Tere taas vikerraadiokuulajatele stuudios Hardo Aasmäe, Uku Toom. Ja täname, jätkame teemat jagamisest, ehk tuletan meelde, meie eelmine saade oli jagatud riikidest, seekord räägime jagatud vastest, mis kindlasti on teatud määral teema, mis kordab meie eelmist, aga tõenäoliselt ka mitte. Miks muidu Hardosele valis? No ja ega ta väga eriti ei korda, sellepärast et kui me täna asume seda teemat vähe põhjalikumalt lahkama siis ilmselt on meil mõistlik alustada kõigepealt sellest, et kes tunneb ennast ühe rahvana, nimelt eestlaste hoiak on kangesti seda moodi, meie rahvuslik enesemääratlus on seotud eelkõige keelega ehk teisisõnu öeldes, et me peame eestlasteks kõiki, neid, kes on eestikeelsed. Aga maailmas on ka juhtumeid, kus samakeelsed ei pea ennast üheks rahvaks. Sest kui me näiteks räägime saksakeelsetest, siis Adolf Hitler kunagi ütles, et saksa rahvas tuleb ühendada, aga vaatamata sellele, et tänapäeva, need, keda me nimetame sakslasteks, need, keda me nimetame austerlaseks, need, keda me nimetame šveitslasteks ja, ja need, keda me nimetame kaasakslasteks Beneluxi maades Nad kipuvad ennast vaatamata sellele, et nad räägivad ühe ja sama keele murdeid kui eesti keeles väljendada, siis austerlased peavad ennast väga kohusetundlikult austerlaseks ja saksakeelseid šveitslased ikka šveitslasteks ja Saksamaal Bayerlased ennast Bayerlasteks kui sakslastega. Ehk teisisõnu öeldes, et see, mis on rahvas ja rahvus, ei pruugi olla üks ja see sama kui teine tõsiasi, millega meie jällegi pole harjunud nii nagu selle keele ja, ja meele ja rahvuse samastamisega on seotud tegelikult sellega, et Eesti omariiklus on põhimõtteliselt üles ehitatud etnilisele asur alale ehk kui näiteks Eesti ja Läti piiri veeti kunagi siis väga tõsiselt arvestati just nimelt etnilist piiri ja kui tsaariaja lõpul või täpsemalt riigi ajal, kui oli ajutine valitsus ja Eestimaa kubermangu ühendati, siis ikkagi ühendati siia valdavalt eestikeelsed vallad ja, ja kui Peterburi ja Pihkva kubermangus hakati lisa võtma teatavasti Tartu rahuga siis Pihkva kubermangus ikkagi võeti selle arvestusega, et noh, oleks hea kaitseliine rajada ja seal tõepoolest oli ka püsivaid vene asur alasid ja Narva-tagused vallad arvestasid ka mingil viisil ikkagi soomeugrilaste olemasolu kuid põhimõtteliselt meie oleme harjunud sellega, et, et eestlased või ütleme, riik Ongi etnilise asur ala piiridega. Kuid see kipub olema maailmas pigem erand kui reegel. Sest kui me vaatame siin kas või põhjamaades ringi, siis Rootsi nagu põhimõtteliselt on oma asualal aga samal ajal Põhja-Rootsis, Põhja-Norras ja Põhja-Soomes ja Põhja-Venemaal asuvad laplased või saamid neEd on jaotatud rahvas. Soomlaste puhul soomlased kannatlikult ütlevad, et jagatud rahvas ei ole, kuid veel 70 aastat tagasi üldiselt hea meelega. Soomlased nägid ikkagi seda, et see Soome rahvas on valgest merest põhja laheni, see tähendab seda, et ka karjala soomlased olid soomlased tollel ajal tänase päeva niisugune poliitiline korrektsus, räägid natukene teist keelt ja karjala on suuresti venestunud. Ja neid kahte tõsiasja arvestades me võiksime küsida eneste käest, et milline on maailma kõige suurem nii-öelda rahvas, kes on jagatud. Väga palju on räägitud kurdidest. Et vaat, et kurdid on maailma suurim jagatud rahvas kuid seal tuleb teha üks täpsustus. Kurdid on tõenäoliselt maailma kõige suurem jagatud rahvas, kellel pole omariiklust mitte mingilgi tasemel, välja arvatud Iraagi põhjaosas siis autonoomia. Kuid kui me hakkame vaatama maailma rahvaste hulgas siis tõenäoliselt kõige suuremaks jagatud rahvaks on Bengalid, kes on jagatud siis bangladeshi ja lääne Bengaali osariigi vahel, mis siis kuulub Indiale ja hinnanguliselt on engaleid praegu maailmas kuskil 280 miljonit ja nendel siis Bangladeshis on lausa omariiklus ja India koosseisus siis lääne Ben kaal ja on siis noh, ütleme ka bengalikeelne bengali asjaajamisega ja täiesti ütleme bengali asur alal moodustatud osariik, ainuke vahe on selles, et Bangladeshis on need Bengalid, kes on islamiusulised ja lääne Bengaalias siis teine osa rahvast, kes islamiusulised ei ole. No, 280 miljonit on nii suur arv mitte ainult Eesti, vaid ka isegi Euroopa mastaabis, et neid lausa võib jagada, ma ütleks Ja nüüd, kui me ajame seda tabelit näpuga edasi või ajame järge tabelis edasi, siis tõenäoliselt võiks öelda suuruselt järgmine arvukuselt järgmine rahvas maailmas, kes on jagatud, on araablased. Siitpoolt vaadates on nad kõik ühed araablased, kuigi me oleme kord juba siin raadio stuudios rääkinud, et ega Maroko araablased nüüd ikka hästi Iraagi araablaste kõnekeelest aru ei saa ja meie jaoks nagu noh, ütleme keeleliselt põhimõttel, tundub, et nad üks rahvas kuid araablased iseenesest, vaatamata sellele, kas nad antun, eestlased, egiptlased, jaliseerlased, nendel niisugune ala Araabia solidaarsus on olemas ja ses mõttes, kes võiks teda pidada jagatud rahvaks. Ja araabia keel on kasutusel 21. riigis, see tähendab seda, et kui jälle küsida teisiti, et milline on maailma kõige jagatum rahvas ja