Tere, head kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise kaustale on suurte punaste ja rasvaste tähtedega kirjutatud tulumaksutagastuse küsimus kodulaenu intresside alt. Ülekuulamine. Toimik number 29 tulumaksutagastuse küsimusest kodulaenu intresside ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Tunnistaja number üks Ude Hannes maksu- ja tolliameti füüsiliste isikute tulude deklareerimise projektijuht. Hannes Ude kui palju on Eestis neid inimesi eelmise aasta seisuga, kes saavad tulude deklareerimise järel riigilt tagastuse eluaseme laenu intresside pealt? 2008. aasta tuludeklaratsioonide arvel oli meil siis neid inimesi, kes said tagasi mingisuguse summa 102900 inimest. Samas deklareerijaid, kes soovisid soodustust saada, oli üle 120000 ja nendest siis tegelikult kuskil 17400 inimest ei saanud seda soodustust kasutada, kuna neil lihtsalt ei jätkunud seda tulumaksu, mida nad võiksid tagasi saada. Sisuliselt see tähendab seda, et 80000 inimest on Eesti vabariigis neid, keda see nii-öelda see tagastus eelmise aasta andmete põhjal puudutab ei 102000 102000 2000 jah. Aga räägime korra veel kord lahti selle, et mis alusel üldse võiks inimene saab seda eluasemelaenude intressi nii-öelda tagasi ringel, siis sellega on nüüd see, et inimene kui soetab omale eluasemekust, ta siis hakkab elama ja kui ta võtab siis krediidiasutuselt laenu ja hakkab seda laenu maksma ja maksab ta intresse ja vot nende intresside pealt saab siis seda soodustust. See ei ole soodustus, tavaliselt ma mõtlesin, et see on lihtsalt nende summade eest riigile makstud tulumaks maksab riik tagasi. Ehk see on siis meede, mis peaks elavdama kodude remontimist ja uute uute soetamist. Jah, sisuliselt võime nagu lihtsalt võtta seda, et kui, kui mina maksan mingisuguse summa intresse siis aasta pärast tagastab riik mulle sellest summast 21 protsenti. Muidugi juhul, kui mina olen eelnevalt riigile maksnud ja ei tule teatud piire ette, sest seadus paneb ette piirid. Kui suure summa saab tuludest maha arvata, nii et see hakkab seal mängima rolli suuresti? Kui te ütlete, et 102000 on neid, kes saab 120000 on neid, kes võiksid saada, siis see vahe ei saa tagasi sellepärast, et nad teenivad liiga vähe. Jah, just nimelt seal on väga mitu erinevat aspekti, kas nad teenivad liiga vähe või neil on näiteks suurpere, kui ütleme, neli last, on siis 2008. aastal oli võimalik saada iga lapse pealt täiendavat maksusoodustus 27000 krooni ühe lapse kohta. Ja kõigepealt siis hakatakse arvutama maksutagastus just nimelt selle maksuvaba tulu arvelt. Ja kui nüüd see maksuvaba tulu, miks, ütleme neli last ja tegid abikaasad koos veel, on juba tegelikult nagu kuus korda 27000 ja kui nüüd ütleme, et üks vanematest ainult töötas ja see palk oli väiksem, kui see summa kokku, siis järgnevad kulutuste pealt ta enam soodustust ei saanud. Ehk siis oli ülejäänud kulutused nii-öelda need, mis temal enam ära tasunud ja ta ei saanud mitte mingit tulumaksu rohkem tagasi, sest ta sai nii-öelda enne maksuvaba tulu laste ja enda makstava tulu, arvad kõik tagasi? Eluaseme laenu intresside pealt tehtav tagastus ei ole ainukene tagastuse liik, mis peale deklareerimist julge otsus on positiivne. Taotlejale tagasi tuleb, kui suur see eluaseme laenu intresside tagastusprotsent on võrreldes siis kõikide nende vigastustega. Kui me nüüd vaatame nagu kõiki neid tagastusi, siis kuskil üks alla 10 protsendi jääb see kogum Lõviosa on kahtlemata see, et on olemas nii-öelda tulumaksuvaba miinimum, mis just see annab nagu põhiosa, kui suures osas. See on peaaegu 50 protsenti, natukene jääb ta alla. Sisuliselt, ühesõnaga pool tuleb sellest summast 10 protsenti, kas see on proportsioonist suuruselt järgmine suund? Selles mõttes ta päris ei ole, siin on meil ka pensionite summa on 14 protsenti ja nii-öelda aasta tagasi, kui oli võimalik saada maksuvabastust alates esimesest lapsest oli see osa 17 protsenti. Samas kui meil oli 2007 oli alates teisest lapsest siis maksuvaba tulu alates teisest lapsest oli 6,8 ja eluasemelaene oli ikkagi seal kuskil üheksa ja poole peale. Nii, aga ikkagi protsendid ei jookse veel hetkel kokku 50 14 10 kui palju ja mis asjad on need ülejäänud, mille eest riik tagasi maksab hetkel? Et siin on väga palju erinevaid, näiteks kolm ja pool protsenti, kuskil on koolituskulud õppelaenu intressid jäävad lausa alla poolt protsenti, siis tulevad veel seal pudinad ühingu liikmemaksud-annetused, kingitused, siis on kogumispension kolmas sammas töötuskindlustusmaksed. Nii et neid sellelt, aga need on kõik sellised väga-väga marginaalsed. No kui me nüüd räägime nii-öelda reaalsetest summadest, siis palju kulub riigil või kulus siis 2008. aasta näitel, et maksta tagasi neid eluaseme laenuintresse inimestele. Kui nüüd võtta selline arvestuslik, et kui palju siis tegelikult sai nagu inimesed tagasi, siis riik tasus circa tagasi tulumaksu üle poole miljardi 580 miljonit. Seal on siis kogusummas kogusummas ja mitte ainult siis nende eluaseme laenuintresse, see on ainult eluaseme laenu intresside eest. Kui see on kümnendik, siis kokku tegelikult riik tasus viis miljardit umbes tagasi. Päris nii ta ei olnud, see oli kaks koma kuskil seitse miljardit oli, mis kokku läks tasumisele. Ja osa sellest mis inimesel juba märgata Ja siin, kui me enne rääkisime protsentides, siis on kaks suurt vahet on, üks on deklareeritud, ehk ennem rääkisime, mis on deklareeritud, mida on küsitud. Samas peab ütlema, et kuna ei jätku tulumaksu, siis nüüd on räägitud sellest, mis me tegelikult asusime ja mis tegelikult tasumata, nagu jäi. Kui suur vahe, kui me vaatasime 2008. aasta andmeid, siis selgelt see 10 protsenti ehk siis eluaseme laenu intresside tagastus on nüüd kõige suurem sellest tagastust rivist, kus juba niikuinii on 2010. aasta seisuga siis ära võetud võimalus deklareerida õppelaenu, eks ju intressi tagasimaksed ja ka ametiühingu nii-öelda tasu pealt tasutud tulumaks, millised veel alles jäävad ehk mille kallale rahandusministeerium või noh, kallale ei ole võib-olla õiges toonis sõnad, mida annaks veel ära võtta, mille arvelt kokku hoida? Selles mõttes, et mina ei ole siin pädev hindama, mille arvelt annaks kokku võtta, et seda No te olete poliitikud, teate, mille arvelt on võimalik. Võimalik on selles mõttes ju kõigi arvelt, see on nüüd poliitiline otsus ja poliitiline tahe kust tõmmatakse kokku, kas võetakse ära mingi soodustus konkreetselt nagu praegu tehti kahe soodustusega või siis tõmmatakse näiteks seda täiendavate soodustuste piiril allapoole. Ehk kui praegu võis teha kulutust inimese kohta 50000 krooni, siis seda võidakse ka allapoole tõmmata. 