Tänane keskendugem sidruneid õitsevad kolmandat korda viib meid Gruusias elavate eestlaste juurde. Saate autor on Hubert Veldermann. Nüüd, talve hakul on meeldiv end mõelda tuhandete kilomeetrite taha lõunasse sinna, kus sidrunid õitsevad sel aastal kolmandat korda. Seal Abhaasias päris subtroopika ääremail on praegu vihmane. Hoolsemadon õitsevad sidrunipuud igaks juhuks oodatavate öökülmade tulekuks kinni katnud kile ja riidega. Tookord aga mõni kuu tagasi paistis mõnus pilvealune päike. Tuul oli veel pehme, kuigi vanemates kaevudes enam vett ei olnud. Kaukaasia mägedes oli külmaks läinud, lumi enam ei sulanud ja jättis kaevud all, Kodori jõe äärest on ka külas, aga ka mujal veeta. Niimoodi tuletab talv ennast Abhaasias meelde. 100 aastat tagasi tulid Eestist väljarändajad sellele soojale maale. Raiusid metsa selles asustamata paigas, ehitasid uue kodu ja jäid siia elama. Nüüd on väljarändajate teine kolmas põlv tubakat, teed, mandariine ja sidruneid kasvatamas. Marta Tomberg ja me oleme praegu siin teie kodus ja maja ees ja just ütlesite, et künkal. Aga et see küngas on kõvasti suurem kui meie igasugune mägi. Tee muna, Mehhi Suur Munamägi Fel nimetate meelane Kaukaasias, kus on muidugi mäed teinud ka niisugune pind on enne kui te kooli õpetajaks hakkasite. Midagi tegite, õppisin, õppisin. Mina lõpetasin Suhumi pedagoogilisi instituuti ära ja jälle selle juba hakkasin lõpetama ja juba 40 aastat tähendab seda, justkui vanemad oli siin sündinud juba ja ema oli siinidendindari isa tuli vanaisaga kaheksa aastase poisikesena siia Kaukaasiasse. Kui juba eestlased juba ennem olid juba siin mõned Tointerid, minu omad tulid siis natuke iilime, palju lapsi peres oli? Meid oli viis last, siiamaale on kõik elus vanad juba täitsa näärid juba. Enne olid teie kodu ümbert suured paksud metsad, mis metsad Aa, no ikka nagu on meil metsad, lepad ja tammelõpp on teil ka teistsugune, täis hobune Tammediases? Krabid. No ja nad kõik olid kangesti läbiaara, kasvan keksu, mütsi Meetsiga ja inimene läbi sai, ei saanud, ei saa, see, selle jaoks on tarvis kirves, aga teate, meil siin on selle jaoks kui niukene kohane instrument selle nimi on saada. Ta on siin nagu kirves ja otsi endale see niisugune kõver tehtud alla kõveraks. Et sellega võib siis, kui nende puude küljest ära räiude oksi ja okas vääneid, et läbi saab nende metsadest. Nonii, metsas enam neid meil ei ole. Sellepärast inimesi on palju. Maju on ka tihedasti täis, kõik ja põllud on igast pool ja kõik need metsad ära raiutud. Ja sellepärast meil kliima on muidugi muutunud juba teistmoodi, tihtipeale suvel kuumad. Talvel on ikka vihmad ja aga lund ei ole. Aasta seda muidugi. Öelge, kui palju lapsi olete te siis õpetajana nüüd siin Estonia. Ka kolhoosnikul on 40 aastaga iga aasta klass, lavaklassid on 18 25 30 kuidas klass juhtub? Iga aasta ei ole ühtemoodi. Meil on kaheksaklassiline kool, nii et siit nad lähevad edasi õppima või keskkooli, kus ütleb, et kõik õpilased on Eestis paelud pajud. Harkovis kees Moskvas inseneridest mitmest, ütlevad fliisis. Serlovskis on paljud Leningradis. Murmanskis on nii, et tuleb välja igal pool laiali. Te olete Eestis ju küll ja küll käinud. Ikka tulete siia tagasi? Anna siin on kodu, siin on sündima, siin on harjunud ikka soe. Nii, kus inimene harjub, seal ikka meeldib rohkem tal elada. No teie tunnete ka kõiki neid töid, mis siinmail tehtud on. Ma tean, et kooliõpetaja, ta