Sel kolmapäeval korraldab raadio kaks uue muusikafilmi võimine valjemaks eriseansi Coca-Cola Plazas. Filmi peaosas on kolme erineva generatsiooni kitarrigeeniused. Silmi täis viies ja Jacko. Õhtusele kinole eelnev, mitte vähem väärikas soojendus, otse raadio. Sten Teppan on kutsunud oma kuulderaadiosse kolm kodumaist kitarrikangelast, Jaanus Nõgisto, Allan Vainola ja Vaiko Eplik koos Billyle ja memuaaride ka. Pole raadio kahe kuulderaadiuses kolmapäeva hommikul kell 10. Daamid ja härrad, tere päevast eetris on kuulderaadiuse erisaade. Meie järgmise paari tunni külaliseks on kolm eesti kitarrikangelast. Esimene neist, Jaanus Nõgisto Siin on Allan Vainola Ja Vaiko Eplik Kõik see, mis lähema paari tunni jooksul meie eetris juhtub, on üsna üsna ekspromt, väga vähe asju on kokku lepitud. Aga kõigepealt suur-suur, aitäh kõigele kolmele, kes nõustusid selles ootamatus ja improvisatsioonilised projektis kaasa lööma. Ja põhjus, miks mõned mehed siia olen kutsunud, on selles, et tol on raadio kahe eriseanss filmile Itmaidget laod, seal muusikaline dokumentaalfilm, mille peaosades on kolm rahvusvahelist mõõtu staari. Need on siis Jimmy Page dieet ja Jack vait nendest meestest muusikast, mida nad teevad, on raadio kahes päevade jooksul palju juttu olnud ja ma olen püüdnud siis leida kolm noh, mõnes mõttes samasugust kuju eestimaalt, vähemalt teleeri generatsioonide kitarristid, kes pole lihtsalt niisama käed taskus, siia tulnud, vaid neil on kaasas kitarrid. Jaanus. Oli seal hea meel, et ma sulle helistasin. Ma ehmatasin natuke, kuivõrd ma olen ainuke vist siinviibijatest, kes seda filmi tegelikult näinud kolmest kitarristist ainukene tõsi mina, mina olen ka näinud. Mina nägin selle filmi treilerit kusagil aasta aega tagasi, kui seda vist isegi lõpetati veel. Ja mul tekkis kohe tohutu huvi ja ma mõtlesin, et ma olen juba lugenud, et see on kusagil esietendunud himude ja see film siin linastusele tuleb, on minu jaoks tohutult uudis oma soovitan küll kõigil seda vaatama minna. Eriti kitarri mängijatele, sest see tasub ära. Allan Vainola, kuidas sa tunned ennast sellesse konnas? Normaalselt? Et jah, et olin ka pisut pisut ärevil, kui sa mulle helistasid ja hakkasin nüüd ikka hoolega järgi mõtlema, et kitarr, rism on ju ikkagi asi, mis mind aastaid huvitanud on ja siis otsustasin nagu kampa lüüa. Vaiko Eplik, no kui palju seal praeguseks need kitarre kodus seina peal ripub, viimati ma kuulsin vist umbes 29 või luulet on praegu? Ei päris nii palju, võib-olla kunagi olnud mul on, mul on vist 26 kitarri praeguse hetkeseisu, 26 kitarri, üks nendest, kuulus roheline Veenuse kitarr on täna siin Vaikol kaasas. See pill on sinu jaoks jälle tähtsaks saanud või on ta sinu jaoks kogu aeg tähtis olnud? Teata? Ta on ikka alati tähtis olnud selles mõttes, et ikkagi esimene elektrikitarr, see sõna, midagi, mille vastu ei saa, et ta ei ole kõige parem pill, mis mul on selles mõttes, et ta on kõigest niisugune ja maha nii-öelda telekast ära ka. Aga ma olen oma higiga söövitanud selle laki maha ja, ja siin on noh, niipalju minu jälgi lihtsalt, et see on selles mõttes, kui valida üks kaasa sisse. Jaanuse pärast vabandust, et ma nii ütlen, tuli meil joosta, sain nii, et laupalli higine ja tassida neid pille, neid on rohkem kui üks. Millest sa oma valiku täna tegid, mida sa kaalud? Kuivõrd ma täpselt ju ei teadnud, mis meid ees ootab, siis ma võtsin sellise miinimumi, mida ma praegu kasutan, kui ma mingi veel r harva küll, aga kord-paar kuus tuleb ära. Et mul tegelikult väga minul ei ole väga palju pildis, mul on kokku neid, mõtlen kohe kolm elektripilli ja neli akustilist, aga kõik noh, minul viimase 10 aasta valik ja need on kõik hotellid. Allan, mida sina kaasa tõid? Kuule, ma tõin kaasa ühe tavalise sihukese Gibson, kolm, kolm, viis tüüpi pool akustilise pilli, et mul on ka tegelikult nagu rohkem neid pille pisut kodus, et on kuskil vahepeal oli seitse, aga, aga kurb praktika on nagu see, et, et ikkagi pooled seisavad nurgas ja siis paar-kolm saavad nagu sihukeseks lemmikpildid, eks, ja siis üks tüüp pilli, mida ma olen nagu olen märganud, et aastate jooksul nagu olen pidevalt kasutanud ja, või selle juurde tagasi tulnud, on siis nagu rock n rolli tüüpise. Kuulajale teadmiseks, nende seest tühi ja siis nende viiuli viiulimärkidega pill sihuke, see on minu lapsepõlveunistus oli sellise kujuga kitarr? Jah, ta rohkem kuju tõmbab, aga tegelikult saun, aga pull, et ühesõnaga ta ei ole täis massiivne ta ei ole nagu väga peenike ja ta on niisugune vahepealne õiget musina, selline jah, temaga ohtliku Ida-Saksamaa firma tegi samasuguse kujuga pille ja paksema kõlaga, paksema kõlab hästi, sealt tuli kõik küll Helivatel ümber kerida, botakatel välja visanud. Natukenegi välja tuleks, aga juba hakkab kostuma termineid, mille peale mul ärevus tuleb sisse, et hakkab hakkab imelik, aga katsun kuidagi järge hoida, selles pundis peabki ignorantne loll ka ikka olema, et see võib täpsustada, et asja tõlkida, aga Allan, mäletad sa esimest sellist arvestatavat risti või käiku, mida sa, mida sa praegu suudaksid ka ette mängida, mis sinu lapsepõlves? Ta sai õpitud või, või nooruses? No ütleme niimoodi, et, et muusika kuulamisega noh, sai juba päris ammu tegeletud, võib-olla isegi juba kuueaastaselt, nelja aastaselt peale, aga aga niisugune kitarrist kitarrihuvi tekkis ikkagi seoses pungi saabumisega ülemaailmse pungi saabumisega Eestisse, see oli kuskil 81 kaks äkki ja siis ma mäletan, et, et noh, elektrikitarr, see tundus nagu niivõrd keeruline ja niisugune. Et ma julgen sinnapoole vaadatagi, siis kuidagi kuidagi sattus üks üks sõbra siukene vene naturaalkitarrikeeled olid üks viis senti kaugele siis esimene lugu, mida ma, mida ma proovisin siis sellega. Proovisin siis sellega nagu mängida oli Õli propelleri moonalise naeratused, loen tuletada seda praegu meelde. Ja nii edasi, no loba oli ilmselgelt äratuntav. Jaanus, mida sa vastu paned? Sinus kitarriga seotud algus läheb ikka aastaid, et kui palju tagasi kusagil neljandas klassis, kui ma käisin 40 teises keskkoolis ja siis just nagu esimesed, nagu biitlite plaadid liikusid ja meie klassivendade hulgas oli sellist noh, kuidas öelda rikkamate vanemate lapsi ka tolle aja mõõtkavas ja neid saaks nagu ise saagima ja tegema ja kusagilt osasid, ma mõtlesin ka, et ma saen ja aga minu nagu kitarriehitamine lõppes sellega, et ma läksin, varastasin telefoniputkast telefoni kuuldevidinad ära keelatud, kui sina ära telefoni ja ma teadsin, et neli tükki tuleb need varastatud, siis saab kitarri helipea. Aga paraku ei saanud, ma ei tea seal mingi linnalegend, sellest ei saa mingit helipead, aga täielik jama. Aga neli telefoni on sinu hingel? Kolm, tegelikult 400 nagu ära, sest siis ma juba sain aru, et see ei ole võimalik, sest see ongi täielik linnal käinud, sellest ei saa heliplaat teha. Mulle meeldib Gibsoni mehena juba päris alguses oli ikkagi neli helipead, kokati kaks hamburgerit juba esimesel aastal. Esimest drifti, mäletad, mida sa proovisid selgeks saada? Sinuga nii-öelda risti ka muusikali kõvasti aega, eks ole, kusagil kuuenda aasta lõpp sellel ajal, noh ma ei tea, kui ma sain ära õppida mingi Rolling Stonesi lugu, see idee sai see tee. Et ja kui ma mõned eestikeelsed ropud laulud ära õppisin kolme duuriga saata, siis oli minu tolleaegsete nagu võimaluste maksimum agariitini jõudis asi kusagil kusagil kuuendate seitsmendate alguses, kui hakkasid juba siuksed. Vot see on esimene risk, mis ma mäletan, on rait näo teha. Et see on esimene asi, mis nagu mällu sööbinud Zeppelini oli veel aega, see jõudis Eestisse mõnevõrra hiljem. Aga Rolling Stones pakkus tollel ajal nagu, nagu väga-väga põnevus seal. Kui ta läheb, eks ole, et niisugused asjad, millest nagu jõud ja mõistus üle käib, eks need pakkusid alguses nagu, nagu huvi ja, ja ja noh, plaadikamisele sõpruskonna seiklused noh, see nagu siis suunas mingit moodi. Aga selle kohani oli veel kõvasti aega. Vaiga, mis sind inspireeris kunagi kitarri kätte võtma, oli see mingi konkreetne lugu või konkreetne bänd või no mina kuna ma olen 80.