Tere hommikust, on jaanuarikuu viimane pühapäev kes on tahtnud, on saanud talvega sõbraks, kellele külm ja lumi tähendavad ennekõike kannatusi. Ka neist tuleb aru saada. Aga jutusaade pakub pühapäeviti ikka oma seltsi võimalust tutvuda ja tundma õppida erinevaid eesti inimesi. Täna hommikul on minu külaliseks legendaarne võimlemistreener, kes paari päeva pärast tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Tere hommikust, Liia Palmse. Tere hommikust. Sele Legendaarne peal. Liia hüppas nagu võimlejale kohale kohe kaks sentimeetrit pingist kõrgemale teile ei meeldi, kuidagi kiidetakse. Kui see on põhjendatud, meeldib küll, aga ma ei ole harjunud, selles on legendaarne. See on midagi väga-väga-väga niisugust suurt. No me katsume tänase tunni jooksul leida sellele sõnale piisavalt põhjenduste, mina hoolitsen selle eest. Unustasin, minu nimi on Margit Kilumets. Aga ma tegelikult tahtsin alustada sellest hunnitas Talvest. Te olete väga sportlik inimene, millal te viima suusatasite? Oi, ärge seda küsige, ma juba küsisin, ma võin öelda, see on 30 aastat tagasi. Mäletate seda talve ka veel? Ja miks see oli lumine Ralf. Ja, ja väga ilus talv. Ja siis oli mu pere alles ja me käisime alati abikaasaga koos suusatamas. Ma ei ole peale seda, kui te teda enam ei ole, ei ole käinud. Sellepärast ma mäletan, aga te teete nädalast nädalasse, et mitte öelda päevast päeva ikkagi sporti? Ei, ma ei ütleks, et ma teen sporti selle sõna tähenduses. Ega sellest ei pääse, hommikul tuleb võimelda sulle selles eas, kui mina olen, peab koik kindlasti hommikul võimlema. Ja, ja, ja ma teen ikka vil tööd oma rühmaga, kes on nüüd vilistlased ja ja juba kõrgkooli ammu lõpetanud ja aga niisugus porti. Mairaldeedi. See hommikune võimlemine leiab aset Mihkel siis kui ma ärkan, no majule varane tõusja, ma tahan teile öelda või tõuseb 11 male, oo taevane aeg, ma olen ööinimene. Kui inimene läheb väga hilja magama, siis on selge, et hommik varai tõuseb ja, aga te võimete kodus, elutoas, kodus ja aga muusikaga või ilma muusikata, kirjeldage kuulajale ilma muusikat ikka silmad kinni, uniselt maha. Aga see on paratamatu, sest liigese liikuvus väheneb, muidu liigeseid peab turgutama. Ja te julgete öelda praegu kõikidele kuulajatele, kes on siis, kui vana peab inimene olema, et hommikune võimlemine muutuks kohustuslikuks. Siis, kui liigesed hakkavad tunda andma, kui ei saa enam maast üles silmad käega toetada ja vot siis siis tuleb kindlasti. Muidugi mul on, mul on sõbrannad, kes käivad ujumas ja ja, ja käivad kepikõndi tegemas ja. Aga, aga ma ei ole, ma ei ole niisugune inimene, kellele meeldib teha selliseid liikumisi, mis on. No kuidas öelda korduvat monotoonset, muidugi ilus oleks käia, mulle meeldib väga käia, kui loodus on ilus, looduses, mulle meeldib käia, ma võin käia pikki maid, aga ei ole ju alati ilus. Praegu on ilus. Praegu on nii ilus, ma läksin üks päev läbi pargi, kui puud olid kõik, kõik härmatises. Mul oli niisugune tunne, kõik oli nii hele ja valge ja nii vaikne. Niisugune tunne oli, et ma näen vaikust. See on niisugune tunne, et tõusen nagu kõrgemale, nagu nagu oleks mul äkki tiivad. Nii ilus oli. Nii et kas peab sporti selle sõna niisuguses õiges tähenduses tegema? Liikuma peab? Liigume, peab iga inimene, seal pole midagi teha, kui inimene, kes jääb paigale sellele on väga raske ja seda nii füüsilises kui vaimses mõttes. Ja jah, see on õige ja, ja peab tegema kindlasti nii nagu kellegi võimed on. See peab olema varras, muidu võib teha viga või üle pingutada või. Aga liikuma inimesed peavad. Kui mitu aastakümmet olete te olnud