Kaunist keskhommikut on 11 ja viis minutit kell tiksunud ja on nagu ikka laupäeviti rahvateenrite aeg siin pääl. Välja on seekord Eesti rahvusringhäälingumeeskond Urmet Kook ja Aarne Rannamäe ja 186 kilomeetri kaugusel teispool libedust on Võrumaa teataja värske peatoimetaja Sulev Valner. Tere, Sulev. Sina, Sulev ei väsi ka üllatamast meid. Kõigepealt kolisid sa keskelt looduse keskele ja nüüd tulid elu keskele tagasi. Nojah, see ettepanek, eks ta mõnel määral üllatas mindki, et tuli, aga ja toimus üsna äkki, aga ka teisest küljest, et miks ka mitte ja, ja kui kui öeldi, et, et võiks tulla appi tegema, siis ehkki mu plaanid iseenesest olid lähiajaks teised, aga, aga noh, imelik oleks sel juhul öelda, et võib-olla ma poole aasta pärast võiksin tulla, et et selle vastusega pole siin suurt peale hakata lugupeetud kaassaatejuhitavale kordagi maininud, millest käib jutt. Jutt käib sellest, et Sulev Valner on Võrumaa teataja värske peatoimetaja mida ta veel eelmisel laupäeval ei olnud ja see oli, see oli niivõrd kiire otsus. Muide, kui me saime seda uudist teada, siis meil tekkis väikene debatte Aktuaalse kaamera toimetuses, et meil kõigele tuli meelde see endised piirkondlikud või siis rajoonilehed. Mis nime, mis kandis, no me teadsime, et Tartus on edasi ja, ja Kuressaares kommunismiehitaja võrulehe nimi meil kuidagi meelde ei tulnud ja ma pidin lausa järele vaatama, saite teada, kas sa tead seda rahva eluloo õige. Kusjuures täitsa normaalne nimi võrreldes kommunismiehitajaga. Urmet näitab enda peale näpuga, tema tema teadis, sellepärast mul mul tegelikult ma teadsin väga lihtsal põhjusel. Mina olen Läänemaalt pärit ja toona oli Haapsalu rajoonis ajaleht töörahva lipp. Nii et suhteliselt sarnane nimi oli Võrumaal. Sellepärast ma teadsin No kuna ma ikkagi lapsepõlves olin ka Võrumaal päris palju, siis töörahva elu oli ju ikka maakodus laua peal aeg-ajalt, nii et selles mõttes ta päris võõras mulle ei ole. Oled sa juba sisse elanud, kas sa tead, mis on Võrumaa kõige tähtsam probleem täna? No eks neid probleeme on erisuguseid, aga noh, sisseelamine võtab ikka aega, ütleme nii, et ma olen nädal aega väga intensiivselt sisse elanud sellesse tegemisse, aga eks seal on ka on ka, millesse sisse elada, noh lisaks ütleme otseselt selle lehe enda tegemisele kindlasti ka see noh kogu kogu selle lehe väljaandmine ei ole mitte nagu te kõik, ilmselt ka teate praegusel ajal üldse ajalehe väljaandmine ei ole kõige lihtsam küsimus, et ei ole, ei ole kõige lihtsamad ajad ühegi lehe tegemiseks ja ja eks seal on omad probleemid. Mul on üks küsimus, et ennem kui ma ilmselt lähema teiste teemade juurde, et Võrumaa teataja on siin olnud kuulun nende maakonnalehtede hulka, kes ilmuvad iseseisvalt, ta ei räägi kontserni liige, et osad maakonnalehed on meil meediakontserni alla, et kas sinu praegune, see viimane märkus tähendaks seda, et et, et see omandivorm mingil hetkel võiks muutuda. Esiteks, mina pean ikkagi rangelt ütlema, et mina olen nagu palgatöötaja, mina ei ole omanik, et omandisuhted ei ole selles mõttes ju minu rida ja ma lihtsalt, ma arvan, et ei pea muutuma, et, et niisugune lihtne ja lühike vastus on, et sõita ei pea tuumasest kindlasti see leht on täiesti võimeline ise edasi minema. Aga loomulikult selleks tuleb teha õigeid otsuseid ja, ja see ei ole nagu ühe inimese, see on terve, ütleme selle kollektiivi ja omanik sellise mõistlike otsuste küsimus, ma arvan, et sel juhul on tal perspektiivi küll, sest noh, Kagu-Eesti suurim kohalik leht on ta olnud ja ja kui me mõtleme ka sellele, et vana Võrumaa tegelikult hõlmab natuke suuremat piirkonda kui ainult tänane Võru maakond, siis siis ka sedapidi seda areaali tegelikult on. Nonii. Ühes asjas olen ma täiesti kindel, et Sulev jääb ka edaspidi jälgima ja kommenteerima ja analüüsima kogu Eesti sündmusi ja, ja mitte ainult Eestis. Et sa hoiad silma peal kõigel peale Võrumaa asjade Kuna me praegu tegelikult viimastena ostate kõige keerulisemas talves, ei taha rääkida niisama tühja, ilma juttu, et oi kui külm on või, või et libe on. Aga tegelikult on Eesti selle talvega pandud päris paraja sellise katsumise katsumuse ette. Sest et võib isegi lausa ei saa, et kas, kas Eesti on nii-öelda suurteks loodusmuutusteks valmis ja, ja kui me vaatame siin neid uudiseid, mis on tulnud viimase nädala jooksul, et kuivad küttepuud on saanud otsa ja elektril on rekordtarbimine, noh, mis ei tähenda veel seda, et Narva jõuaks seda rohkem toota, aga aga rekordilised numbrid olid, igal juhul. Olid ajakirjanduses lugeda. Noh, loomulikult liikluse probleemid raamid ei liigu, isegi Soome laevad Tallinna ja Helsingi vahel on ebanormaalselt kaua teel, Hiiumaa on mõnedel päevadel praktiliselt mandrist ära lõigatud ja nii edasi ja nii edasi. Nii et, et minu meelest praeguses talves, kus me oleme nüüd elame üle jaanuari viimaseid läbi, on täiesti õigustatud küsimus see, et kas Eesti on valmis tegelikult sellisteks rasketeks loodus katsumusteks. Noh, aga mis siis üle jääb, ma arvan, et inimesed, kes näiteks Hiiumaal on kaua elanud, et nemad on harjunud sellega, et ega nad ikka et on hetki, kus nad mandrile ei saa, ükskõik, kas see on siis talvine olukord või seda sügistormid, et teatud olukordadega ilmselt vanemad inimesed on lihtsalt, et harjunud ja ja sätivad noh, ütleme selle forss, maa soori järgi ka võimalikke asju, et et üritame parimat, aga kogu alati looduse vastu ei saa. Ja, aga ega see vist päris normaalne ei ole, et, et hea küll, see ära lõigatud ja elavad nad mõned päevad saarel ja ei saa mandrile või vastupidi liikuda, aga aga kui poodidest lõpeb ikkagi toit ja meil on toimetusse helistanud mitu hiidlast ja muretsenud selle probleemi üle, et, et teatud toiduained saavad otsa, siis see nüüd enam normaalne ei ole. No ühe näite ma toon, et et kust tegelikult saab asju alati paremaks teha, on seesama Hiiumaa, et Hiiumaal on viimasel ajal viimased kuud tõsine probleem, on olnud pidevad elektrikatkestused mille tõttu inimeste kodutehnika on hakanud katki minema ja, ja, ja kui aktuaalne kaamera seda põhjust uuris, et mis siis nagu on siis jõuti väga lihtsale tulemine, et Eesti Energia kohalikud jamad on enamus infrastruktuuri on pärit 50.