-te alguses sündinud, siis mina olen nirvaana põlvkond. Et noh, ma arvan, et minuealised, peaaegu kõik on alustanud ikka nende kammes Ivaaride ja ja. Ja nii edasi, aga noh, ma arvan, et võib-olla esimene lugu, mis me ise nii-öelda nagu barredega maha võtsin, võis olla. Aga noh, muidugi, mul oli ka ainult akustiline kitarr, mul oli see kuueteistrublane, mille isa ostis mulle vist, kui ma olin vist kümnene ja kuna ma alguses ei saanud üldse pihta kohas siukse asjaga midagi tegema peaks, siis ta rändas Camorgasse, aga aga siis, kui Nirvana nagu kohale jõudis ja siis ta rändas sealt välja ja tal oli isegi neli keelt alles ja siis nende nelja keele peal mäng käis nii-öelda. Aga mul oli see, et ega ma esimesed paar aastat mängisin ainult pöidlaga, sest et ma ei teadnud akordadest midagi, siis ma häälestasin nagu akordi nelja keelega peale, sest mu rohkem keeli portsu mängisingi pöidlaga, millest on hiljem palju kasu olnud, sest et mul on väga, väga palju, kasutan oma pöialt tänasele. Meil on stuudios Vaiko Eplik, Jaanus Nõgisto, Allan Vainola, kolm eesti meest, kes on kitarri päris mitmetes bändides mänginud, nende bändide juurde me veel tänases saates jõuame ka ja mängime neid näit. Et plaadi pealt aga, aga midagi on meil plaadimasinas valmis ka, et mehed saaksid natukene hinge tõmmata ja ennast järgmiseks hitiks nii-öelda valmis panna, siis siis mis meil tulemusena? Jaanus, ma nägin shansid, et siin enne plaadi, kas sealt sinu plaadi peal tuleb midagi või? Muide mängiksid oolrait lauda ja noh, minu lemmiklugu on tänapäeval aga, aga kunagise mõjutas päris palju, ma kujutan ette kitarrimängijat, sul niuke spetsiifiline ristimis, kuulame ära ja oleme kohe tagasi. Raadio kaks on oma erisaatega Eesti rahvusringhäälingu salvesta stuudios. See on aegu, inimesi ja sündmusi näinud koht. Eriti Jaanus teab kindlasti nendest palju rääkida, sest kui ma ei eksi, siis päris päris arvestatav osa Ruja loomingust on nende seinte vahelt läbi käinud. Stuudios on selles mõttes ja mulle tekitas isegi pisikese nostalgiapuhangu sest kui 76. aastal müüdud sajandil stuudio sai esimese Eesti sellise kaheksarealise magnetofoni, siis sai ju tegelikult alles. Muusikatehnoloogia astus meie mõõtkavas tubli sammu edasi. Ja esimene bänd, kes siin lindistas selle makiga, oligi Ruja ja üks minu esimesi lugusid, mis saab sellest loomuse, valust, sellisega, mis avaldamiseks olla kõlbulik on salvestatud siinsamas stuudios selle makiga ja ja sellega on nähtud kõvasti vaeva ja see on mängitud siis semi akustilise musiimaga ja PNG võimendusega, mis oli tolle aja tehniliste võimalustega tipptase, see on sama nagu ma ei tea Mesa puugi või marssali mingi eri vinteitš väljaanne tänapäeval. Mäletad sa kuskohast, kelle käest ja mis raha eest oma esimese kitarri ostsid? No ikka ostis ema selle esimese kitarri, ema ema ostis mulle Vene tänaval, oli, kunagi oli selline ühendused töökoda kus sellised eestiaegsed mehed tegid selliseid Lespooli sarnaseid kitarrid. Nad olid kõik seal, ta nägi täitsa täitsa uhke välja ja neid on isegi Ivo Linnal oli üks selline. Ja, ja sellega sai täitsa mängida, mina mängisin läbi Reti raadio, mille ma keerasin lihtsalt julmalt põhja nagu tänapäeval tehakse ikka. Ja sellelegi täitsa marssali. Sest noh, seda, seda suundi ma juba olin kuulnud, eks ole, plaatide pealt ainukesele pillid igaveses muidugi häälestunud oleks kohe ära eluga keelivalt saada, eks ole, seal teinekord klaveriosad, keeled koosnesid klaverikeeltest, näiteks bassimängija. Aga see pill nägi täitsa šeff välja, ta nägi niuke Sanders nagu noh, tänapäeval on maailma kõige kallimaid kitarr, eks ole, mingi 59. aasta mudel maksab muide kaks ja pool miljonit, eks ole, nägi samasugune välja, sa keeli keetsid käega. Vot seda ma pole sihima, milleks need keeta vaja oleks? Praegu see tundub nagu üsna piinlik nagu tagasi mõelda, et see küll see idee, et sa palju kuulnud sellest, et sa paned metallkeeled nagu soolavette ja keedad, aga siis, kui mina alustasin, siis mul oli ka, ma sain nagu sõpradelt kasutatud keeli, kuna rahvlasse ei olnud kusagilt võimalik, isegi kui oleks raha olnud, pole sealt võimalik osta. Ja siis mina ka keetsin oma sõber Paul Danieli keeli soolvees, ega nad sellest nagu paremini mängima ei hakanud, selles mõttes heledamaks läksid tõenäoliselt jah, läks see nii-öelda rock maha nende pealt, aga ma ei tea, see tundub tänapäeva inimesele, kes võib minna poodi ja osta endale täitsa korraliku hiina kitarri, noh, ma ei tea, 1000 kroonides, see tundub täieliku müstikana, eks ole. Nüüd keeli, eks ole, aga no neid ei saanud ikka elektriga talle peale pannes oli ikka täitsa porno. Aga samal ajal eks ole, komplekt keeli maksis kusagil seitsmenda aastate kestel maksis 50 rubla. Muide, minu ema sai 100 rubla kuus palka. Eks ole, aga kiirelt ostetud mingit voodima nikerdasin, tegin ja mingid sugulased, eks ole, mingid tuttavad kuidagi kaudu need värgid liikusid, ma ei tea kusagil sihtaastate keskelt alates, mina mängisin küll juba originaalselt, muide kas või milliseks need suhete harmooniat perekonnas kujunesid, jõudis seal ema kahetseda, seda ka, et ta sulle kitarri tõi? Ei, absoluutselt mitte, ei ajanud teda hulluks, kohe. Põhiline kitarrimäng käis nagu suveti, eks ole, kui mu vanemad kolisid enda suvilasse Muugal kusagil ja siis ma sain seal laamendada ja Pummeldada ja elada täisväärtusest rokielu niimoodi ka neli kuud järjest. Isegi naabrid kannatasid selle välja. Allan, kuidas sinuga oli, kelle käest esimene kitarr sai ostetud ja mis raha eest? Mul oli Jaanusega tegelikult natuke natuke sarnane, et et mul oli esimeseks elektripilliks oli üks vene vene vene pill, mille nimel tuunika Vaiko teab, seda tal on ka seal olemas on ja ja siis, ja siis me alustasime proovi kuskil tehas lukutehase vasara mingites ruumides ja Me hankisime endale kinovõimendajad ja siis minu minul oli võimendaja, mis mängis ainult külili. Snoop oli selle kilo võib-olla. Ja need olid lamp, võimendajad ja tegelikult nad tegid head häält, aga niimoodi tagantjärele mõeldes seal umbes niukene Ehk siis, eks ekstreemselt niisugune niisugune karv, onju aga ka. Aga ka noh, sealt siis sai edasi liigutud, et ühel hetkel kuidagi müüsin selle selle tuunika maha, siis hankisin endale kommusiima, mis oli siis nagu ütleme see, aga mul oli see pruun, musima must, must olisi Tipmusima, eks ole, lesbool. Terno moodul hiljem, alguses olid niukse kahe sarvega siukseid, jube, ja võib-olla nägid välja nagu kuulipilduja kõiges effim sellest kambast oli, oli siis. Mu Siim, vaata, mis see, mis see must on. Yolana selleni selleni. Diamond täpselt jah, selline unistuste pill kõigile. Väga Vaiko mäletad salgast, kelle käest sina oma esimese kitarri siis välja ronisid, kusjuures ma pean tegelikult vahele ütlema, et sina, Allani, esimene pill, toonika selles mõttes tähelepanuväärne, et minu teada oligi see kõige esimene seeriatootmise elektrikitarr siis üldse nõukogude liidus, sellist sellist kuju ikka tänapäeval ei leia, teist eriline ei kohta nagu puudega Ükssarvik, niisugune väga imelik. Aga ma olen isegi seda paaris loos isegi stuudios kasutanud, täiesti kannatab kasutada, kui sa ühe keele peal korraga paariga akorde ei saa mängida, selles mõttes ta ei hääleta niivõrd hästi. Aga minu esimene pill oli siis kõige esimene oli siis kuueteistrublane akustiline kitarr, mille minu isa ostis lihtsalt sellepärast, et mu isal oli sihuke harjumus. Seal on välja kujunenud, et et kui naised kusagil sabas seisid, siis ta kohe seisis ka sinnasamasse sappa ja mida iganes, aga müüdi tavastid igaks juhuks ühe meile ka. Ja niimoodi saime oma esimese kitarri. Seda ma aastate pikku siis üritasin tuunida. Isa värvis seda mul üle ja ma joonistasin sinna asju peale ja, ja siis kuma Eurovisioonil käisin siis ma andsin selle mingisuguse Reno autoesinduse seina peale demonstreerimiseks ja ma pole seda siiani tagasi saanud. Aga see selleks, aga esimene elektrikitarr mul siinsamas põlve peal maha passifika Telekaster Mike Sterni signatuuri moodi, aga mitte signatuur odavam variant. Ja selle ma sain lihtsalt tänu sellele, et mingisugune metsatükk vist müüdi maha ja ja siis nii-öelda, see on põhimõtteliselt minu vanaisa pärandus, et ja seesama kollane Distolshan black siin on samamoodi samal päeval ostetud ühel 97. aasta sügisesel päeval siitsamast lähedalt ühest pillipoest, need on minu esimesed ja siiamaani kasutanud mõlemat praktiliselt iga päev. Nii aeg on jälle vahepeal pilli mängida ja alustaks äkki siis Allamist. Mis võis olla selline esimene käik või meloodia või kui sa julged seda nimetada, lausa looks palaks. Mis sulle praegu tundub tagantjärgi mõeldes, et see oli esimene sinu oma, mida sa julgesid enda looks pidada. Noh, tegelikult need pluusid oli võib-olla rohkem, aga, aga võib-olla käitmile, mis mulle tundus, et on nagu päris ägedalt väljadel telliks üks vennaskonna vennaskonna lugu, sellisesse tütarlaps mustas mingitki soolama mängib väikse pragmendi sellest ette. Midagi Allan Vainola vennaskonna varas alast, jah. Jaanus, kuidas sinuga lood olid? Mina sellise suure suure uurilise romantilise omaloominguline jõudsin kusagil kaheksandas klassis, kui, kui mind oli juba kahest koolist välja visatud ja ma õppisin parasjagu, kui ma ei eksi, siis 30 seitsmendas keskkoolis vabandust, väike kõrvalepõige välja visati sind, mille pärast kitarri pärast või ei, mitte kitarri pärast. Et jah, ma olen ikka pätt ja võtsin seal organiseerisin mingisugust labrakat napsuvõtmise. See on normaalne. Aga kaheksa klassis oli niisugune, tekkis mul niisugune bänd, mille nimi oli aatomi triikraud ja seal mängis bassi Olav Osolin. Trummi mängis Olav Osolini bassi mängis Peeter Annika, need on mõlemad nagunii reklaamiga muusika Pisas siis seal ei ole sees olevad inimesed. Ja siis me sattusime aasta oli umbes 71, sattusime ansambli varjud kontserdile kuueteistkümnendas keskkoolis mustamäele ja ma läksin juurde, ma tahaks ka nagu mängida, et kas ta nagu lubaks mängida. Siis võtsin Alendri käest. No ma olin teinud nagu kaks lugu, üks ühe nimi oli aatomi triikrauda bändi nimi ka, eks ole. Kui ma hakkasin praegu mõtlema, kurat mulle seda rifi nagu raske raske meelde, tuleta