õieti kõike oskama tubakat kasvatada ja teed korjata ja. Kõik on läbi tehtud, kõik on läbi tehtud. Lapsest peast sai tubakat kasvatada, tuba küll murda ja vanematega ühes pärast juba, kui isi tööle hakkasime, siis koolilapsed tihtipeale aitasid kolhoosile esimesele teed korjamas. Nii toega, nüüd kolhoosil on selle jaoks masinad nimetatakse Sakartelo. Tähendab gruusia kätega korjamist enam, meil ei ole seal nii palju juba targem tee. Tubakas on ikkagi raske, sellepärast et seal mehhaniseeritud on raske. Viimasel ajal küll on nööritamise masinad välja mõeldud sedamoodi nagu õmbluse masin tikib läbi need lehed, varred aga ikka käsitsi ikka tehtaks surm, töö murda ja tohkatada ja kõik see on niisugune käsitsi teha. 40 aastat tagasi lõpetasite instituudi, siis oli 1942 ja suur isamaasõda ja nii nagu ma tean, läksid käest külast mehed sõtta. Väga paljud. Kirjutatud on need 40 olevat läinud. Ja ja paljud said hukka, te olite muidugi seal. Meie kultuur Mae juures, nägite, kus on pandud nelja ausammas need on kõik need, kes tagasi tulnd. Noored mehed said otsa iiliti siin lähedal. Paljud said Veliki Luki all Harkovi all ja igas pool balti mere lähedal said hukka. Me teame, et siia okupandi jalge ei astunud ja samas ligidal vägal nende mägede Ja mägede taga koodse mõõttasitele, mägede 70 kilomeetrit, nii et meil oli kuulda kõik need kahurimürinat, kus siin lahingud käisid. Lennukid lendasid just üle, meie külaviisid neli liigses kraami ja. Ja see oli kõige kaugem punkt ka kuu siis sakslaste mägikütid, jaja edel vee jõudis. Ja nimed meedel veis nimetasin ja siis siin neid just piategi kinni ja edasi nad siit enam ei saanud, palju mehi, sasinukka ja tänavast on just 40 aastat sellest möödas, siin suured lahingud olid ja on sinna pandud ka ausambad selle koha peal, kus olid suured lahingud. Rajoonivalitsus kutsus kokku vanad veteranid finiit, sinna neid sinna ja tee tehtud juba. Võib juba siis Ahtuge sinna sõita, ennem olen seal Sa tee son mägede külaps, hu. Vaat seal olid just sakslased sees ja seal siis olid ikka suured lahingud pärast neid lisati kaugemale ja siis juba möönan seda mürinat kuuld. Ja kuigi ma näen ka teistpidi ehitatud maju, siis enamus maju on ehitatud neljakandilised ja katused on kõik kuidagi 44-l kanti all. Ja nelja kanti alla otse keskelt säravad just kuni no see on muidugi kliimast ära, nüüd ehitavad rohkem juba kiimaeda kadus ikka jäeti nagu ennem ehitati. Alguses olid siin peaaegu kõik olid ikka puumajad, sellepärast metsa oli palju. Puumaja on soe ka. Mäed panid postide peale, postid no üks meeter-poolteist, et taldsest tuul vabalt läbi käib, sellepärast et talvel on siin kangesti suured vihmad ja maa on märg, niiskee Saviinegi. Ja et maja oleks kuivem, on parem, kui tamme astun natuke kõrgemal. Keldrid, keldrid ei olnud, siis ei võinud keldrit, ta oli lahti, nimed, tuul käib läbi. Ja katus oli ka sellepärast niisugune nelja kantoni tehtud, sellepärast et tuulepöördega suure vihmadega ta võis sisse tuisata, otsast vihmapaelu küünsin anda, eks ole. Mul ei ole just sedamoodi tehtud, küünal nagu eesti heitaks, saba otsast sisse ja sul alati Eina rikub ära, kui on niimoodi vihm sisse sajab. Nii et, et see on tehtud, sellepärast seal oma mõte ja noh, eks neil on juba, sest niukene suur praktika elu näitab, kuidas parema, eks niimoodi. Paistab nüüd eestlane ei õpi 100 aastaga kiibistada seda kohalikku kommet. Kuigi eluõpet. Geen on küll, aga