-test. Et, et me räägime siin väga palju sellest, et kas teha üks uus katel või või kaks ja kas koostootmine või mitte, aga, aga ilmselt tuleks nagu ka selle selle lihtsalt suurte asjade varjus nagu ka väiksemad probleemid lahendada ja siis oleksime sellisteks katsumusteks nagu selle aasta Caroline nagu talv on pakkunud palju paremini valmis. Ja isegi noh, ütleme vaatame, kui Saaremaal siin praam poole tunni asemel sõitis kaks tundi, siis see ei ole ka veel miskisugune tragöödia. Aga ma usun, et, et nii mõnigi saarlane on hakanud oma kannavad oma oma seisukohti ümber muutma püsiühenduse asjas, et ega see eraldatus on, on tore asi teatud piirini. Ja vaadates hiidlaste olukorda, siis on selge, et see eraldatus võib muutuda lausa nuhtluseks ja suureks takistuseks elule. Jah, aga teiselt poolt jälle ärgem siiski noh, kas öelda, et kui nii ilus talv on, nagu meil praegu on, et üks tõeline talv üle üle hulga aja, siis siis ikkagi seda poolt võiks ju võiks, ju on näha, et, et tegelikult me oleme igatsenud, et selline ilus talv oleks ja see on nagu uskumatult kena, et umbes kuu aega järjest ikkagi on. On lund, on valgust saab suusatada mis iganes, noh. Et, et see, see pool on ikkagi Eestimaast jälle jälle midagi, mis mis, mis on väärtus. Noh, kui tohib, jäädi eriarvamusele, siis ma arvan, et oleks aeg juba ära lõpetada, see asi. Nüüd hakkame ootama, nagu iseküsimus on, kellega sellel teemal läbirääkimisi. Vaata leiba tänutundes taeva poole, kus on juba kevadist valgusest natuke näha ja on valgus on igal juhul teistsugune, kui, kui ta oli siin kuu aega tagasi ja nüüd noh, ütleme ütleme nii, et vabariigi aastapäevani see järelejäänud kolm nädalat me veel peame vastu, aga siis siis aitab küll. Kallis ilmataat või see jõud, kellega Andrus Kivirähki tihedamalt suhtleb ja kes täna oma värske kommentaari on Päevalehes avaldanud, et nüüd aitab küll sellest, et anname vähe hõlpu. Et see nagu siin ja alguses oli üks kevade, kus, kus Tallinna lahe jää läks maikuus ja ja, ja muid hullud asjad toimusid, et palun mitte seda korrata. Kui tohib. Tuleme Eesti asjade juurde. Kui jõuame välisreis välismaale ka saate lõpus, siis jõuame ja kui ei jõua, siis ei jõua, aga pole ka midagi katki, aga mingisugust poliit vormi pole olnud, aga on nii mõndagi huvitavat toimumas või toimunud. Ja võib-olla alustame sellest, et homme siis saab. Tallinnas Solarise keskuse Nokia kontserdimajas ma arvan kokku Isamaa ja Res Publica Liidu suur kogus. Ja sel teemal Maal on vahtu löödud rohkem kui, kui lokku löödud rohkem kui teiste erakondade suurkogud ees, kes kõik on juba oma oma istumised ära pidanud. Ja Isamaa, Isamaa ja Res Publica liidu kohta räägitakse isana, sellisest erinevatest tiibadest ja, ja võitlusest erakonna sees ja, ja mingisugusest kohtade hõivamise eest ja nii edasi. Kõike me oleme seda viimase nädala jooksul ka ajakirjandust lugenud. No eks mõnes mõttes on see ju isegi positiivne, et et kui mingite erakondade sees toimuvad vaidlused, et ei ole ainult nii, et mingi kitsas tagatuba otsustab ja ja nii need asjad, et, et teine põhjus ilmselt tuleks vaadata Isamaa ja Res Publica Liit ajalukku, et et tegu pole ju selles mõttes. See Isamaaliidu ja Res Publica ühinemine, mis mõned aastad tagasi toimus, oli ju tegelikult ju selline viimane suurem ühinemine, aga tegelikult on ju see Isamaaliidu poolt ju tegelikult välja kasvanud väga paljudest erakondadest, et üheksa, viimane enne seda oli 95. aastal ju ju suur liitumine ERSP ja Isamaa poolt Isamaa ise on nagu koosnenud väga erinevatest omaaegsetest, väikestest erakondadest, nii et et on, ma, ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et Isamaa ja Res Publica liit on täna erakond, kes koosneb kõige rohkematest katkistest, väikestest suurematest erakondadest. Et paratamatult see ju toob kaasa selle, et inimeste arusaamad mingites asjades on nagu erinevalt, et aga, ja kui seda homse peale edasi vaadata, siis siis ega seal ju esimehe valimisel mingit intriigi pole. Mart Laar on ainus kandidaati, saab valitud, enam ei ole. Enam ei anna meile jah, see küsimus on otsustatud enne surma ja, ja huvitavaks saab aseesimeeste valimine, kus on kolmele kohale kandideerib viis inimest ja ilmselt sisulises mõttes saab veelgi huvitavamaks eestseisuse valimine, kuhu kandideerib 32-le kohale 20 inimest ja eestseisuse valimine. Miks see on nagu oluline? Noh, ma toon nagu kaks näidata, et et üks on see, et eestseisus on paljuski see, kes paneb kokku erakonna järgmiste valimiste nimekirja. Ehk otsustab ära, kes mingil millisel positsioonil seal nimekirjas on. Seetõttu on see-eestseisuse jõujoonte kujunemine äärmiselt oluline. Ja teine asi on see, et eestseisus on ju ka paljuski see, kes näiteks otsustab erakonna ministrikandidaadid, et meenutan, et sellest Eesti ajakirjanduses pole vist sõnagi eriti juttu olnud, et kui viimati tuli, kui sotsid lahkusid ja valitsusest ja oli vaja IRL-il leida siseministrikandidaat, siis oli ju tegelikult seal eesseisuses olnud väga tõsine ka lõnga, et oli ju lisaks Marko Pomerants-ile ka üles seatud Ken-Marti Vaher ja keda toetas ka erakonna esimees. Aga eesseisus valis Marko Pomerantsi. Et selles mõttes on, on, on see-eestseisuse valimine võib-olla homme, homme, kui poliitanalüütikud hakkavad neid taastama ja analüüsima, ehk see kõige märgilisem asi, millel tausta tasuks tähendab, olen ma viskasin siin vahepeal küll õhku sellise lause, et Isamaa ja Res Publica liit on ainus erakond, no vähemalt parlamendierakondade hulgas kus on nii-öelda nähtav sotside sees, on ka endast. Nojah, sotsid, aga seal ei ole nagu nii-öelda nii selgelt eristuvaid leere, seal on ilmselt ikkagi see leer, kes toetab võimukoalitsiooni Tallinnas ja sellega ühinemist ja selle vastased väga tugev lõhe. Jah, aga