selleks ajaks juba läks, avati esimene plaat, mis on niisugune noh, oli juba ilmunud ja ma teadsin kõik, aga ma katsun midagi meelde tuletada. Ja midagi ta niimoodi läks, haiglase lugu kestis kaua see lugu kestis, ma kujutan ette 10 minutit ja siis meievanused nagu fännid, nagu nautisid seda kõvasti ja ma pean ütlema ausalt, et ansambel varjudel oli tükk aega tegemiste peale saada. Ja siis ma sain aru, et kitarrimänguga võib meeldida tüdruk. See oli minu esimene selline avalikud, tajusid. Sa, Meelis ja mulle meeldis paika esimesed esimesed katsetused, mis tundusid juba täitsa lugude moodi, mis siin omades. Minul ei olnud nagu väga sihuke Ragnar noor korvpalli, et kuna mina elasin metsade sees ja, ja meil oli isegi meievanuseid lapsi nagu paljude kilomeetrite raadiuses, siis ma olin sunnitud noh, praktiliselt kõike mängudest alustades bändiga lõpetades tegema koos oma õe Eikega minust aasta noorem ja hoopis viiulit. Ja meil oli ansambel Meie imelik Aerosmith ja see oli aastal 90 92 kolm. 11 12 aastased ja ma mäletan, et kuna õde oskas viiulit mängida, siis me tegime mõningaid vennaskond lugusid, muuseas, kassetid alles selle siiamaani. Kas sa mäletad, missugused te tegite? Oi tead, me tegime vist mingeid vennaskonna lugusid nii-öelda oma sõnadega mingite nalja sõnadega umbes. Mul on isegi mõningaid asju, ei mäleta, aga natukene piinlik praegu neid meenutama, kassetid üle kuulama ja aga neid kassette digitaliseerida. Hiljuti ma avastasin oma kõige esimese ingliskeelse laulu, mis on samamoodi õega koos tehtud ja see lugu kõlas siis niimoodi. See kõlas nii sammunud. Õde laulis. Ja eriti hea oli salmi koht, kus ma laulsin. Leiamegi sihuke värk, et ma hiljuti avastasin, et oli minu kõige esimene ingliskeelne lugu rästi siis tuli nii muidugi tarri kohapealse eriline meistriteos ei ole, sest et minu kitarrimängijaks alguses väga aeglase arenguga, kuna alles elektrikitarri ma sain kätte alles esimestes proovides ja ja see oli ka laenatud ja ma lõhkusin seal kogu aeg keeli ära ja minuga oldi väga pahased selle pärast. Pidi keetma. Vaids praksist sai siis kaera, Schmidti mantlipärija ja võib-olla jah, muide mitte kaeras, mitte aga, aga aerast mitt on meil plaadimasinas valmis ka Vaikondata plaat, mis põhjusel aerosool, mis oli minu esimene lemmikbänd ja ma peaksin ütlema, et nende kitarrist Joe Perry ja eriti tema soolod on siiamaani. Ma tagantjärgi olen pannud tähele, et mind on mõjutanud mingid asjad. Ma olen üldiselt väga vähe nagu soolosid selgeks õppinud elu jooksul näiteks sellesama laulu, mis nüüd mängima hakkab, üks esimesi soolosid oli, on üks nendest vähestest. Et noh, ma ei tea, millegipärast ma nägin kunagi mingist telesaatest nende seda levinum Ja ma ei tea kuidagi kui ma olin 12 13, ma olin noh, Aerosmith fänn, see oli minu jaoks nagu sihuke esimene suur nii-öelda armumine nii-öelda sana Erasmit, kuulderaadius, erisaates. Võib minna valjemaks. See on uus ja vägev dokumentaalfilm kolmest kitarrigeeniusest. Nadal, Led Zeppelini Rimi päis, U2-diees, Jacko Aid vints, svipsis. Sul on võimalus seda näha juba sel kolmapäeval õhtul kell kaheksa, sest raadio kaks korraldab sule Coca-Cola Plazas eri. Uuno raadio kaht tähendab õhtust hommikuni ja hoid võita pääsmeid endale. Mõnele sõbrale või minna valjemaks ja läheb ka. Kuulda raadios võib minna valjemaks erisaade koos kolme Eesti kitarrikangelasega, Jaanus Nõgisto, Allan Vainola ja Vaiko Eplik on minu vestluskaaslasteks ja ja meil on kitarriga kaasas, õigupoolest neil on, minul ei ole, aga aga tühja sellest ma niikuinii ei oskaks sellega midagi teha, kaame, erinevalt nendest meestest, siin räägime esimestest kontsertidest kogemustest põgusalt Jaanus selle teema juhatas siin eelnevalt sisse. Esimene laval käimine ja varjude ära trügimine sealt. No see oli ju tagantjärele mõte sul seal niuke lapsemäng, eks ole, tütred koolibändid ja kes kuute lugu oskasid, kaheksanda klassipeol pidid need neli korda järjest mängima, et nagu kõik tüdrukud või poisid saksa oma tüdrukud välja leida. Aga tõsiseks läks minu jaoks muidugi asi alles siis, kui mind nagu Rujas mängima võetud. Ja ma sattusin seitsme teisel aastal esimest korda Ruja kontserdile, et ma mäletan, see oli veel uue vanas Tombis Mustpeade majas, eks ole, see oli revolutsioonikangelase nimega koht. Ja kui ma seal nägin esimest korda Ruja, siis kogu maailmapilt minu jaoks äkitselt muutus selle tunni aja jooksul, mis nad peale olid. Sest seal ma nägin esimest korda Andres põlduvad mängimas, eks ole, niimoodi kogu see hoiak, selline arrogantne, niuke, kergelt aristokraatlik ja noh, ilma igasuguse põdemiseta. Minule oli see täielik ilmutus, eks ole, mul on seniajani meeles mingit tema pluusi moodi pluusi mängitud rifi pidanud lõpus imperaliseerisid ja läks mingi pool aastat mööda, kui mind sinna bändi mängima võeti. Urmas Akva, Tiit, kes olid mu juuksed, lapsepõlvesõbrad nagu teadsid mind, Andres, sealt ära läksime, metsana võeti. Ja kulus vaevalt kaks kuud, kui mul tuli anda Rujaga oma esimene täispikk kontsert, tollel ajal kestis ka algaja bändi, eks ole, algaja muusika kontsert ikkagi kaks tundi seal kahes pooles ja see toimus Tipi saalis tippidele suures auditooriumis, kus tollel ajal Olavi Pihlamägi organiseeris selliseid asju. Ja need olid alati tohutult sündmused. Ja, ja ma mäletan, et ma enne lavale minekut paaniliselt kartsin, kurat, no ära ühele kuradi 16 aastaselt Tatikal ära õppida, aga siiski noh, 25 lugu, hääled on kõik originaal Maal lood ja neid, need on teinud Rannap, eks ole. Kuigi kavas oli ka kolm minu lugu. Kolm minu lugu, mis, mis läksid rahvasidendi vahet, eks ole, väga, läksid üles ja enda. Ja ma kartsin nii kõvasti, et ma lugesin muide issameie palve, noh, mida rohkem eest keegi keegi oskaks oodata. Ja ma kogu aeg sain Rannapi käest sõimata, kuna ta mängib liiga kõvasti, keerab tollel ajal mingisugust monitor süsteemi ei olnud olemas, eks ole. Kogu võimendus oli, eks ole, noh, ma ei tea. Kaks BMW sajavatist, laulu ja pillid olid kõik otse ja trumme, trummimängija oli Rujas kõva, kes mängis kõvasti nagu Vanname ja mina mängisin kõvasti, sest no see oli ainuke asi, millega ma sain ennast kehtestada ja sain nagu platsid puhtaks tehtud. Aga ma tundsin pärast esimest lugu, kumma kidra põhja panin, et see tuleb välja. Ja tuli ja vot see esimene noh, seda me loeme, mina oma esimeseks nagu, nagu kontserdid. See ei ole mingi saladus, et Rannap on ikka aegade jooksul kõik bändiliikmed erinevas vormis läbibeeristanud ütles, olid kuueteistaastane kutt. Kuidas on närvikava vastu, pidas nuttes koju ei läinud või midagi? Ei, muidugi läksid vaata enne veel, kui, kui ma kui mind, kui ma laval mängisime, rannad tegi ka tulla televisioonisaadet saate, et tal mingit kujundus muusikat ja Ruja nagu lindistasid seal ja jumal jumal näeb, ma tõesti ei tundnud nootja loodide, tulnud ka mind, nagu ma tänapäeval võin seda öelda. Aga Rannap kirjutas, eks ole, kaks lehingu nooti. Ma õppisin kodus selle pähe niimoodi nagu tänapäevalgi jalga, et esimese klassi muusikakooli õpilased teevad, tuli stuudiosse ka, loomulikult annab, tegi sinna muutusest asi asile pidevas muutuses, eks ole, ka salvestuse käigus, eks ole noh, tõmmata maha neli takti, kirjutada kuus juurde, see oli täiesti normaalne. Ja noh, ma lootsin kuidagi välja vingerdada, kurat, värviveski oli selle telesaate nimi ja ma jõudsin kaugele. See lugu oli kestnud kaks minutit, kui ma läksin sassi. Sest sinna oli tehtud muudatus, võeti uuesti ja kui ma olin neli korda järjest samas kohas sassi läinud, sest ma ei saanud aru, vaat mida ta tahab, ta kirjutas, mingid sitikad sinna viiejooni peale, eks ole. Vot siis läks asi kurjaks, siis ta märatses lõi jalaga vastu klaverit, ta ütles kadugu minema, kurat kunagi enam enam ei näeks. Aga aga mind päästis ära üks juures viibinud sümfooniaorkestri kontrabassimängija, kes mängis selle partii lihtsalt minu käest ära. Muud asjad olid lihtsad ja järgmiseks korraks ma õppisin noh enam-vähem niimoodi või noodist mängida siiski paari kuuga. Aga noh, ma ei ole päris kindel, kas kas me tänapäevalgi väga lihtsalt sellega hakkama saaks, aga tahtsin sulle juht ettepaneku teha, et äkki sa sellest ajast, kui sa need linalugusid hakkasid endale 10 papp pähe taguma ja kätte mängima, siis mille kallal sa kõige rohkem vaeva nägid? Mis sul praegu meelde tuleb, mida sa suudaks mängida? Vot ühtelugu ma ei suutnudki mängida, see oli Zeppelini triumf. Sest seda mängis Andres põldu enne seda toomas veel nii niivõrd veenvalt niimodi Stakaatos ja see jäigi minust mängimata, aga see oli ka bändi jaoks õlast nagu nagu ammendanud, aga noh, ma nägin palju hullemat vaeva, nägin sellise laulude veel ei olnud nelja peale luud ukse kruvi peale, eks ole, seal oli ikka siukseid asju ka. Kuradi vahelduva taktimõõduga asju, mis tollel on nagu muud ei läks, eks ole, ja nendega me tegime kõige rohkem vaeva, sest ma avastasin äkki, et ma ei oskagi rohkem nõukogude neljani. Aga tuli lugeda seitsmeni, tule lugeda 11-ni. Ja kusagil esimese poole aasta jooksul pidin mina Tatikale omandama, sellel teised lehed olid mustika aastaid vanemad, eks ole, noh, tolleaegne