Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Meie tänane reisipalavikusihtkoht on nagu aatomic väike, aga tubli see aasia riik, mis pole isegi Hiiumaa suurune, on üheks tähtsaks lüliks Aasia ja muu maailma vahel. Sinna on koondunud teadus- ja tööstushiiglased ja riik õitseb erinevalt oma teistest naabritest. Ta kuulub maailma 20 väikseima riigi sekka ka, aga on koos Monaco'ga maailma kõige tihedamini asustatud riik, kus ühel ruutkilomeetril elab üle 6000 inimese. Kujutage ette, kui Hiiumaal elaks viis miljonit inimest, siis saategi esimese pildi ette meie tänasest reisi sihtkohast nimega Singapur. Meie tänane giid Katri Paas on selles Aasia heaoluriigis veetnud terve aasta. Aga saatejuht ise on seal käinud ja asju näinud, siis võin öelda, et tegemist on mõnes mõttes tõelise tsivilisatsiooni pärliga, kui midagi sellist üldse olemas on. Kes seal elavad ja miks neil nii hästi läheb ja mis selles toredas kohas teha on. Kuulake meie tänast reisipalavikku ja te saate teada. Tänane reisipalavik läheb siis taas Aasiasse. Olin Aasias ka eelmine nädalavahetus ja kindlasti on seal veel riike, mille pärast ma sinna tagasi lähme. Tänaseks maaks on meil pisike maa võrreldes naabritega, mille nimi on Singapur. Ja omamoodi lohe. Riik on ta seal küll, kuigi ta on väga väike. Meil on külas Katri Paas, kes on seal aasta aega õppinud. Tervist, tere. Katri, siis katsubki meile siin kõigile natukene Singapuri tutvustada, räägime maast, räägime inimesest, räägime kultuurist ja kõigest, mis seal teha on ja hakkaks kõigepealt pihta, et mis sa seal aasta aega Singapuris tegid, õppisid, aga mida? Mina sattusin sinna õppima õigusteadust. Kuigi meie õigussüsteemid ei ole sarnased, siis, siis see tundus niisugune huvitav koht just sellepärast, et ma tegelikult tahtsin hoopis minna alguses usse, tahtsin minna mõnda tugevasse USA ülikooli, et saada natukene USA õigussüsteemist endale pilt ette. Ja üks selline meelis ülikoole, mille ma olin endale välja valinud, oli New Yorgi ülikool. Ja nemad just rajal alustasid uut programmi ja Singapuris, et siis nagu globaalsemate õigusharidust muuta veel globaalsemalt. USA õigus lõpetada Singapuris ja ühtlasi nägu ega sihukest aasia perspektiivi rahvusvaheliste juristide mõtlemisse sees ja Singapur on selles osas hästi avatud igasugusele uuele ja rahvusvahelisele ja nad tahavad olla igasuguse õppe- ja teaduskeskuseks ja igasuguste asjade keskuseks, nii et nad on hästi palju nagu investeerinud sellesse, et kõikvõimalikku teadusmahukate asjade keskpunktiks saada, et olla nii, ütleme tehnoloogia kui kui keemiatööstuse, kui, kui nüüd ka tegelikult mitte ainult nii teadusmahukate asjade, vaid ka ütleme filmi või meelelahutuse osas ka nagu selliseid investeeringuid teinud, nii et see õiguse programm oli seal üks nendest siuksest siukseks teaduskeskuseks saamise Seega pole enam vist päris hästi õnnestunud minu teada isegi kas Eestis välja mõeldud Skype i peakorter asub, määras Singapuris. Võib-olla ma eksin ka, võib-olla ei ole see nii? Ma tean, et hästi palju käivad seal kogu aeg Singapuris. Et ta on niisugune tehnoloogia ja selliseks keskuseks ikka saanud. Räägiks natukene, mis riik on, kui suur ta on ja kus ta täpselt asub? Ta on umbes sama suur kui Hiiumaa. Nüüd on ta vist natukene suurem kui Hiiumaa, sest et nad on seda maad sinna juurde ehitanud ümbert kaudu nad natukene merepõhjast liiva kokku vedanud ja oma mäed maha võtnud, mis neil seal hoidma, mis mäed, künkad saare keskelt siis sellega mägedega ära täitnud rannaääre. Ja, ja nii on see maa nüüd mõnekümne võib-olla isegi ligi 100 ruutkilomeetri võrra suurem, kui ta algselt oli. Et nüüd ta on üle 700 ruutkilomeetri, aga ütleme, et heaks orientiiriks on Hiiumaa. Ja kus ta siis asub, tasub malaka poolsaare tipus, kui nüüd võtta sihukse Kagu-Aasia kaart silme ette, et seal, kus on Malaisia Malaysian nimelt kahes osas, aga see on läänepoolne osa Malaisiast, seal, kus malaka poolsaar malaka poolsaare lõpus on siis Singapuri saar. Imepisikene, nii et kaardivalve ainult üks täpp. Jah, et sellel gloobusel on teda väga raske üles leida. Tead sa midagi Singapuri ajaloost ka, et kuidas sinna nii-öelda sena malaka poolsaare tippu tekkinud selline imepisikene noh, praktiliselt