see on niisugune noh nagu ühe ühe sündmuse põhjal tekkinud, see aga, aga, aga Isamaa ja Res Publica liidus on ikkagi noh, väidetavalt kolm väga, väga selgelt leeri või ma ei tea, kui, kui tugev see kolmas leer on ja ja kas, kas, kas ta ka reaalselt peale peale Jaak Aaviksoo persooni eksisteerib? No küllap küllap on, aga, aga siis väga-väga selged erinevused on loomulikult nii-öelda kampsunite ehk siis vanaisamaa pool ja, ja siis äraostmatud noh, kes, kes vahepeal ei olegi äraostmatud, aga ütleme, see vana Res Publica tuumik ja ja need tõepoolest eksisteerivad, et, et ma olen kuulnud nende seltskondades sees ikka ikka selliseid lauseid, et mis nagu aegajalt nagu isegi trükimusta ei kannata, et see teineteise noh, niisugune ignoreerimine ja, ja ma ei taha öelda, vihkamine see on kindlasti vale sõna, aga, aga niisugune noh, kerge kerge puhastamine on, on täiesti nähtavad. Minu meelest on isamaaliidus Isamaa ja Res Publica Liidust praegu selline domineerivam kõige domineerivam jõud. Tandem Juhan Parts, kelle taga seisab enamust omaaegsete Res Publicat ja Isamaa poole pealt siis Mart Laari liiv, et et Nad on paljuski need, kes, kes otsustavad neid asju, mida IRL praegu välja pakuvad. Et sellel on suhteliselt loogiline tagapõhi ka, et kui omal ajal Isamaaliit ja Res Publicaga ühinesid, siis Res Publica kõigepealt tuli 5300 inimest ja Isamaaliidu poole pealt 3200 inimest. Eks see jõujooned olid selgelt Res Publica käes. Pärast ühinemist on väidetavalt sinna erakonda ühenderakonda juurdunud 1000 liiget ja neid on enamik tulnud just selle omaaegse Res Publica poole pealt, nii et nii et laias laastus peaks Partsi ori tiitel alla, kuulub ka siis need äraostmatud kontrollima tegelikult seda, mis homsetel hääletustel toimub. Et selles mõttes. Ma arvan, et kui seal ase siin ei vaadata, on viis kandidaati kolmele kohale, siis ma arvan, et Juhan Parts, Ene Ergma on, on kindlad favoriidid, vähemalt imestaks. Nagu ikka vaadata tegelikult seda Isamaaliidu sellist Isamaa ja Res Publica Liidu perspektiivi, siis mulle tundub küll, et teistel võimalikel laboriitidel on, on ikkagi šansse ainult juhul, kui Mart Laar ise eest ära astub või, või noh, ütleme Mart Laariga midagi juhtub noh ka ka selles mõttes, et ta, et ta satub mingi sellise jama sisse, ta on sunnitud kuidagi eest ära astuma. Ta läheb sellisele ametikohale ja talle meeldib rohkem, teisel juhul. Ikkagi praegu nagu ühtegi tõelist konkurenti ei tundu ja ja vähemasti seni on ka siiski tundunud Erakond vaatamata võib-olla nendele ütleme, leeride arvulistele suurustele on olnud ikkagi päris kindlalt Mart Laari käes, et ega seal nagu nagu, nagu sellist tunnet küll, et nüüd ta peaks nagu erakonna sees liiga palju laveerima ja, ja võib-olla midagi nagu liiga palju alla neelama, seda nüüd just ei ole. Aga, aga samas muidugi ma olen Urmeti selle algse mõttega täitsa nõus, et iseenesest on positiivne, et see, et see asi noh, vähemasti näeb välja nagu läbipaistev mõnevõrra, ehkki, iseküsimus, et see võib ka illusioon olla, et kas see, mis välja paistab ja et me justkui teame, et mis seal sees toimub, et kas see on ka tegelikult see, mis toimub. Aga ikkagi on see parem kui selline lihtsalt vaikne, suletud ruum, kus millest me ei tea mitte midagi. Et selles mõttes on see iseendast nagu positiivne, aga muidugi jah, negatiivseks teeb tõesti võib-olla selle situatsiooni see, et et seda, seda kemplemist kuidagi ei suudeta omavahel ületada ja ja see ilmselt paneb pitseri selle erakonna kogu lootusele ikkagi tõusta selleks noh, ütleme Me Eesti poliitika esimese kahe nagu erakonna noh, nagu tõsiseks ohustajaks. Ja see erakond ikkagi tõusa, enne, kui nad omavahel nagu enam-vähem kokku ei lepi, et nad et nad näevad välja nagu ühtne meeskond. Et muidu muidu on ikka väga raske, ütleme, võita valimisi, pealegi need valimised on juba natuke rohkem kui aasta pärast, et et selles mõttes IRL-il kindlasti lähema poole aasta jooksul seisab ees nagu hästi-hästi tugev nagu vaatamine, kas nad suudab nagu nendeks valimisteks ühtse meeskonna luua või, või nad lähevad samamoodi nagu oli näiteks aastal 2007 natuke siit ja natuke sealt ja ja, ja tulemus tuleb selline tugev, keskmine, aga mitte midagi rohkemat. See oli huvitav fenomen, et sellest ühinemisest Sist eest tervist kui ka kokku sai, siis IRL on möödas juba õige mitu pool aastat ja, ja võiks ju arvata, et noh, inimesed ju muutuvad ja ja olud meie ümber muutuvad ja et toimub mingisugune sulandumine, aga selleks ei pea üldse olema poliitgurmaan ehk siis selles mõttes, et tegelema iga päev Eesti sisepoliitiliste uudistega. Et, et eksimatult endiselt ilma mõtlemata öelda, et, et see nimi, kui kohtad nime, eks ole, võtame siinsamas eestseisuse loetelud mille nimi on eest ja see on Res Publicast, sest vanast Res Publicast, et isegi niukses noh, argid alguses ei ole, ei ole need, need nimed kokku moodustanud mingisugust tervikut ja ja, ja noh ühest küljest jah, on see on see nagu hea, et toimub mingisugune sisevõitlus, aga teisest küljest ikkagi noh see eristumine ei peaks ikkagi nii terav olema. Sellel võib olla ka sellised põhjused, et meenutada veel ajas tagasi minna, siis kui Res Publica oli veel omaette erakond ja, ja erakonna esimees ja peaministri kohale parts, siis tegelikult Res Publica Reformierakond pidasid väga tõsiseid, tõsiseid liitumisläbirääkimisi, et oli ju ka isegi mingites oluliste kohtade määramisel ju kokku lepitud, et kui Res Publica toetab seda Reformierakonna kandidaati sellele kohale, et, et selle selle tavatingimustes noh, selle selle tingimus oli see, et, et see ühinemine tuleb kahe erakonna puhul lähemale, et, et selles mõttes on ju ka Res Publica ju ajas muutunud, et siuksest reaalsemaks parempoolsest parteist on justkui saanud konservatiivsem partei, kes Isamaaliiduga ühinenud, et et eks see tekitab ka küsimusi, et mis, mis, mis erakondadelt lõpuks on tegelikult tekkinud. Vaieldi parteist. Suhteliselt normaalne erakond ei ole ju enam nii-öelda