vahe, kolm aastat, keegi vanem, eks ole, siis oli kolossaalne, et seal Monika täiektelt tatikas. Aga mulle tundub, et kusagil poole aasta jooksul ma sain juba hakkama, et minu lugusid hakatigi mängima mingit probleemi. Allan enda esimestest laval käimistest, kui suure draama Soog tookord said või kas üldse? Isegi väiksest traumast rääkida jah, et, et et põhimõtteliselt olin ennem esinenud ka, ütleme niimoodi punkollektiividega nagu sihukseid täis kontserdini või siukse suurema kontserdile polnud jõudnud, eks ole. Ja siis ma hakkasin tegema, sain tuttavaks Rainer Jancisega, hakkasime tegema bändi nimega, ükskõik mis oli siis selline lihtsam sihukene roki, roki moodi värk natuke, meenutas Rujad kuskilt otsast ja nii edasi, onju. Ja siis tegime kõvasti, prooviajakava oli värgid ja siis mingisugune imidži riietus ja asjad ja siis esimene kontsert. Siis kuidagi nagu tuli oli kohe linnahallis, seal esines selliseid festivale, seal esines hästi palju bände. Me olime nagu üks bändist, publikut oli mega palju, mingisugune noh, linnahallis ja suur saal oli vist 15 täis. Ja siis ja siis ma teadsin seda ja noh, igale oligi mingit bändi kontsertvideo pealt vaadanud, et töötluses oli, oli asi nagu selline, et tuli lihtsalt lavale minna. On ju laulda siis aeg-ajalt nagu lehvitada, siis tulid aplausi ovatsioonide kõikjale ilge värk käis. Aga tegelikkuses nägi niimoodi välja, läksime lavale, inimesed olid vait, on ju, vaatasid saalis tõsiste nägudega väga diip tänapäeval, eks ole, kui ei lähe üles ning asi järelikult on väga võtta. Ja siis esitasime need lood ära, ühesõnaga tuli esimene lugu on ju, lõppes ära trummiga vaikus on ju paar käteplagin, et on ju siis läks tuju läks täiega Poolas kuskil niimoodi sirinad sinna lavalaudade vahelt ära ja siis siukse pool pidakil olemisega nagu ülejäänud see kava nagu ära esitatud ja pärast oli hästi halb olla. Et ühesõnaga vastanud absoluutselt sellele sellele elamusele, mis, nagu nagu mul kontserdist oli. Vaiko Solvist on risti vastupidised näited välja pakkuda, kui Claire's Birthday lavale tuli või tahad sa millestki v varasemast alustada, et kle SPF, teiega astusid sa sellesama rohelise kitarriga ikkagi nagu noor jumal inimesteta teeb. Minuga oli see häda, et mina, esimese bändi, mis kogemused olid lauljana, sest et ma neljateistaastaselt hakkasin cover'i bändides laulma erinevate, siis me tegime seal rock n rolli klassikat. Igasuguseid no ma ei tea, mida iganes, Jimi Hendrixit doosid ja nii edasi, nagu ikka need asjad käivad. Ja ma tahtsin muidugi kitarri jubedalt mänginud. Mida aga keegi mõne lasknud, mina ei laulja ja aga noh, ma jälgisin kitarristi pingsalt ja, ja jätsin meelde, mida nad tegid ja ja kodus proovisin salaja järgi ja ja laenasin nende käest, kas ette ja ja, aga aga noh, eks sellest samast ajast meil esimene niisugune see bänd oligi, fliroid kandis nime, kus mul ei lastud kitarri mängida. Ja, ja seal näiteks selles bändis oligi kaks kitarristi, üks neist oli Priit Võigemast, kellest sai ka minu ainukene kitarriõpetaja sest tema õpetas mind C-duuri võtma, sest et kui ma lõpuks täiskomplekti keeli sain, siis ma noh, sain lõpuks häälda, aga kui ma õige hispaania häälestusega esimest korda kitarripõlve peal hoidsin, ma ei osanud enam mitte midagi peale hakata. Ja siis ainukene ülejäänud akordi, ma suutsin klaveriloomad tänu oma klaveritaustale nagu kuidagi tuletada ka ainuke, mida ma ei suutnud välja mõelda, koos mängitakse, on see tuur. Ja siis veel uuri, õpetas mulle Priit Võige. Aga. Mis puudutab sellist esimest kitarrivärgis, minul, mina sain kitarri hakkata mängima ainult tänu sellele, et ma hakkasin klaveri peal nii keerulisi lugusid kirjutama, mida ükski kitarrist ei osanud ära mängida. Ehk siis mõnes mõttes case nagu ragistada. Ja nii oligi täpselt meil paar kitarristi käis ja nad ütlesid, sorry, no mis asja sul on siin helistika on umbes siin. Nüüd siis Siibe mall ja mosoor ja nüüd sa tahad, et ma kitarripartiid sulle siia välja töötakse, et unusta ära. Minul on üks tohutu draama veel meeles, õigupoolest tohutu. Rannap elu, niuke lugu, sügispäev, jube ilus lugu, eks ole. Aga selle edaspidine asi sisaldab sellist asja nagu nullakord, eks ole. Minu arust null mängimata nullakord uisolaistet. Selle null akordi õpetas mulle ära Andrus Vaht, kes oli trummimängija, kes oli üht, ühtaegu oli meil kitarri häälestaja, tollel ajal niuksed elektroonilise kitarri häälestajat veel ei olnud, eks ole. Ja kitarride häälde panema tohutu probleem, kuidas klaver tulid, kõik salvestused. Aga see nulla korda on üks asi, mis mulle elu eluks ajaks meelde jääb. Nüüd ma oskan seda võtta. Kurat, ma ei tea, 10. erineval kujul. Džässimängijad aga, aga teistes lugudes seda null korda rohkem ette pole. Tuld. Saatusliga korvpalli selle peategelane, aga mis esimesi kontsertidele traumasid puudutab, siis kõige esimene kontsert oli Rapla restoranis festivalil kevadrokk. See aasta võis olla 95, võib-olla ja seal, kui me olime oma seti ära teinud, siis minu jaoks suurem šokk oli see, et kuna mul olid, ma olin, siis kuueteistaastane, kui sedagi ja pikkade juustega, siis publikust üks purjus mees üritas mind tantsima võtta. Ja, ja lõpuks lõpuks oli siis niimoodi, et sõber Priit Võigemast, eks ole, kidramees, siis tuli kõrvale, et kuule, jäta nüüd järgi, et lõpeta ära, et mis sul viga on, eks ole. Siis ta lõpuks vaatas tükk aega priitud sinu tüdruk. Et see oli nagu minu esimese kontserdiga seotud šokk, et mõtlesin, et mõtled küll, et on jube lahe, kui sa oled riides nagu Steven Tyleri ja sul on pikad juuksed ja sa vehid seal lava peal, aga jah siuksed asjad. Aga esimene kontsert, kitarristi nali, tegelikult üks suurem oli, oli Tallinnas. Mingil festivalil mängisime enne pediküüri, seal oli mul, see oli Krahlis üleval suurel laval, seal oli mul küll ikka sellest isegi videos ja ma olen seal noh, täiesti surmani ehmunud. Ja ma ei saa siiamaani aru, kuidas on selle kontserdi ära andsin, mul olid saundid keeratud kirjutatud paberi peale, milliseid kosmovõimu pean tema, sest ma ei teadnud, ma polnud korraliku kitarrivõimuga kunagi mänginud. Ja ka esimene kitarristi stuudios käik oli traumeeriv kogemus, kus Elmu Värk ütles, et poiss, sa oled, sa oled neetud. Et sinu käest kitarristi häälestada, Sorry. Et sul pole siin nagu mitte midagi teha. Ja hiljem ma sain aru, et kuna ma olin sinnamaani mänginud selle vene akustilise kitarriga, mille keeled olid kaks ja pool sentimeetrit rekordist kõrgemal, siis ma lihtsalt vajutasin kõik liiga tugeva jõuga, vajutasin elektrikitarrikeeli ja ma ise venitasin nagu akordid häälest ära. Aga siis ma seda ei teadnud, siis Elmo häälestas sedagi tarvis seitse korda. Ja aga samas, Elmu kiituseks peab ütlema, et ta mulle ka teinud kõige ilusama komplimendi minu kitarrimängu kohta kunagi on tehtud. Mängisin kunagi mingisugust partiid stuudios, kus ma kasutasin siukseid kantris nite. Küsin seda veel selle Linnahalli stuudio imeilusa sele poksivõimuga, millel on originaal valjukas, mis neil on siiamaani kusagil tagaruumis. Ainult kindlatel juhtidel tuuakse välja ja siis, kui ma olin selle partii sisse mänginud, siis Elmu jällegi niimoodi väga stoiliselt pulti vaatasin, ütles kae kantritaat. Noh, tema suust, see oli minu jaoks nagu see nii-öelda siis nagu ainult andeksand või nagu. Allan venitan natukene teemat edasi sealt traumaga lõppenud kontserdil, et linnahallis, mis edasi sai, võttis seal kaua aega, et uuesti lavale minna või? Ei, ei noh. Tähendab, eks muidugi aega aega läks, et kontserte nii tihti ei ole, aga, aga lihtsalt, et, et see ei vastanud siis ootustele, aga see, see teema on mulle väga tuttav, nagu kui rääkida meiegi sellistest ebameeldivatest kogemustest, tuletunde saundid ja asjad veel töötanud ja kõik nagu nagu toimib ja proovis on asi superonju ja siis lähed sinna lavale, siis võtad selle vihjendaja, millel on hästi palju nuppe ja sektsioone ja värke peale seisan, ärge seda enda, seda mõnusat soundi, millega sa nagu oled harjunud neid lugusid mängima ja siis see on ka niisugune seda. Ja seda juhtub tihtipeale, et selle selle vastu nagu tuleb jah, nagu meil siin täna kõikidel on nagu kaasas enda isiklikud juhendajad, et kes selle alaga nagu põhjalikumalt tegeleb, siis see on lihtsalt ütleme niimoodi, et, et kohustus kohustuslik, et peab, peab olema nagu enda enda portfell selles saundiga kaasas, sest et see kuskil siin nagu ei ootaks. Teine asi on veel psühholoogiline muidugi, et et lihtsalt rahvas teeb ka väga palju, sõltub, et kui rahvas ei ole väga hästi häälestunud selle bändi suhtes siis kõige paremad kavatsused nagu lihtsalt ütleme noh, kuskil seal selle lava lõppedes nagu lurrivad siis publiku poolt tuleb, seda siukest ei taha ärikad, särandsin, midagi teeb, on ja ma olen seda palju tundnud, et eks teemsemaid variant oli, kui me vennaskonnaga tulime, Soomest tagasi mängisime jaanipäeval kuskil Tallinna lähedal, vaata mis, mis koht see oli, mis maha põles, mingisugune? No ühesõnaga, Tallinna lähedal mängisime siis viis lugumistele määradentsis, mingid šeffid tulid rääkima, et pange mingit normaalset musa, et noh, jaanipäev on täna, mida