30000 peale 20. Kui palju see annaks efekte, näiteks, kui see piir tuua poole võrra allapoole, on seda võimalik praegu kiiresti välja antud. Kiiresti seda praegu välja arvutada ei saa, sest siin muidugi tuleb jälle mängu seesama, et et need süsteemid on suhteliselt keerulised ja kui praegu ütleme päris paljudel inimestel 17000-l inimesel jäi kasutamata eluasemele, on intresse. Kui me nüüd Toomasele piirid allapoole, siis võib see arv väheneda, aga võib ka suureneda, sest küsimus on selles, et et näiteks kui palju on seal koolituskulusid kui palju muid kulutusi, nii et täpselt seda numbrit praegu nii-öelda proff välja välja võtta ei ole. Kui palju üks keskmine tagasisaaja üks keskmine tagasisaaja sai tagasi 2008. aastal elamu eluaseme, laenu intresside pealt raha. No arvestuslikult on selline tehtud, et sealt tuli kuskil keskmiselt 5700 krooni sai tagasi tulumaksu. 5700, see on siis see, mille peale selle, kui rahandusministri plaan läbi läheks, mida siis igaüks nendest 2008. aastal tagasi saanutest siis tulevikus kaotaks loomulikult, kui neid intresse tal on sealsamas mahus maksta. Noh, nii suures plaanis võib-olla võib ka niimoodi öelda, et ühesõnaga inimesed jääksid silma sellest 5000 seisu 100-st kroonist põhimõtteliselt keskmiselt keskmisel, aga sealkandis rohkem tegelikult, aga kas te teate neid ekstreemumid ka nii-öelda kõige väiksemad summad kõige suuremat summat? Nende kohta mul hetkel selliseid andmeid ei ole, aga samas noh, kui me teeme kiiresti tutuse, kui meil on 50000 on piir ees siis 50-st 1000-st tänasel päeval on 21 protsenti kuskil siis 12 11000. Nii et noh, selle summa maksimum saab, rohkem ei ole võimalik saada, sest lihtsalt piir jookseb ette. Ühe inimesega jah, püha maamaksu jah, ühe maksumaksja kohta ja just nimelt selle eluaseme laenu kohta sellepärast et maksuvabastust nii-öelda on eraldi, ehk siis ta võib veel saada selle maksuvaba tulumääralt, kui tal on näiteks kaks last, teisest lapsest tuleb täiendavalt 5670 krooni ühe lapse kohta juurde. Ja eraldi arvestus toimub ka veel tegelikult nii-öelda kolmanda pensionisamba puhul. Nii et noh, tegelikult need tagastused võivad olla suuremad kui ainult see ütleme see üks, üks osa, mis on, nagu piirang on praegu 50000-ga, aga et asi oleks selge, siis need kaks põhinumbrit on see, et keskmiselt ühe inimese jaoks on see tagastus olnud 2008. aasta näite varal 5700 krooni ja riigi jaoks kogu pott on kokku olnud 580 miljonit. Jah. Ülekuulatav number üks Ligi Jürgen Eesti vabariigi rahandusminister, Reformierakond. Jürgen Ligi Neil päevil too eluasemeintresside maksutagastus kuum teema, emotsioonid on kerkinud lakke ja kohati tundub, et ka laest läbi. Räägime sellele selles mõttes nagu paika ja selgeks, kui tõsine plaan üldse kunagi on olnud, et ehk oleks mõnus teha nii-öelda riigis väikestele järved kokkuhoidu ja siis mitte enam tagasi maksta nende intersi selle maksu. See on äärmiselt tõsine plaan ja, ja sugugi mitte kiusamiseks mõeldud. Asi on selles, et ega maksukoormuse madalana hoida, juhul kui me ei loobi raha lihtsalt suvaliselt, vaid suuname teda täpselt ja eluaseme laenu intressivabastus kahjuks ei ole hästi suunatud toetus selle hind eelarvele on, on öeldud kõrge eelmine aasta 580 590 miljonit. Et noh, siin ma sain kuulsaks võrdlustega, et see ületab Eesti rahvusringhäälingu eelarve, sealhulgas kaks parlamenti seal umbes lastetoetuse summa või näiteks kasvõi r-i loodetud maja raha. Loomulikult ei saa me sellest kohe lahti ja, ja kas me üldse saame, et see on ebaselge praegu kui selles suunatusest rääkida, siis. Ma ei sõnastanud seda niimoodi, et see on mõttetu, rikaste toetamine küll, aga mõtte nendes sõnades olemas. Kaks kolmandikku sellest rahast läheb, läheb viiendiku kõige jõukama toetamiseks, see ei ole loogiline, sest et see summa eelmine aasta oli suurem kui toimetulekutoetuseks töötuseks kokku, nii et mõelge, mastaape, see on ikka äärmiselt ebaproportsionaalne kulutus riigi seisukohast, see on umbes 102000 inimest, kes said siis eluasemeintresside pealt tagant. Võimalik, et see number on õige, sellega on opereeritud laenu laenude hulk, samas on on erinev, et enamik kiusab väiksemat summat, aga need, kellel on kallimad laenud, uhkemad majad need saavad siis ikka ikka põhiosa. Tuleme selle nii-öelda alguse või pea juurde tagasi, kui kaugele ei saa. Plaan on, ma näen mingit paberit käes, kas seal peale on juba nii-öelda tekst kirjas see seadusemuudatuse tekst mille abil see tagastus tühistatakse? Ma haarasin lihtsalt autosse värskenduseks analüüsi paki, et siin on analist, aga, aga ettepanek on sõnastamata. Ma ei ole näidanud ühelegi parteile peale enda oma selle ettepaneku parameetreid, küll aga olen saanud igalt poolt kõnetoolidest telerist ajalehest selliseid rünnakuid, et lõpeta ära, et, et me ei ole ainult üle meie laiba ja meie ei toeta mitte keegi ei ole tegelikult polemiseerinud meetme Enda teemal ega ka minu ettepaneku teemal. Minu ettepanek on nagu üldsõnaliselt tegelikult olen piisavalt rääkinud. See on tegelikult avalik debatt, seda ei maksa maksa kritiseerida, nagu siin üks. Üks üks Hannes Rumm järjekordselt lõbustas ennast ekraanil, et see on. See on põhimõtteline teada andmine, et selle meetmega on probleem. Ja see on põhimõtteline teada andmine olnud, et me ei muuda midagi tagantjärele. Me ei ahista neid, kes on tõelises hädas. Maksimaalselt püüame seda vältida. Ehk me anname kõigepealt teada, millal uued laenud enam seda soodustust ei saa. See lubadus läheb praegu pangast igal minutil sekundil, kui keegi koos pakkumisega pangast väljub, ju siiamaani välja. Pankade laenukampaania teemal me ei, seal ei konkureeri küll, kuid, et uued laenad saavad selle mitu kuud ette teada igal juhul, kui see õnnestub