vaadake, mõnedel elumaja siin, eestlastel ka on neil lagantis katust. Ikkagi keldri, tal keldri taal, noh see on juba kasutadandaris pinda, kuidagi katuse alustasin keldrite. Aga majad ikka rohkem panevad kõrgemast Tõstamaast näitas seal Ida-Gruusias ma olen ka käinud seal, majad on koguni vastu maad peaaegu. Ja niuksed põllukividest kujulisse laotad ainult rukestade ümber, kindel need raamid seal, sest tehtud telliskividest, et oleks õiged ja teised seinad on laotud maakividest nii ilusti ja on valitud kivid rohkem niuksed. Latergusid ioni kohe niisugused poolviltu laotud sedapidi seda tuld päris kalasaba, seal on kliima kuivem ja vihma tuleb väga vähe ja niisugune maja on soojem, et Alt läbiduli puuks, seal on ka suured tuuled nagu Ivana siin see niiskus, sellepärast Peteiemeni rahvas juba nägi seda niimoodi paremini. Kas poolane nõndamoodi? Niinegi külakooli õpetaja Marta Tomberg oma kodu, oma sünnipaika kus sidrunid õitsevad tänavu kolmandat korda. Lahkudes ulatas ta mulle sellesama õitseva sidrunipuu otsast suure valminud kollase sidruni Eestimaale viimiseks kus on kõle ja külm ega kasva isegi seedrit ning palmid. Abhaasia teises otsas selle läänepiiril on aga mitu aastat nooremad eesti külad. Salme ja Sulev. Väljarändajate elu ja inimsaatuste teed võivad olla keerulised, enne, kui oma tõotatud maale jõuti. Salmes on õhk kuivem, kliima külmem kui üldse, võib Abhaasia Musta mere ranniku Kaukaasia mägede jalami elu niiviisi iseloomustada. Ent ka siin kasvavad palmid, viinamarjad ja õige aednik aretab mandariine. Salme külamajad ronivad üksteise võidu mägedesse. Vanaema, ma ei teagi täpselt teie nime, kuidas eesnimi on, Niina, mina jurin. Talvel jah, ei Vahter, Ahteolte Vahter, minu mees, minu lapsed, ainult vahtrad. Kui vana te olete? 96? Vanust ikka küll. Olen autost on küllalt ja aga muidu pole tervisel midagi. Aga vaat silmalt kustuvad juba siin ei ole, ei ole Eestis, Eestis tulime kahes samal aastal ära, ma olin Lihula ligidalt ei olnud ega sealt Eestis sealt inimest, tead, Virtsudia olin sulle mõisas seal ja siis mees oli paat seal mõisas seppasid. Ja siis minul oli isal ja emal oli Eestis seal Vatlas. Kõrts oli Risti kõrts ja isal oli väga vilets koht, oli niisugune paemurd ja isa ei tahtnud, siis oli Reldi koht. No ja siis tulime Venemaale Vologda metsa, vaat seal on siis männimets ja, ja seal võib siis raha teenid ja siis lähme tagasi, ostame kohad. Olime seal ühes aastad 17 800000 oli siis seda Nikolai raha olles naastu ennem tulnud, siis ollakse Nikolai, raha ollakse Eestisse maksnud, aga noh, seitsmeteistkümnendal aastal löödi raha maha. Medagi. No ja siis hakkasime, siis oli see Kaukaasia raamat oli siin, et siin on niisugune soe maa ja kõike ja ei lastud siberis on viljakorjamine ja saadeti Siberisse Al Taiski, vaat seal on inimesi vaja, vot seal olime siis seitse aastat, kolm aastat olime siis küla külas ja kolm asted Animal Taskmisel mägedes, Hiina piiri ääres, hiinlased käisid ka veel. Külas nii et te olete rännanud küll ja küll siis ja, aga millal te siia tulite, siis kuidas viiendamala, kuidas te tulite hobustega? Rongiga rongiga tulime sinna sammusel naabrassenski ja sealt siis tulid mere peale ja ja mere pealt siia. Siin oli meil siis esimene suunis peal, selles lihtsas seal oli, kus enne matic oli üks väike toakene, saime sinna, kortleja oli veel sõja ja ja siis vanamees tegi omale ka, kaks, uudsaskad olid viied, säskümmend