naisvõimlemisega seotud? Ma läksin tolleaegsesse Pedagoogilise instituuti aastal 1952, sellest ajast peale olen ma tegelenud rühmadega, aga enne seda ma ju võimlesin kooli ajal me ju võimlesin ja tegin ka kergejõustiku ja tegin ka võrkpalli ja nii et sõja lõppemisest peale. Naisvõimlemine on nende aastate jooksul väga palju muutunud. Praegu kaasaegsete noored naised küll teevad aeroobikat, küll sõidavad trennisaalis jalgrattaga, küll kasutavad hantleid kummipaelu, võimlevad isegi vees. Kuidas te seda muutumist kõrvalt vaatate? Ega's võimlemine ei ole nii palju muutunud, ainult leitud eri mooduseid, kuidas seda teha, on ju olnud väga mitmesugused, moevoolud on olnud džässvõimlemine ja ja nüüd on kangesti pila, kes ma ees ja aga tegelikult on see kõik võimlemine ja liikumine. Natuke mured on minule teinud need jõusaalid sest seal on väga kerge üle pingutada. Seal peab ikka juhendaja olema kogu aeg kõrval, aga muidu kõik, kõik see võimlemise põhi on ju sama. Ainult ma ütleks metoodilist võtted on teised ja reklaam on tänapäeval teine. Nii et ma olen rahul, peaasi, et inimene liigub, peaasi, et inimestele meeldib liikuda ja ta valib selle mooduse, mis temale sobiv. Tublis nende inimeste kohta ma ütlen, kui tubli Te olete kasvatanud üles mitu põlvkonda võimlejaid, oja. Mingil põhjusel. Konnad väga teie külge jäänud. Kui te ütlete, et teie juures käivad siiamaale tüdrukud, siis jah, võib nii öelda vä mina ütlesin, tüdrukud tüdrukud, kes on ammu suurte laste emad ja ja, ja tõesti mitukümmend aastat tagasi juba ülikooli lõpetanud ja, ja muidugi neid hoiab teie küljes, ma tean, et seda tuleks nende käest küsida, aga ma küsin teie käest. Pakkuge välja, ei, ma ei oska lihtsalt öelda tas neid hoiabki, midagi minu küljes. Aga nad on üliõpilaspõlvest kuusk käinud. Nad on nagu omavahel kõik väga head sõbrad. Nende lapsed on võimlas kasvanud ära läinud minu juurest ja tagasi tulnud, kui pere on loodud, kui lapsed on väiksed, jälle on alati tulnud koos lastega. Kui lapsed olid väiksed. Me tegime ema jälle laste kavu lapsed kasvasid nii suureks teha, teeks nad enam tõsta. Siis me pidime sellest loobuma. Nii et ja, ja nüüd nii mõnigi võiks juba tulla lapselapsega. Ja ma arvan, et, et see võlu on palju suurem kui see nüüd minu treeningul käia. See, et nad saavad koos olla. Kui nad olid üliõpilasest, siis nad pidid mul täpselt tunnis olema. Nüüd ma ei ole kunagi nõudnud, sest meil on nii palju rääkida küllastest, küll keedistest, külm vooditest kõigist. No miks ma neid sisse kanda, kuidas see trendis välja näeb, nad tulevad ja räägivad võimlemise selle garderoobis 15 minutit kõigepealt juttu ja siis algab treening umbes nii, kas 15, aga mina saalis siis lihtsalt võin mõelda oma mõtteid. Välja arvatud, kui nad tahavad minna esinema, eks ole, siis, siis siis ma olen kuri. Siis ma käitun nendega nii, nagu nagu siis, kui nad olid üliõpilased. KuriLiia, Palmse välja näeb mind hirmus. Hirmus. Nad ikkagi kuule, Äitlase kuurimist. Aga nad on mulle olnud väga head sõbrad, Nad on toeks. Ma ütleks, et mul on kolm suurt rühma olnud, nagu nad kogu aeg vahetuvad, aga tähendab siis, kui nad jälle välja kasvasid ja ja ei saanud enam treeningul käia, kui, kui oli see ülikool läbi ja aga kolm niisugust suurt rühma komplekti on olnud. Ja ma ütleksin, no kõik nii erinevad ja kõikidesse on jäänud mulle sõpru. Nüüd ma olen selles suhtes õnnelik inimene. Te ütlesite, saate alguses ette, et te käisite suusatamas siis, kui teil oli pere alles, kas need võimlejannad mingil kombel on teie jaoks praegu teie pere? Nad on mulle väga head sõbrad ja nad on tõesti