida aastaarvuga, see võis olla 1935. aasta laulupeo Eeesselast. Tema ütleb niiviisi, et nagu egiptlastele on püramiidid ja sakslastel kootikatraalid siis eestlaste kultuurimonument, laulupidu. Tuudur Vettik, ma mäletan, testis juba enne sõda üles laulupeo kvaliteedi küsimusi. Ja sellest on nüüd juba tükk aega tagasi. Ja temal ei vaielnud tegelikult keegi vastu ka, et võib tõesti kvaliteedi küsimus diskuteerida. Ja samuti kõik olid nõus laulupeo kvaliteedi tõstmiseks kohe valmis midagi ette võtma. Aga samal ajal laulupidu on rahvaliit, kus esteetiliste vahenditega arendatakse palju suurema mõõduga asju. Kas laulupidu on üldse vaja küsitud ka. Aga mida paneksime asemele? Laulupidu on ikkagi rahva liikuma panemise pidu. Kas ütleme, et laulupidu on vist nagu muusikakultuuri ilupuu? Tema niuksed vilja ei ole, mida saaks muu kunstikriitiku lauale panna? Aga ometi ulatub laulupidu alati otse eesti rahva südamesse. Siiamaani. Sinna tunde ellu, kuhu teinekord kunstikriitik järele tuleb, alles tagantjärgi. Tal ei olegi võimalust enne midagi rääkida, üks sündmus peab jääma selja taha. Hanno Kompus ütleb ikkagi samas artiklis, millele ma vihjasin. Laulupidu on vist muusikaline rahvapidu kus esteetiliste vahenditega sisustatakse erakorraliselt suur kokkutulemine. Räägime nüüd edasi kvaliteedist ja kvantiteedist. Rahvas ise peab hüka kvaliteet olema. Ja võib-olla laulupidu annab seda hingelist kvaliteeti. Ja mitte seda kõige puhtamat akord. Või ikkagi seda käkige, seda kõige täpsemat sisseastumist, mida Estonia kontserdi või Niguliste kirikumüüride vahel on võimalik nõuda, aga ta annab midagi muud. Ma olen kuulatanud nüüd ka videolinte viimastest Eesti laulupidudest. Nathan haaravad oma otsekoheses südamlikkuses. Vot kuulajate arv, kas te olete nõus, et, et nii lauljate, kuulajate arv on nagu jalgadega hääletamine v rahva südametunnistuse demonstratsioon. Mida julgem samm, seda rohkem astujaid. Seda kindlama enesetundega minnakse vastu homsele päevale. No see olgu väga hoolikalt valitud. Aga vist on küll nõnda, et see alati kuidagiviisi peegeldab eesti rahva tunnete ja lootuste baromeeter. Palju kuulnud seda kava ise muidugi peegeldab samuti meie koorikultuuri. Taset kvaliteeti. Laulude tehniline nõudlikkus eeldab osavamaid, koorijuhte ja võimekamaid koore. Kõik see arendab kuulajaskonna muusikalist maitset. Nõndaviisi laulupidu kui selline ei ei alga esimese lauluga ega lõpe viimasega vaid see on ainult üks, üks suur uver tüür üheks järgmiseks perioodiks, kus kõik jooksval laulupeol saadud elamused, oskused ja tehnilised võimekused kasvavad ja arenevad ja saavad julgust järgmistel laulupidudel ja veel võib-olla suuremate muusikaliste ülesannete juurde minekuks kvaliteet muidugi need, nagu ma ütlesin, need tulemused ei ole kohe käega katsutavat. See on nii nagu igas tegevuses puhas ülejääknet profit, öeldakse inglise keeles. Homsetesse päevadesse, varandusena kaasavõetav. Ma tean arvata, et heliloojate ja koolijuhtide perspektiivis on laulupidu nagu lõppeksam abitoorium. Kui oled korra juhatajaks kutsutud. See on see kõige suurem aupisar koril kunagi üldse võib juhtuda. Või helilooja