kui me võtaksime araablasi nagu ühe rahvana, araablased tõenäoliselt on maailma kõige jagatum rahvas ja mitte väga väikesteks osadeks, sest kõige väiksemad riigid on seal ikka Kuveit ja Araabia ühendemiraadid, kus on siis tõesti mõni miljon inimest. Kuid kõige suurema rahvaarvuga on muidugi Egiptus ja seal on siis üle 70 miljoni. Ja kui egiptlaste käest jälle küsida, kas nad on egiptlased, siis väga kohusetundlikult ütlevad, neil ongi Egiptuse Araabia vabariik aga kui Egiptuse koptide käest küsida, kas nad on araablased, siis nata jah, on araabiakeelsed. Nende kirikukeel on siis nii-öelda kopti keel, mis seal araabiapõhjaga üldse ja nemad ütlevad väga kohusetundlikud, et nad on egiptlased ja hinnanguliselt on neid siis seal 22 miljonit ja meie jaoks jälle väga arusaamatu, et kui sai Egiptuses küsida, et kes sa oled ja kui ta ütleb sulle egiptlane, siis suure tõenäosusega kristlane. Ja kui ta ütleb araablane, noh, siis ta on tõenäoliselt sealne muhameedlane või moslem ja räägivad nad siis kõik, et ikkagi araabia keelt või noh, ütleme ühte murrakut jällegi. Ja siis nad noh, ütleme seal kohapeal Egiptuses siis kõnelevad nüüd suuruselt järgmine rahvas, kes peab ennast jagatuks. Et see on niimoodi hilisjagatud rahvas, kui ma võiksin öelda, on venelased. Venelased ju tänasel päeval peavad ennast ka jagatuks Etvat seoses Nõukogude Liidu lagunemisega ja Nõukogude Liit, kui Vene impeeriumi jätkuvorm on siis paisanud oma paremaid ja oma rahvuskaaslasi väga paljudesse lähipiirkondadesse, kus nad siis tänasel päeval on osutunud kõikjal vähemuseks. Ja Venemaal räägitakse päris palju just nimelt sellest, et vot Venemaa on jagatud, vene rahvas on jagatud Se rahvuskehand on jagatud ja Venemaale praegu umbes 140 miljonit inimest, nii hinnanguliselt, kellest siis 20 miljonit ei ole venelased, ehk venelasi venemaal on kuskil 120 miljonit ja siis arvatakse mujal maailmas laiali, noh, venelasi on siis kusagil 40 miljonit, niisugust arvepidamist siis peetakse, kuigi venelased ise hea meelega annavad vene keelsetena kusagil 260 270 miljonit. Aga see vene statistika tegelikult ei tähenda midagi muud, kui sinna loetakse kõik need, kes vene keelt oskavad, ehk valdav osa kaasahkidest, valdav osa ukrainlastest. Vaata et valgevenelased, aga kui venelaste asur ala vaadata niisugust klassikalist, et kus siis nad tegelikult nagu jagatud on või kus on olnud ajalooliselt vene asur ala, siis tegelikult tuleb tunnistada, et venelased on nendesse Venemaalt väljaspool olevatel aladel suhteliselt hilised asukad. Ja paradoksaalne on see, et kui hakata mõtlema, et milline on väljaspool Venemaad olev vene asur ala, mis on kõige vanem või kõige iidsem siis selgub, et seal Alaskal sellepärast et Põhja-Kaukaasiasse Põhja-Kasahstani ja näiteks Ukraina idaossa, need venelased on ilmunud tegelikult palju hiljem kui Alaskale, kus nad on siis tõesti juba peeringi järgsest ajast siis kui asustati Siberit. Ja see paradoks on tõsiasi, mis jaamatab ka päris haritud vene inimesi, kui veidi pilgutada silmi ja öelda, et noh, et teil on seal väljaspool Vene piire, niukseid, iidseid alasid ja ja kõige vanem, kus on, siis nad hakkavad kohe rääkima Ukrainast millestki sellisest. Kuid näiteks ütleme, Tombasse ümbrus, mis on tõesti venekeelne seal ikkagi valdav osa venelasi valgus ikkagi sellel ajal, kui algas tööstuslik pööre ka Venemaale, kui tekkisid suured parandused ja vene rahvaga on üldse niisugune lugu, et kui minna näiteks tonni maale ja kuumani maale, siis seal võib olla umbes samasugune olukord nagu Egiptuses. Et kui sa küsid, et kes sa oled, siis ta ütleb, et tank kasakas, kuigi ta on venekeelne. Ja olen mina läbi elanud äärmiselt ebameeldiva hetke kui suhteliselt niukses kõrgendatud meeleolus toimus pidusöök. Ja see pidusöök toimus Dereki kasakate juures ja kui mina siis noh, ütleme biokeskfaasis ütlesin oma naabrimehele, et võõrusgiel juudi, teie kui vene inimesed siis basin, et ei ole välistatud, et varsti hakkavad välkuma noad, sest Dereki kasakale öelda, et ta on vene inimene, on lausa solvav, kuigi ta venelane meie jaoks, sest ta on venekeelne. Ta välimuselt on check, kes ja Dereki kasaka isa annab tšerkessil oma tütre hea meelega naiseks ja ka vastupidi. Nii et selles mõttes see keel ja rahvus või enesemääratlus ei pruugi olla üldse seesama. Ja kui me mõtleme tuumani kasakatele, siis nemad on ju pigem hoopiski ikkagi just nimelt Ukraina põhjaga. Ja samal ajal, kui me räägime kasakatest, siis me ju tegelikult teame, et see ei ole päris mingi kindel nii-öelda. No kuidas ma ütlen, mingisse kindlasse rahva hulka kuulub, me ei tea, kas nad, ukrainlased, kas nad on venelased, kes iganes me teame, et seal mingi pigem asuala kui rahvust. Jah, ja pigem teatav mälestus kunagisest eriseisundist. Ja nüüd, kui me läheme mööda neid rahvaid edasi, siis näiteks üsna pikantne küsimus on tegelikult selles kas portugalikeelsed, brasiillased ja portugallased on üks rahvas, on ju täiesti selge, et Portugal on kunagine ema maa Brasiiliale. Brasiilia ise on Ladina-Ameerika suurim