tõesti, ma ikka vahel ütlen, et te olete nagu kutsut murd, kohe niisugused armsad. Aga perium, pere. Ta ei asenda miski. Teoni. Olete te kaua jaga üksinda? Jah, olen küll. No raadiot kuulab väga palju niisuguseid inimesi, kelle jaoks raadio ongi seltsiline. Mida neile öelda lohutuseks või toeks või kuidas teie konkreetselt üksindusest üle saab, olge aktiivsed, hinnake, oma sõpru. Ma pean ütlema. Mul on väga palju sõpru, mul, mul on juhtunud nii, et ma olen toredate inimestega koos. See, see on tore, kui ma tulin lõppude lõpuks peaaegu pensionile, ma praegu teen ka oma rühmaga tööd, aga kui ma tulin nii-öelda ametlikult pensionile, siis mul oli üks igatsus, mul on olnud väga palju tööd kogu aeg, mul on õudselt palju tööd. See on osalt kuidas öelda, vaevab ja õnnetust ja osalt suur õnn. Ja siis mul oli üks igatsus, et kui ma lähen pensionile, et siis ma võtan raamatu ja lähen parkija istung vaikselt ja loeb. Ma võin öelda, et seda ei ole juhtunud tänaseni. Mitte, ma ei ole saanud seda oma igatsusest täita ja, ja mida ma ütlen kõigile inimestele tuleb olla aktiivne ja mitte astuda kõrvale. Sest muidugi mugav on olla niimoodi, et mul ei ole ühtki kohustus teha, midagi ei tee. Ma ei tea, kas iive on määratud vaevlema. Ta peab ennast turjast haarama ja peab minema. Sest see on nagu, ma ei oska öelda, kas see aktiivsus on elu üks alus. Te ütlesite, et olete elu jooksul väga palju tööd teinud. Kas te olete vahel kahetsenud, et te olete võib-olla liiga palju kodust ära olnud, võib-olla liiga palju, pannud oma lähedasi enda järele ootama või jätnud tegemata mingeid asju, mida oleks pidanud siis tegema, kui nii-öelda kõik oli veel hästi? Ma ei oska öelda, mis see, mis see niisugune tagantjärgi arutamine või või see niisugune mõtlemine, et mis, kui oleks nii, siis oleks nii või nii või nii. Mul on olnud, muidugi väga suur on mul on olnud, mul tundub eriline pere. Me oleme kõik omavahel kõike koos teinud ja koos arutanud, see tähendab ükstapuha miski, kes midagi perest tegi. Teised olid alati koos ja kõik olid toetamas. Nii et ma ei saa öelda, et, et ma peaks midagi kahetsema või. Kõik oli nii nagu, nagu, nagu tähendab, kõik oli hästi. Ja kui pall sillaga ilus aed, et kui palju siis ikka selliseid inimesi on, kes saavad oma 80. sünnipäeva künnisel öelda, et kõik on olnud hästi ja, ja see, see on, see on niisugune, ma ütleks, mu pere oli soe ja ja mul on tunne, et ma praegu elan nendega koos ja pean aru ja ja, ja ma, ma näiteks, ma kohe tean, kui kui ma midagi teen, mis, milles ma ise kahtlen, siis ma tean kohe, mis, mis näiteks mul abikaasa ütleks selle kohta, kuidas tema reageeriks. Ja siis ma pean aru, et kas, kas tõesti nii oleks õige ja niimoodi on nii, et kui ka inimest enam ei ole, siis nõu saab tema käest ikka küsida, ikka saab ikka mõelda, et misuke, tema arvamus oleks olnud, kuidas ta oleks mulle öelnud ja see on tore siis nagu nagu läheb see edasi. Ma ei tea, ma olen vahel mõelnud, et kas ma olen selle endale lihtsalt loonud nisukesi oma kuningriigi enda ümber salajas. Aga kui me tuleme teie eriala juurde tagasi, ma tean, räägitakse, et kollektiivid, kus on palju naisi ja naisvõimlemises teadupärast mehi, on väga vähe. Et nad ei hiilga just sellise ühtehoidmisega, et seal kohisevad intriigid, et alati on tähtis, kes on esimeses reas ja kes hüppab kõrgemale ja kes on solist ja kuidas teie elukogemus räägib, kas on siis nii hull see asi naisterühmades ja naiste ei ole muidugi seal niisugusi, soove ja eriarvamusi, eriti kui inimesed on juba täiskasvanud. Tudengid ei ole nii nii kindlaid soove, kui inimene on juba