võimuhaaramise küsimus, ei ole ju nii-öelda vastandumine, et kõik, mis teised teevad, on halb ja meie hakkame siin paremat tööd tegema vaid, vaid on normaalselt funktsioneeriv erakond. Ju küsimus on minu meelest rohkem selles, et kuidas nüüd ikkagi see ühtne IRL hakkab vastanduma oma oma selle koalitsioonipartnerile. Et, et valimisteni on tõesti jäänud ainult 14 kuud isegi vähem ja, ja, ja nii-öelda kohati öeldud IRL-i kohta, et ta on ta on Reformierakonna mudel või, või väikevend siis ma usun, et taasta, on täpselt see õige aeg, kui, kui peab hakkama toimuma mingisugune eristumine teatud küsimustes, mis, mis on nagu valimistel olulised ja, ja enda nii-öelda iseseisvalt näitamine on kõige olulisem küsimus. Milline on praegu tegelikult ju päris hästi näha, et Anvar Samost kirjutas Postimehes minu meelest selle nädala algul üsnagi üsnagi Paavo ja väga hea analüüsi sellest, et mis on, mis on Isamaa ja Res Publica liidu ja Reformierakonna suhetes nagu muutunud, et et enne kõikide lahkas siis Reformierakonna fenomeni, et on ju, tegelikult on ju see, et IRL, kes on justkui konservatiivsema alalhoidlikum, ela, erakontaks läheb, on see, kes püüab siis praeguses vähemusvalitsuses mingeid reforme või muudatusi läbi suruda. Ja, ja Reformierakond on siis see, kes neid muudatusi torkadeerib või, või, või, või teed nendest, noh, mingid sellised pehmemad variandid, et on kolm näidet sellest nädalast lausa, et peaminister kõigepealt teada sai mingit haldusreformi siis elektrituruseadusega Reformierakond surus oma muudatused siis ja lõppkokkuvõttes eile oli sunnitud haridusminister teatama, et ta loobub Nende põhikooli jõuga lahutamisest, sest oli näha, et koalitsioonipartner Reformierakond seda ei toeta, et et praeguses koalitsioonis on justkui need rollid nagu vahetunud, et et minu meelest see nagu huvitav fenomen, kuigi seal on väga loogiline taga põhja all, et viisat vaadata. Väikeseid arve. Et Reformierakond on olnud valitsuses ehk võimul alates 25.-st märtsist 1999 laarse peaministriks ja Reformierakond oli üks koalitsiooni osapooltest. Et selle aasta märtsis saab sellest ajast mööda 11 aastat juba, kui Reformierakond on olnud võimul. Andrus Ansip, peaminister 13.-st aprillist 2005 ehk saab viis aastat aprillist temal peaministriks olekust, et Reformierakond on olnud nii pikalt võimul, et nad on muutunud võimuparteiks kes pigem pigem näeb oma püsimist sellega, et status quo säiluks. Ja ja, ja, ja selle tõttu on ka nende nagu vastuseisud kõikvõimalikele reformidele, nagu üsnagi loogilised. Kas Eesti riigi seisukohalt ja on või mitte, siin ma jään oma arvamuse juurde. Jah, see on, see on alalhoidlikkuse koha pealt võib-olla tõesti see tuleneb isegi mitte mitte ideoloogilistest, vaid kuidagi inimlikkust alalhoidlikkusest, et kui tõesti peaminister on viimased viis aastat juba seda riiki juhtinud ja erakond on üle 10 aasta seal eesotsas olnud, siis on tunne, et noh, et enam-vähem on ju nagu asi õige ja valmis ja miks siin reformima peab ja toetus on ka püsinud üsnagi kõrge. Nojah, sest ja vähemasti ütleme, on ilmselt olemas hüpotees, et see toetus püsib kõrge selle tõttu, et ei tehta väga palju, ütleme selliseid äkilisi otsuseid. No see on, kas see on tõsi või mitte, aga aga ilmselt see on üks võimalik oletus, et et valitsus, kes ei tee väga äkilisi otsuseid, eks sellel ei ole ka väga palju vaenlasi. Aga, aga jah, see on, et see on nagu võimalik sele. Tõesti, kas need hea või mitte, see on, et nad ise küsimus, kuigi ma arvan, et kui need tulla, kui nüüd võtta, ma arvan, see on täitsa eraldi teema, mida võiks käsitleda Se Lukase eilne avaldus ja siis ütleme kogu see haridustemaatikat ka, et see kindlasti ei taandu ainult IRL-i ja reformi omavahelistele suhetele. Et seal on neid huvigruppe palju rohkem. Et siin jah, nagu nagu võib-olla ongi väga mõistlik, et et natukese natukese aega maha võtta Aga kui me vaatame neid nii-öelda ajapiire, siis pigem Pigem uuem, rohkem aastaid võimul olev erakond ja peaminister on pigem euroopalik traditsioon kui, kui mitte. Nii et loomulikult on igal pikal võimul olemisel omad negatiivsed küljed ja vahel oma negatiivsed küljed, aga, aga niisugune stabiilsuse seisukohalt on, on ju hea, kui noh, kui me ei, kui me Eesti riigis ei pane siin Gruusiat, eks ole, kus kus on kuus aastat ja kuus peaministrit ja, ja nende erakondlikust kuuluvusest rääkimata. Iseenesest on need järgmise aasta parlamendivalimised üsnagi huvitav nagu verstapost, et kas Eesti poliitilisel maastikul kuidas poliitikud siseni vastavad, toimub see poliitmaastiku korrastumine veelgi, sest sest kui vaadata praegu rahvaliidu tegevust, siis noh, nad ei tee tegelikult nad teavad, et kuhu küünal põleb ammu, aga, aga, aga nende tegevus on võib-olla kõige sarnasem. Kuidas oli see Jaagup Kreemi laul iga elatud päeva lähemale iseenda surmale, et et, et et rahvaliidul on, kui nad jätkavad praeguses mitte midagi tegemist, siis on väga keeruline järgmisse parlamenti saada ja ja ma arvan, roheliste selline tipphetk on möödas, et pigem sihuke rohelise tule kõne oli väga, väga, väga hea. Siis on heaolu aegadel, kui inimestel oli aega võib-olla selliste rohkem nagu tegeleda teemadega, mis ei olnud nende igapäevast elu puudutavad, noh, ma pean silmas, et kui sul praegu tööd, siis sa ei mõtle sellele, et kas, kas osta keskkonnasäästlikumaid asju või mitte, on ju, et, et ka rohelistel, ma arvan, läheb üsnagi keeruliseks järgmisesse parlamenti saada ja siit tekib küsimus, et kas, kas võimalik on tekkivat mingi uus partei, kel, kes nagu ikka valimistel, meil on alati tekkinud kes mingit tühimikku tuleb täitma või on väga suure tõenäosusega hoopis see, et meil on järgmises parlamendis neli erakonda ja, ja siis tekibki, kas meil tekibki selline maailma vaateline valik, et ühelt poolt sellised paremtsentristlikud, erakonnad võid või teiselt poolt siis vasaktsentristlikud erakonnad, et et minu meelest see on nagu selline noh, Eesti poliitika arengu arengu, siukseid, huvitavaid