läbi suruda. Jürgen, mis on siin minu arvates üks suur küsimus, ongi see, kuidas te tõlgendate seda, see ei ole just sotsiaalne meede, mille reformierakond te püüate seda praegu näidata, see on ju tegelikult kas ei ole mitte turu nii-öelda elavdamise meede. Oioi jah, see on, selles on muidugi kübeke sisu, aga kui parameetrite edasi rääkida, siis siis siiski sellest suurest rahakamakas ja sellest ebavõrdsusest. Me ei saa lahti ka nii, et me juba laenanud ei puuduta. See tähendab, et anname siiski üleminekuperioodi, kus kõigepealt alandatakse lage 50-lt 1000-lt 30-le 1000-le, mis siis tähendab, et ühe maksumaksja kohta ei tule enam kord aastas mitte 10500, vaid sinna kuhugi kuue 7000 krooni kanti. Natuke üle 6000 siis ükskord aastaseks mitte mitte laenugraafiku toetuseks, vaid üks kord aastas? Jaa jaa, et et see siiski lõppeks meie, meie selline maksimumvariant on kolme aastaga, me väidame, et selle ajaga saab, saab majanduskriis kuhjaga läbi ja, ja, ja öeldes seda välja siis juhtub kaks asja kui elavdamist rääkida. Mina väidan, et ainuüksi teadmine tekitab teatud aktiivsust, julgust siiski need otsused ära langetada. Ja, ja, ja edasi võtab ära stiimuli, mis ei ole, ei ole tegelikult proportsionaalne, ütleme see rahakopikas, mida inimene kord aastaski tuleval aastal tagasi saab. Mitte iga aasta, ta ei saa ja seda niimoodi jooksvalt mitte laenugraafiku tasumiseks, vaid ta saab tagantjärgi teada. Et sellel on psühholoogiline mõju. Inimene ei tunnista endale tegelikult tema maksevõimet hinnatakse igakuiste maksete järgi, mitte selle järgi, et ta kunagi saab midagi midagi tagasi, kusjuures tagasisaamise summa sõltub ka erinevatest asjaoludest euri porist, eks ole, sõltub sellest, kas tal on muid maha arvamusi, kas tal üldse on ruumi ja sõltub tulust. Et kas ta, kas tal üldse parajasti tulu on, nii et kui laenu hädalistest rääkida, siis need, kes, kellel tulu ei ole, need ei saa ju sellest osa. See on igal juhul selles mõttes asotsiaalne mehele jutumärkides, et et tõelist sotsiaalsed probleemid adresseeri Kinnisvara hinduda kunstlikult emotsionaalselt suurendab. Mis tähendab, et ei suurenda juurdepääsu kinnisvara turule tegelikult ja riigil ja jäävad ikka olulised asjad tegemata. Kas see, et 2003. aastal selline otsus vastu võeti ja rakendati tegelikult sellisel kujul, nagu ta vastu võeti, oli viga? 2003. aasta või 2000 võeti vastu vist selle lae alandamine 100-lt 1000-lt 50-le ja meie toetasime seda ja seesama IRL oli tookord nende rahandusminister, oli see aga kokkuvõttes teie plaani sisse kirjutatud see, et umbes kolme aasta pärast ei oleks sellist meedet absoluutselt teistelegi olemas. Jah, ma tean, et see on nagu kõige rünnatavam kohta, et kolm aastat ole piisav, aga kui, aga kui te kuulete neid populiste, seda kommenteerivad need need riigikogu liikmed, kes tegelikult noh, on näitavad, et täiesti nagu vastutamatust nad ei, nad ei adu nad, neil ei ole vaja mitte mingisugust järeldust teha, sellest eelarveliselt kuskilt raha leida, nad lihtsalt ütlevad, et need, et ei, käed eemale ja kogu lugu, siis nemad räägivad ikkagi sellest, et väga tuhanded, kümned tuhanded, mõni ütleb, 160000 peret jääb. Nagu ütles, ütles üks partei esimees kõnetoolist. Et, et väga suurtes raskustes, käed eemale neid aga, aga, aga jumal hoidku, et ega ega neid, kellel on tulu, eks ole, ainult nendel on see, kes seal tõelises raskustes nendeni see, see, see asi ju ei jõua üldse see soodustus laenu hädalisi tegeleda, aga seda enam ma segan vahele, andke andeks, aga seda enam tulebki teie käest küsida, kas on olemas teil plaan, mis leid laenu hädalisi siis reaalselt aitaks, kui ta ühe meetme ära kaotada, siis oleks ju tore kuulda sellest, et on olemas üks teine meede, mis aitab neid, kes abi vajavad. Seda Pevkur õietigi absoluutselt. Meil on neid meetmeid väga erinevaid, mis kõik kõigel ei ole selle sildiga, et noh, meie ministeerium meile saatis kooskõlastusringile ühte töötut, aga mis asi see on nüüd, kus tegelik sotsiaalne probleem on, oleme ausad, mitte nendel, kes on nendele maja ostnud, ei ole põhiprobleem. Sest seal on manööverdamisruumi ja nagu inimese omavastutus väga suur, aga seal, kus inimene tõesti hakkama ei saa, noh me tegelikult kaalume variante Kredexi meetmete teemal, mis ei ole küll minu haldusala, aga see, et see võimalik kokku hoitav ressurss suunata paremini tegelikele abivajajatele tähendab, kui räägitakse 160-st hädalisest, no see ei ole tõsi. Ma eile või üleeile rääkisin ühe suure kommertspangaga, kes ütleb, et nendel on neid inimesi, kes on sundvälja tõstetud on no ütleme, nende laenud, hulk on siis ikka kümned tuhanded nende laenudest laenudest on planeeritud Kreestleda, struktureeritud vabatahtlikult, kokkulepe meetodil on kapitaliseeritud intress ja kõik panga enda kliendi koostöös 1500 neid, kus on elu asel läinud müüki on alla 100 seal suur pank, kolmandik turust ja, ja nendel on tegelikult sundmüüki läinud ainult 20 Te. Kujutage ette, see teema on räägitud nii suureks, kus noh, tegelikult ei ole asja niipalju, et kõik see, kõik see, mis räägitakse praegu ka laenuhädaliste päästmiseks on ju idee poolest üks protseduuriline kui õige asi, aga ta on täiesti vales proportsioonis esitatud. Jürgen Ligi ei karda seda, et selle sammuga võib juhtuda seesama, mis nüüd on siin juhtunud näiteks õpetajate nii-öelda õppemaksust ära võetud nende tulumaksutagastusega, et kohus ühel hetkel leiab, et õigustatud ootus ja turureeglite murdmine tähendab riigi jaoks veel suuremaid väljaminekuid hiljem tagasimaksete, nii-öelda taastumise osas ja ja, ja, ja lisakulutusi, mis tekivad nii-öelda õiguskuludega seotud Watega neid hirme ei on, eks, et kuidas tõlgendatakse põhiseaduse väga abstraktseid juhtumeid, aga õpetajate näide siin paralleelerina jälle vägivaldne. Et mis tegelikult selle selle eest võitlejaga juhtus, oli, et ta sai õiguse ühel väga kõrvalisel põhjusel. See oli see, et 2004. aastani kehtinud seadus 2004. aastani kehtinud seadus ei ammendanud laenutingimusi, vaid osa nendest tingimustest oli kirjutatud määrusesse, mis on absoluutselt juriidiline konstruktsioon, et mitte seaduses, vaid määruses olid, oli täpsustatud see ja, ja seda peeti