kui tema lauljaskonkavas. Kas on midagi surmad võimalik leida ühele inimesele, kes muusikaga tegeleb? Vistei? Vist oleks lubamatu hakata võrdlema välismaal korraldatud laulupidusid eesti omadega. Alused ja eeldused on selleks liiga erinevad. Välismaal peetavatel laulupidudel on alati olnud lahendada kaks kummalist probleemi. Kuivõrd ja kas üldse püüda kaasa tõmmata ümbritsevat ühiskonda? Meie laulupidude taoliste traditsioonide puudumisel siin maal on see asi väga keeruline. Ja teiseks kas paigutada? Laulupidude kavasse ka kohapealse ühiskonna muusik. Lahja koorimuusika traditsiooni tõttu on siin Ameerika kontinendil originaalne koorilooming kesine kahjuks väga palju seadeid ooperi aariatest, igasugustest teistest võimalikest muusikapaladest, Beethoveni kuuvalges on alati võite vabalt nelja laulda, kui soovite, aga originaalset koorimuusikaloomingu traditsiooni on silma ilmalikus sektoris vaimulik sektoris ja kuna selle kontinendi koorimuusikatraditsioonid kirikus. Ja see ei tohi kõlada mitte süüdistusena, vaid traditsioonile, nii on see siin maal kasvanud ja kujunenud niisuguste olude taustal. Me oleme loonud omale ka päikesedoktriini, et Eesti laulupeod olgu korraldatud eelkõige eesti keeles ja eesti rahvale. Sellega oleme vältinud Eesti laulupidude traditsiooni väänamist, mugandamist või isegi kohandamist kohalikule maitsele mis meie koorikultuurist niikuinii vähe teab, et eesti koorilaul peaks. Muusika on ikka ka olema oma oma kõrgusel ja mitte ainult toetama keele või luule karkudel. Ma ei karda ütelda et see muusika seisaka ei ole vaja meil kuskilt mujalt abi otsida. Eesti koorimuusikaloomingul on maailma koorimuusikale väga palju anda ja iga minutiga läheb see see varandus aina suuremaks. Ja tänu meie professionaalsetele kooridele, kes neid ikka rohkem ja vabamalt saavad mööda maailma ringi rännata ja meie koorimuusika kõrgtulemusi tutvustada. Ma loodan, et see kevadine õis hakkab puhkema suurimasse suuremas läheb. Ma olin selle fakti tunnistajaks, kuidas Estonia koor arutas oma viimasel proovil Tallinnasse üldlaulupeole sõitmist. Ega Estonia kooril. Võib-olla ma praegu teen väga suure vea, aga ma arvan, et Teil vist ei ole sellist sponsorit, kes teie sõidu kinni maksab. Te peate selle väga kalli ja suure raha ise kinni maksma. Aga ma sain aru, et lauljad on kõik tulemas. Peaaegu kõik on tulemas, need aga sa ei tule, on õnnetuseks oma töökohtade ja just värskelt alustatud tuli uute töökohtade tõttu nagu sundviskes ei julgegi küsida kahte-kolme nädalat ära. Ma ei häbene teile siinsamas kohe otse silma vaadates ütelda, mis meil see reis maksab. Igal inimesel ja selle paneme mees, naine oma taskust välja. See on nii nagu mulle just täna kodeeris üks inimene, kes neid asju meil korraldab 2600 dollarit linna pealt. Ja kui nüüd üks tore bassilaulja, kes on ühes suures vabrikus komp juhtheri või eesti keeles on see arvutiosakonna juhataja, tahab tulla nüüd lastega Eestimaale laulupeole käima siis korrutame siis see 2600 neljakordseks oma abikaasa, kahe peaaegu täiskasvanud teismelisel lapsega. Siis ma umbes kujutan ette, kui paljutama see talle kulude ja see on nüüd ainult