isiksus, eks ole, siis on raskem teda veenda, aga ma pean ütlema, et minu tüdrukud on küll nii tolerantsed ja nii nii toredad, et ma ei saa neil neid asju eteid. Muidugi tuleb, tuleb igasuguseid probleeme, meil on tunnid hilja, nad on terve päeva tööl olnud, nad on tassinud sulle närvid, tulevad nii-öelda välja, aga see on, see on, see läheb jälle üle ja keegi ei tähendab ei vihasta teise peale, nii et ta ei talu enam või nii, et ma ei oska selle koha pealt öelda, me saame asjad kõik lahendatud. Te olete teinud tööd ka suurte võimlemispidude ettevalmistamine ojja kus vastutus on ikkagi väga suur ja need jõud, keda koos hoida, on ka mastaapsed. Kuidas te seal kogu selle massi valitsemisega toime tulete seal ometigi on tüli, pahandust ja intriige? Väga vähe? Väga vähe. Ma pean, ütleme, ma ei tea, kas mul on hirmsasti õnne olnud. Ma olen selle peale mõelnud. Tähendab, kui on vaja suurt niisugust üritust juhtida ja sul on väga palju rühmi ja head treenerid. Minu treenerid, minu treenerid, ma ütlen, rühmade treenereid on olnud nii arusaajad, nii toredad, nii innustunud. Ma olen teinud ju põhiliselt just noorte tantsupidudel, kus on tegemist õpetajatega. Õpetajad oma koolides on läbi aegade rühmi juhendanud põhiliselt entusiasmist. Eks ole, põhiliselt lihtsalt niisugusest armastusest selle võimlemise vastu. Ega nad materiaalset tasu ei saanud, nad valmistavad rühmad ette. Need rühmad tulevad kohale, nad ongi, kukud, treenerid on, on nii, kuidas öelda, kaasa elavad, see muutub, muudab selle üldise töö täitsa täitsa toredaks. Sa nendega koos naudid seda ja mul on alati, kui need peod on lõppenud, mul on alati niisugune tunne olnud, et ma ei saagi nyyd nagu tänada. Pidu lõpeb ära ja tegelikult on siis see nende töö, mis väljakul, kuusi tuleb esile. Ja need on alati hästi läinud ja ja, ja Nende rühmad on alati innustunud olnud ja nii et ma olen nagu neile võlgu kuidas tahes, suure, ka väljamõtlemise protsess käib. Millest te alustate? Igalühel on see isemoodi, mina alustan alati muusikast. Ma vajan muusikat, ma istun ja kuulan ja kuulan seda muusikat. Nii kaua kui ma hakkan seda muusikat nägema kui sõna otseses mõttes. Ma ei tee ühtki liigutust. Ma ainult ainult see on kõik muusikas olemas ja, ja sa ainult pead sellisel üles üles leidma. Ja siis hakkab tulema ja kõigepealt tuleb ka see, see suur pilt eks ole, mis nagu mis toimub ja, ja, ja kui mina teen. Mul peab nagu olema mingisugune mõte või mingisugune teema. Ja see on juba helilooja töö, kui ta seda on teinud, siis, siis on mul väga kerge ainult hoidsin selle kõik välja ja ja, ja siis tuleb, siis tuleb edasi juba arvestada kontingendiga. Sest ega nii nagu mõte lendab, ega nii ei saa seda kohe võimlejate peale panna. Siis on vaja teada, missugune on nende ettevalmistus ja siis on juba teada, kuidas seda tegelikult näeb juba muusikas, kuidas nad väljal väljakul liiguvad. Sulle see oleneb täiesti muusikast. Ja siis selle peale tuleb hakata panema neid harjutusi nüüd nendesse osadesse, eks ole, kuidas, kuidas, kuidas nüüd klapib kas need ruumiliselt ja kiiruselt, kas te teete kõik liigutused kodus ise läbi? Proovitajad Ma tõstan jala nii kõrgele ja nüüd veepalli nii kõrgele. Ei raske on teha, kui, kui ei ole rühma. Tähendab ma olen oma rühmarühmaga katsetanud ikka kõiki asju. Ega suure rühma ette ei saa minna või suurt kava isa kirja panna, ennem kui sa ei ole seda siiski ka tegelikkuses näinud. Aga põhiliselt, ja harjutasin, ma teen kodus varem muidugi ma vajasin rohkem niisugust praktilist rühma. Aga kavu, mis on saanud teha ja kohe päris kodus. Kas te sellel aastal käisite