siis põhiseaduse vastaselt mitte õigustatud ootuskeegel õigustatud õigustatud ootamata. Ta saab riigi palgale, et püsib seal teatud hulk aastaid, see ei ole õigustatud ootuse printsiip ei ole sellega absoluutne. Et on hulk valdkondi, näiteks maksu teemal ei kehti õigustatud ootus sellises tähenduses. Ühesõnaga ma tahan öelda, et see laenuvaidlus äärmiselt kitsas, puudutad äärmiselt väikseid arvu inimesi, tõsi ta võib veel laieneda, et kui edasi protsessida, siis võib paralleele juurde tekkida, aga praegune asi ei puutu üldse ei sobi. Riigikohus on näidanud oma soodumust nii-öelda lahendada asju riigile kahjuliku suunas, mis võib ka nii öelda ei muidugi emotsionaalselt tulevaid otsuseid vaidlustada. Laiendada, aga ma ütlen veel, et ega maksu teemal mitte mingit õiguspärast ootust ei ole, et ei tule võimule näiteks Savisaar ja pihkess on lubanud tõstavad tulumaksu, et selles ei ole nagu õiguspärast ootust maksu teemal on, on, on, on viisakas, etteteatamise aeg ja jumal hoidku, ma ju tean seda selle minu ettepanek näeb ette viisakalt või noh ütleme siis, mõistlik on selle õige sõna mõistliku etteteatamisaega, maksumaksja peab teadma, aga kui maksumaksja ei saa kunagi eeldada, et ma ei tuleks meil 50 protsendilist tulumaksu, et mida iganes toimub, selles mõttes võib riik olla vägivaldne ja paljud riigid on olnud Eesti on olnud pigem vastupidi. Et nad oleme maksu alandanud ja ainult väga väga rängas kriisis oleme teinud ühe äkilise otsuses on see käibemakset noh, mida tagantjärgi ei saa ka kuidagi kahetseda ja siin oli see mõistlik etteteatamise aeg, nii nagu ta oli ja see jäi, see jäi täitmata, et me kõik tunnistame seda, et läks sisemiste vaidlustega, läks liiga kaua aega, ei jäänud enam vaba ruumi aasta käis ja, ja ja noh, mäletate ise, et otsus tuli juuni teisel poolel. Ja, ja enne oli vaidlus valitsuses üks valitsuse liige kukkus nende vaidluste käigus valitsusest välja. See oli lihtsalt, et see on, see on teie enda töö vili, mida te olete külvanud, kus inimesed teavad une pealt üheaastane laps, kui ta hommikul ärkab ja nõuab mähkmete vahetamist teise asjana ütleb, et maksudega selles riigis ei mängita. Karellina ei mängita nii, ütleme et me aeg on lihtsalt selline. Meil on ei, see, see ei ole mäng, kui ikkagi veetakse, noh, me kõik teame, et meie nahk on turule, et see ei ole mingisugune, noh see ei ole mingisugune meie huvi. Me oleme kõik ju teame, et me oleme lubanud maksu alandada aga kõik peaksid mõistma seda, et meile, et me peame reageerima muutunud oludele, antud juhul on seda tehtud. Ja, aga, aga no ütleme, et see, see, see intressiteemas ei ole, kriisimeede, see on, see on väga pikaajaline probleem. Arusaadav tuleme korraks selle juurde tagasi, millist plaanide ise ikkagi näete, et see meede tõepoolest muutuks sotsiaalseks, nii nagu te nii nagu te tahate, mis võiksid need sammud olla, kes võiksid olla ikkagi need, kelle puhul see tagastus säilib, sest on arusaadav 400 ruutmeetrit maja selle jaoks, et seal tunneks ennast hästi kaks täiskasvanut ja dogi selle pealt tagasi maksta on selgelt ebamõistlik, see on arusaadav, aga on ka kindlasti teisi. On 40 ruutu ja kaheksa inimest. Ma ma selles mõttes illusioone ei maksa teha, et ükskõik missuguse soodustuse juurdunud soodustuse äravõtmine nüüd kellelegi haiget ei teeks, et see on see oht on, et seda analüüsi tuleb jätkata, aga ja Eduard kõiki õnnelikuks teha selle käigus ei õnnestu, tuleb möönda. Samas see puudutab ikkagi ikkagi suuremaid laene eelkõige ja neid, kellel tulu on nendel, kellel tegeleda tuleb esmajärjekorras neil, kellel on tegelik tulu puudus. Suure tõenäosusega nad laenu pole saanudki, aga on võimalik Kredexi meetmetena anda mingeid garantiisid, mis vähendavad omafinantseeringu hulka anda võimal maksepuhkusegarantiisid. Me oleme seda selle kallal tegelikult tegelenud, et et ajutiste raskuste riik saab tegelikult aidata ajutiste raskuste korral ja kui on tegemist eramajaga, eks ole, et, et riik ei saa lihtsalt ja öelda, et aitame teid, et kolige, võtke oma omale suurem elamine. See on üks põhilisi ausalt öeldes inimeste motiveerijaid, et nad nende eluaseme eest ise hoolitseja eestlane on selle eest ise vaeva näinud, aga, aga samas garanteerime puhkus olla lõputu inimene ikka ühel hetkel peab tajuma, kas see raskus on ajutine või pidev. Riik ei tohi vastupidist muljet jätta, nagu ta pikaajalist maksevõimetust suudaks tagada mingisuguse uhke elamisega, et ikkagi ühel hetkel tuleb odavam pind valida ja see on ju elus, see ei kao kuhugi. Üks kütmisparteiga võim võimule. Jürgen, aga tegelikult see nii-öelda teeb järgmisse kohta lihtsalt ukse lahti, me teame väga hästi veel, et see 500 miljonit, mille riik maksab tagasi kevadeti, siis peale tulumaksude ülevaatamist ei ole ju ainus see summa 2008. aastal kaks ja pool miljardit tähendab seda, et need, kes saavad selle kaks miljardit summat tagasi, tunnevad ka hirmu, sellepärast et millal see ükskord läheb. Vot need puudutab tulumaksuvabast tagastusi. Üldiselt kokku kõike üks osa, lähen, likvideeritakse, on läinud veel, eksju, õppelaenude intressid on läinud ametiühingumaksu pealt tagasi. Need on varasemalt läinud nüüd kõige suurem tükk, millal läheb näiteks kolmanda pensionisamba sissemaksetelt see nii-öelda 15-ni? See on umbes 130 või 120 miljonit 2008. aasta näite varal praegu numbritega nagu värskemat kursis, et ma esiteks ma arvan, et enamik sellest tagatise stan tulumaksuvaba miinimumi. Kontsioonidega see on kõige tulemata. Järgmine, kui kolmandat sammast puudutada, siis tegelikult on seal sarnane probleem, et ma ei taha nimesid nimetada, ma ei taha kajalehti nimetada, sest tegelikult ei ole see nagu case by case, eks ole, otsus, aga see on. See on siiski arusaam, et kolmandat sammast ei see peaks olema suunatud pensioni probleemidele, mitte maksude optimeerimiseks, et kui siin ikkagi uudis oli 20-st miljonist optimeeritud makstud maksukroonist siis liialdus, et tegelikult oleks sealt lagi lagijate vaja teha? Ei olnud, me oleme, sellega ka tegeleme, aga see on seal tõesti ülirikkad, kellel ei ole mingit pensioniprobleemi, kes võiks üks, kes igatpidi on, on tagatud, aga kes lihtsalt tulumaksu selles mõttes nagu Riia laost välja kandivad. 