liikumise ja Eestimaal elamise kulu. Seal loomulikus korras, tekib teisi meeldivaid väljaminekuid, ka Austraalia reis maksis meil kaks korda nii palju. Sellepärast, et, et kas ka Eestimaal elav eestlane, kui kuuleb, et nad uld läksid, ameeriklased austraallasi eesti päevadest tahma? Kasvõi see ainult sellepärast, et meil Eestimaal oleks hea meel et nad läksid nii kaugele maale, kuludest ja muust pingutusest pingutusest hoolimata pingutustele vaatamata head meelt teha, kodu-eestilis see paistab ka olevat. Üks Eesti laulukooride südamesoove. Kas teie isiklikult tundsite seal ka heameelt sellest, et ESTO päevadel esimest korda oli kodueesti rahvast kohal ja täitsa nii ametlikult mitte nii põrandaaluse külalisel? Tundsin küll. Lubage, ma räägin teile ühe loo, mis millele ma ise kaasa elasid. See oli ma arvan 1972 ja kui oli 73, siis ma ei saa ka veel seal pahandada. Selle pärast oli Saksamaal Euroopa eestlaste laulupidu ühes toredas Põhja-Saksamaa linnas nimega mündistas. Samal täpselt samal ajal oli seal 50 60 70 kilomeetri raadiusega liikumas grammi meeskoor. Selle laulupeo korraldajad olid pöördunud rammi poole ametlikult palvega, kas nad ei tuleks ja laulaks kah. Paar pauku seal see Euroopa eestlaste laulupeol ja ramm vastas, et nad tuleksid suure rõõmuga sinna laulma, kuid nende ajatabel kahjuks seda enam ei võimalda. Võib-olla aastal 1988 nende ajatabeli ehk oleks võimaldanud. Ma sain nendega muuseas, kokku käisin, otsisid nad ülesed väikses linnas, nad andsid haruldase kontserdi laulu, ta ise möllas seal veel täie jõuga ja Kuno areng oli seal ja Olev Oja, kõik nad olid seal. Ja me saime seal mitu-mitu tundi toredat laulu vendusliku juttu rääkida. Aga me jutt oli hoopis seal. Nüüd, kas oli rõõm, et ametlikult võis tulla? Eks Eesti koor, Eestimaalt nii kaugele maale muidugi oli rõõm. Aga rõõm olid tegelikult kahekordne. A see, et oli võimalik ametlikult tulla, aga b kuidas nad laulsid, tantsisid ju sellele Melboni laulupeole täiesti uue dimensiooni. Kas torantolane on huvitatud koorilaulust? Või on tema muusikaline huvi suunatud muusika mõne teise žanri peale? Mul on kaunis keeruline siin hektarit kohtunikuks selle küsimuse otsustamisel, ilma tunnistajate ülekuulamised. Samal ajal? Siin kontinendil, ma usun, see on jõudnud otsaga Euroopasse, elab tegelikult kaks ise maailmamisse. Nii nagu Koit ja Hämarik praktiliselt siiski kunagi kokku ei saa. Ja üks on, mida me kutsume Music muusika ja teine on, mida me kutsume siis tõsine muusik tõsine muusika, pea sugugi tõsine olema. Me teame seda väga hästi. Need kaks asja ei puutu üksteisega üldse kokku kahjuks. Ja võiks ka ütelda õnneks. Tõsise muusikapositsioon Ameerikas ja Kanadas ei ole mitte väga kadestamisväärne. Eurooplaste SisserändAmeerikasse ja, ja Kanadasse peale teist maailmasõda omas. Kui see Gabraalimisena kõlab, ei ole katki midagi, omas siiski mõlema maa seisukohalt omapärase tulemuse positiivse tulemuse minu hingeseisukoha. Ja see on euroopaliku mõtlemise viisi ja elustiili mõju. Ei, ma ei ütle, et ameeriklase ja kanadalase senine elustiil oli negatiivne. Ta tal oli oma kindel. Võiks ütelda briti minevikku ja