ka tantsupidu vaatamas ja ja kuidas meeldis? Tore oli, tore, see on ikka nii suur sündmus, mis vaatamas, ma käisin rongi käigus marssimas. Ja teie õpilased kindlasti olid need, kes võimlejate jaoks kavad välja mõtlesid. Vähemalt mõni nendest, jah, jah, oli küll, jah. Sest Eestis on ju, kui me kasutame veel kord seda sõna legendaarseid, võimlemistreenereid veel peale teie ja kõigil neil on omad õpilased ja need õpilased ongi need, kes praegu seda võimlemise vankrit veavad, suurte pidudele? Jah, palju, palju on seal jah, minu õpilasi. No ma olen ju nii kaua valmistanud ette õpetajast, eks ole, nii et omal ajal, kui ma käisin mööda Eestimaad ringi, kui ma neid tantsupidude proove käisin vaatamas ja kui ja, ja ma juhtisin bet praktikat ja meie bet praktika oli üle terve Eesti ei olnud kooli, kus ei olnud minu õpilast. Kui ma läksin uksest sisse, siis kohe esimene oli see, tere õpetaja. Äärde oli nii soe tunne. Äärmisel juhul, kui, kui ei tulnud mulle vastu, tuli ikka keegi ja ütles, et ma olen teema õpilane, võime, Tiisa õpilane. Kas teie vanemad olid õpetaja, minu vanemad olid õpetajad, nii et ma olen. Ma olen kogu aeg olnud õpetajate peres ja ise õpetaja. Siis ei tulnud vist ülikooli astudes väga palju ka mõelda, mida ta õppima hakata. Ikka tuli arutada ikka sai. Tähendab väga tahtsin, kui ma, kui ma väike olin, ma juba tahtsin olla kas, kas võimlemisõpetaja Ta ja või tantsija või midagi niisugust. Sõjaaegne muidugi pani sellele riivid ette, aga, aga, aga õnneks ma tulin sellest välja ja, ja näete, kus ma olen? Ikka olin õpetaja ja ja, ja tegelesin liikumisega. Nii et mingeid muid variante te tegelikult ei kaalunudki. No isa isa on mul mate, oli mul matemaatik. Ja tema soovitas mulle, et ära mine, kehakultuuri tähendab võimalust tol ajal ei olnud, eks ole, kui sa tahtsid võimlemisega või tantsu millegiga tegeleda, siis oli kehakultuuriteaduskond ainuke. Ja temasse ära mine, et kui kaua sa jaksad? Et mõtled, sa lähed vanemaks, et kui kaua sa jaksad, mine matemaatikat õppima. Mul reaalained olid väga kerged õppida. Ma ei taha, ei saa küsinud, miks sa ei taha, et sul on nii, kerges mõtlesin, ma ei taha ülesandeid, tihed, Vistsin heit teha. Aga ema oli täiesti täiesti päri sellega ja ega mul mingeid probleeme ei olnud, et minna õppima. Isa hoiatas, et kui kaua sa jaksad ja nüüd on, on näha, et inimene jaksab ikka väga kaua. Aga ma mõtlesin seda, et tol ajal ma mõtlesin, et noh et kui ma, kui ma läksin ülikooli, mõtlesin jah, et isa ütleb, et eks tal on õigus, et inimene läheb vanaks. Est mõtlesin kuma 42 aasta nii vastu pean siis ma võin ju minna midagi muud tegema, miks just 40, ma ei tea, kus ma seda võtsin, mõtlesin 42, et siis ma kindlasti enam ei jaksa, mõtlesingi vana ees. Et, et siis ma ei jaksanud niikuinii enam võimelda. Nii et niimoodi, kuidas võimlemise ja tantsuga seotud, et inimene ennast vaimselt vormis hoiab. Mida te vaatate, kas te käite balletietendusi vaatamas? Moodne tants ilmselt on midagi hoopis muud kui, kui see, mis, mis tantsukunst oli, oli noh, mitukümmend aastat tagasi vaatate televiisorist tantsusaateid balletietenduse igalt poolt, kus ma saan. Ja seda ma olen alati teinud. Kui, kui ma räägi, kuskil olen saanud. Mul oli õnn olla Ameerikas, see oli 70. aastal ja siis oli mul niisugune õnn, et ma sain pööbli ülikoolis olla kaks nädalat raamatukogus. Raamatukogu oli nii, et ma võisin kõiki raamatuid ise võtta ja otsida, teha ja see oli üks väga tore aeg. Meil tol ajal oli ju ainult Nõukogude Liidu võimlemiskool. Ega raske oli saada üldse materjali teiste liikumiskoolide kohta. Ja mulle meeldis