võtmekoht. Jah, et ega suga peab nõus olema, et ega kui rahvaliit ja rohelised jätkavad nii, nagu nad praegu paistavad, jätkavad siis, siis ega see ei vii küll kuhugi, kuigi ma nagu arvan, et mõlema puhul on iseenesest valijaskonna huvi selline nagu potentsiaal oleks taga, et, et selline erakond võiks eesti maastikul olla. Et ühelt poolt rahvaliit ütleme esindades ikkagi seda maaelanikkonda ennekõike oma ajaloolisest traditsioonist, et üks sellise ütleme, et üks partei, mida väga paljud maainimesed saaksid sellel kombel omaks pidada nagu ütleme rahvaliidu ja selle eelneva Maarahva Erakonna, ütleme just võib-olla isegi ma pigem ütleks, et Maarahva Erakonna aegadel, kuidas seda nagu oma parteiks peeti. Et, et sellised Teil võiks nagu olla olla nagu Nissi aga, aga aga, aga jah, et tänasel rahvaliidu taustal on seda nagu raske eeldada, et see tekiks ja rohelistega umbes sama, et, et iseenesest ju kogu ümbritsevas maailmas ikkagi see keskkonnateadlikkuse trend ju aina suureneb ja suureneb. Et inimesed muutuvad aina aina rohkem, ma ütleks, et niisuguselt, et üldse mitte poliitiliselt, vaid lihtsalt ilmavaatelt rohelisemaks. Mina julgen küll arvata, et me kõik igapäevaselt muutume natukese, mõtleme aina rohkem säästlik omatele keskkonnahoidlikumate asjadele, seostamata seda kuidagi rohelise erakonnaga. Aga, aga vot jah, see tänase roheliste tegevus see nagu ei ei võta nagu seda seda kinni, seda. Roheliste puhul on üks probleem ka see, et nad on ise niivõrd suurtes sisevastuoludes aga, aga samas jällegi, mis räägib nii rahvaliidu kui roheliste kahjuks on see, et ka teised erakonnad on väga jõuliselt hakanud mõtlema just nendel maateemadele ja ka keskkonnahoiuga seotud teemadele, et, et noh, ma tahan nagu kas või ühe näite, et viimastel kohalikel valimistel Keskerakond põhimõtte pärast pani oma kandidaadi välja igas omavalitsuses omavalitsuses, kus nad panid välja ainult ühe kandidaadi ja kus ei olnud mitte mingit šanssi sellel ka ka valituks saada. Aga nad panid põhimõtte pärast, et igas omavalitsuses välja ja, ja see näitab, et tegelikult teised erakonnad töötavad ka ikkagi väga selgelt on aru saanud, et mingid missid on nagu nagu Eesti ühiskonnas ja poliitilis valijaskonnas nagu olemas ja ootavad üleskorjamist olev oled rohkem kursis maaeluga mitte ainult selle pärast, et sa ka praegu juba peaaegu aasta seal keset metsi elada ka varem ka, kui sa olid Maalehe peatoimetaja, ütle, ütle, kas on olemas niisugust mussi, et, et maarahval peab tingimata omama Erakond olema? Muidugi see on ajalooliselt meile väga kallis, me, me kõik oleme tegelikult ju maarahvas jah. Et see lind, linna värk, tuli alles tunduvalt hiljem ja, ja me meile kõigile meeldib maal käia ja olla ja kas lausa elada seal nüüd teine asi, aga aga et kas, kas seda, kas see nišš on olemas, kas see nišš on nii nii tugev, et, et võiks võiks nii-öelda rahvaliidule või noh, ütleme uuele rahvaliidule või uuenenud rahvaliidule mingisugust edu, edu loota. No seda on raske öelda, kas see peab tingimata olema, aga mulle tundub, et et õige tegutsemise korral see nišš võib olla. Ma olen nagu Suleviga nõus, et ma tunnen teise võrdluse ajakirjandusest. Minu meelest Maalehe fenomen näitab väga hästi, et mingi selline üldine siukseid maa identiteet on Eestis nagu täiesti nagu olemas. Et leht on ju tegelikult sellises praeguses meedia ja majanduskriisis üsnagi hästi püsinud, tegelikult tal on suurtest lehtedest vaata et kõige paremini läinud. No ei ole viga ja päris hästi on läinud ja aga, ja just see, et ma tahaks, et siin ei tohiks nagu segi ajada võib-olla seda, et kui me räägime maainimestest ja räägime põllumeestest, et palju nagu tihti öeldakse seda, et kuna põllumajanduses on hõivatud aina vähem inimesi et siis ütleme, et kui, kui nagu seda maaerakonda nimetada nagu põllumeeste esindajaks. Et siis võib öelda, et ta esindab. Arvulises mõttes mitte väga suurt kurbust. Aga noh, maainimesed on ikka palju laiem mõiste. No aga kas sinusugune uusmaakas, vabandust väljend kas võiks olla potentsiaalne uue maa erakonna valija? Nagu seda on ju palju, kes elavad väljaspool linnu, aga, aga käivad käivad linnas tööl või asju ajamas ja viisi jah, seda nagu nüüd. Ma, ma isegi. Ütleks, et võib-olla minusuguse maaka ja noh, kui inimtüübina ma ei räägi endast otseselt, Ta, võib-olla võib-olla suurem nišš oleks isegi rohelist. Et, et seda lootust nagu kokku viia, aga kuhugi sinna ütleme suunda iseenesest neid asju rõhutavale erakonnale võiks seda nišši olla eeldusel, et tõesti, et teised suured erakonnad ütleme, kalduvad olema rohkem nagu linnakesksed ja kuigi jah, tõesti nagu Urmet õigesti ütles, et ega Keskerakond on eelmisel aastal väga kõva tööd teinud maa suunal, et ega nad kogemata ei korraldanud Kesk-Eestis ka suurt põllumajanduskonverentsi ja ja siin on nagu neid mitmeid liigutusi, mida on üritatud ikkagi teha selgelt nagu endise rahvaliidu. Mitte ainult selle ettepaneku kaudu, et rahvaliit tulge meie rüppe üle, vaid ka vaid ka kaudselt ikkagi püütud sedasama elektoraat tee enda poole tõmmata. No küll see elektrood sinna läheb ka ja läheb mujale ka, kui, kui valimised läbi saavad ja, ja nii-öelda lati alt läbi joostakse ja ja Eesti üks suuremaid erakondi lihtsalt ühel hetkel vaatab, valimised on läbi, hommikul ärkab üles, vaatab, et polegi enam kohta, kus olla ega seal koht on hõivatud ega. Võib-olla mingit õnnetust ei olegi, kui tõesti järgmisse riigikokku jõuab, neli parteid aga külma ei ole. Ma ei usu seda prognoosi, et, et kui järg, millistel valimistel nüüd läheb Riigikokku neli parteid, et siis Eestis kujunebki välja süsteem, et Eestis on neli parteid. Et pärast seda ülejärgmisteks valimisteks võib väga vabalt ikkagi keegi uuesti üles kerkida. No üks küsimus, mis on siin ka sel nädalal jõuliselt üles kerkinud ja tõenäoliselt mida hakatakse alles veel jõulisemalt arutama, on siis see, et kas kuidas, kuidas tulevasi valimisi korraldada, kas siis eraldi ja lahus või koos ja millised koos ja