traditsiooni ka välimus. Te teate, et Lääne-Saksamaal oli 16 miljoni hinge, kes otsisid omale peavarju sõja, suitsu haistudes. Need 16 miljonit, peaaegu kõik tulid siia kontinendile. Need 16 miljonit hinge tõid Euroopa kultuurivajaduse siia. Mitmesuguseid teooriaid võib ju esitada, mispärast ta ei olnud mitte nii ja mis perse joonud ja, ja miks ei ole seda ja miks ei ole teist? See oleks ülekohtune, võib olla ühe rahva ajaloo vastu, ilma seda ajalugu põhjalikult enne tundma õppimata. Aga näiteks, mida Eestimaal oma kutsuti, kultuurkapital. Selline Kultuurkapital asutati, loodi Kanadas 1956. Kanada oli sel ajal peaaegu 200 aastat vana juba kui riik. Aga riigi juhtkond ja rahvas ei mõtelnud, rahvas ei nõudnud, et oleks vaja kunsti kui sellist majanduslikult toetada. Alles see Euroopa influencer, et kunst ei ole mitte niisugune asi, mida rahaga kinni makstakse mis iseennast lausa 100 protsenti tasub. See oli uudis natukene siin maal. Selle tõttu puuduvad ju Kanadas ja Ameerikas repertuaariteatrid. Võiks ütelda igasuguse kultuuri, nii teatri, draama kui muusika kasvuhooned kus inimesed tõesti saavad pühenduda 100 protsenti oma missioonile mõnes muusika või draama või sõnalise kunsti suunas. Lausa repertuaariteatrid puuduvad, nagu me tunneme Estonia teatrit Vanemuine ja teisigi teatrites, rääkimata teistest naabermaadest. Siinsed teatrid on nii nagunii, kui esindusmeeskonnad müügis rahvusvahelise võistluse lähevad kuskile, siis võetakse maa igast meeskondadel oma arvates need kõige paremad kokk metropoli taani teater. Ainuke, mis seal on permanentne, on kaks. Orkester ja koor. Dirigent on ka permanentne aga väga palju toredaid külalisi, juhataja. Mis repertuaari, millist, millist kunstilise tulevikuplaanimajandust saab, sellises atmosfääris kujuneda ei saa. Sest kõik see tegevus, mida praegu muusikakunsti alal siin maailmas sünnib, see peab ennast ise ära tasuma. Ja nüüd ma rutasin natukene või tormasin natukene ette, on tõsi, et ühiskonnad on sellest asjast hakanud aru saama ja näiteks Toronto sümponi, mis töötab väga ilusasti, ta töötas ainult viis kuud aastas, siis ta töötas kuus kuud aastas, seal töötas seitse kuud aastas kaheksaga. Aga mida siis vaene mu moosekant hea viiulimängija, ennekuulmata kena kvaliteediga poeb? Puhuja või mõni teine instrumentalist, mis ta selle, mis, mis ta selle kaheksa kuuga teeb, kus tal tööd ei ole. Lähed poodi müüjaks. Sellises atmosfääris võttis see maa meid vastu. Mida ma ei heida sellele maale mitte ette, sest sellel maal siin oli teisi palju kiiremaid ülesandeid, et kujuneda üheks majanduslikult tegu võimsaks ühiskonnaks. Seal nad saavutasid ka. Ja siis ärkasid üles ja ma ei häbene seda ütelda Euroopast siia tulnud inimeste survel või soovitusel, pigem sõbralikul vihjel ja nii edasi ja nii edasi, et kunstile kui sellisele kõikides vormides tuleb ühiskonna poolt natukene toetust anda. Ja see, need, need liigutused, need sammud, need on kõik olemas. Ja nüüd ma loodan, et järgmised 100 aastat vahest toovad Euroopa kultuuri siiamaale palju tugevamini, kui see elu siiamaani andada pulbitseb. Kui me kõnelesime sellest kahest dualistlikust muusika