just see reformitud tants, see oli liikumisele väga lähedane. Nagu omal ajal oli Dancan ja oli, oli Laaban ja kõik need kes nagu tegid tantsureformi isolora tankal Esa toored Ancan ja siis, kui tähendab, tema ütles, et või kes oli seedis, ütles tema kohta, et et asjale Dancan oli see, kes astust balletikingadest alla, sest emakas viljelema, eks ole, vabatantsu ja, ja sellise muusika järgi, mis ei olnud tantsuks mõeldud. Aga kui palju seda materjali meie kätte saime kuigi asjad olevat, Ancan oli ju Nõukogude liidus ja avas oma tantsustuudio siin. Aga see oli ikka kõik niisugune natukene nagu lihtsalt oli kohe nagu tänu selle järgi, et sa tahtsid kõiki näha, kuidas see asi on olnud ja toimunud. Ja vot see õnn mul oli, et ma sain siis kaks nädalat siis kogu aeg uurida, kuidas need asjad olid ikka väga tore aeg ja see andis väga palju muidugi juurde. Ja see, kui, kui tuli see modernballett, mis tuli mis oli kuuekümnendatel aastatel või siis oli naguus murrang, tulid need igasugust tantsurühmad, soomlastel, mis omapärane moderntantsija, modernballett tol ajal nimetati, seal on nii palju võimlemist, akrobaatikat nagu jälle meelde, kes on öelnud, et tantsu ja võimlemise piir on sama või tähendab on samasugune nagu vete tõmmatud piir. See loksub ühele poole ja teisele poole seal ei saagi päris piiri panna ja kui praegu kaasaegsed tantsu vaadata, kas te saate öelda piiri, et, et vot see siin on nüüd tantsusammud kõik tantsus ja võimlemises on kõik võimlemises. Muidugi, see tähendab võimlemisele on nagu kaks, kaks siiski üks on see tervistav suund, teine on aga see emotsionaalne sood, kus kus väljendatakse tundeid, väljendatakse muusikat, saadakse elamust. Ja teie olete selle suuna Letkaja rohkem paratamatult, sest, sest minu nii-öelda, kuidas ma ütlen liikumise alguses ema viis mind tantsustuudiosse ja tantsustuudio oli Kertnego tantsustuudio omal ajal oli väga huvitav, vot temal ei läinud kaaslasele tantsureformiga. See oli väga tore õpetaja, muidugi sõda katkestas selle, aga see oli väga huvitav ja tal oli ikka naisvõimlemise rühmad. Näiteks Salme Reek on ju kasvanud tema naisvõimlemise rühmast ja isegi andnud naisvõimlemise tunde ja sealsamas oli tal Basti plastika ja ja juba esimesest aastast tuli tal see nisuke väljenduslikus ja, ja ja, ja niisugune improvisatsioon. Nii et nii et see oli, see oli väga huvitav ja väga tore ja mul on kahju, et see nagu katki jäi. Aga noh, mis ikka kahetseda ja me juba leppisime kokku, et tänase saate jooksul kahetsema on, nagu on. Kas tervis Liia Palmse on teid nende aastate jooksul alt ka vedanud? No mida ma, mida ma kurdan, pea veel töötab, jalad töötavad ka, ma olen õnnelik inimene. Kui inimene saab nii vanaks, kui mina olen, siis Tal on nii-öelda ealised iseärasused, on paratamatu, loomulik elu, eks ole. Aga, aga õnneks oleme läbi tulnud. Ma rääkisin sõja eest, siis ma olin kohutavalt haige. Ja siis siis ma kasvasin, kaotasin kogu plastilisuse, mida mul oli tõesti küll ja küll looduse poolt antud jah, looduse poolt antud ja ja, ja mul oli kohutav liikmepõletik. Ja ma jäin väga kangeks ja peale sõda ei olnud võimlemist ka tundides. Veel tuli kergejõustikku, Ring tähendab, küsitleti, et kes tahab minna kergejõustikus ja mina ja mu pinginaaber arutasime kahekesi omavahel, et mis seal kergejõustikust tehakse. Ja, ja siis uurisime järgi, lähme hakkasime talvel siis käima võimlemas paljajalu külmas võimlas. Aga nii tore oli, et sai liikuda, ma olin nii kange nagu üks, üks kont lihtsalt. Ja kevadel minu pinginaaber jooksis kõik Eesti rekordid ümber ja, ja oli Nõukogude Liidu noortemeister. Mina