te rikutasin, tuju on, mängisime nagu edasi, onju sa hakkasid lendama pudelid puruks vastu meie neid mikrofonistatiive ja õnneks keegi pihta ei saanud ja lõpuks läks kakluseks, et neil oli seal mingeid oma fänne kaasas, siis need kaks leeri kohtusid, selle peksid 11, oli niisugune jaanipäev, Oiuma. See on raadio kaks ja kuulda raadiose erisaade läheb eetrisse Eesti raadio salvesta stuudiost seonduva väiksem numbriga kaks, kui kellelgi tutvustan, kes siin kunagi käinud on. Aga point on see, et ega me nende inimestega ja selle pillipargiga meie raadio 20. korruse stuudiosse mahtunud ei oleks, seda, see on liiga palju, aga mul on hea meel, et seda kõike on palju. Meie saade keskendub täna kolmele eestlasele, kes armastavad kitarr ja mängu nendega. Need on Jaanus Nõgisto, Allan Vainola ja Vaiko Eplik. Mina olen Sten ja läheme siit tunni sisse, juhatanud laulust kohe sujuvalt edasi, see oli ansambel vennaskond, kui mustavad udud laul Allan Vainola sulest ja Allan ise arvas, et see võiks siia mängida. Hea lugu, eks, Alan. Võib-olla, võib-olla, võib-olla mõned on isegi paremad, aga just kidrapartii tundes seal niisugune huvitav, et see aeg-ajalt on tegeletud sellise retro retrovõtmes asjaga, et et, et sellega on väga huvitav tegeleda, saada siukseid, autentseid sound ja siis võib-olla sellepärast, nagu ma ütlesin, et võiks seda mängida Ansol Allan, õrnemadki ettekujutust, kui palju sa oma elu jooksul lugusid oled kirjutanud, mis on, mis on siis kas tuultes ära tehtud või ei ole neid kokku lugenud, aga äkki on kuskil 80 või 70 või ma ei tea, võib-olla midagi siukest. Võib-olla rohkem ka. On üldine selline muster olemas võis või skeem, kuidas või kus või mis tujudega need lood sünnivad seal. Mul sünnivad niimoodi, et lihtsalt näpin pilli, mängin, harjutan ja siis kuidagi hakkab mingi mingi mingi käikegi tulema kuidagi või avastan mingisuguse saundi ja siis nagu ütleme niimoodi, et selle noh, paar tundi, mis on mänginud näiteks või et siis selle jooksul tekkinud nüüd käike palju, aga mõned jäävad kuidagi ajudesse istuma, tulevad järgmine kord ka meelde, siis nendest on siis kuidagi ühel hetkel lood saanud, et mis, mis nagu välja sellekteeruvad loodusliku loodusliku valikuvõtmiseni. Milline nendest bändidest, kus sina osaline oled olnud, on selle tipphetkel kõige kõige populaarsem olnud, kas see on ikkagi vennaskonna absoluutne kõrgaeg või, või on näiteks sõpruse puiesteega seoses midagi kõrvale panna, või? Sa mõtled vist, et nagu publiku mõttes kõige populaarsem, mis on nagu kõvem sõna olnud nendest bändidest? No ma arvan, et tegelikult mõlemad bändid on päris oma oma tipphetkedel olnud nagu päris siuksed, võimsad, et nii vennaskond kui sõpruse, puiestee, sõpruse puiestee. Siis ma olen nagu rohkem nagu laulja. Pigem vähem kitarristidest on, orkester on ja seal on väga palju pille, seal on Klavkad ja saksofon ja naturaalpillid arvutiefektid, et et ütleme niimoodi, et seal ma olen lugusid natuke teises võtmes enda vennaskonnast. Ma olen puhas anud kitarrist, eks ole, et seal no et, et ma nagu, noh, pisut erinevalt jah, neid saan nagu hinnata sõpruse puiesteed on selles mõttes võib-olla võib-olla rohkem minu bänd kuma nagu, nagu, kuna ma laulan selleni sellesse tonni natukene, võib-olla rohkem muusikat ja võib-olla rohkem elavat esitust. Kui tal selle vastu midagi ei ole, siis Allan, äkki sa jätkad kohe te midagi? No mis seal kohe niimoodi käest võtta on vennaskonna või sõpruse puiestajat kitarriga mõlemast mingi fragmente mängida, et, et võib-olla vennaskonnast mängiksin seda piileriini, kuna noh, ta on küll õudne ära leierdatud lugu, eks ole. Noh mõne jaoks on, võib-olla ma ei tea, üldse üldse ei taha seda kuulata, aga aga ütleme, et seal on see õnnestunud, selline huvitav asi, et et mina olen nagu lapsepõlves fänninud estraadi. Siis, kui olen kuulanud nagu noh, vahepeal oli sissepungi vaimustus, kus ma hakkasin kitarri mängima ja siis kolmandaks. Siis ma käisin kohal palju malevates käinud, lihtsalt pleeninud tavalist naturaalpilli, ehk siis folk on ju, et, et minu meelest Villeriin nagu natuke ühendab ühendab siukest punki, folki ja estraadionju. Okei, ma proovin siis mängida seda. See on põhiliselt lei tegelikult, et et ütleme niimoodi, et kidra ongi, et et tavaliselt sa teed loosist, ta koosneb nagu väga oranzeeringuks, eks ole, seal on väga palju pille ja tegelikult neid lugusid, mis kidraga üksinda niimoodi pandavalt kõlavad. Ega neid palju pole mõne loo puhul kidra Deparbjuks ja ongi kõik on ju. Aga lugu on hea. Vot selle filmi puhul on ka mida vaatad, tulevaste näevad, et seal on väga huvitav asi, seal seletab oma neid asju ja ta korraks mängib sedasama lihtsalt niimoodi naturaalselt. Seal kõlab Lominor erinevas pöördes, tavaline välja kostab, eks ole, terve panoraami täita, ütleme selline käima, et see on väga kõva Tyley spetsialist, et ta on eluaegne Tyleisid, hästi palju truu, kahese produtseeritud sound nagu praktiliselt sellele jätsi kidral põhinebki suureski, et nad alustasid nagu sihukse lihtsama pumpa, siukse neue bändina. Selles filmis on nihukesed pisikesed portreed kõigist nendest kolmest kangelasest hästi põnevalt läbi põimitud. Saab aru, kes nad sellised on ja, ja kui tähtsad nad tegelikult nagu muusikaajaloo kontekstis on. Kuidas teie suhtute sellistesse seina suurustesse efekti plokkides, mida, kuidas iganes neid nimetatakse? Vaata näiteks sealsamas filmis sina, Jaanus teadku, jäits võtab kitarri kätte ja mängib seda elevationi algust Youtube kuulsa hiti ele võistluse algust. Põhimõtteliselt kostub sellest niimodi. Plönn, plönn, plönn, plönn, mees teeb jalgade ja kätega kõrvale, niimoodi kätega võib olla, väga ei saa, aga jalga ja siis tuleb see õige asi. Kuidas muusikale läheneda, eks ole, ja lõppkokkuvõttes loeb see, mis välja kostab ja mis sorry, millele inimesed pileti ostavad kontserdile see ongi selle asja mõõt. Noh, minu filosoofia näiteks täiesti teine, ma olen üha üha rohkem kaugenenud ja juba juba Ruja aegadel, eks ole. Minu jaoks on kõik efekti karbed, millel on rohkem kui kaks nuppu saatanast ja see käib lihtsalt üle mõistuse, teeb asja keeruliseks ja nende haldamine läheb keeruliseks. Et noh, minu meelest tänapäeval on üks karp üks efekt, aga ma kasutan hektarilt asja värvimiseks, mitte soundi genereerimiseks. Noh, selles mõttes ma olen sama tüüpi kitarrimängija nagu Page, eks ole, see põhise hunta tulema, kitarrist, mis on hea ja võimust, mis on laulatatud selle pilliga kokku nagu les pool ja Marshall on, eks ole. Aga mina pole mingi kohtumõistja, igasugu noh, kui inimene tahab luua varrale keele peale panna nagu Jack vaid seal teeb, eks ole, ja see müüb, see läheb inimestele korda. Sest noh ükskõik, mis võimalusi ja, ja asju inimesete pilli mängite, kasutavad see on ikka tehtud selleks, et, et tõmmata tähelepanu ja on suunatud nagu sellisele armastusele ja kõik kõik võimalused on vabad. Ma ütleks nii. Mängi meile, Jaanus, midagi, kohe niimoodi äkki ja midagi kihvti. Vaata, mul on kogu aeg üks pill käes, võtsin millegipärast palju kaasa, täitsa asjata, eks ole. Aga, aga alati on niimoodi laks, mängin midagi, oleks vist või, või tahad pilli vahetada, vahepeal? Ei taha, praegu ma ei viitsi, aga üks rism, mis mind on kollitanud, mis tegelikult eks ole, on inspireeritud. Ma ausalt ütlen sellest kuulsast Led Zeppelini immigrandi Songi põhilisid, eks ole, mis koosneb kahest noodist. Eks ole, tegelikult on kolinud Ruiasse, eks ole, mitukümmend aastat hiljem selliste lausete kohtumine. Ja kõlab hoopis niimoodi. Et sama mõte, eks ole, sama kujund võtab erinevate bändide erinevate loojate nagu käigus võtab hoopis erinevaid erinevaid kujusid, väljendus ikkagi ühte ja sedasama sellist toorest jõudu, kui tähtsaks sa, Jaanus pead kitarristi lavalist liikumist? Minu arust üldse tahtnuks, täitsa täitsa ükskõik, eks ole, kui ma vaatan, eks ole, ma lähen kahte jess-i kontsert üldse ütlen kohe ausalt ära, et minul palutakse teha lugu kitarrimängijat maailmas, siis minul on täitsa selge selles mõttes südametunnistuse viisakus puudu. Maailma kõigi parim kitarrimängija selles rokkmuusikas keelel on Steve õu, meil on 100 protsenti kindlalt, tema ei liigu midagi, paigaldusel tal mingit efekt ees ei ole, kahjuks puust väike on. Aga ei pea tingimata mööda lava ringi hüppama, aga, aga see, et mina omal ajal hüppasin, seal ei tulnud sellest, et ma tahtsin, nagu veel rohkem tüdrukutele meeldivad, sellepärast et ma olengi selline ogar laval, eks ole. Sa ei taha midagi parata, sinna lihtsalt tuleb midagi parata ja ma elan nagu muusikat niimoodi füüsiliselt läbi. Ja see aitab mul mängida, aitab keskenduda. Kus teil on tõsiselt läbi selle asja ja täpselt niimoodi mänginud ja ja ma ei tee nagu sellele endast numbrid, aga teine asi, et noh mingi aeg oli ka niukses hevimuusikas, eks ole, kus juuksed olid tupeeritud ja kidamehed jooksid jookseb mööda lava ringi, eks ole, sukapükstega sukkpükstega, et see on niisugune sellega lavaline pool, eks ole, ma olen pidanud ka Venemaal töötades näiteks ojaga tegema selleks, et noh, lava, lava on suur, eks ole, lava nagu linnahallis. Mulle meeldib, et sa oled sunnitud lava täis tegema. Meil on, meil on stuudios kolm eestlast, kellel on kitarrid, aga väga eriline värk, nagu. Nii seni kuni seni kuni Jaanus Nõgisto sätib mängu valmis oma akustilise kitarripaika. Ma tahaks sinnapoole vahepeal. Aga palun mida sa teed praegugi? Targa? Ma lihtsalt lahtist keeld lasalettidega. Siin natukene ludistan läbidi lei ploki ja siis aeg-ajalt enne oma digitegu ämmiga siukseid vigureid. Isegi 80.