tegemisest siis vaese lapse osas on olnud kogu aeg tõsine muusika, kuna see teine on iseennast väga hästi ära tasunud. Ma tunnen tõsiselt kaasa nendele toredatele inimestele, kes nõnda popmuusikasse elavad ja tegutsevad. Ma olin ise esimesed kaks aastat samas paadis, kui ma võiks niiviisi ütelda. See on nagu spordiski on 10 aastat ja siis oled sa läbi põlenud ja siis sul ei ole enam millegagi oma homse päeva leiva eest hoolt kanda. Kõik need rikkad poplauljad ja mängijad nad on rikkad praegu, aga kui lõpuks generatsioon nad välja suub, mis, mis rullib umbes 10 aasta jooksul siis peale seda on meil tegemist arvuta õnnetute inimestega, kellel ei ole enam ühtegi oskust. Aga ma tahaksin kiiresti rutata veel midagi ütlema, et mitte jääda imelikku varjundit heitma vana popmuusika suunas, mida ma üldse ei kavatse teha. Imetlema nende muusikute muusika tehnilisi võimeid. Nad on esimese klassi muusikud oma tehniliste võimete ja musikaalsuse poolest. Ala, kus nad oma võimeid praegu rakendavad ei kesta kaua. Kahjuks on niisugune tore liblika lend. Ja see on lühikene aga muusikaliste võimete poolest sümfoonia Sonia orkestrisse võib-olla pääseb väiksema võime võimetega inimene mängima, kui mõnda elukutsesse ja nime suure nimega popgruppi. Kas ma võin koorimuusika kohta paar sõna ütelda? Ma mäletan, mul oli Saksamaal tore meeskoor, meid ei olnud palju 120 meest. Ja nii enam-vähem 25 30 vahel. Ja tuli niisugune kutse Ameerika sõjajõududel, et nemad tahtsid näha, mismoodi see disPlest börs välja näeb. Et kas tal on kaks silma, Jegi nina keset nägu ja nii edasi. Sest hakas disPlayst personite Ameerikasse, Kanadasse uste avamise poliitikaks. Karsklane liikumine taheti siis demonstreerida, näevad peaaegu inimese moodi välja. Võib-olla ma olen pisut irooniliselt, kui ma tohiksin olla. Ja nii oli, et kutsuti meid seda meeskoori sealt. Käis lingile linnast, kus me elasime, töötasime, kutsuti ühele Ameerika pataljonile sõjaväepataljonile kontserti andma. Selleks ajaks, kui kontsert pidi algama, oli umbes neli või viis inimest. Sõduritunud sinna kontserdisaali, kuhu mahtus enam vähemalt 1000 inimest ja teised kõne alla tule, oleme sinna oma aega raiskama. Mispärast nad nii ütlesid? Nad ütlesid sellepärast, et koorimuusika kahjuks on jäänud kirikusse. Ja väga hea kirikumuusikat tehakse Ameerika ja Kanada kirikutes. Ja iga pühapäev lauldakse mitte kord aastas või kaks korda aastas. Olin ise Kanada koguduse organist, pea peaaegu 18 aastat koorga ilusat neljakümneliikmeline koorma. Ma töötasingi ühel momendil oma elus kolme koorika korraga üks Eesti meeskoor, Eesti segakoor ja veel üks kanada kirikukoor ka või? Mis oli kena aeg, nooremate inimeste jõuad lõhkuda. Me laulsime kaks korda iga pühapäev igal jumalateenistusel kaks umbes nelja-viieminutist laul. Ühe nädalaga peab üks koor ära õppima neli tuliuut laulu. Kahe tunniga. Ja siis me võime umbes ette kujutada ka, muidugi seal võib laule korrata, teinekord niiviisi natuke rullide kava ja aga võib ka umbes ette aimata, kuivõrd valmis võib üks kool ka kõige professionaalsem koor olla, kui repertuaari nõudmine nii suur. Ja see Ameerikas natuk