kuidas koos ja, ja kuidas seda üldse otsustama peab, kas, kas mingisugune konsensus on, on võimalik? Tähtsate küsimuste puhul, mulle meeldis väga Tõnis Lukase lause selle, selle oma seaduseelnõu tagasi tõmbamise eeskätt ja ütles, et noh, et jõuga ei saa nii tähtsaid küsimusi lahendada. No valimised on ka tähtis küsimus, sest et lõppude lõpuks sellest sõltub väga paljuski valimistulemus, kuidas neid korraldatakse? Muidugi täpsustuseks ütlen Lukase kohta, et ta tõmbas tagasi, võib öelda seadusest ühe punkti ja selle nimel, et seadus ise läbi läheks. Et selles mõttes see oli, võib öelda malemängu seisukohalt võttes, see oli nagu ohver selle nimel tegelikult saaks asjaga edasi minna ja ja ma ütleks nii, et minu meelest Tõnis Lukase eilne käik oli, oli näiliselt nagu taganemine, aga, aga võimalik, et, et see oli väga tugev käik tegelikult väga mõistlik käik, et tegelikult minna edasi saavutamaks sõda, mida tal tõeliselt vaja on, et tal ei olnud seda vaja, et lõputult jääda kemplema ühe küsimusele. Kutsume seda edaspidi Lucas'e Campiidiks, jälgib kuidas edasi läheb, malelaual, kui tal on nii-öelda Lukase poolt soovitud tulemusi, siis ma usun, et see väljend võiks käibele minna. Küll, aga räägime nüüd valimistest. Mulle isiklikult meeldib ka professor Rein Taagepera see mõte, et kes, muide, professor on, on keeldunud seda vormiliselt kommenteerimast, kas, kas koos või lahus. Ta ütleb, et kui nagu poliitiline otsus on, on langenud, siis on väga, väga keeruline teha tarku otsuseid. Et siis hakatakse nii-öelda allutama kõike sellele püstitatud eesmärgil, aga, aga tegelikult on see asi veel läbi uurimata, et mismoodi peaks peaks valimisi korraldama. Et siin on nii-öelda pealtnäha paistvaid momente väga palju ja väga selgeid ja nendega argumenteeritakse, aga mis tegelikult endaga kaasa toovad? Need uued olukorrad, kui mingid valimised on, on tulevikus koos, näiteks kui see, kui see otsus jõustub, läbi läheb, siis on seda juba praegu väga keeruline öelda. No kõige lihtsam pealtnäha argument on loomulikult kokkuhoid et ja see on ju see, mis on olnud nii-öelda jumala staatuses, eks ole, meie viimasel kärpe ühiskonnas ja noh, üldse ütleme ka selle teatud mõttes võib-olla valitsuse juhtparteid kogu terminoloogias noh, siiamaani nii, eks ole, et kui mingi asja pealt on võimalik kokku hoida, siis on see tegemist selle tõttu juba äärmiselt hästi põhjendatud otsusega. Lisaks võiks tuua kaks veel argumenti, mis seda toetaks ma kohe algul ära, minul siin ühtset seisukohta ei ole, et kas, kas, kas tuleks nii või naa teha, et ma pigem seisukoht on see, et selliste valimisseaduste muutmise ka tegelemine on mõnes mõttes nagu pseudovõi asendustegevus, aga, aga see selleks, et toetaks seda lauale viimist ka seda, et see, et teadupärast, kui meil valimised lähenevad, siis siin otsustusprotsess riigi tasandil nagu soiku võtta, et kui meil järgmisel kevadel on riigikogu valimised, siis poliitikud räägivad juba praegu, et kõik otsused oleksid ära teha hiljemalt selle aasta septembriks, sest siis umbes pool aastat enne valimisi saabub nagu vaikus vahel vahelises vaikus aasta enne valimisi. Et siis enam midagi ei otsustata, vaid valmistatakse valimisteks, et, et ühelt poolt, et kui neid valimisi on nagu vähe vähem kui nädala, nagu ühel ajal, siis on ka sellist noh, sihukse kampaanias elamise ja perioodi nagu vähem see asi. Kui me analüüsime viimase aja neid valimislubadusi. Ja kasvõi sellest, et kui kramplikult näiteks kas või Reformierakond on praeguse majanduskriisi ajal hoidnud kinni sellest vanemahüvitise vähe teemast ja siis on nagu näha seda, et võib-olla mida vähem valimisi, seda vähem rumalaid valimislubadusi ja seda vähem pead neist kinni hoidma niimoodi kramplikult, et et see võib-olla räägib nagu nende ühtsele ajale viimise kasuks ka veel, aga, aga samas. Ma olen nagu, nagu ka teisipidi seda meelt, et praegu juba lastel oli näha, et, et kui europarlamendi eelmisel aastal Europarlamendi valimised ja kohalikud valimised on ühel aastal erakonnad teevad ühe kampaania ja paratamatult domineerib kampaanias sellisel juhul selline üleriigiline erootika ja agenda, et need kohalikud teemad jäävad selgelt nagu tagaplaanil. Et seen vast selle ühele päevale viimise puhul kõige suurem oht, et siis ei räägita kohalikest teemadest, räägitakse sellel teemal, et kas õige mees on Ansip, Savisaar või Laar, et et see tapab sellise kohaliku ja oli see rohujuure tasandil, vaid see on kohe see, et, et sedasama toimus ka nüüd enne kohalikke valimisi ja et kui väga-väga palju räägiti igasugustel muudel teemadel peale kohalike teemade mõttes. Miks, miks mõttes vastuväide neid oligi, sellepärast oligi. Et europarlamendi kampaania murdis kohalike valimiste kampaaniale sisse, et see oli nagu üks kampaania tehti, erakonnad, tegid ühe kampaania? Ei, ma ei usu, ma ei usu, et seal on selle sest ei, kampaania tegid ühe, aga, aga, aga mitte Europarlamendi teemadel Euroopa teemadel ega ka mitte kohalikel teemadel, vaid tegid mingisuguse amorf mingisuguse, tegelikult simmani. Ma nõus sellega, et, et siin ma tahangi jõudma. Ma tulen näitama 197. sel aastal vaatamas Inglismaal sealseid parlamendivalimisi kohalikke valimisi, mis tõeliselt ühel päeval. Ja mind hämmastas, et, et kui nüüd tagantjärgi vaatan, et mõtlen sellele, et, et need olid väga selgelt nagu lahutatud need kampaaniad ja need kohalikud debatid olid äärmiselt huvitavad, mis, kus mul oli võimalus osa võtta. Et tegelikult siin ei ole küsimus. Ma ei oskagi öelda, et selles, et et kas nüüd ühel päeval või mitte, vaid pigem on selles mõnes mõttes nagu sellises poliitilises kultuuris. Et kas tahetakse need teemad lahus hoida või mitte. Et või teadlikult pannakse need teemad nagu kokku, et arutatakse kohalikud teemad üleriigilistele. Minu meelest ka, et see tegelikult ei olegi küsimus selles, kas valimised toimuvad kahe või nelja aasta tagant, vaid selles, et et kas see kampaania siis ütleme, kui see kampaania ja poliitilise kultuuri