muidugi pold midagi, aga ma olin ikka, kui me siin jooksime, saime mõlemad veel noored B-klass, siis tema oli esimene, mina olin teine mullusel nagu teine koht. Minu taga ei olnud kedagi. Ma jooksin tükk maad tagapool need nii hakkasse uuesti peale ja, ja me olen, ma ütlen, mul on elus olnud õnne, kui on midagi väga hullu, ikka tuleb mingisugune õnn. Õnn oli see, et Ruudi Toomsalu tuli siseAmeerikast ja tema suhtus oma õpilastesse haruldase pieteeditundega. Ta ei jätnud kedagi maha ega ei lasknud ühelgi noorel või lapsel aru saada, et ta vilets. Sel alal olime ühes ühes rühmas tema, tema treenitavate rühmas, minu pinginaaber, Juttasandbankolide nimi ja mina. Ja, ja nad käisid ju igal pool võistlustel liidu võistlustel. No ma ei käinud ühelgi korralikul võistlusel ainult kuulinutamel, kui ta läks teistega võistlustele, ta tegi mulle treeningplaani. Mulle ma olen pärast aga tagantjärgi mõelnud. Seal ei olnud mingit mõtet, ma ei arenenud ju kuskile. Ma sain kiikuvust juurde ja, ja ta tegi mult täpselt treeningplaadi, ma käisin üksipäini staadionil, tegin neid asju. Aga tänu temale sain ma oma liikuvust tagasi. Ja kui ma hakkasin minema ülikooli, ma tahtsin minna kehakultuuriteaduskond. Ja siis tema ütles mulle kevadel, et vot nüüd on niimoodi, et sul on vaja liikuvust. Kui sa tahad sügisel minna ülikooli, et ma teen sulle plaani selle järgi haruldane, eks ole, ju see on ju, ja ma tulin või ülikoolis toime ja ja, ja ma sain liikuvuse tagasi ja kõik ja mitte muidugi nii, aga te küsisite haiguse kohta, see oli niisugune ainukene haigus. Aga, aga see näitas, et, et on võimalik tulla välja sellest, kui sa kogu aeg oled aktiivne ja teed kõiki oma võimete kohaselt. Traumad tulevad kohe, eriti kui, kui ei ole häid võimed. Kui tahad väga hästi, siis tuleb trauma ei ole vajased. No vot kui kraana kerkiks õnneliku inimese akna taha mõnel õhtul, kui te olete üksi kodus, mida siis teie elutoa aknast? Me näeksime, te ütlesite, et te olete inimene ja kuidas või millised on need sellised mõnusad õhtud, mida te te oma kodus veedate? Ma vaatan liiga palju televiisorit, seda me läheksime sealt kraal, teate, kindlasti ajates esimesel korrusel. On üks asi, ei ela, ma elan kolmandal siis seal põhjendatud kraan alles oli mul akna taga tuli kell kaks öösel. Ja see oligi see meie saate kraana, kes tahtis näha, et õigus tuli jääpurjekaid likvideerima ja nii, aga te vaadake liiga palju telekat, aga mida veel, kas te joote teed sellel ajal, kas te, kas te loete raamatut, kas te kuulate muusikat? Võta midagi head? Ahjaa, muidugi liiga liiga palju, seda ei ole vaja. Õhtul ja ei tohi süüa, aga aga ikka sa teed. Mida te telekast meeldib, vaadata. Häid saateid, mis on head, saastad. Head filmid, head kontsertid. Kas filmid peavad olema õnneliku lõpuga või traagilised? Ikka õnneliku lõpuga. Loomulikult ma neid jubedaid vaatan. Ei no on veel 30 on veel kolmas võimalus, et on lihtsalt selline, et paneb kaasa elama, aga lihtsalt ei lõppe hästi, et ongi nii nagu elu on. Ei, ei, ei, ei. Ma olen selline inimene, kes kellele meeldib, kui on hästi lapsest peale. Ma ei saa vaadata võistlusi selles, mul on alati see häda, et kui ma vaatan võistlust, siis mul on, tähendab eriti kui ma ise kaasat pidin võistlusi tegema. Sporti vastane tähendab, kui on võistlus ja ma teen ise kaasa siis kui ma võidan, siis on kahju sellest, et teine kaotas. Ja ometi olete olnud näiteks kohtunik? Võimlemisvõi tähendab kunagi olla. Mitte kunagi, ma ei ole kunagi, ma ei ole tahtnud inimesi, kuidas öelda, kritiseerida ma ei taha seda. Näiteks mulle meeldivad väga võimlemise