20 miljonit aastas? Ei ole normaalne, ei ole pensionipoliitika element, eks ole, et tunnistame, et mõni. Selle pealt tagasi maksta on lihtsalt kuidagi nagu eriti kuidagi seal. See on kuidagi võigas 20 miljonit aastas panna küsida tulumaksu tagasi, et, et ma usun, et see, ma nüüd numbriga ei eksi, et see oli ikkagi maksukroon, mis tagasi saadi, mitte sissemakse koroonat, vahet pole siis ta lihtsalt siis ta lihtsalt neli miljonit, eks ole. Et ikkagi on kole, ikkagi on kole, et sellised ressursid lähevad üksikule ja, ja näiliselt sotsiaalsel eesmärgil need õppelaenud õppelaenud on, on, on jällegi väga printsipiaalne, selline struktuurne otsustamine, kas õpetaja peab saama palka, võid, peab saama mingisugust boonust, sõltuvalt sellest, kas ta on ülikooli ajal laenu võtnud. Mina väidan, et igasuguste laenude kaudu, esiteks sunnismaiseks tegemine on eba ebamõistlik. Teiseks see on, see on ebavõrdne nende suhtes, kes laenu ei võtnud, kes on otsustanud, et see ei ole üldse jõukuse mõõdupuu, eks ole, et ega, ega vaeselt niivõrd ei ole need suuremat laenanud, et pigem on nendel osadel juhtudel on see, eks ole, tõesti, nendel, kellel on õppeõppimisel rahaline raskus, et seda tuleks adresseerida, ma olen selles mõttes nende meetmetega nagu väga toetakse haridusministrit. Aga õppelaenu kaudu? No me ikka peame tunnistama küll, et ega need õppelaenud nüüd nii sihtotstarbeliselt vajalikud ka ei ole, et mina näiteks oma poegadel, kes küsisid, et võtaks õppelaenu, siis sul ei ole vaja seda, et ära siis kurna riiki, kes see, et sa kunagi võib-olla sattunud riigisektorisse ei ole ju? Noh, see ei ole sinu õiguspärane ootus ka, eks ole, et niikuinii kas maksab maksumaksja või keegi teine seda tagasi. Et selle raha ja nii on läinud, et nemad ei kurna seda riiki. Et õppelaenust sõltuv õpetajatele palga maksmine on struktuurselt vale. Riigisektori eelistamine erasektorile on struktuurselt vale, riigisektori peab tegelema ikkagi palgapoliitika kaudu, mitte mingi laenupoliitika kaudu. Aga, aga ma ei ähvarda praegu, et, et need on langenud ei avalik-õiguslikku meediat ega kedagi teist, et neid debatti peab rahulikult niimoodi pidama, et jälle ei tuleks mingi hulk parteilasi rind kummis ekraanile, ütleksid v loeta. Meie 1000 rahandusministrit on täitsa üksi. Kas see tähendab hetkel seda, et tegelikult Eesti see tulumaksu ja see maksusüsteem vajaks ülevaatamist, sest et kui me natukene süvenema ja vaatame seda pilti Saaremaalt, siis Eestis need, kes soovivad astmelist tulumaksu kehtestada, on jäänud väga palju hiljaks, sest tegelikult astmeline tulumaks Eestis kehtib. Tõsi, seda arvutatakse natukene teistmoodi, kui kui. See oli lihtsalt palga pealt, eks ole, vaid käib igat moodi kõiksugused, maksusoodustused tegelikult ju loovad meile päris palju, sest maid hakkame kasvõi pihta maksuvabast miinimumist kõigepealt, mis, mis lubab meile juba esimese astme ja pärast siis veel igasuguseid eluasemelaenude intressitagastus, eks ole, millest ta täna põhiliselt räägime, aga neid on veel, et astmeline tulumaks moel, teisel on meil olemas. Lühidalt öeldes on üks aste täiesti okei ja seda ma olen kaitsnud, et see, mis on täiesti sotsiaalselt adresseeritud ja tegelikult peaks adresseerima ka muid neid. Neid näitajaid, noh, selliseid igasugu, mida tahetakse küll tervishoidu siis maksusoodustust ja haridus ei ole mingisugust ja üks haridusel on, eks ole, meediaga aga, aga näiteks spordile väga kummaline, see on 2003 oli see nüüd see ikka jälle jälle välja, et kuidagi, et kes tahab, kuidas saaks ikka tossud ja jõusaali kuidagi oma tuludest maha arvestada. No täis absurd, tohutult haldamatu süsteem, vot et seal selle vastus on ikka, et tulumaksuvaba miinimum, see on sul sellisteks kuludeks, aga eelkõige on tulumaksu maksuvaba miinimum, kus, nagu riik võiks panustada omalt poolt. Aga eelkõige on tulumaksuvaba miinimum just selle seal teatud progressiivsust sissetoomiseks kõige vaesematele. Seal, kus ikka raha võtta ei ole, võetaks võimalikult vähe. Mina väidan, et kõik peaksid osalema tulumaksusüsteemis, sest et neil peaks olema mingi huvi maksusüsteemi vastase demokraatia teema, see on selline sidususe teema. Et ei ole ainult nii, et keegi maksab. USAs on see probleem, et maksab väga väike seltskond, kes makse maksab ja hulk ei maksa ja see on, see on probleem, aga ja ma olen tulumaksuvaba miinimumi tõstmise poolt ka, et sedakaudu sedakaudu oleme ise algatanud korduvalt ja, ja, ja ka ja ka saavutanud, eks, ja langetamise vastu olen sõdinud, kui on olnud väga suur kriis. Kuid need teised nagu te nimetasite, need soodustused, eks ole, see on ikka väga sakiline. Võtad laenu, saad madalama maksu, koolitad, kedagi madalam maksu, et noh, sealsamas koolituse meetme puhul on küsimus siiski ohjamisest mitte selles, et nad nagu üldse ei peaks ära võtma. Ani püütakse kood juurde nii-öelda, et saaks kuidagi mingid kulud maha arvestada, et tõepoolest see ei ole otseselt astmelise tulumaksu teemaga, see on tõesti tulumaksu ebaühtlase teema ja ja, ja minu arust sellised väga isikule suunatud asjad ei peaks olema riigi poolt kinni makstud, et riigi poliitika, olgu see sport või mis iganes, peaks olema üldkättesaadavatel asjadel näiteks sporti, rajatiste tervishoid, diski meditsiinisüsteemi kaudu, mitte see, et sa ise oled kulutanud ja lähed ja saad jälle mingeid maksusoodustusi, vaid ikat haldamine teatud asjadel ühiskassast palju efektiivsem ja ausam see jaotus, et ma ei ole selles mõttes, et mind arvatakse, et ma olen et omistatakse, eks ole, sa võitled mingite rikaste, aga see kõik on minu valijaskonna vastane jutule. Minu valijas ju need, kes, kellel on kõige suuremad võimalused soodustuste kaudu kantida raha See tekitabki kõige suuremat segadust. Ma ei tea, mis tuleb järgmiseks Jürgen Ligi kui Reformierakond on sinnamaale jõudnud, mida ta praegu teie isiku kaudu siin räägib, aga. Vasakpoolne, et mina ütlen, et ühe, ühe hooliva liberaalsuse, lubage siis sellist parafraasi hooliva liberaalsuse mõte on hoolida efektiivselt. See tähendab, mitte see, et, et kellel on siin, annab juurde, nagu meile öeldakse, või turg reguleerib kõike, mitte kunagi ei ole nii vait, iga