mõttes Ebanormaalne, siis on ta nagu ebanormaalne, nii kahe- kui nelja aasta tagant. Et, et siis peaks, pigem peaks nagu võitlema selle nimel, et see, et kogu see temaatika oleks normaalsem ja siis ei ole nagu enam põhimõttelist vahet, kas, kas sagedamini või harvemini, eks ole, kui see, kui see debatt on tõesti asjalik ja need otsused ja koguse kogu see tegevus, et, et võib-olla võib-olla selles mõttes ei ole nagu tingimata neli aastat kahest aastast halvel. Et et või see, et nad koos on, et et siis saab ikkagi ikkagi noh, et saab nii-öelda tõesti ühe korra nagu ära ja siis on need volitused olemas ja nii hea või halb, kui see valija otsus on, et et, et see nagu Möödub järgmised neli aastat kriitikavabalt. Nojah, aga see on nagu ka selline. Ütleks, et see on nagu natukese sihukene pseudorahuldus öelda, et nüüd vahepeal kohalikel valimistel saab valitsusele kohta kätte näidata et see ei ole nagu päris, see ei ole nagu päris see kohta, ütleme isegi, et, et kas, kas me tegelikult saame öelda, et tänavu kohalikel valimistel nüüd midagi näidati Ansipi valitsusele? No midagi võtavad seda väga-väga kitsalt, sa võtad praegu seda nii-öelda Tallinn versus Toompea koalitsioon aga seda ei pea ju tingimata niimoodi võtma, võib ju lihtsalt teoreetiliselt seda asja arutleda. Ei olekski õige, nii, nii teevad seda ju politoloogid, et, et ütlevad, et siin on plussid ja miinused ja noh, näiteks plussid kaaluvad miinused üle või vastupidi ja arutatakse ja targad mehed tulevad kokku ja võetakse vastu otsus. Eestis Kontsert on see teistmoodi, eks ole, arutataksegi täpselt niimoodi, et et, et kui, kui nad on lahus, siis mida saab Keskerakond teha Toompea vastu ja kui nad on eraldi ja, või, või üheskoos, eks ole, ühel päeval need valimised, et mida, mida siis saab teha. Noh, ja nii, nii, nii see see, see võimuvõitlus praegu käibki. Paraku. Ma ma, ma tegelikult kaldun nagu olema pigem seda meelt, et minu meelest see, see ettepanek on mõistlik, et nad võiksid olla koos. Et ma, ma tahan öelda, et see, et, et käsitleda neid vahepeal kaks kahe aasta nii-öelda intervalliga toimuvad kohalikke valimisi vahepeal, kui mingisugust usaldus või umbusaldushääletust riigis olevale valitsusele. Et ei ole nagu päris õige, et see ei ole nagu vähemalt see argument, et, et muidu, et kodanikud saavad ainult kord nelja aasta jooksul valida, aga et siis nad saavad vahepeal ka oma meelsust näidata. Hea küll, aga see teine argument, et riigikogu valimised tapavad kohalikud ära noh, et ei taha kellelegi kohta kätte näidata, vaid lihtsalt tahame arutada kohalikke probleeme ja, ja julgeolekupoliitika välispoliitika tapavad lihtsalt ära kõik need kohalikud asjad. No ütleme, siin peab muidugi kohalik. Ka valimiste puhul ka ikkagi eraldi vaatama, ütleme valimisi Tallinnas, Tartus ja siis päriselt kohalikke valimisi. Ma arvan, et kui näiteks Haanja vallas volikogu valiti, siis see, et seal juhtumisi juhtusid olema mõistlikud mehed, kes kandideerisid Reformierakonna nimekirjas, said rohkem kohti kui näiteks inimesed, kes kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Et tegelikult no nii palju kui mina seda kampaaniat jälgisin, tulnud ilmselt küll absoluutselt sellest, et et mis see erakonna nimi oli antud juhul et see oli hoopis hoopis teised argumendid, mis seal kohapeal lihtsalt inimesi tuntakse. Noh, kes on nii-öelda adekvaatselt, kes on sellised, et ei tea, kas neile saab häält anda. Jah, ainult, et ma tulen tagasi jällegi oma selle väite juurde, mida ma olen korduvalt öelnud ja täna ka läbi lillede, et erakondadel ei ole, meil mitte, ütles vaid on huvid. Ja kui nüüd praegu Reformierakond ja IRL on põhimõtteliselt seda meelt, et nad võiksid toimuda ühel päeval, kuigi nad on viimase mis on siis seitsme aasta jooksul muutnud seda oma arvamust kardinaalselt 180 kraadi, eks ole, siis keskpraegu ütleb pigem ei, et, et missugune on siis näiteks keski huvi pidada neid siiski eraldi ja Reformi ja IRL-i huvi pidada neid koos? See on, see on nagu ütleme tänase päeva nii-öelda noh, mitte väga riigimehelik, nõus, aga siiski meie erakondlik küsimus. Nojah, ainult, et meie võiksime siin arvestada nagu rääkida, et mis võiks kodaniku huvi olla, et ausalt öeldes, meil võiks ju ka olla suhteliselt ükskõik, kas erakonnale või IRL-ile rohkem või vähem, meeldib, et et kui riigi kodaniku seisukohalt on mõistlik, et tal on ühtemoodi, et võib-olla nende koos korraldamise üheks pooltargumendiks ma, kui ma juba hakkasin nagu selle pooltargumentide rida nagu lugema või ütleme, võtma seda pooldaja positsiooni. Et pooltargumendiks on see, et, et sel juhul on nagu minu meelest väga totter näiteks kui samad inimesed korraga kandideerivad Riigikogusse kandideerivad näiteks Tallinna volikogusse eks, et selles mõttes valija jaoks võib-olla isegi see valik saab selgemaks, et neid peibutuspartide ikkagi kohalikele valimistele sellisel kujul nagu peale nii lihtsalt ei lenda, sest sest noh, kuidas valijale põhjendada, et sa korraga täpselt samal päeval kandideerid nii ühte kui teise ja jõuad mõlemat ja noh, see, et ütleme vähemasti seda kindlasti, aga kas see ikka tegema, see ei välista seda. Aga ütleme, selle seletamine valijale on natuke keerulisem. Et võib-olla näiteks peibutuspardi fenomen iseenesest natuke väheneks sellega, kui nad koosn Noh, see on jah, niisugune tore lootus, aga, aga ega siis need inimesed, kes nüüd kohalikel valimistel kandideerisid ja kindlalt juba olid, olid tööl kas riigikogus või siis lausa Euroopa Parlamendis, mida, mida alles valiti. Ja ütlesite ka, et ega me kohalikus volikogus tööle ei hakka ja neid ikka valiti ja lausa lausa nii kvaliteet, nad said rekordarv hääli. Edgar Savisaar on siin muidugi erand, aga nii Keskerakonnast kui reformierakonnas oli, oli ju need, kes, kes said rekordarv hääli ja kõik teadsid, et nad ei lähe sinna kohalikku volikokku tööle. Nii et see on, see on jah, niisugune vaieldav asi, aga, aga ma olen ka Urmetega selles mõttes meelt, et sama meelt, et, et