-test pärit et mis oli häda vaja alles siis, kui van Heilenid ja ja vaid hakkasid kivi alt välja pugema, efekte tegema, ma teda peamiselt kasutama muidugi läbi laulu laulan läbi selle kontserditel, viimasel ajal aga otsima siis, kui mul oli Tom Morello vaimustus. Mingil hetkel mängid sa meile mõne tuntud Claire's Birthday hiti elektrikitarri versiooni praegu. No esimene asi, mis mul kohe meelde tuleb ja mis on võib-olla. Aga noh, ühesõnaga veenus on esimene, praegu muidugi kohe meelde tuleb, kuna me sellega praegu siin töötame, et väikseid juubelikontserte teha, aga. Aga noh, eks neid asju ole palju, mis nagu noh, natukene endale praegu ka veel meeldivat, sest tol ajal, kui need esimesed lood sai tehtud, siis ikkagi ei teadnud veel Neigitarridestega võimudestega millestki mitte midagi. Kogu see esimene plaat on mängitud laenatud plokkidega läbi transvõimu, mis oli orbitali stuudio luua ruumis. Nagu öeldud, siis kontrollruumi ja üritasin anda endast parima, mõned asjad õnnestusid nii-öelda poolkogemata, mõned ei. Meenutasime Jaan Pehki, Keila neid aegu, kui sai mööda Tallinnat Station ploki taga aetud lõpuks praeguse tuntud folk džässmeistri Oleg Pissarenko distation, bloki saime laenatud ja siis rumalatele keerasime kõik nupud põhja ja võimu kõik nupud põhja. Tulemuseks olid viled ja ega pilliga korralikult häälde ei saanud ja noh klassikaline värk, aga mänguhimu oli väga suur, stuudiosse minek, esimest korda oli see pulssi üleslükkav teema, kuidas, kuidas sa seal enda meelest hakkama said? No stuudio oli minu jaoks päris algusest peale sihuke tohutu imedemaa ja võimaluste aed. Ja noh, kui siin on mitu korda Jimmy Page'i räägitud, siis kõik teavad, et ta on võrratu kitarrist, aga minu arust paljud inimesed on alahinnanud seda, milliseid teeneid on tal produtsendina meie kõigi ees. Sest et tema uuendused kas või trummidel lei kasutamine ja sellised asjad, et ta võitiski instrumendid nii-öelda juba tavalisena tunduva efekti ja panin selle täiesti teise konteksti, sellised asjad juba algusest peale mind väga võlusid ja see on võib-olla põhjus, miks, kas siis esimene Ühte plaat on nii pilgeni efekte täis topitud, sest et noh või näiteks panen kogu bändi faaseri alla ja noh, nihukesed asjad. No lihtsalt. Ma pidin veenma tehnikutega ikka tükk aega, et see on ikkagi hea mõte, aga keegi naljatamisi, kui see plaat välja tuli, ütles, et plaadi helirežissöör Alo Jaani vald peaks saama efekti rohkuse eest mingi eripreemiaid. Me suutsime teda veenda neid kõikvõimalikke asju kasutada, sellest me kasutasime praktiliselt kõike, mis nii-öelda kasutada andis samamoodi. Noh, niisugused hetked, mis tulevad veel kord linnahallis esimest korda elus, analoogsüntesaatorid proovitud ja mingid sellised asjad. Pärme, süntesaator, saatorite sõrme, räägi seal surm ja. Aga noh, see noh, see on midagi väga erilist noh, ega ega ilmaasjata 26 kitarri ja neid efekte on ka juba võime. No ma täna mõtlesin, praegu ma mõtlen, et ma olen loll, et ma ei võtnud kaasa oma praegust lemmikvõimu. Mis on MP3 niisugune üle 40 aasta vana saksa võimendi millel on veel minu omaaegse tehnikaga kahju tänaseks päevaks manalamehe, Viktor Vasa mäe enda valmistatud kõlar, mille siis kõrgsagedusruupor on tehtud džinni purgi põhjast, kuna nad on džinni väga armastas, siis kasutas kohe materjali ja sealt tuleb väga unikaalne saundikud ja minu plaatide peal kuuletuslikest eriti plekist kidra sound'i, siis see on tulnud seal Chini purgist. Et Vaiko, ole hea, räägi palun, kõige keerulisem või kõige uskumatum lugu, kuidas sina enda arsenali miski pilli võimendus oled saanud mis on kõige huvitavamat teed pidi sinuni jõudnud? No ma olen, noh, see on, see on üks väga pikki juttude jada rest ennem siin Jaanus rääkis oma esimesed Gibson tüüpi pillisaamise loost ja ma arvan, et meil kõigil on neid lugusid päris mitu. Noh, alustada sellest, et sa läbi internetioksjoni kaks nädalat pommitad inimeste, kes on koomas haiglasse, kes on pannud just nimelt müügikuulutuse üles internetti ja siis on sõitnud autoga rekka ette ja kui sa talle nii-öelda koju asja järgi lähed ja rahabits endale auk peas ja ta on just ter animatsioonist. Ja, ja raha kulub veel sellepärast ära, et mersu sodiks sõidetud, lõpetades sellega, et et oledki lihtsalt. Noh, näiteks kõige kurvem oli see, et kui minu enda tehnik Viktor Vasa mäe kes oli tõesti mees, kes pühendas oma elu sellele, et ta võttis need vanad vene pillid ja keris nendele ise käsitsi uued helipead ja mul on tema pill üks seitse, kaheksa tükki kodus. Ja noh, juba need pillid kõikumine tahaks kulla väärtusega, igaüks neist on näiteks ma viimase aja leida on see, et ma müüsin oma Gibson SG maha, mida ma väga kibedasti hakkasin ühel hetkel kahetsema, sest mul oli 71. aasta SG ja see on tõsi ja ma sain selle veel väga soodsa hinnaga ja müüsin soodsa hinnaga kahjuks maha. Avastasin ühel hetkel, et mul ei olegi sihukest korralikku sihukest Gibson tüüpi hambacret ei saagi kusagilt kätte ja siis ma avastasin, et minu nii-öelda siis Victori pärandus ehk siis üle-üle-eelmisel jaan, nii päeval tema elu siis viimane heli peamiste ise keris on ühe Moziima 50.-te, vabandust, Lignatoni 50.-te sihukse semi akustilise peale pandud, et see annabki lõpuks selle SG mõõdu välja, mida ma poleks kunagi uskunud, sest pill ise on hoopis midagi muud, et siin neid lugusid ja asju nii palju, aga see läheb jällegi väga spetsiifiliseks ei oska, et kuulajad saavad need nuputada vahepeal, mida SG oli SG vä naist, kes on tähendab Gibsoni mudel jah, aga noh, lõppeda sellega lõpetades kas või sellega, et oled taga ajanud mingisuguseid vanu ribadeks mängitud vene plokke, sest nende sees on mingid ränitransistorid, mida iibe ameeriklased ostavad 100 taala tükk ja mille saundi enam ei olegi võimalik kuidagi saavutada, sest nad ei ole olnud tootmises 25 aastat juba. Ja näiteks praegu ma otsin omale tagavara Vaud, kui kellelgi bossi FW ühte müüa, siis ma väga tahaksin. Kuule diil mul on, ma ei kasuta seda. Sul on aga vaja majandusele siis selle bossi kooruse välja vahetama, vahetama? Jah, Tiit, ma lumemees, kellel on see originaal kahe nupuga bossi koorus, siis näed, meil väike diil on, kohe-kohe läheb äri lahti, vahepeal mängib paari Pealt lõbusam Claire's Birthday lugu Lions Laboliseerist oja. Miks see lugu nüüd siin üle aastate jälle neid lugusid uuesti mängides? Mulle olen avastanud, et ma väga naudin loo mängimist ja olen selle nagu partii üle üsna uhked. Alguses. Kuni soolani välja, kus keeled ei häälestusid üleval. Mulle tundub, et see on nagu lugu, kus ma ennast nagu leidsin kitarristi, näed, seal on niisugune esimene esimesed märgid minu sihukesest omapära minu enda nii-öelda sellest soolostiilist käekirjast. Võib minna valjemaks. See on uus ja vägev dokumentaalfilm kolmest kitarrigeeniusest Nädal, Led Zeppelini sinipäis, U2-diees, Jacko, Aid, Vaids svipsis. Sul on võimalus seda näha juba sel kolmapäeval õhtul kell kaheksa, sest raadio kaks korraldab sule Coca-Cola Plazas eri. Kuula raadio kah tähendab õhtust hommikuni ja võid võita pääsmeid endale. Mõnele sõbrale või minna valjemaks ja läheb ka. Eetris on raadio kaks ja kuulda raadios eriprogramm pühendatud kitarrile ja meestele, kes nendega kirglikult midagi peale mõistavad hakata. Järjega Jaanuse juurde vahepeal tagasi a- mainin igaks juhuks ära, kes ei ole meid algusest peale kuulanud, et stuudios on Jaanus Nõgisto, Vaiko Eplik ja Allan Vainola. Ja Jaanus võib olla hüsteerilise mälestusi Ruja aegadest stuudiotööst. No kui on sellised omamoodi noh, võib öelda sellise rukk tehnoloogia nagu hälli juures olnud, eks ole. Ma ei julge öelda, et mul oleks midagi oluliselt avastanud. Sest noh, sai tehtud nende võimalustega, mis mängida siin oli. Ja sai mängida Nende pillidega, mis tollal kätte oli, aga meie mõtlemise mastaap muidugi oli, käis pika kaarega seal, kus vaba inimese mõtlemismastaap käib maailma kontekstis ja meie sellised tsoonilised eeskujud olid. No selge see, eks ole, Led Zeppelin jess, Genesis kuin. Et selliste produktsioonidessetime õppisime sealt ja üritasime seda siin nagu nagu ta kõlama panna. Pooli lugusid, eks ole, mida me lives mängisime siin lindistada seal sellepärast et lihtsalt ridasid, ei olnud makkidel niimodi, digitaalajastul oli veel tulemata, aga aga samas sain nagu kõik tehtud ja, ja kõige selle selle juures pöördusime ühel hetkel Margus Kappeliga kuusel, pöördusime tagasi akustilise muusika juurde ja hakkasime kasutama akustilise kitarri häkker. Minul tekkis huvi nagu klassikalise kitarrimängu vastu ja Me ostsime Margusega endale Leningradis selliseid Chapajevi nimelise tehase 12 keelset kitarrid. Ja siis üritasime sellega saavutada sellist genesliku kõlla kõla. Muusikal