riik. Pool elanikkonnast Ladina-Ameerikas on Brasiilias, see tähendab Lähed Ladina-Ameerikat, mida me oleme harjunud pidama eelkõige hispaaniakeelseks on poolenisti ju tegelikult hoopis portugalikeelne ja kas see on üks rahvas meie mõistes või nende mõistes, siis siit vaadates võiks seda pidada üheks rahvaks. Aga brasiillased ja portugallased teevad väga suurt vahet. Ehk teisisõnu öeldes, et nende eneste jaoks tegemist jagatud rahvaga. Ja kui me rääkisime sakslastest, keda siis keeleliselt on kuskil 128 miljonit, siis nemad teevad ju väga selget vahet. Nüüd, kui me vaatame kaugusesse ja vaatame suurtele rahvastele otsa siis üks suuremaid rahvaid, kes on jagatud, on jagatud India ja Pakistani vahel on bandžaabid ja neid on umbes 100 miljonit. Jällegi mõõt on selline, mida meil on raske ette kujutada. Nad on jagunenud enam-vähem kolmandik, kaks kolmandikku India ja Pakistani vahel. Nendel on oma administratiivüksused ja need on bandžarbikeelsed ja ses mõttes on nad kaalunud või ütleme, on olnud liikumisi, et moodustada iseseisev riik. Ja kui me oleme siin vaielnud selle üle, et kas näiteks Kosovo seal oma kahe või 2,2 miljoniga, kas, kas ta veab riigi asja välja ja räägiti Eesti kohta, et kuidas miljonist riiki teete. Kui me mõtleme sellele, et sajamiljoniline rahvas ja noh, käib ka niisugune kõhklemine, ei tea, kas sellest ühest riigist võiks asja saada, siis siitpoolt vaadates ei tohiks nagu mingit probleemi üldse olla. Ja kui me räägime korealastest, siis me täna väga pikalt ei räägi, sest see on ka jagatud riik eelmine kord, need pühendasime selle väga pika saatelõigu, kuid järgmine suurem rahvas jällegi, kes on mingil viisil jagatud Ontamilid ja jällegi on suurusjärk 75 miljonit inimest. Taimedest me kuuleme vähe oma põlisel emamaal, see tähendab Tamil, Nadus on India lõunaosas, neil on oma osariik. See on tamili keelne tamili keel on seal ametlikke asjaajamise keel. Aga põhiliselt me kuuleme Tamilitest ikka eelkõige Seiloni võis relakaga sõnaga tiiger ühenduses ja veel ühenduses koguni tamili tiiger. Ja huvitav on see, et seal anud tegelikult Davileid või vähemalt nad ise peavad Davileid kuuluvaks nagu kahte erinevasse rühma just nimelt Sri Lankal. Nad väidavad, et ühed on need india Tamilid, need, kes on Indiast tulnud, kuna Sri Lankal on alati parem elu olnud kui Indias, India on ikka vaene, ka Lõuna-India ja teised on siis nõndanimetatud põlistamili ja neid nimetanud Lanka Tamiliteks. Kuid kui me räägime rahvastest, kes on jagatud, siis paratamatult on Tamilit maailma üks suurimaid rahvaid. Kui sa venelastest rääkisid, kes Nõukogude Liidu lagunedes laiali sattusid, siis tulid mulle kohe meelde serblased, kelle saatus on umbes samasugune ja alles äsja toimunud sisuliselt või ütleme, et mõnevõrra hiljem, kui liidu lagunedes Serblaste ka on üldse väga segane lugu, oleme me seda ühekorraga raadio stuudios rääkinud, et siit vaadates võiks tõesti olla, kui me räägime keelepõhiselt siit vaadates võiks olla tõepoolest, et nad on jagatud rahas, räägivad serbia, horvaadi keeldivat, nüüd on see kõik käest ära lagunenud, aga iseenesest nende rahvusteadvus on eelkõige usulisel põhjal ja siin on nagu serblased niuksed peale suru ja pool, sest nende jaoks Montenegrole see pole olemas, kes on küll peaaegu noh, ütleme sisuliselt samakeelsed ja sama usulised veel. Aga Montenegros peavad ennast natukene vabamataks ja, ja eraldiseisvateks. No ja siis on Serbia küsimus tõepoolest need serblased, kes on Bosnia-Hertsegoviinas, sest Horvaatiast tanud, välja aetud ja Horvaatias muidugi võivad serblased elada, nad võivad kõik tagasi pöörduda. Aga praktilises plaanis nende tagasipöördumine äärmiselt keeruline. Sellepärast et kui serblane tahabki minna näiteks Ida-Sloveeniasse tagasi või siis ütleme kinni piirkonda, siis loomulikult nad võivad saada tagasi oma varaga, hakatakse uurima, mida see siis sel ajal tegid. Kui siin oli Serbia okupatsioon ja noh, arvata võib, et tol ajal seal ikka kogu mees elanikkond püssiga ringi käis ja vähemalt oma maja valvas ja siis järgmine samm on, ahaa, käisid püssiga, ahhaa olid maakaitses, hakkame uurima, ega sa ei ole mahalaskmises osalenud, et keegi ei taha niisugust vintsutamist, nii et ütleme, praktilise poole pealt. Võib-olla ma lobisen siin välja mingeid noh, niisuguseid asju, millest tavaliselt raadio stuudios räägita. Aga formaalselt võivat serblased tõepoolest Horvaatiasse tagasi pöörduda. Kuid praktilises plaanis on see suhteliselt keeruline. Ja kui me rääkisime kurdidest, kellel pole omariiklust kurdi keel on kasutusel neljas riigis, see on siis Türgis, kus neid on kõige rohkem Süürias, kus neid on umbes miljon neli miljonit, siis Põhja-Iraagis ja kolm miljonit Iraanis. Nad elavad kompaktselt ja nad on üks vanemaid rahvaid sealkandis. Sest ka türklased ja ütleme türgi rahvad, need on kõik hiljem tulnud ja nende naaberrahvas noh, pärslased, ehk on seal väga vanad kolijad. Küll aga tuleb tunnistada, et naabrimehed, iraaklased ehk Iraagi araablased on siiski mõnevõrra hilisemad kohale saabunud Eufrati ja