meede peab olema täpne, läbi kaalutud vaheline muide hakkama hiilgavalt sotsidega seal teema näiteks pina Eiki Nestor diktor, nii et lähme, kui riigikogus on pulti, räägime sama juttu, kui me riigikogust räägime siis ja puldis käimistest, milliste meetmetega sõna on täna siin populaarne, kavatsete IRL-i nõusse rääkida oma eluasemelaenude plaani osas? Minul väga muutmeedet ei ole, kui, kui häbi tekitamine, et see on niivõrd populistlik ja, ja, ja noh, ütleme siis, et ma kõigepealt võtan need, need, need etteheited sellele ettepanekule maha, mida on esitatud läbi meedia kõnepulti. Et kui ma tõesti loen, et minu kolleegist minister lehes kirjutab, minu vastab personaalse loo. Me oleme nädal varem sel teemal omavahel, ma olen püüdnud juttu teha, ta ei öelnud, pole ühtegi sõna vastu, ma rääkisin just elu asemel intressidest. Mitte ühtegi argumenti, et miks see meede siis tegelikult hea on küll, aga nädal hiljem ma loen lehest, sõber vasakult käelt. Juhan Parts on küll vahel põllumajandusminister on on kirjutanud personaalselt häbistav kasuvadki vikaar, eriti eriti lääge ja argumente eel, aga siiski küsimus jääb õhku. Teie olete oma, mina ütlen noh, et eks me mõistliku on esmaspäeval see, see vastus kätte saada ja esitada analüüs, esitada analüüs veel kord ja kinnitada üle, et need hirmud on välja mõeldud. Millal ettepanek Riigikogusse jõuab? Riigikogus me oleme koalitsioonis selles mõttes suutnud ikka ohjata, et me ilma kokkuleppeta koalitsioon ei esita asju Riigikokku, et see on ikkagi koostada nii, et praegu on olukord nii-öelda fifty-fifty, kas läheb või ei lähe meie poolest ta peaks Handreid teie siidi minema, eks see pilt on olemas, aga IRL-i fifty on natukene puudu. Kas minu Handreiljand fifty on kokku tuhandeid, selles on küsimus, et nad ikkagi on ennast nii nurka rääkinud selles mõttes avalik, siis oleks raske aru saada, et see, mida rääki rääkinud onu teemast nagu väga mööda olnud väga möödunud. See muidugi teeb keerulisemaks selle kokkuleppimise kättemaks veel gümnaasiumi ja, ja, ja põhikooliseaduse eest ka taganesid. Aga milles me taganes, need, et ja minu arust meil näiteks need õppekavade ilma mingi kobinata ja enamik asju oli, oli taga, et seal oli IRL-i enda Liisa Pakosta, Peeter Tulviste, Nad tõusid tagajalgadele minut teadmise järgi teemal, kas, kas õpilaste arv on see see jäik piir, millega, mille järgi vägivalda rakendatakse? Samamoodi oli haldusreform, et mingisugune suhteliselt suvaline elanike arv vägivalla aluseks nagu hästi kõlbad, nad kvalitatiivsed näitajad on, ma ei taha nüüd seda pikka debatti Avadaga, aga, aga hämmastaval kombel on mindud seda noh, nagu nagu tõesti niimoodi kvaliteedi asemel mida võiks rääkida, nagu pehmemate erialade esindajate puhul räägivad nemad karmidest numbritest ja meie tahaks regu neid kvalitatiivseid kvalitatiivseid parameetreid ikkagi sisustada, seda rohkem seda numbrit. Aga, aga Tõnis Lukas ei saa minu arust solvunud olla, et 90 90 protsenti tema plaanist on meie poolt. Ülekuulatav number kaks Zahkna Margus. Riigikogu rahanduskomisjon IRL. Ülekuulatav Tsahkna, koalitsioonipartnerina Reformierakonnale on IRL nüüd kätte maksmas kõikide viimaste aegade kannatuste eest. Torpedeerides Jürgen Ligi plaani päästa Eesti riigieelarve. No see plaani nimetus, kui sul on kindlasti natukene liiga ambitsioonikas, et ega meie seisukohad ei ole olnud Reformierakonnale kuidagi teadmata, et ega sellest plaanist on räägitud juba pikalt ja kui me räägime laiemast pildist, siis tegelikult rahandusminister räägib poliitiliselt õiget juttu, et maksuerisusi tuleks kaotada. Seda peaks võib-olla meie riigieelarve jätkusuutliku maa olukorra. Kuid kui me räägime reaalsetest ettepanekutest, siis ega valitsusele ametlikult ei ole sellist ettepanekut laekunud, et pigem käib täna diskussioon, et kas siis kodulaenu intressitulumaksusoodustus kaotada või mitte, siin ei ole IRL-il olnud mingit saladust, et meie kindlasti ei toeta selle soodustusega, aga mis selle taga on, miks te võite nii kindlalt väita, et ta kindlasti ei toeta? Sest me oleme seda arutanud? Tal olid enda enda keskis ja, ja ka meie suur kogum, mis nüüd oli siin eelmine nädal, ütles ka selle väga selgelt välja. Põhjused on väga praktilised, nimelt see jutt, et kodulaenusaajad on rikkad inimesed, et mikspärast. Me rikkaid inimesi toetame, see ju tegelikult ei vasta tõele. Me räägime siin kõvasti 1000 perekonna, kes on võtnud kodulaenu ja, ja neid on nagu kõikvõimalikest ühiskonnakihtidest. Enamus nendest on tegelikult täiesti tavalised tööinimesed ja, ja needsamad täiesti tavalised tööinimesed ka täna kannatavad tööpuuduse all see, mis on tabanud absoluutselt kõiki ühiskonnakihte ja ja me peame võimatuks minna siis selle kallale täna, et veel tekitada juurde veel üks riskirühm, kes ei tule endaga toime ja need on eelkõige need perekonnad, kus on ka lapsed, need on valdavalt nooremad perekonnad. Ja see on lihtsalt väga valel ajal tehtud ettepanek, ma arvan, et võib-olla seda oleks võinud kaasa kuskil siis, kui see kinnisvarabuum algas või oli näha, et see suund läheb sellele teele, et siis oleks võinud võib-olla seda arutada, aga aga samas, kui kehtestati see soodustusmaksusoodustus, siis seal taga oli päris pikk arutelu ja analüüs ja selliseid poliitika. Et just nimelt toetada neid inimesi läbi maksuerisuse, kes on otsustanud endale kodu luua. Need on reeglina need inimesed, kes maksavad, kas see, kes tahavad näidata pankadele oma reaalset sissetulekut, nad ei võta vastu ümbrikupalkasid need on ka Eesti riigile lojaalsed kodanikud ja ja nad on nii-öelda sool, kuhu tegelikult kelle peale peaks Eesti riik oma tuleviku rajada, need on noh, seesama keskklass, mis tegelikult määrab selle, kui jätkusuutlik riik on nii, et need erinevad argumendid kõik kokku panna siis siis noh, me ei pea võimalikuks, täna on kõige valem aeg sellega tegeleda. No põhimõtteliselt ka ülekuulatav ligi nendib, et seda ei saagi teha kohe seda tulekski teha nii-öelda teatud ajaga plaaniga kolm aastat, näiteks, et see võiks olla lõpetatud ära kolme aasta pärast etteteatamisega mind seal sama aja jooksul. Ja aga kui me vaatame, kui pikaks ajaks on võetud kodulaen, et siin on kuni 