küll täitsa meie enda oma mehena kopeerinud teadlikult veel kunagi kedagi. Aga see akustiline kitarrimängija minule nagu sellest alati suhteliselt oluliseks. Ja siis ma hakkasin leiutama igasugused veidrad mälestusi, mida, mida, mille poolest on väga kuulus näiteks Jimmy Page, eks ole, ma julgen väita, et tubli kolmandik Jimmy Page'i lugudest on tehtud täiesti erilistes häälestust ja selle tõttu seda bändi omale, aga eks ole, polnudki võimalik kopeerida, sest keegi ei tulnud selle peale, et kitarr tuleb nii radikaalselt ümber häälestada. Jimmy Page kaval mees, eks ole ta laval oma elu väga keeruliseks ei saanud teha. Nüüd lugu saab muidugi Maal häälestuse ka mängida, aga nad ei kõla nii ja need on kohutavalt raske mängida, aga aga sellises spetsiifilises häälestuses, mida kümneid, eks ole, on seda väga lihtne muidugi. Omavahel stuudios kokkuleppele asjadele jõudsite. Kui lihtsalt need teile kätte tulid või, või läks ikkagi juuksekarva lõhki ajamiseks ka teinekord läks juukse, oleneb, kelle lugu, eks ole, aga ei, me saime ikka üldiselt läbi, eks ole, küllap tulevad helirežissöörid, eks ole, Mati Proveralise, kes meiega niuksed, sellised asjad siin toimetas, mis mul on seniajani kõige hingata ja siis ma tean, mida ma ei häbene, eks ole, nüüd 10 aastat hiljem. Aga me jõudsime, midagi tegemata küll ei jäänud, eks ole. Vaat kui tegemata midagi jäi isiklike suhete tõttu, eks ole, need tulid hiljem, eks ole siis kui kui me alustasime uuesti Rannapiga seda pop-Ruja perioodil. Aga ma ütlen, kui inimestel on suur tahe, eks ole noh, tingimata ka kompromisse tegema, aga ühe ühe ühise eesmärgi nimel nagu pingutada, seda õige kõla. Ei, no mis kitarrimängus on väga oluline otsida, sest noh, selle leiab ikka, eks ole, sest noh, me kõik teame, milline on hea sound, eks ole, kuulnud erinevate plaatide kuulda ja seda me ka tahtsime siin saavutada, kuigi me tegime seda, eks ole, 50 dollarilist kitarri tega, mida mujal maailmas tehti, eks ole, 5000 dollariste, aga me saime õigele toolile päris lähedal. Kas sinu elus on janus, kogemus kontserdist, kus sa oled, ennast tahad näiteks kitarristi pärast või võisoolade tõttu või sa võtad niux, bläkk, raudtee läheb? Ma mõtlen kellegi teise kontserti, kus sina oled, külaline? On mõni ja, ja mul tuleb meelde, Ma olin, käisin Varssavis vaatamas ansambli kontserti. Sellest on tubli seitse aastat tagasi. Ma pean ütlema, et see on minu kõige suurem muusikaelamus, senior mõistusid otsast liivi huvi vastas ja ja nähes, eks ole, kui keskendunult ja kui tõsiselt mängitakse täiesti teistmoodi kui plaadi peal sedasama muusikat. Head muusikat, eraldabki see, et Niukest produktsioon koodi võib laval esitada iga suvaline jobu, eks ole. Aga elavat muusikat lavale esitada saavad ainult suured kunstnikud ja, ja ta ei pea tingimata väga hästi alati kõlama, eks ole, Jimmy Page saab endale lubada luksust ka eksida ja mängida mööda ja häälestada pilliga, aga see on ikkagi elav muusika veene, tänu sellele. Aga, aga sina ennast laval unustanud? Vot mina vabal laval kunagi purjus olnud, eks ole, see peaks kaasnema nagu sellega mina pole purjuskonnaga olnud, ma olen pärast olnud purjus, eks ole, ja pärast on väga lõbusaks läinud. Aga laval ma olen väga kontsentreerunud ja ma ei vaja mingit soojendusaega ja, ja mul üx black out tuleb kunagi meelde niimoodi, aga, aga ma arvan, et publik ei saa sellistest asjadest aru, sest noh, mul on siiski piisavalt kogemus, ma olen siiski Lopp peaaegu kolm aastat Venemaal mänginud, kaks kontserti, samas eks ole live nad et hulk pläkauti põleti. No sul on juba naturaalkitarri akustiline tükk aega juba süles, mis sa teed sellega? Ja ma võtsin ta vahepeal siin kätte, sest less pool kurat on nii rasked, et ma mõtlesin, et ma näitan ühe hea kunstilise pildi kõla. Korraks džentelmen hetkeks nagu vaikust, paluma hetkeks, et kohe mängib edasi, et vot see on üks pilvis, kõlab nagu 1000 dollarit. Ta maksab, tõsi küll, rohkem, aga. Et see vaata kustil kidamäng on üks selline asi, mis minu jaoks on tähtis, et see, see eraldab, noh, niukse popkangelase, sellest akustilise pilli mängimiseks peaks niuke kerge klassikaline hoiak minu meelest olema. Ja see on ka üks asi, mis muide võib meeldida inimestele ja loob sellises isegi rokiõhkkonnas sellise laheda meeleolu ja tõmbad korra nagu pinge maha ja üks lugu, mille, mida ma seniajani häbenud minus on põhi, lõuna, ida, lääs, kus ma olen noh, selle elektriniukse jõulise litaka, eks ole, viinud kokku kahe akustilise kisaga minusse, kõlab jälle hästi. Kuulderaadiuse kitarride kitarristide vähendatud erisaade jätkab Jaanus Nõgisto Allan Vainola ja Vaiko Eplik on meie külalisteks. Ja siin seda Ruja lugu taustaks kuulates rändasime õigupoolest tegeleda Jaanus ANSV, mis oli mari ANSV või on niisugune eesti sugulasrahva sugu marida mari ühe teooria järgi. Et Ma olin sunnitud mitmeid aastaid simuleerima kitarri häält Fender stratokantsleriga. No ma olen radikaalne. Sellepärast et mulle nendest lihtsalt ei meeldi, nagu, kuidas ta ka siis peab, loomulikult, sellega mängivad maailma vägevad pillimees, aga mulle see ei meeldinud ja, ja ma ei saanud seda õiget pilli. No mina pidasin juba siis pilliks olles poolstandardit. Kusagilt seda ei saanud ja ja siis Rujaga oli meil kontsert täis, mis kestis aasta ringi, lõppes üks kord Mariannaste diakõnes pealinnas Joscarolaas ja seal oli parasjagu tuuri alustamiseks Ungari bänd, noh, tollel ajal andituuritasid nagu Ameerikas tänapäeval, eks ole. Ja selle bändi nimi Olit semini ja selle kitarrimängija ma hakkasin seal seal väheses tsiviliseeritud kohas linnas hotellis nagu jooma. Minu tuur oli lõppenud ja nende tuur algamas ja sinna veel kaks päeva aega. Me jõime kõvasti. Ja selle joomise käigus kukkus 120 kilone kutt mu nime. Kahjuks ei mäleta Micherron või midagi niisugust, oli, kukkus ta diivanile, kus oli pikali asendis lesbool luks, kitarr murdusid, pingutate juurest peksti puruks. Tal ei olnud rohkemgi kaasas. Minuga ei olnud, mul oli nendest Tartu, mille ma pidulikult ulatasin, talle korjasin selle Lespooli tükid kokku, pakkisin ta kohvrisse ja sõitsin neli päeva rõõmsalt Tallinna poole. Viisin selle pillitükid Helmut argijuurde Rapla lähedal kes selle kokku liimis. Ja nii ma sain oma esimese tõelise kitarrisekt, Darroli Respo. Vahetus vahetus jah, jah, ja nende, kus mina sain esimese pillimis, kõlas nagu Bill ma pidanud seda enam simuleerima karpide või mingisuguste odavate võimude üle tüürimisega ja selle pilliga mul mängitud aga väga palju enamus asju nüüd, mis nii Ruja kui uue maailma ja need asjad, aga paraku jõudis kätte see aeg, kus, kus inimestel seal üldse tööd vahepeal ei olnud kusagil 90.-te algus, kus oli väga kurb, aga ma müüsin selle pilli Soomes maha peaaegu 6000 marga eest, mis tolle mõõtkavas oli väga-väga suur raha, et ma elasin sellest aasta aega, enne kui uuesti tee sai. Ma ei tea, kuidas lood praegu Eesti muusikute hulgas on, aga, aga vist on olnud aegu, kus pillide pärast on päris kõva konkurents olnud ja võistlused keskust parema asja saab. Nonii, osadel inimestel on võimalused suuremad, eks ole. Ma tean, et tantsu seal oli alati, noh, tolle mõõtkavas väga hästi varustatud, seal seal käis. Noh, nad käisid ka, eks ole, kusagil välismaal esinemas ilmselt kusagil sots. Ega Cap riigis eriti keegi käib peale ansambli Laine vist. Aga pillid liikusid, eks ole, ja lõpuks lõpuks oli kõikidel inimestel juba nõukogude aja lõpus olid korralikud pillid olemas, eks ole, ja võimud samamoodi, eks ole, igasuguseid, kasutati suhted kirikuga, eks ole kellel olid sugulased, kellel läks keegi välja, korjati raha kokku valuutaga hangeldamise eest võis tollel ajal 10-ks aastaks vangi minna, aga aga leiti need võimaluse soodidelt, pillide saadi sellele õigele toolile järjest järjest lähemale. Kuigi noh, võib ju öelda, et sellise now how mõttes selles mõttes me oleme laevani kosmiliste valgusaastate kaugusel sellest, mis reaalses muudatusest toimub. Millal sa Jaanus selle loo kirjutasid? Ma kirjutasin sellel kevadel, kui Tartu muusikapäevad uuesti, nagu siis ma kirjutasin koosluse Kappel Nõgisto seintelt jaoks. Neli päris uut lugu, millest me kaks jõudsime ära teha. Aga noh, paraku see esimene Vistab viimaseks, sest praegu on rasked ajad, aga, aga seda paari sugu Eesti kuningriik ja päikeselinn, seda on ka Erkki-Sven Tüür näiteks laulude Riho Sibulat. Et ma ikka aeg-ajalt teel, eks ole. Ma kujutan ette, et sellisel aktiivsele muusika loojale, kes on businessis sees, eks ole, on siiski teatud tõuget, vaevalt Rannap on korduvalt rääkinud tellimus, kui on niisugune kindel siht, tuleb kontsert, siis see lugu tuleb, eks ole. Ma olen natuke samamoodi inimene, sest ma võin ennast noh, tema õpilaseks lugeda loomingu mõttes mõnes mõttes. Et sellised akustilise kidrasoololugusid ma olen ka teinud, eks ole, aga aga no kus ma nüüd ikka esitan kui mitte enda lõbuks või pereringis või siis leideri kontserdil, eks ole, teinekord vahepala nagu poisid lubavad ka akustilise kidra kätte võtta. Aga jah, oled sa ise kellelegi kitarri õpetanud? Mulle meenuvad siin ju Mihkel Raua mälestused, kuidas tema käis, käis