tiigrijõe orgu kui seal naabruses olevad kurdid, kes tegelikult teatud mõttes on mägirahvas ehk tõrjutud mägedesse. Kuid tunnistagem, et me oleme rääkinud väga palju kurdidest, kuid samal ajal ei ole eriti palju rääkinud laseritest ja Asereid on arvuliselt tegelikult maailmas rohkem pelgukurde ja nemad on jagunenud jälle niimoodi, et üks, kuna neil on omariiklus olemas seoses aserbaidžaani vabariigiga, nendel on olemas oma riik, kuid selles riigis elab umbes üks kolmandik aseritest ja kaks kolmandikku ehk valdavalt ülejäänud osa elab hoopiski Iraanis Iraani loodeosas. See on siis lääne ja ida aserbaidžaani provints ja see on ka nende põline asuala ning kui me räägime aseri riiklusest, siis ta on veel kahes osas, sest nahitsevani piirkonnas, kus elavad aserid ja aseri riigi kereosa vahel on veel Armeenia nii-öelda Kaphaani koridor. Ja seetõttu võib küll öelda, aserid on sealkandi üks probleem, millest on suhteliselt vähe räägitud, sellepärast et arvata võib, et need paarkümmend miljonit aserit, kes elab Iraanis, on ajaloo jooksul aeg-ajalt oma rahvusliku liikumisega pead tõstnud ja tegelikult valmistanud üsna suurt peavalu Iraani keskvalitsusele. Ja kui me arvestame veel seda Iraanis, kui riigis moodustavad iraanlased umbes poole elanikkonnast ja ülejäänud poole moodustavad kõik muud nii-öelda vähemused need on siis kõige suuremad aserid siis on kurdid, on ka araablasi ja mitmeid teisi juba nende vaatevinklist väiksemaid rahvaid, aga Eestist muidugi palju suuremaid. Ja seetõttu see aserite element Iraani riigis on kogu aeg olnud mingil viisil probleemiks. Eriti arvestades seda, et Venemaa on seda asendit, et eneseteadvust Iraani rüpes aeg-ajalt Taka hõkkinud piiri tagant ja seda tehti Tsaari-Venemaa ajal. Seda tehti Nõukogude Venemaa ajal ja eriti veel siis, kui Nõukogude Liit okupeeris Põhja-Iraani teise maailmasõja ajal, kus nad lahkusid, siis alles 40. aastate lõpul ja seal ju vahepeal taheti välja kuulutada lausa Iraani riik. Tähendab, et neil on nagu see eneseteadvus selles mõttes olemas, et kui me ütleme, et mingil hetkel Iraan laguneb, et siis võiks tekkida jutud suure aseri riigi moodustamisest või ühinemisest, siis selle ühe Iraani osa ja praeguse Aserbaidžaani vahel Ei oska seda öelda, sellepärast et tõenäoliselt, kui Iraani riik peaks mingil viisil lagunema, siis on täitsa selge, et sellest aserite riigist midagi tekib, aga kas ta kellegagi ühinema või mitte, see pole nagu päris selge. Sest kui me näiteks praegu asetasime ennast Albaaniasse tiraanasse ja kui ta seal hakkaksid inimeste ütleme, asjatundjate ja ka poliitikute käest küsima, et kuidas te suhtute Suur-Albaania ideesse, et nüüd on Kosovo iseseisev ja Albaania võiks kokku panna, siis vähemalt Iraanas ei taha sellest keegi midagi kuulda, sest nemad kahtlustavad kohe seda, et kui see riik pannakse kogu, siis valitsemine läheb hoopiski, ütleme Bristinasse, millest praegune Albaania eliit ei taha kuuldagi. Ja kui nüüd panna kas Aserbaidžaani kokku, siis teoreetiliselt kaardi peal me joonistasime niisuguse riigi, siis ma küll kahtlustan, et seda ei hakata juhtima Bakuust või kui hakatakse juhtima, siis tuleb sellest väga palju tüli. Ja arvata võib, et Tabrisest teeks nagu see nii-öelda Iraani Aserbaidžaani aserite eliitsõda palju parema meelega. Sest kui me praeguse aserbaidžaani võimustruktuuri vaatame, siis ega Bakuus ei olda rahul sellega, et seda valitsevad tegelikult Alijevi dialiievite klann, kes ei ole pärit mitte pakkust ja mitte kere Aserbaidžaanist, vaid just nimelt Iraani piiri äärest nahitšiwanist. Ja arvata võib, et kui ütleme näiteks niisugusele vastuolule lisanduda veel mingit täbrise aserid, kes vene keelt üldse ei oska, ütleme, kelle vene taustaga vene riigiga koos koosolemise taust on täiesti erinev, kui nad moodustavad kaks kolmandikku, sest sellest võib pigem tüli tekkida kui head nahka saada järgimisest rahvast, kellest võiks rääkida, mis võiks ka huvi pakkuda meile, kes on jagatud, rahvas on hollandlased. Me oleme harjunud sellega, et vaata, Belgias on see flaamikeelne pool ja siin on prantsuse keelne pool, aga paraku flaami keel ei ole mitte midagi muud kui hollandi keel ja vahest seda nimetakski flaami keeles ütleme samaväärselt hollandi keelega. Ja kui te võtate lahti Eesti entsüklopeedia 15. köite, mis on siis maailma riikide viisi, siis seal ju Belgias antaksegi erinevate keelte antaksegi teise keelena hollandi keel. Ja nüüd te võite küsida, et noh, et, aga mis vahet nendel siis on, eks ole ütelda hollandlased ja ja slaavlased siis tunnistada, et kunagi oligi see üks riik, kuid slaavlased ehk lõunapoolsed, hollandlased, no ma ei tea, kuidas seda nimetada, pidasid mõistlikumaks eraldada sellepärast, et nemad olid katoliiklased ja praegune Hollandi ala oli traditsiooniline protestantlik ala ja on juhtunud tegelikult sama asi, mis palkanelgi, kus servo Horvaatidest katoliiklased nimetavad ennast lihtsalt Horvaatideks ja Õigeusklikud serblaseks. Ja samal ajal tuleb tunnistada jälle ka seda, et hollandi keel on kasutusel üldse neljas