teadis seda. Ja tema tahtis pool valmis poolvalmis õunavissi tulla kuulama. Aga ei, pataljoni ülem ütles, et ei, meie oleme need poisid omal siia laulma kutsunud. Ta käratas terve pataljoni kasarmute välja paigale andis parem pool ja taktsammu kontserdile marss ja tõi terve pataljon mehke sõdurite marsi korras kuulama. No kui me siis olime kõik oma rumalad ja muud taolised laulud nendele ära laulnud ja mõned Ameerika laulud ka õu mõnda reisi ja nii edasi otsa pannud veel. Ja siis need inimesed ei uskunud oma silmi ega kõrvu, et, et koolikoor võib niukseid laule, lauda taolisi laule laulda, laulavad ülikoolide koorid ka oma kontserditel ja aga see ei ulata mitte ülikoolide ülikoolidele alalt kaugemale välja, see jääb nagu sisemiseks asjaks. Ja selle tõttu on koorib kultuur siin maal veel arenemas. Ei ole paremat rahvaülikooli liku kasvatanud tuse vahendit, kui on koorilaul varem või hiljem. Kanada ja Ameerika hariduse võimud hakkavad seda paremini ja veel rohkem taipama. Hoolitsevad siis selle eest, et see meedium rahulikud, oma töö teeks. Sest ega meil ei ole vaja ainult professionaalsed lauljad, professionaalseid heliloojaid, vaid meil on mõlematele vajaga, publikut ja publikut, kes teab, mida ta ootab publikut, kes teab, mida ta nõuab. Ja mida rohkem publik nõuab seda rohkem peab koor andma. Kui teieni jõudis teade, et eeloleval aastal üldlaulupeol on kavas Roman Toi laul ja nüüd teade, et esimesest juulist käesolevast aastast on teid kinnitatud eeloleva laulupeo aujuhiks. Mis tunne teid valdas? Ja see on provotseeriv küsimus ja sellepärast ma ei ole sellest rõõmu üllatusest veel mitt toibunud. Kui ma tulen Tallinnasse septembris, ma püüan teile vastuse anda. Ma tänan teid, ma olen päris kindel, et me Tallinnas kohtume, aga öelge, kas te olete oma hinges mõelnud ka, mida te näiteks tahaksite soovida Eesti koorikultuurile? Nii tema tänases kui homses päevas? Mida soovida eesti koorikultuurile? Ma sooviksin eesti koorigu tuurile et ta saaks areneda doktrinaarsete reegliteta. Et helilooja ise seab oma sihi ja tee see on võimalik. Soovin, et Eesti koorikultuur ei unustaks oma ühiskondlikku missiooni mitte kunagi. Oleks võimeline teenima samaaegselt nii eesti helikunsti kui vokaalmuusika arengut. Üldises maailmapildis. Et ta oma instrumenti nagu iga muusik, kohtleksia, hoiaks oskuslikult armastusega. Minu südamesoov on, et nii loov, kui interpreteerib Eesti koorimuusika ikka püsiks nagu priimus interPaares. Esimesena võrdsete hulgas. Teiste Eesti kultuuri ja kunstiharrastuste hulgas ja seas. Ma tänan teid ja kohtumiseni septembris Tallinnas. Jutuajamine härra Roman toiga on lindistatud juunikuus Torontos. Estonia koori esitatud laulud on salvestatud 1986. aasta juunis avalikult kontserdilt. Praeguseks on koorile sootuks teine kõla, mida nagu doktor Toi jutus kuulsite, on meil ehk võimalik kuulata 1990. aasta üldlaulupeo ajal Tallinnas. Roman toiga seisab meile ka ees, õige pea, meeldib kohtumine. 24. septembril peaks 1990. aasta üldlaulupeo üks aujuhtidest doktor Roman Toi jõudma reisilaeval Georg Ots Tallinna sadamasse. Tema eelolevatest autorikontsertidest aga juba edaspidi.