esinemised ja, ja ma löön nendele kohe kaasa, kui on, kui on abi vaja. Aga võistlused on niimoodi, et kui kohtunik sa pead ju kogu aeg maha võtma. Sa hakkad nagu, kui ma ise võistlesin, siis ma katsusin mitte teistega võistelda vaid ma katsusin iseendaga võistelda, eks ole, näiteks võimlemises mul on 10 punkti ja ma lähen välja. Võistlen iseendaga, mul on võimalus seda saada, aga ma mängin maha. See oli ainukene võimalus võistelda. Nii et ma ei, ma ei ole võistlustega sõber. Ja kui ma vaatan näiteks korvpallivõistlust või siis ma lähen nii närvi ma nagu olen ühe poole poolt ja siis siis ma hakkan pingutama kõik oma lihased. Ja siis ma kohe Lähen nii pinges, et ma pean vahepeal minema teisse tuppa. Teda nimetatakse emotsionaalseks. Aga inimesed on erinevad. Aga mulle väga meeldib, kui on esinemine, ma näen, et inimesed on õppinud ja vaeva näinud ja nii toredasti esinevad. Muuseas on meie viga kogu aeg võistelda. Vaadake, mis meil tänapäeval teeme, ükstapuha milles küll laulmises, küll, küll küll kõikides asjades. Miks, kas see paneb meile niisuguse stressiolukorra? Ma ei ole sellele vastust leinud, käskem tänapäeval on, on vajalik, et, et on niisugune kogu aeg niisugune võistlus vahetanud välismaal, seda ei ole. Mul minu rühm käib iga iga aasta välismaal küll nendel ülemaailmsetel 10-st radadel ja madin mõnuga neile kavu. Ma tean, et teised vaatavad ja rõõmustavad, kui hästi läheb. Eks ole, aplodeerivad ja küsivad, et kuidas niisugune niisugune liikumine on ja kuidas niisugune, et mis kool Teil on ja, ja kõik niimoodi inimesed suhtlevad, seal saab sõpru, seal ei ole võistlust. Ja võistlus tekitab ju pingeid kohutavalt. Eks ole? Imelik inimene. Üks ilus võimlemisõhtu seisab meil lähiajal ees. Teie oma võimlejad tahtsid korraldada teile üllatusõhtute sünnipäeval, teisel veebruaril. See nüüd päris hästi neil ei õnnestunud, sellepärast et ärge kunagi ära ei, mis on juba veel aega, õhtu tuleb loomulikult hästi välja ka üllatus ei õnnestunud. Teie segasid vahele ja otsustajaid ei, mul tundub, et tuleb neid üllatusi seal küll. Mida need inimesed, kes tahavad seal õhtul Vene draamateatrisse tulla, vaatama mida nad näevad? Palju toredaid rühmi kuna kuna samal õhtul on ka niisugune vilistlaste kokkutuleku õhtu, vilistlaste kehakultuuriteaduskonna tähendab Pedagoogilise Ülikooli, jah, heal lapsel mitu nimi, pedagoogiline instituut, pedagoogiline ülikool tänapäeval, eks ole, Tallinna ülikool. Ja, ja kõik ja, ja vilistlased tulevad oma rühmadega. Nii et enamikku minu õpilasi, õpilased, kes on rühmajuhid ja keegi ei võistle, vaadake kui tore õhtu, lihtsalt vaimustav. Ma ootan seda ja peale selle ammu rühmal häid sõpru Tartus, Pärnus, ka nemad tulevad ja, ja mis on kõige-kõige uskumatum sellelt külma talve ajal üks esimesi, kes, kui kuulis, et on niisugune ilus õhtu. Teisel veebruaril on Saaremaa, Saaremaa tuleb üle mere võib-olla isegi üle jää, ei tea, kuidas läheb. Aga nad olid kohe valmis tulema ja seal on mul ka üks tore õpilane ja mis, öelge mulle, mis see on, mis toob nad Tallinna kõik võistluste eel uhked raha, eks ikka armastus teie vastu. Oi, ma arvan, armastuse alevast, teeme kompromissi, et seda ja teist tea oleks tore, kui, kui oleks natuke armastus minu vastu, Ma loodan, nad on minusse nii kenasti, kõik suhtun. Siinkohal tahan ma kõikide raadiokuulajate poolt soovida teile ilusat ilusat sünnipäeva. Loodetavasti te jaksate veel kaua olla treener ja õpetaja. Jutusaade on siinkohal läbime, lõpetame ühe muusikapalaga Liia Palmse valikul ja kõikidele ilusat talvist ja loodetavasti liikumisrohket pühapäeva aitäh teile.