riigis. Et see ei ole ainult mitte Belgia Holland, vaid, vaid ka väikestele Anttillidel kasutatakse hollandi keelt ja ka sorinames. Nii et Holland, ütleme, rahvana võiks olla ka üks jagatud rahvastest ja ainuke vahe on paljude teiste rahvaste puhul, see, nad on sellega rahul. Sakslasedki ütlesid meelde flaami, siis kes on balloonid? Jah, jälle hea küsimus, sest nad on prantsusekeelsed ja, ja siit vaadates on nad siis prantslased. Ehk me võiksime öelda, et, et niisugust rahvast või rahvust täpsemalt nagu belglased pole üldse olemaski. Sest ta koosneb kahest komponendist, koosnevad prantslastest ja hollandlastest ja erinevatel põhjustel on nad siis kokku pandud ja praegu on mulle jäänud isiklikult küll rohkem selline mulje, et nendel koosolemine on väga raske. No mida aeg edasi, seda halvemini saavad kokku omavalitsust, kuna neil isegi parteid, noh, ütleme näiteks sotsialistlik partei flaamikeelne ja siis on Vallooni keele Nad ütlevad, mis on tegelikult prantsuse keelne. Aga vist seda riiki aitab praegu koos hoida Euroopa Liidu NATO peakorter ja sellel koosolemise mõte võimaldab neil hoida niisuguseid institutsioone, mis on suur ekspordiartikkel, sisuliselt nad pakuvad teenust, nad ekspordivad oma teenust suurtele organisatsioonidele, see toob neile väga palju sisse. Ja tõenäoliselt üks kaalutlus, miks seda riiki mitte mingil juhul, ütleme oma mõlemad osapooled ei taha lammutada, on see, et see tooks kaasa suure segaduse ja võib-olla ka nende suurorganisatsioonide peakorterite lahkumise, mis tooks kaasa suure majandusliku kahju, mis seal Belgias on toimunud ja miks need olud on sellised, see on vähe pikem jutt, kuid põhiloogika on nagu selles, et kunagi pidas Belgiat üleval see Valloonide pool tuli tööstuslik ja vaesem osa oli just see flaami pooled põllumajanduslik. Tänasel päeval on olukord vastupidine. See valloonid tööstuslik pool on nagu allakäinud Brüssel, ajalooliselt oli ikkagi flaami linn, nüüd ta on prantsustunud, ütleme, nii, prantsustunud ja flaami pool on muutunud jõukamaks kui ballooni pool. Ja muidugi selle jõukuse keskel on siis jõukuse generaator, Brüssel oma rahvusvaheliste organisatsioonide peakorteritega ühest rahvast, millest meil on põhjust rääkida, kui jagatud rahvast on ungarlased. Meie kaasmaalased, kui meie oleme harjunud sellega, et et me elame või meie riik on loodud ikka eelkõige etnilistes piirides siis Ungari on jagatud paljuski tänu sellele, et on kunagi olnud suur riik, siis ta oli koos Austriaga kaksikmonarhia, prelitaania, transleitaania ja ungarlased oma, praeguse nii-öelda kere Ungari ümbritsevaid alasid on tegelikult asustanud ajalooliselt väga pikka aega. Ehk teisisõnu öeldes, et nad ei ole kolonistid nagu venelased. Ja kõige suurem ungarlaste asuala paikneb ikkagi keset Rumeeniat. See on siis äärde ei või. Transilvaania piirkond ja ungarlased peavad seda oma kultuuri hälliks, nii nagu serblased praegu Kosovo välju. Et Kosovo on see vaimse, ütleme Serbia vaimse sünni või vaimse tekke piirkond. Ja ungarlased ütlevad sama tegelikult Rumeenias embale Ararat, eks ole. Armeenias Ararat ja, ja nüüd on niimoodi, et, et kui me vaatame Ungari ajalugu, siis tõepoolest kui oli võitlust türklastega, siis need tasandiku Alatono ümbruse alad, nii et tõepoolest laastati üsna julmalt, aga mägedes elasid ungarlased selle veidi paremini üle. See on siis praeguses mõttes keset Rumeeniat ja kolos vaar rumeeniapäraselt siis pluus, kolos, vaari ülikool on ikkagi Ungari kõige vanem ülikool ehk teisisõnu öeldes, et et see on väljaspool praegust Ungari territooriumi. Ja kui me vaatame neid Transilvaania piirkonna linnanimesid, siis seal on ju väga paljudel on Ungari paralleelnimed ja Eesti entsüklopeedia poolt välja antud suure maailma atlase kaartidel on need paralleelsed nimed antud demeffhaarantimissuaarasis, rumeeniapäraselt ja nii edasi. Aga ungarlaste puhul tuleb öelda seda, et nendel peaaegu pool elanikkonnast elabki väljaspool Ungari territooriumi ja see on see, mida nad ise räägivad. Ametlik statistika ütleb, et umbes üks kolmandik, mitu miljonit kaks, kolm miljonit elab siis Rumeenias siis mõnisada 1000, ungarlaste lab slovakkias. See on siis üle Doonau mõnisada 1000, ungarlaste elab võiewoodinas, see on siis Serbia põhjaosa, seal on ka voodina autonoomne piirkond, kuskil ungarlased on vähemuses, kuigi ungarlaste pärast on see autonoomne piirkond toodud ja serblased praegu väga kannatlikult ja alalhoidlikult nende autonoomiatega tegelevad, sest neil oli kavas kaks autonoomiat, üks on siis Kosovo, mida enam ei ole. Ja siis noh, on nüüd näha, kui palju nad tegelikult seda autonoomiat tahaksid arendada. Sellepärast voodina kohalikus esinduskogus on serblased enamuses. Aga ungarlastest suhtutakse, noh, ütleme vähemalt kannatlikult ja näputäis. Uudarlasi väikeses koguses on ka Austrias, aga nad ei kujuta seal enesest nihukest kompaktset asur ala kui mõned külad kõrvale jätta ja mõnisada 1000 ungarlaste. Arvestuslikult elab veel ka Ukraina lääneosas, see, mida nõukogude ajal nimetati taga Karpaatia