30 aastat 25 20, mõned kes on võib-olla oma sissetulekutes kindlamad, on teinud seda lühemalt, sest et Eesti inimese mõtteviisi terve, et võlg on võõra oma. Et nende suhtes ikkagi see õiguspärase ootuse printsiip ei sekku, nii-öelda kindlustunne riigi suhtes saab oluliselt kahjustatud ja ma arvan, et et siin juba kehtivate lepingute ümbervaatamine tegelikult põrkub sellele nii-öelda põhiseaduslikule, siis on ka riik on seda varem teinud ka muuhulgas teie ende osalusel, ses mõttes nimetataks kolmandast sambast, eks ole, või pensioni kogumisest riik on peatanud vahepeal sambast teisest sambast vabanes, just just teemsoni oodanud, eks ole, seda, et riik maksab, nad on läinud pangaga nii-öelda kokkuleppele, teades, et riik panustab juurde. Praegu on riik öelnud, et vahepeal teeme väikse pausi, eks ole, et kannatage teie? Jah, pretsedent on loodud ja üle kuulata muidugi ligi ütleb, et et teatavasti maksude puhul ei saa üldse rääkida sellisest õigus parasest mingisugusest ootuses, sellepärast et iga võimulolija võib ju, eks ole makse muuta, et ilmselt peaks sellega arvestama. Ei, selles mõttes ma olen, olen Ligiga nõus, et ega riik ise kehtestab maksud ja riik kokkuvõttes ei olegi keegi muu või see rahvas ise, kellele, kes on siis läbi osalusdemokraatia oma otsustusprotsessid ei reageerinud valitsusele, parlamendile, kes iganes neid otseseid ühel hetkel teeb. Aga seesama pensionisambasse maksu peatamine oli ju väga tõsine diskussioon, kas seda teha või mitte ja siin olid valikukohad, et et me pidime võtma oma kulutusi sotsiaalvaldkonnast maha ja Me leppisime väga selgelt kokku, et me ei lähe alandama pensioneid. Et siin olid nagu need valikud erakorralise meetmena tõesti paariks aastaks peatada see nii-öelda makse sinnasamasse see oli erandkord ja see otsus oli vaja, tookord langeb sama asi, eks on olnud teatavasti käibemaksuga, mis tehti vähem kui kuu ajaga nii-öelda rakendati ka otsus, mis kergitas käibemaks. Jah, aga siin ongi see, et see näiteks käibemaksu näide, et see on üldine maksmist tabas kõiki selles mõttes, et loomulikult oleks pidanud olema, millele ka õiguskantsleriga hiljem siis tähelepanu juhtis, oleks pidanud see olema varem teade lühema ajaliselt, kuid kuid tõesti, see nii-öelda majandus turbulents, kuhu me olime sattunud ja see ütleme väga selge kriis, väga, väga kiire, see nõudis ka kiireid otsuseid, nii et loomulikult me võime arutada, kas käibemaksu tõstmine oli sisuliselt õige või vale või oleks pidanud näiteks üldse lähenema niimoodi, et me tõstame kõiki, maksab palju vähem. Ma ei tea, läheme näiteks tulumaksuvaba miinimumi kallale või kuhu iganes, et see kõik need otsused oleks olnud väga halvad, et praegu poliitiliselt etise käibemaksu tõstmise otsus taga oli ka see, et tegelikult ka jaekaubanduses on veel nii-öelda selle kasumimarginaal välisruumi, et ka reaalsed kaubad inimestele nende hinnad ei hakka tõusma ja nagu me nägime, et oli meil õigus, et tegelikult isegi suured ketid siin viimasel ajal on pidanud hinnasõdasid, et hindu veel alla lüüa, nii et see ruum oli seal olemas, see võib-olla kõige vähem kahjustus nagu ühiskond. Jürgen Ligi on asjad väga lihtsad rahandusministrina või on tal selg vastu seina küljest, teisest küljest ei ole ka, ta saab öelda rahulikult, et seda raha, mida lihtsalt kahe aasta pärast ära maksta aprillikuu sees või võimaikuu seas. Teine pool on siis, kui inimesed on oma tuludeklaratsioonide esitanud, lihtsalt ei oleks, IRL on valmis kaaluma seda, et need tagasimaksed sisuliselt tulevad ka nii-öelda võetavate laenude arvelt ehk seesama 13 miljardit, mida riik paari aasta jooksul plaanib riigieelarve nii-öelda miinuse täitmiseks laenata sisuliselt jagataksegi nendesamade tagasimaksete raames välja inimestele. Me oleme suhtunud riigi rahandusse väga konservatiivselt, et kui tõesti nüüd euro tulekuga avaneb meil see võimalus, et me saame võtta laenu täna täna on need võimalused väga kitsalt seetõttu, et me peame mahtuma oma eelarve tasakaalu sinna miinus kolme protsendi sisse. Siis tuleb seda teha kindlasti ülimalt läbimõeldud ja jätkusuutlikkusele otsustele tuginedes, et näiteks lihtsalt jooksvaid kulutusi kinni maksta. Kõigepealt on ju, tegelikult ei ole tervemõistuslik otsus pigem mida näeme, et kuhu laenata on näiteks needsamad eurorahade kaasfinantseerimiseks näiteks investeeringud. Et vot see on see koht, et kui sa laenad investeerida, et siis sa tead, et see raha või vähemalt mingit kasu või hüve tuleb sulle tagasi pikaajaliselt, et lihtsalt jooksvate kulude kinni maksmiseks, noh see ei ole, see on umbes nagu kuskilt, mis aga Isamaa ja Res Publica liit on selles mõttes praegu kindlal seisukohal, et see raha, mis on 2008. aasta näite varal, ma räägin seda, et eluasemelaenude intressidest oli umbes 580 miljonit. Et see raha on, on riigil olemas, et seda saab tagasi maksta tuleval aastal ja teine ei teki mingisugust nii-öelda kitsaskohta, et ühel hetkel on näpud põhjas. Selle sellega on arvestatud ja praegu, kui me oleme oma eelarve vastu võtnud ja selle aasta eelarve ja me peame, kui ka seadused käsivad, nõnda täna on, seda me teame, tehakse ühel päeval, pannakse numbrid paika ka Eesti ajalugu. Lähiajalugu on näidanud, et teisel päeval tuleb need numbrid uuesti üle vaadata. Siin iga selle otsuse taga on poliitilised otsused ja täna meie seisukoht on väga selge, et meie ei toeta eluaseme laenu intressitulumaksusoodustuse kaotama. Kui rahandusminister küsib teie käest, kus kohast need paarsada miljonit ütleme 300 miljonit 200, nad leiavad, võib-olla ise omavalitsusvaldkondades, kuskohast need IRL leiab, siis teil on ideed olemas. No ma olen alati olnud selle vastu, et jagada ära, et kelle valitsemisvaldkonnad midagi kuskil on, et kui me vaatame, et custom kärpeid tehtud või Gustan tulusid tõstetud, siis me peaksime näiteks majandusminister Juhan Partsile tegema veel ühe ausamba kuskile. Et noh, näiteks seesama otseselt pea neli miljardit on võetud Eesti energiast lihtsalt tulusid. Et ega see on ka ju riigile kuuluv ettevõte riigi raha selles mõttes, et et siin ei ole mõtet jagada, kelle valdkonnast, aga siin on taga puhtalt poliitilised otsused ja me oleme seisukohal, et koduomanik