natukene on see küsimus nagu asendustegevus, aga ta on ka nii-öelda noh nagu valimistega ikkagi ei mängita, tähendab, me oleme näinud, et need valimissüsteemide muutmine ja kõik see ei ole andnud nagu, nagu seda, seda tulemust, mida, mida need algatajad on kangesti tahtnud. No viimane näide oli siin Tallinna linnaosade ümber jukerdamine, mis ei andnud, andis küll tulemus andis vastupidise tulemuse, kui niukerdajad tahtsid, nii et et ja, ja noh, praegu küll võib öelda jah, et, et on nagu see aeg, et saab kaugele ettepoole vaadata ja nüüd järgmisi valimisi ei mõjuta, vähemalt valimisi mitte, aga aga samas noh, kogu see nii-öelda süsteemi muutmine sellepärast, et see on mulle kasulikum ja võib-olla ma sain siis seal rohkem hääli. Noh, see, see kõik ei ole väga, väga meeldiv. Nojah, aga see selle peakski välistama, ütleme see, kui rääkida selle võimalikkusest ikkagi rangelt mitte järgmiste, vaid ülejärgmiste valimistsüklite koha pealt. Et siis siis ütleme, on juba suhteliselt raske ette näha, kellele võiks see asi, ma ei tea, seitsme aasta pärast või 10 aasta pärast täpselt kasulik või kahjulik olla. Et ega isegi Edgar Savisaar läheb kunagi pensionile. Noh, see on vääramatu jah, et, et Keskerakond ei ole Tallinnas võimul igavesti täpselt nii nagu Reformierakond ei ole ka igavesti Eestis võimul, et kunagi varem või hiljem need asjad nagunii muutuvad, sest et iga päev nagu sõrmed ütlesid. Tsiteerin. Mida kauem keskel või vabandust, Reformierakond on Toompeal võimul olnud, seda, seda vääramatult malt läheneb see päev, kus ta enam ei ole võimul. Tallinnaga on täpselt sama lugu, nii et need paraku paraku jah mitte ainult poliitikud, vaid, vaid me kõik elame nii, nagu me oleksime igavesti targad ja noored, eks ole. Ja, ja igavesti kontrollime seda olukorda, mis, mis praegu on, aga, aga paraku ei ole niimoodi. Sügav vaikus ja mõtlemise koht. Valimistega seoses ju mõneti ootamatult tuli ju Reformierakond sel nädalal välja ka teatega, et nemad toetavad presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest ET ja järel teatas kohe vastuseks, et nemad ei ole otsustanud et mis on nagu mõnes mõttes nagu huvitavat juba juba teist korda lühikese Aja jooksul. Pakku, kuigi president just aastavahetuse intervjuus Eesti televisioonile ütles, et ta ei ole veel otsustanud kas ta kandideerib uuesti presidendiks või mitte, et siis juba teist korda. Reformierakond otsustab nagu presidendi eest ära, et, et ta peaks nagu kandideeri, kerime uuesti. Et hiljuti oli siin. Meil arutelu siis, kui valiti Euroopas tähtsaid ametimehi ja reformierakond käis välja Toomas Hendrik Ilvese nime ehkki oli teada, et mingeid šansse tal saada ei ole. Ja nüüd oli ta sellest president on öelnud, et ta langetab selle otsuse kas kandideerida või mitte alles aastal 2011. Jah, aga mis nad muud juttu saata, president praegu öelda kui ükski üksikametisolev president ei saa öelda, et ma, et ma kandideerin jah, kui tal ei ole nii-öelda häältepott. Miks reformi promotiin Toomas Hendrik Ilvest eest ise nagu pidevalt nagu otsustada või, või tema asi nagu juhtida? No üks motiiv tõenäoliselt ongi seotud ka sellega, et lihtsalt Toomas Hendrik Ilvese maine on praegu väga hea. Tema, tema ütleme selline suhteline neutraalsus, eks ole, sellel poliitilise kähmlus areenil ilmselt on, on see, millega Reformierakond oma mainet hea meelega osaliselt seoks, et lihtsalt tõsta ka ennast sellega ülespoole, et suudetakse olla nagu riigimehelikud ja natukese natukese kõrgemal oma kitsastest huvidest, et ma, ma arvan küll, et see motiiv on kindlasti oluline. Kui noh ja teine asi on ka see, et, et nüüd kui Siim Kallas sai teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni, siis on selge, et Kallas presidendivalimistel Eestis vähemalt järgmine kord üles seatud, aga ajusopis oli nagu laev on siis kas ei olnud tõesti ka nii, et kui Lennart Meril terenda seest hakkas lõppema esimene ametiaegade sees teine, siis Reformierakond oli esimene, kes selgelt ütles välja, et nad toetavad Lennart Meri kandidatuuri ka teisel ametiajal? Minu meelest oli nii ja ma oletan, et toona oli just nagu Isamaaliiduga nendele ja väga tõsised vaidlused tol hetkel des kes algselt käis välja jo Tunne Kelami Ja aga minu meelest see Reformierakonna motiivid võivad olla mitmesugused ja võib-olla mitte nii ilusad, kui me tahaksime, aga, aga minu meelest see, et nad Ilvest toetavad, ei ole üldse nagu paha, et niiviisi laiemalt vaadates on see mu meelest suhteliselt selline stabiilsust sisendav ja ja nagu positiivne uudis, et iga hinna eest ei hakata Ta otsima ei tea mida, vaid vaid et kui president Ta on oma tööga suhteliselt kenasti toime tulnud, et siis pakutakse. Et võiks, et äkki võiks jätkata. Mis sa selle all mõtlesid, et võib-olla ei ole nii väga kena ehk siis lihtsalt omakasupüüdmatu nojah, et ilmselt on mingid omakasupüüdlikud David, aga lõpuks sega, kui õigeid asju tehakse omakasupüüdlikel motiividel, mida poliitikas ilmselt juhtub alatihti, siis noh, see ei olegi kõige halvem. Ka võib-olla Reformierakond on esimese nii-öelda käigu teinud e-kaks neli teemal, et üks, üks teine koll ei tuleks presidendiks ja varakult hakatakse nii-öelda jõude konsolideeruma. Sellele viitab tõstetud mingi tagamõte, seal peab olema. Reedel kui oli vikerraadios, esines peaminister Andrus Ansip ja ta põhjendas seda, miks Reformierakond välja tuli ja siis ta ütles sellise lause, et, et me tulime välja sellepärast, et debatt selle üle on Eesti ühiskonnas alanud. Kes võiks olla järgmine president? Ei ole selliste võtjalunud. No aga Reformierakond algatas, näevad algatused ja. Põhjus põhjused praegu on kõik kokku pandud. Aga Tallinnas tuli päike välja ja see kinnitab Sulevi sõnu, et talv on ilus ja talv läheb edasi ja tema lõppu ei ole veel näha. Ja see ongi tore, aitäh täna kuulamast. Sulev Valner Tartus Urmas kooki, Aarne Rannamäe vikerraadio Tallinna stuudios olid rahvad sellised ja ilusat nädalavahetust ja järgmisel laupäeval taas teie juures.