Salandniku oli Ahmaad, saia tegime maha, tegime Cucurusida. Tegime arbuusid ja tennisija neid Puma, tõrja, kurgid ja puhkajad ja oli siis ka ikka tuli see nagunii vähe ikka, aga siiski olid jah, ja lehm oli ka. Ja siis tuli siia Mallerige külmtõbi minule, nii et võttis mu nii pikali, maailma mõistusetena. Kriis oli see märk meid. No aga see on ju ka mäe külje peal see koht praegu, jah, sul on ka mehekümne plaga taltsid kell üks, kolm, kaks kilomeetrit üles veel minna, vaata külmide villak 100-ga, vaat närvid jäid nii pingul, et kui medagid olin. Ei anna, ei kannatanud. Aga lapsed olid meile soliidses olime, seal olid koolis käia väga heasti, nad õppisid, vanamees oli tark, meestel oli matemaatika, oli selge, 10 käskude vil veel vanad uni veel luges. Aga minul ikka viletsam pea, ma olin väga lapsest peast, mis, kui nõrk ja haige mina, mis ma kiidan, ma ei kiida ennast. Olin viletsam. Aga siiski ma lugesin ja kirjutasin ja kõik ikka oma kolm salvet, olin ju koolis ikka ära. Kolm tütart ja siis kaks poega. No aga kuidas siin elada meeldib? Elas kõlgiale, olin mina küll midagi, aga lapsed on Meil kolitud see, mis praegu seitse instituuti lõpetanud, kitsas. Tütrepoeg on seemne seedi, siin oli jah, son Peetri poeg ja tal on kaks poega, üks tütar seal Murmanskis, tütar ja teine Tallinnas seal mere peal. Jah, joon küll rännatud, reisitud ja, aga näida meie ei ole veel näinud. Vaat seda ma olen veel, lapsed kasvasid lapsed koolist ja ma läksin, tulin lille, see litses maisi õmblesin, õmblusmasin või? Mul olid lapsed nii ilusast streigist kõik ütles, et oi, need nagu tööna, vanamees, see oli niisugune nupukas ja tark mees ja lapsed on ka lastel, hakkame no nendel kõigile. Sel ajal, kui see üldse on matemaatika instituut ja teine tütar, oli Alma sisuline kevade ära, see oli siis tehnikumas. Räägitakse, et siin elavad inimesed väga kaua. No kas, mis mul on siis ma olen niuksed rännanud, reisinud, aga kas sa tead, ma pole oma elus rohkem haige Valmete kui lapsest peast, vaat siis pudentsime leetreid ja lakid ja mis Eestisse kolinud, kui me lapsed olime, aga siin mõtlusi samal ajal Riias ja rohkem haigus pole minu laual. Ja vaat neid. Ja nüüd olete rännanud väga paljudes paikades, olnud Eestisse, kisub tagasi. Ei või siin 21. aastal jälle eesti läksid, Siberist läksid Eesti ja vanamees. Tütar tulete pere, meie siin vanaemaga, ajame juttu pisut. Vanaema räägib oma ehkima elust vehklesid mõlemad köik mõle mõlemad. Kuidas teil oli, vot see Eestisse sõit oli, et kui. Ja 21. aastal Siberis, sealt Siberist läksid. Mitu perekonda läksid Eesti Ma ütlesin, aga mis me lähme sinna kõva all, kõrge vere ved, meil lapsed peavad siis lõkkest sulasesse teiste orjas minema. Ei, mina ei tule. Ei lähe. Kas te seda ei arvanud, et siin olite ju ka ilma rahata, kui te siia tulite. Salme külla, siia, Abhaasiasse, Kaukaasia mägedesse. Paistab, et ega kahetsenud ei ole, väga hea, väga vea jama, tulin siia, ütles vot niitma, siit enam ei lähe. Tšillima sure nüüd on 24 aastat juba surnud. Te ise olete ka siis viinamarju kasvatanud? Kõiksugust puud no suvel on teil ju väga kõrvetav päike, praegu on küll niisugune päris paras, justkui Eestimaailm. On ju neid on juba jää harjunud, palavam aga peks päeva aegas olin puude all rohkem melus. Kas siis siin seda tööd siis niipalju kui siis oli suur perekond ja tegid ja kõik olid, kõik olid tegijad ja inimest. Teie olete Elfriede talvel