on riigile lojaalne. Ta maksumaksja on teinud pikaajalised arvestused ja, ja see ongi see erinevus, et ega kui meil oleks kõik seisukohad Reformierakonnaga aga ühesugused, siis on küsimus, et miks meil üldse koalitsioonivalitsusele, et teeme siis ühe erakonna valitsuses käib meil ongi erinevad. Skeptikud näevad selles teie seisukohast väga jäigas seisukohas, milles praktiliselt ju otsast lõpuni koosneski partei uue juhi valimiskongressil peetud kõne. Seda kindlat teadmist, et järgmiste riigikogu valimiste ajal 2011 parlamenti asja niikuinii ei ole ja las need maksu või nii-öelda siis sealtkaudu valitsusse, et kuus kohta tulevad ikkagi ära. Valitsusse ei ole nagunii põhjus sattuda, järelikult need, kes võimule tulevad, peavad seal ebamugava otsuse tegema. Laste pidime, ütlesime oma kongressil välja, et meie üheks eesmärgiks on olla järgmine peale järgmisi valimisi siis valitsuse moodustaja positsioonis. No kui ma ei eksi, on umbes samasuguseid väiteid esitanud krahva liik. Jah, no ma võrdleksin praegu, et kui IRL-i toetus on kuskil 20 protsenti, siis noh, neid ei saa päris ühte patta panna rahvaliiduga küllaga küllaga ja me peame tõepoolest mõtlema riigi rahanduse peale, mis edasi saab, et ega see ei ole ju ainuke koht ja siin ongi nii-öelda maailmavaatelised lähenemised. Mulle meeldib see, et just nimelt järgmine aasta on valimised, et see debatt on tegelikult juba praegu alanud ja siin lähebki, ütleme, lahkeli sellisena, et kas riik tõstab oma kulutusi hakkab laenama, tõstab makse või siis teine lähenemine, mida meie esindajad on see, et et maksukoormust ei tohi tõsta, pigem me peame vaatama, kuidas seda langetada ja siin on Reformierakonnaga meil seisukohad väga sarnast. Nüüd on lihtsalt see, et kelle arvelt ja kuidasmoodi me seda teeme ja siin on meie jaoks koduomanikud väga tähtis. Koduomanike puhul on ju ka väga erinevaid inimesi, et selles mõttes see, kui me käsitleme seda sellise sotsiaalse meetmena ärme käsitleda nii-öelda kodanikke siis Prameerimisena või hea kodaniku prioneerimisena, siis tegelikult on ta nii nagu peaminister on mõnikord öelnud lennukilt raha jagamisega laias laastus, sest et kodulaenu pealt ka miljonärid võivad tagasi küsida ja võivad ka inimesed, kes on äsja töö kaotanud ja, või on, kuid ma arvan. Ma arvan, et miljonäridel on olnud lihtsam mitte seda laenu võtta ja maksta lihtsalt kogu oma asi korraga kinni, et pigem ikkagi me räägime sellise keskmise ja natuke vähem kui keskmise sissetulekutega perekondadest ja nendest, kellel on lapsed, kes on otsustanud oma kodu rajada. Et noh, siin ei ole mõtet võtta, me võime rääkida emapalgast, et kes seal siis saavad. Aga enamus nendest, kes saavad näiteks emapalk, on, on ju täiesti keskmise sissetulekuga inimesed, et see on iga süsteemi puhul, on erandeid, on nii-öelda äärmused, aga siis ei tohi. Minu küsimus on nagu siht oli see, et kas me ei võiks olla süsteemi selles mõttes ümber vaadata, et, et inimesed, kes tõesti seda vajavad ja saaks sellega, ega IRL ei ole siin sellel jäigal seisukohal, et me absoluutselt ei ole nõus arutama, seda me kindlasti oleme nõus arutama. Ta ei tee kompromissiks, on olemas, et tegelikult tervemõistusliku üle kompromissile. Jah, aga meil on siin rida muid asju, lapsetoetused ja kõik muud asjad, mis tuleb ka läbi arutada selles mõttes, et me jätkaks oma lennuki pealt raha külvamist. Ja loomulikult meil on ju ka ettevalmistamisel see pakett, ettepanekuid, mis puudutaks just nimelt neid perekondi, kus on lapsed ja kus on jäänud näiteks mõlemad vanemad töötuks ja nii edasi, aga see nõuab kõik raha, nii et ega valitsusest see nii-öelda terve mõistusealise kompromisside otsimine kuskile kadunud ei ole, lihtsalt see konkreetne teema. Me näeme, et noh, see ei ole see lahendus, et me, ütleme nüüd kahe aasta pärast kolme aasta pärast kaotame ära näiteks seesama soodustuse või mida iganes, et ega me ei arutanud, aga kas IRL-i arvates on olemas siis iga hetkel mingeid selliseid maksusoodustusi, mille osas tuleks tegutseda kohe ja praegu need kaotada ja riik saaks raha kokku korralikult hoida ja seda tõesti siis jagada või anda nendele, kes seda vajavad, või luua töökohti? No natuke laiemalt, see on kindlasti üks teema, mis on arutusel, on avaliku teenistuse seaduse ja sealt tulenevad kõik õigused ja soodustused, näiteks ma ei tea, eripensionid mida iganes, et näiteks selle teemaga tuleks tegeleda palju aktiivsemalt on olemas selliseid kohti, kus riik jätkuvalt veel ikkagi kulutab ja mida võiks ümber vaadata, aga ärme hakkame valest otsast pihta, et need, kes noh, ütleme nii, et väga paljud koduomanikud täna võib-olla ei ole veel probleemides, aga ärme siis tekitame, kelle eripensioni kaotamisest praegu räägime, siis neid õigustatud isikuid on ju tohutu suur hulk, kes saavad eripensionid testima, ei hakka siin üles lugema väga-väga kummaliste teenete eest, nii-öelda et siin tuleb, leides õiguslik lahendus kunagised mingi perioodi riigikogu liikmed näiteks saavad Kairi pensionit, et nüüd ongi see küsimus, et kas on õiguslikult võimalik seda muuta. Ja kindlasti tuleb lahendada ka neid inimesi, kes jätkuvalt täna saavad ühel hetkel eripensionile, aga see tähendabki seda avaliku teenistuse seaduse arutelu või kes üldse lähevad sinna avaliku teenistuse alla on ikkagi nende inimeste loetelu liiga lai, kes võib-olla ei täida olekuteenistuse kohustusi, aga on lihtsalt seal nimekirjas, nii et nad Nendele laienevad kõik need õigused. Ülo koledad Tsahkna, öelge veel lõpetuseks ära see ka veel siia selle nimekirja lõppu, et teeme ära haldusreformi, reformierakond ja ja ka sealt tuleb raha kokkuhoid. Jah, ega haldusreformi eesmärki raha kokku hoida, vaid pigem pikemas perspektiivis tagada see, et iga inimene, kes maksab makse oma vallas saaks ka selle teenuse, mida siis talle seaduse järgi on võimalik saada, küsida. Täna on see pilt ikkagi üle Eesti väga ebaühtlane, et pikemas perspektiivis kindlasti on ka see kulude kokkuhoid, kuid see ei ole nii, et kui teeme haldusreformi otsuse ära, siis riigieelarvesse laekuva rahaga Toimik number 129 tulumaksutagastuse küsimusest kodulaenu intresside toimik, avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.