oblastiks. Ja see on jäänud sellest ajast, kui see tagasi apaatia kuulus Slovakkia koosseisus Tšehhoslovakkias. Ja pärast sõda teatavasti see osa Slovakkiast võeti Nõukogude Liidu koosseisu ehk Nõukogude Liit võttis Slovakkidelt ära, mitte Slovakkidega asustatud ala. Aga mis ei olnud ka ei, ukrainlased venelased, vaid hoopis ungarlased, üks baas, mida on meil mõistlik tähele panna, mis on jagatud, on berberid. Perverdid on Põhja-Aafrika üks põlisrahvaid arvestuste järgi need 11 miljonit ja nende üldnimetus on perverdid. Nii, araablaste üldnimetus on araablased, aga neid jagatakse alžeerlast egiptlaste eks saudidekse, kelleks iganes. Ja nii on paberitel ka nagu heal lapsel mitu nime. Neid nimetatakse mõnel pool Damas ikkideks, riifideks, tarriffideks, selluhhideks, kabiilideks ja mõnikord ka toa reegideks võitamas šekideks. Kuid tegemist on ühe rahvarühmaga ja neid on üsna arvukalt Marokos ja Alžeerias. Nad on ikkagi Põhja-Aafrika loodeosa rahvas. Ja nii Alžeerias kui ka Marokos on berberi keel kasutuses ka kultuurkeelena ja Alžeerias on isegi kõrgharidust võimalik omandada teatud valdkondades berberi keeles. Ja perverdid on väga uhke rahvas just nimelt paljuski sellepärast, et nad peavad ennast põlistaks rahvasteks, aga on samal ajal nad mõlemas riigis vähemuses. Nüüd ukrainlased. Ja kui me räägime ukrainlastest, siis võib jääda mulje, et Ukraina on sisemiselt jaotunud nii-öelda venekeelseks. Ukrainakeelseks aga on tähelepanuta jäänud tegelikult see tõsiasi, et mitu miljonit ukrainlast elab ajalooliselt ja mitte hilisrändena vaid väga põlistena. Venemaa oreooli. Belgorodi jaga Brjanski oblastis ja erinevate arvestuste järgi elab ukrainlasi nendel aladel kusagil kuus kuni seitse miljonit ja nüüd te võite küsida, et noh, et kuidas siis nüüd ikkagi äkki siis niimoodi, et üks osa Vene aladest Ukraina koosseisus seal siis Donbass ja Arkov oli teatavasti ka ajalooliselt ikkagi Ukraina osa ja üks osa Ukrainast on siis Venemaa koosseisus. Aga tuleb arvestada sellega, et Venemaa on bütsantsi järeltulija ja seal mõeldakse igavikulised. Ja kui nõukogude liidus hakati vedama liiduvabariikide piire, siis juba kellelgi Moskvas tollel ajal tundus, et kui me veame mööda etnilist piiri siis Ukraina piir on Moskvast kusagil 100 150 kilomeetri kaugusel, ütleme siit Põltsamaani ja siis mõeldi, et see ikka ei ole mõistlik. Ja üks osa Ukrainast lõigati Vene NFSV koosseisu, kusjuures olukorras, kus seal tänasel päeval pole, jäi ukrainakeelseid koole, ukrainakeelset asjaajamist ja käib sund venestamine. Ja siis tollel ajal, kui nõukogude võimul hirmus nõrk, siis otsustati Ukrainale anda kompensatsiooniks tööstuspiirkond, et vaat Ukraina riik teatavasti 22. aastani Ukraina riik oli formaalselt iseseisev liit moodustelast 1902, et siis Ukraina riik saaks toimida, et tal oleks oma tööstuslik baas kuna Ukrainale valdavalt põllumajanduslik ja, ja siis üks osa kuulunud Venemaale. Ja ma olen mitu korda seda mõelnud, et huvitav, kui tookord oleks veetud mööda etnilisi piire, et mis siis ikka oleks juhtunud, et hästi see Donbass oleks kuulunud Venemaale, oleks kuulunud Venemaale praegu ja oleks kuulunud ka Venemaale, Krimm, sest Krimm anti ju teatavasti alles 1954. aastal Ukraina Ukraina koos mitte kunagi olnud. Ja sellisel juhul, kui näiteks NATO laienemine toimuks tänasel päeval ja Ukraina oleks oma eetilistes piirides, siis NATO piir oleks kuskil Moskvast 100 150 kilomeetrit, mis ühele korralikule vene šovinist ja selleks täielik õudusunenägu, kuigi see 300 kilomeetrit tänasel päeval noh, ei ole ka tegelikult enam mitte mingi vahe. Ja võib-olla raadiokuulajatele huvitav teada ka seda, kuidas ukrainlased nimetavad Venemaad see, nad nimetad need Moscaliteks. Noh, see on üldteada aganad üsna sageli nimetavad Venemaad oma põhjanaabriks mitte ida nagu meie, vaid põhjanaabriks, sellepärast, et tõesti Ukrainast vaadata, vaadata Moskva poole, sest Moskva Ukrainast põhjas Aga kui sa rääkisid nendest ukrainlastest, kes Venemaal elavad ja ennem seda, et Venemaal elab 140-st miljonist inimesest 20, mitte venelast, siis neid ukrainlasi ikka peetakse ilmselt seal statistiliselt venelasteks. Ukrainlasi peetakse statistiliselt venelasteks, see tähendab tegelikult Venemaal venelasi veel vähem. Võib-olla oleks mõistlik rääkida ka mõni sõna väiksematest rahvastest, kes on omavahel ära jagatud albaanlaste, sest meil oli juba juttu ja siin on jaotunud, nüüd on ta siis kahe iseseisva riigi Albaania ja Kosovo vahel. Aga üks rahvas, kelle iseseisvuspüüdlusi on aeg-ajalt kuulda olnud, on pelutsid. Velutsid, kes on siis jagunenud Pakistani, Iraani ja Afganistani vahel. Üks jaotatud samas mis on sarnane aserid, aga on ju mongolid. Mongolid elab Mongoolias natukene üle miljoni, aga mongolid üldse kokku on kuus miljonit ja valdav osa mongolite elab hoopiski Hiinas. Ja Hiinas on neid kusagil kolm, neli miljonit ja seda nimetatakse Sise-Mongoolia jaks ja see on Hiinast tulnud nimetus, sest see, mis on see praegune Mongooli iseseisev riik, seda nimetate siis välisMongoolias, mis oli siis