Praegu oleme nõmmel väikese Illimari tänaval Friedebert Tuglase lumises aias. Hetke pärast avatakse Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva eel siin tema kodumaja ukse. Skulptuur, mille on loonud. Aseesimees Jaan Eilart on üsna sümboolne, et Tuglas, looduskirjandusskulptuurid kõik mahuguste suurde kultuurivaramusse ja mulle tundub, et, Klase Essteetikas kuulus kirjanduse ja kunsti kõrval tingimata loodus, seda on ta ise ka väljendanud korduvalt. Viimati sai see meile avalikuks, eriti tema Ühe kirja publitseerimise kaudu Türi kooli õpetajale, kus ta ütleb, et ei maksa arvestada ainult kirjandust, vaid kirjanduse kõrval on esteetika allikaks kõigepealt loodus ja siis ka veel teised kultuurialad. Ja see aed siin oma mändide alusega. Tuglaste ajal roosidega harude vaheteenurgast toodud kuusega Tartu tee äärest toodud kuller kuppudega ja kingitud hõlmikpuuga oli haruldane oma looduskollektsiooni poolest. Täiesti loomulikuna tundub praegu see, et maja on täis kirjandushuvilisi kirjandusteadlasi, kirjanikke, kultuuri, üldsust ja mitte ainult meil. Täna on ta sünniaastapäeva ajal me veel kord tunnetame, kuidas elav Tuglas oma juba manalapäevadel tegelikult meie jaoks kasvab. Ta ei olnud mitte ainult suur kirjanik, kellele me tundsime teda eluajal. Nüüd tagantjärele me tunneme, kui palju ta suutis teha üldse meie kultuuri jaoks organisaatorina, paljude ürituste juhina, Kirjanike Liidus, Kirjanduse seltsist, Loomingu toimetajana ja nii edasi ja on täiesti sümboolne. Tema missiooni kuulus ka see, et oli näiteks meie Eesti looduskaitse seltsi asutajaliige ja oli esimene auliige oma maa jaoks. Missioon kasvas väga varakult üle tegelikult missiooniks teiste rahvaste jaoks seda kinnitavatel, et seda kinnitab see suur lugupidamine, mis tema vastu on, kasvõi meie nõukogude maa informaal Soomes, kelle esindajad ka praegu siin mälestuskivi avamisel kohal on ja oma sõna sekka ütlevad. Peaaegu 40 aastat tagasi toimus meie vabariigi teadlasi ja kultuurielus tähtis sündmus. Nimelt viiendal aprillil asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Kuidas ta akadeemia üheks asutajaliikmeks oli Friedebert Tuglas. Tema suur eruditsioon kirjanduses ja kirjandusteaduses tema sügavelud ja tõetunnetus. Tema mõttetihe filosoofiline looming tegid temast väga tunnustatud ja lugupeetud meie teaduste akadeemia liik. Avame selle mälestuskivimaja juures, kus 1944. aasta sügisest elasid Tuglas. Oma eluajal otsustasid nad parandada selle rikkalikku kultuurivaramu, mis on talletatud selles majas Eesti NSV Teaduste akadeemiale sooviga, et kõik see vaimse rikkuse tarand materiaalses vormis oleks tehtud kättesaadavaks meie rahva laiadele hulkadele. Pidades sellest Friedebert ja Elo Tuglase soovist kinni. Teaduste akadeemia, avas selles majas 1976. aasta teisel märtsil Tuglase majamuuseum. Me oleme püüdnud seda rikkust kättesaadavaks teha paljudele uurijatele ja me loodame, et ka edaspidi. Siit saavad täiendada oma teadmisi, uurida seda suurt kirjanduslikku filosoofiliste mõttepärandit, mille on meile järgnesid Friedebert Tuglas. Friedebert Tuglas soovis, et selle maja aias oleksid kividesse, laiutavad meie tähtsamad kirjandustegelased tähtsamat kiiremini. Tema elu. Haapsalus avati siin mälestuskivi Juhan Liivi. Ja me arvame, et meie vabariigi valitsuse ja partei keskkomitee otsus