Miina Vahteri tütar ja mina olen Siberis sündinud, nelja aastane olin, kui siia tulin. Nyyd kõik seal sellest ajast elame siin. Te olete juba siis kliimaga harjunud, oleme juba kohalikud, kuidas teist kooli õpetaja sai? Seejärel peale selle õppisin Instituudis Pedagoogilise Instituudi lõpetasin ära ja matemaatika Focultjaid. Siis töötasin siin õpetajaks matemaatikaõpetajaks. Ega siis kooliõpetaja ainult lapsi ei õpeta, nähtavasti sügisel on ju vaja abistada lastega koos. Viinamarju ja niine marja käisin korjamas lastega ja siis ta kõiki neid töid tunnete ju ka kodu ja teed põllumaa, et kõik seda tunneme omal kodus, teemiagal hoidja on teinud ja kuidas viinamarju kasvatada. Ma tean, et teil on väga head viina, variatsi. Viinamarjahakkab varakult kandma juba kolmandal aastal, neljandal aastal juba annab, saaki, vähe annab, aga teda peab oskama õieti lõikama, siis võsutada ja viinamarjakasvatus on kolhoosis suur ülevalpool külas. Ja ja siis, kui juba õitsemise peale õitsemist tuled jälle võsud, võetakse need võsud ära küll, palju ta on ikka niisugune kultuur, mis nõuab palju tööd. Järimist. Aga missugust viinamarjad siis nüüd paremad on, kas siis sel ajal, kui teie alles siia tulite? Meil on seal ikka uuri, tema ei lähe nii kollaseks, kodu. Põõsas ja teie pere on nüüd ikka jäänud siia külla pidama ja siia mägedesse, aga kuidas üldse noored noored? Jälle masinaga tulevad peale, meil oli omal ka masinaga läksid kõikide ära, suri ära ja poisid kodust läksid. Kõik see noorem poeg, mis siin on, see läks siis, see on nii kõva, käime on laeva pead eesti laevandusest, et nojah, nüüd kõige noorem, kes praegu siin on, tema, see jääb peremees. Sest tal on ju nüüd valitud ka. Ai kolhoosi. Ei tea midagi. Nelja aasta ikka Tour d ja suur, vaata. Inimene õpib jah, mis seal ikka peab, mudenikud, soov on jääda, jäta ta jääb leidmiseks siis muidugi saab, on hästi hoolas ja virk poiss, nii jah, ei olnud aega siin ka paar sõna juttu rääkidagi, andis meid vanaema käte üle. Ma ütlesin, et võta viinamarju, ise ei ole, aega läks. No öelge, miks te seda kant, neidsamu mägesid ja nii palju kive ju, ja seda palavat päikest ja armas loodusena, Ricachin, armastame, jää juba kodu siin. Ja siin kodus on siis kõik käepärast. Viinamarjad ja oma koduvein ja, aga nüüd alles näe, panime valmis omal kõik vaadid jääpütid ja hakkame tegema kaevate veinivaadid kõva sisse. Ei, neil on kelder, keldrisse paneme maa sisse, võid küll kaevata, siis ta seisab kaua aastaid ja võib mitu aastat olla. Aga siis me paneme keldrisse ja siis keldrist on kellegi kätte saada. Läheb ruttu läbi. Mis sort, viinamarjad need siis nüüd on seal Isabella. Pukki jätab haadi, tehtakse selle süütega passid endiselt, võtke mustemad, mis rohelised laseb järgi vanaema muidugi läinud ja. On õrnad, aga sellest marjast tehakse veini või liini. Seal kinnisort. Jämeda suured niuksed varjad, mis sort need valged on, nüüd seal ikka uuri. Paistab, et mulle maitsevad kõik. Viinamarjad. Maitsevad. Maitsega puhtalt ja kõik tehtud pütid pestakse puhtas kividega, siis saada, aga siis kõik peavad nii puhtad olend, muidu võtab jupiti maitse ja paha maitse, juust ja tööd on palju. Niisugune ongi see maa kolme naise suu kaudu. Eestist väljarändajate kodu Abhaasia kus ühise kodutunne liidab erinevad rahvused, kus elurõõm ja töökus on ühendanud käed, kus keldrites laagerdamas karge koduvein kus sidrunid õitsevad tänavu kolmandat korda.