mustamäel, teatada korteri ukse taga kraapimas, vot mina mäletan seda ja natukene isegi edasi, ta tuli minu arust. Ta käis minu juures, eks ole, ma ütlesin, et kes see viitsib, minul puudub pedagoogiline talent. Esiteks, mul puudub missioonitunne. Teiseks, ma olen ise õppinud kitarri iseõppijana küll, eks ole, tuli vallata siiski isegi võib-olla mitut stiili, aga ma olen iseõppija, iseõppijad ei saa õpetada, eks ole. Mul enda tütar, üheksa aastal õpib klassikalist kitarri, oli juba teist aastat, eks ole, ja tema õpetaja, ütles Jaanus, kuule parem ära ütle sõitjatele halvasti, sa ütled, järsud, õpetavad pilli, teistsuguse psühholoogiaga inimesed. Mina õpin luud kiiresti selgeks, ma tavaliselt oma lood selga enne kui teistel, sest põinudki taritele. Aga õpetamine nõuab teatud rahulikkust ja vaikust ja minust mulle kitarri õpetanud üks kord Mihkel rauale ja jaamale. Aga kui nad teise tunde tulid, annad laami, noori heliredelit ei osanud, siis ma võisin vägivaldseks muutuda, eks ole. Eks ole, ja lõpetada selle kiiresti, aga õnneks nad õpetavad pilli teistsugused inimesed kui minu alla'l. Aga kas sina oled pilli õpetanud, õpetad ja? Ma põhimõtteliselt praegu õpetangi pill jah. Aga noh, see on siukene, nalja õpetamine, et see on, ühesõnaga ma õpetan Kullo seal Kultuurivaba aja keskuses, õpetan lastele lastele õpetan pillid, kord nädalas. Nimetad seda ikkagi nalja õpetamiseks, no selles mõttes mitte nalja, aga no ütleme, et mul on täiesti algajad, kes ei ole kellelegi pilli seegi, et seal nagu kohalikul paar pilli siis tulevad sinna siis hakkab nullist pihta, et nüüd, et võtan nüüd näpp. Ei, mitte see number üks on ju panesest sinna, selle täpi juurde ei, mitte sinna, vaid et selles täpselt nii see käibki. Nii see käib jah, ja siis siis kunagi tuleb D-duur ja asjad ja noh ja nii edasi, onju, ja siis vennaskonna lood. Tähendab, seal on nagu ei mitte vennas vennaskonna lugusid, võib-olla ka mõned aga, aga, aga et vennaskonna lood head head selliste riffide või klientide õpetamiseks, aga, aga noh, ütleme et mingeid teisi lugusi peabki õpetama, et et, et see on ikka mitmekülgne, tark, et peab kõik asjad selgeks saama. Kuidas sina oma elu jooksul stuudiotööga hakkama saad, kuidas sa stuudios ennast tunned paremini kui laval või vastupidi? Stuudio pinge on ka muidugi üks asi, aga no üks asi, mida ma viimasel ajal selle stuudioga seoses ta on nagu rääkida, et et mind häirib tagasi digitaal oleme sound vill ka, mis on, mis on kasutusele võetud, kuskil veetud, aga kuidagi nagu nagu kasutusele lipsanud kuskil kümme-viisteist aastat tagasi või, või veel veel rohkem, et, et üks näide on, vaata sinu selja taga on, näed, seal on kolme meetri pikkune analoogpult, millel on kohutavalt hea saundi, mis on toodud sealt kõrvalt ruumist ja seal on nüüd ainult mingi arvutiprogrammidega tehakse muusikat. Et niimoodi käib, on ju Ellen Uus-digital puldsel. No vot, aga, aga see digital pult, et ühesõnaga see noh, sellest ma ei hakka rääkima, mina olen vana, muud Audi pidi, vahe on väga-väga karm ja, ja ütleme kõik lintmakid ja lamp, tehnoloogia siuksed asjad on välja praagitud millegipärast. Laialdasemalt muidugi need spetsiifilised inimesed, produtsendid, kes, kes teavad soundi, nendel on need kõik olemas, nendel on need hangitud vanad, siis teevad endaga tööd, on ju. Et ma olen põhimõtteliselt ise olen niisugune vana vanakooli saundi mees, et et ühesõnaga mitte mitte mitte, et mul oleks modernset asjade vastu midagi, aga seal on täiesti täiesti kardinaalne vahe. Nagu kitarri suudis paistab see vahe muidu kõige paremini välja. Jah, kidra, ma tahtsin just sinna jõuda, et ma pidin endale ostma lintmakki kaheksarealise, et saada seda head kitarri soundi, seda, seda, seda särinat nagu korralikult peale, mida ei ole võimalik digitaalselt üldse salvestada. Ki. Selles mõttes, et kuigi targemini võimu jõudmist läbi sellisest lennuvälja täiest efektidest, eks ole, millest osad on kindlasti digitaalsed, eks ole, laval on, eks ole sul vaja. Tavaliselt Kaja on digitaalne, selle vastu on muidugi väike rohi olemas, et, et, et ühesõnaga siin tuleb kasutada niisugust siukest nagu Masterit või nagu, nagu niisugust asja, et siis nad ei jookse läbi läbi kõikide vaid sellest, millest sa tahad, näiteks ma lülitan kaks tükki sisse-välja velo ja nii edasi, aga põhiolemuselt ikka seda küll üks, üks korralik Marshalli võime, üks Gibson kida. Eks ole, sa mängid kõva kõvasti, aga, aga samas väga vaikselt ja dünaamika ajab su mängu Allaseks. Mida te dünaamika ja midagi ei muuda, eks ole, et ühesõnaga see digitaalne momente ühe ühtede ja nullide loendamine tekitab, hävitab selle dünaamika, selle, selle võtab selle elu nii-öelda välja peale selle kitarrimäng oleks sulle suur kunst, on ta peale sellega piim, käsitöö, eks ole, abikäsi töötab, saab teha siis, kui sa pole vahendajaid vahel ja siis siis nendesse tekstidest rääkides veel, et ma ise kasutan võimalikult palju niuksed nagu vanakooli efekte, nagu neid pedaal, eks ole, mitte mitte sellist nagu digitaalset siukest suurt efekti, millel on siis kõik 150 asja peal ja ma praegu tahaks mängida ühte, lihtsalt ühte soundi näidet ühest, 70 70.-te aastate vanast bussist, et kuidas see kõlab nagu tänasega. Meie põhimõtteliselt siis, et kui ma peale keeranud, siis ta muutub tavaliseks trendiks. Põhimõtteliselt siin on tegemist nagu hirmsa müraga, onju, aga see on nagu niivõrd kontrollitud, et ta ei lähe kuidagi nagu vastikuks, et ma võin. Nagu need power korda mängida Ja siis maha keerates saavutan siukse. Siukse transistorraadiosärina. Mis on nagu võib-olla harjumatu, aga tegelikult näha ja saundoni? Enne sa peaaegu jõudsid juba selleni, et üks sõpruse puiestee loo katkega mängida. Äkki see koht nüüd on hea? Ma mängisin, siis mängin. Kidra mõttes võib-olla kostab veits paremini, et, et et see nagu enne ma rääkisin sõpruse puiestee ikkagi orkestreid, seal on oluline ja tähtis nagu kõikidel pillidel kidra teeb mõnes loos vahest mõne väikse piuksu, aga okei. See oli Allan Vainola, meie saade hakkab tasapisi lõppema, enne kui ma lasen teil viimased minutitki tarridega täita, loodetavasti kukub see kihvtilt välja, teil kõigil koos, aga siin ma ikka sinu käest sellest uude töökohta sina oled kolinud oma asjad praktiliselt kõik, noh, kas päris magamistuppa elutuppa vähemalt kas sellel on peale kokkuhoiu veel mingisugune põhjus? Peamine põhjus on see, et vältida seda stuudio stressi, sest ja muidugi minu arust on absurdne ka tänapäeval üldse oodata, et keegi tuleb selle stuudiosse ja maksab sulle tunni eest 300 krooni, nagu on siuke standardtasu. Samal ajal kui põhimõtteliselt siis paari loo nõndaviisi salvestamise raha eest võid endale soetada kõik vajaliku koju. Et tänapäeval on nii mugav ja niivõrd odav lihtsalt ise kodus lindistada, et selleks ei olegi õieti mingeid rahalisi vahendeid tarvis ainult hakkamist. Et ja kui sul veel natukene raha on, siis sa saad omale, siis pole mingit vahet, kas sa käid professionaalses stuudios või mitte. Või siis pahatihti on üldse võimalik isegi veel palju paremaid tulemusi saavutada kodus kui, kui üldse stuudios, sest noh, kui me räägime kas või nendest samadest digipultideste märkidest, siis ongi ainukene variant maksta stuudio eest siis kui seal on tõesti seesama kolme meetrine pulk ja seal on head analoog eelvõimud ja sealt tuleb tõesti see sirini asi kõik kenasti läbi. Samas kui samale koju suudad kasvõi kaks siukest analoogrida tekitada või korraliku eelvõimu, siis sa suudad põhimõtteliselt kõike, sest no näiteks minu kolm esimest liidiplaat on salvestatud kaherealise siis prootulsi helikaardiga, mis praegusel hetkel kasutatuna maksab kusagil kaks-kolm 1000 krooni. Et sellega ma olen kõik kolmo esimest plaati teinud nende kahe reaga ja. Ma ei ütleks, et kõlaks nagu palju halvemini kui professionaalne stuudio. Ja ma saan nii kaua siis oma neid saunda, seal mudida ja otsida ja jännata, kui palju ma tahan. Et põhimõtteliselt ongi aktsiise fiiling, on oluline see asjateede, need saundid ja lõpuks, kui see suur sünge sound sul õudne kallis sound on ja lugu on nagu isal, siis ei ole midagi teha, see on igavene dilemma, muidu vaata, kui sa ise teed algusest lõpuni kõike, mängib pilli, kurat salvestad, Miiksid. Et noh, oleneb minule niimoodi ei meeldi mulle kodustuudio, eks ole, kus ma kujundus muusikat tihti klahvi ja Santadega tehes, eks ole, sest no kitarr, pildujat. Aga kitarrimängijana mulle meeldib, kui keegi mind kuulab, keegi mulle isegi mitte mõistlikku nõu annab, sest ma saan sellest kas, kas enesekindluse või viha. On ka teatud vajalik teatud agressiivsete lugude mängimiseks, aga, aga mulle meeldib, kui me, kas leederviga tegime plaati. Muidugi Indrek, mind aeg-ajalt kotib lihtsalt õeluse pärast, kuigi noh sooritus on täiesti okei. Aga mulle meeldib, kui, kui inimesed mulle vastu vaidlevad, sest sellega leiab nagu mingisuguse tõesest õe juurde on teatavasti mitu teed, raske ja kerge. Mina helistan raskete. See oli kuulderaadius, erisaade kitarride ja kitarristide, Jaanus Nõgisto, Vaiko Eplik ja Allan Vainola, aitäh teile tulemast. Viimased minutit saatest kuuluvad teile.