vene mõju all või vene mõjusfääris. Et see oli siis nagu väljaspool ehk kumm hoolijat jagada tinglikult siis see vaatepunkt on Pekingis see, mis on siseon siin ja see, mis on välissee, on siis sealpool. Meie raadiokuulajate hulgas on kindlasti mõni inimene, kes ütleks, et kõige jagatum rahvas on juudid. Jah, kõige jagab Tom, rahvas on juudid, aga niivõrd-kuivõrd, sest me pole jagatud rahvasteks tegelikult nimetanud need, kes elavad asboras, kes on välja rännanud või pagendatud. Me ikkagi räägime nendest rahvastest, kes elavad oma põli seal asur alal. Ja juutide puhul on loomulikult juutide vaatevinklist elavad nad Iisraelis praegu põlisel asur Alav. Araablaste vaatevinklist annavad hilist tulnukat kolonistid ja sissetungijat ning juudid elavad lihtsalt mööda maailma laiali. Kui me räägime Euroopast, siis Euroopas ehk on oluline pöörata tähelepanu veel kahele jaotatud rahvale. Ühed katalaanid, katalaani on teatavasti üheksa miljonit ja katalaanid on jaotatud kolme riigi vahel. Andorra riik on katalaanide riik, ajalooliselt täiesti riik, täiesti riik. Siis on katalaane Lõuna-Prantsusmaal ja neid on ka Hispaanias, kus on valdav osa, aga Hispaania Kataloonias on Hispaania katalaanidest vaid kaks kolmandikku ja nende ajalooline asuala on tegelikult ulatumas kuni Valentseni välja. Ja kui katalaanid ise oma asur ala joonistavad, siis nad joonistavad sinna asur ala sisse ka ühe osa Sardiinia saarest, kus nad on siis üle mere rännanud ja samas Hispaanias on loomulikult jaotatud rahvas. Baskid üks osa Hispaanias, üks osa on Prantsusmaal. Ja loomulikult, kui me vaatame Bocarestist, siis rumeenia all jaotatud rahvas sellepärast enamus Rumeenlaste jaoks moldova lasi, kui eraldi rahvast ei ole olemas ja nemad vaatavad Bukarestis Moldova peale umbes samamoodi, nii nagu tavaeestlane vaatab võrokeste või setude peale. Enamus eestlaste vaatevinklist on nad üks osa eesti rahvast, kes räägivad üht eesti rahvamurret, aga mõistagi setu rahva ja Võru laste hulgas on ka neid, kes hea meelega peaksid end eraldi rahvaks ja siis on veel iirlased. Iirlastega on asi veelgi keerulisem, ses mõttes, et Eesti vaatevinklist iirlaste määratlus on paljuski kohamääratlus, sest iirlased on oma valdavas osas üle elanud ja keelevahetuse ja, ja need vähesed, kes Iiri läänerannikul räägivad iiri keelt, neid tegelikult on, kuigi erikeel on ametlik riigikeel. Ja taas juurutatakse. Kuid tunnistagem seda, et kaua aega näiteks Euroopa liidus iirlasi esindas teatavasti inglise keel kõik dokumendid ju Euroopa liidus tõlgitakse ju kõikidesse keeltesse, Euroopa parlament töötab kõikides keeltes ja, ja kõik jutud tõlgitakse vajaduse korral eesti keelde ära. Ja alles hiljuti jõudsid iirlased sinnamaani, et nad sai sedavõrd palju tõlke, et nüüd siis dokumentatsioon tõlgitakse ka iiri keelde ja samal šotlastega šotlastele iirlastel mõlematel on väga tugev rahvustunne, aga šotlased on tegelikult ka läinud üle ikkagi inglise keelele ja seda põlisšoti keelt, seda gaeli keelt ega seda räägib noh, arvestuslikult ka kusagil emakeelena 60000 inimest ainult ja Euroopaga selle koha pealt võiks isegi lõpetada. Kui me alustaksime arutelu selle üle, millised rahvad on ära jagatud Aafrikas siis me ei jõuakski täna kuhugi, me jõuaks täna mitte kuhugi, sest Aafrikas rahva määratlus on üldse suhteliselt keeruline, sest paljuski see, mida meie võiksime pidada rahvaks, On pigem lähedaste keeltega hõimude hõimuliidud. See, mis Eestis oli, ütleme, 12. 13. sajandil rahvad ei ole konsolideerunud. Ja siis, kui me võime rääkida näiteks, et Kongodest Kongodee hõimudest, mis on väga lähedased, selge see, et neid Kongo hõime on nii Kongo demokraatlikus vabariigis ehk see, mis oli kunagi kunagine Belgia Kongo Saiir. Neid on Rasa villid kongos, neid on Kesk-Aafrika Vabariigis ja neljal Angolas. Nii et põhimõtteliselt kõik need, kes on Kongo hõimud ja lähedased rahvad, neid on neljas suuremas riigis, kuid vähemal määral ka teistes riikides. Ja kui me Aafrikat, et niimoodi hakkaksime läbi lappama, siis seal leida niisugusi ühe rahvusega riike peale Taavi, Botswana Svaasimaa tegelikult õieti ei olegi. Ehk kui me peame ka araablasi jagatud rahvastaks, siis Aafrikas on kõik jagatud kõik rahvad mingil viisil jagatud ja neid rahvaid, kes kuuluvad ainult ühe riigi koosseisu, neid on üsna vähe. Aasias ehk on mõistlik korraks pöörata pilka Turkmeenia, ole meile tundub, et Turkmeenid on endises Nõukogude liidus ühtlasel asur alal aga turg, meene on umbes miljoni jagu, nii nagu eesti rahva jagu on Loode-Afganistanis. Aga Turkmeenid, Turkmeenia riik, Türkmenistan peab ühte osa rahvakillust ka Iraagis omadeks ehk Türkmeenideks ja nad asuvad Iraagi, Kurdistani ja Iraagi araabia alade vahel ehk kirkoki piirkonnas kitsam tööna. Ja kui oli Iraagi konflikt, siis eelmine Turkmeenia president, Türkmenistani president Türkmenbashi ehk sapparmaratni aasav võttis rahvusvaheliselt lausa sõna Iraagi küsimuses. Kaitstes siis seal oma kaasmaalasi. Ja võiks rääkida veel ühest suurest jagatud rahvast, need on pustud. Me oleme harjunud, et pustud võib vastavalt või püstolit on Afganistani riigi põhirahvas siis paraku tuleb tunnistada, et pool sellest rahvast elab ikkagi Pakistanis. Nemad ajalooliselt on pidanud oma keskuseks hoopiski pess avaari, mis asub Lääne-Pakistanis ja, ja ka puul on pustunit asur ala loodeservas, kus nad on siis juba kontaktist tadžiki tehe, Saaride ja teiste rahvastega ja kunagise pealinna Kabuli viidigi, sellepärast et kui taheti paljurahvuselist riiki mingil viisil koos hoida siis tolleaegseid afganistani valitsejad, olid nad siis šahhid või emiirid, pole üldse tähtis. Pidasid mõistlikuks panna oma valitsemishalduskeskuse, erinevate rahvaste piirialadele ja see ei ole maailmas mitte midagi uut, kui me meenutame, kas või seda. Ottawa on näiteks Kanadas valitud just nimelt prantsuse ja inglise keelsete asukate piirialadele. Sellist võtet on valitsemisel kasutatud ka mujal nink Aasiast. Võib-olla nad ise solvuvad, kui neid nimetada Aasiasse kuuluvateks on muidugi Gruusia. Ja me oleme harjunud sellega, et Gruusia on väga niisugune rahvuslik maa ja grusiinid on gruusia enamus rahvus siis pakku Gruusia NSV-s elas grusiin protsentuaalselt vähem kui Eesti NSV eestlasi ja tähelepanu väärne osa ehk mitu miljonit grusiini elab otse üle Türgi piiri ja need on Muhameedlikud. Ja kui meie inimesed vaatavad jällegi maailma atlast ja seal on rahvastikukaart Kaukaasia kohta siis seal on ju näha, Adžaaria moodustati kunagi ANSV-na-Gruusia koosseisus ja tänasel päeval on gruusia autonoomne piirkond, siis nad on needsamad grusiinid, välja arvatud selle vahega, et valdav osa grusiinidest Gruusias on paberite järgi kristlased. Aga need on moslemid ja see moslemitest grusiinide asur ala jõuab kui trappesuntini välja, mis siis ajalooliselt jällegi aegade hämaruses kuulus Armeenia koosseisu. Kui me nüüd nii-öelda resümee võiks teha, et reeglina rahvastele omane siiski oma ego ja identiteedi säilitamine, on see siis keelest või usundist tingitud ja need liitmise katsed ei ole nagu eriti välja tulnud ja meilgi siin nagu ei õnnestunud nõukogude inimest mitte kuidagi teha. Aga kui me räägime liitunud või ühendatud rahvastest, siis üks edukas projekt on siiski olnud ameeriklane. Jah, ja ameeriklane, et tänu sellele keegi polnud põliselanik, sest Ameerika ja ühendati niimoodi, et kõigepealt ühinesid kolonistid Ameerika põliselanikele, indiaanlastele anti kodanikuõigused alles eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel. See tähendab sadamasse aastat pärast seda, kui neegrid vabastati. Ja teatavasti ameeriklase tekkimine oli seotud ikkagi sellega, et sellest tekkimisest jäeti välja kõik kõrvale nii-öelda inimelement. Kõigepealt põliselanikelt võeti maa ära, nemad ei saanud ameerika kodanikekski ja teine osa olid neegerorjad, kes ka ei olnud kodanikud. Aga vabastamisega said nad kodanikuks. Aga kodanike õigusi said ameeriklased hakata kasutama, ütleme neegrid Ameerikas alles reaalselt 100 aastat pärast vabastamist, seal siis eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel ja see on siis ka enam-vähem see aeg, millal Ameerika indiaanlastele anti kodanikuõigused. Kuid neegrite osa ja indiaanlaste osa on Ameerika rahvastikus nii väike, et nad ei saa väga otseselt mõjutada Ameerika riiklus ja rahvusteadvust kõige üldisemas mõttes. Ja see jutt võib tunduda väga kummalisena, sest tõepoolest, sest see indiaanlasel vähe on üldteada. Ja kõigele tundub, et Ameerikas on neegreid hirmus palju, aga ameeriklased, neegrid tegelikult 12 protsenti koos Molatidega kuskil 15 ja Ameerikas just nimelt anglosaksi elemendi või Euroopast väljarännanute kohal on tõusnud just nimelt suurused, teiseks rühmaks nii-öelda latiinod, kes ei ole välja rännanud Hispaaniast ja Portugalist, vaid hoopiski Ladina-Ameerikast ja valdavalt Mehhikost. Praegu nende osatähtsus arvatakse, lähima paari aastakümne jooksul tõuseb lausa kolmandik, kuni mis tähendab seda, et nii-öelda valge Ameerika noh, arvatakse jäävat vähemusse kusagil nelja-viie-kümne aasta pärast, kuid vähemus ei jäta neid ei indiaanlased ega neegrid, vaid just nimelt latiinod. Ja me võime hakata rääkima jagatud rahvast nimega mehhiklased. Jah, ja kuidas mehhiklased räägivad jagatud rahvast juba ammu, sest nende arvates California, mis kuulus enne Mehhikole ja põlismehhiklased, kes jäidki California koosseisu, kui ameeriklased selle vallutasid või New Mexico või Arizona siis paljud mehhiklased peavad seda iidseteks Mehhiko kevadeks, sest Mehhiko territoorium, võrreldes oma kunagise suurusega, on praegu ainult. Ja vallutajaks on Ameerika ühendriigid. Midagi ei ole teha see, et nad on mõned territooriumid ostnud raha eest see on nii-öelda müük surve all ja mehhiklased on üsna Ameerika vaenulikud just nimelt selle mineviku pärast. Ja kui Ladina-Ameerikas leida just eriliselt niukseid gringo vaenulikke põlglikult valgeid Ameeriks hüüavad gringod, eks siis gringo vaenulikud, siis need on just nimelt mehhiklased. Sellega me täna ka lõpetame, stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom, aitäh kuulajatele.