võib öelda, ma ei tea, linnriik, võib-olla ma eksin, et mis on nagu tegelikult väga heal järjel või on ta üldse heal järjel praegu. On on väetis nagu selleni jõuda, kuidas nad sinna jõudsid? Kõigepealt kuskil 17 18 sajand võib-olla 19 sajand olida ja selline väikene Malai kaluriküla seal elasid peamiselt siis Malayslased jumalaid ja ka ütleme mingit ligikaudseid, muid hõime. Aga kuna see piirkond oli seal sellisteks suurteks taplus tallermaaks seoses sellega, et kõik püüdsid teda Malaga linna, mis seal on lähedal ja üldse seda malaka poolsaart vallutada, portugallased, inglased koloniseerida et siis siis see muutus ka seal sihukeseks kergeks tapluste tallermaaks ühest hetkest alates. Ja kuna tasub rahvusvaheliste kaubateede keskpunktis, et igasugused need vürtsiteed läksid sealt mööda, siis siis muutus see hetkel siukseks kuumaks kohaks ja, ja siis see oli vist 1817, kui siis rähvalus, see on siis sellest islindia kompaniist brittide kolonisaatorid, Meelde tuli siis sinna ja asutas sellesse kalurikülla sihukese keskuse, mis, mis arenes siis niisuguseks oluliseks kaubanduskeskuseks ja ja läbi aastate tekkis sinna juurde rohkem elanikke. Ei olnud siis enam need Malaid, vaid sinna tuli juurde, päris päris hulga hiinlasi india lasi. Niiet praeguseks on see inimeste, miks seal hästi-hästi suur kuskil siis teise maailmasõjani olid need inglased, seal sai veel teise maailmasõja ajalgi seal sõditud, oli jaapanlastega seal inglastele suurem lahing. Aga aga teine maailmasõda lõppesid pärast liitlaste võiduga jäid need inglased sinna veel ikkagi mõneks ajaks britid kinni, mõneks ajaks, aga aga 63. saavutati siis siiski iseseisvus, nad küll suure hurraaga ühinesid ka Malaisia ka siis aga aga tundnud suuremat midagi välja ja kahe aasta pärast leinan Malaisiast lahku. Ja, ja siis sellest ajast alates on nad siis ise oma maad üles töötanud ja püüdnud seda hästi sihukeselt aktiivselt edasi arendada, et saaks nagu kõige-kõige keskpunktiks mitte ainult siis kaubanduse keskpunktiks olla. Nii et ikkagi õitsengu aluseks on see, et tegemist on geograafiliselt väga heas kohas asuva riigiga ja sellest, nagu kõik, ütleme, sai alguse Seda kindlasti, aga aga samas muidugi Singapuri puhul välja tooma ka selle, et ega neil mingit ressursse või maavarasid eriti midagi ei ole, et nad on võrratult hästi suutnud selle oma asukoha ära ja kasutada, aga samas see asukoht ei ole nagu ainus olnud, mis meile selle edu on taganud, et see on ka nüüd ilmselt väga targad ja õiged otseselt väga õigel ajal, kuna ta on nii väikene, siis see ta on küll kesksel kohal, ei pruugi olla nagu piisav selleks, kui sa ei suuda nagu seda piisavalt müüa oma seda väiksest ja õigele asukoha asumist, et noh, samamoodi on seal lähedal ju teisi teisi riike, mis võiksid samamoodi olla keskuseks ütleme Malaisia eriti et noh, et Kuala Lumpuri ongi ju ka väga suure lennujaamaga võiks olla väga suureks keskuseks. Eks ta on ka, aga, aga selles suhtes Singapur suutis ennast nagu, õigemini positsioneerida enne teisi. Reisipalavik on siis täna Singapuris väikses edukas Kagu-Aasia riigis. Räägiks natuke, milline see riik nagu välja näeb. Ma olen ise seal käinud, nägin seda linna, käisin seal paar kohta läbi, et kas seal peale selle nii-öelda linna. On veel ütleme mingisuguseid kohti, noh näiteks on seal mingi mets kuskil ka või, või mingisugune looduslik koht või ongi üks tegemist on ühe niisuguse suure linnriigiga. Esimene asi, mis sa sinna jõudes märkad, on kindlasti see, et see kliima on väga teistmoodi, kui meil viimasel on. No nagu mulle ikka meeldib öelda, nagu palmihoone nähku botaanikaaia palmihoones, et hästi soe, hästi niiske, et seda märkad nagu kõigepealt ja aga selle kaardid ära ja see hakkab tasapisi meeldima ka. Sellest sajab ka ikka päriselt palju minu meelest. Ja. Ja seda kell iga päev. Väikse päiksevõtukohaks, eriti kõige parema kohta ei ole vist valida. Nii tegelikult soovib küll, et noh, kui see vihm tuleb, et ta tuleb, käib ära suure niisuguse kallab nagu oavarrest suure hurraaga ja siis läheb üle, tuleb päike välja, ega vihm ja külm, et ega ta sind ei sega. Aga kui vihma sajab, siis ta kallab ikka väga kõvasti ilmast rääkida, siis väga lihtne on alati ilmateadet Singapuri kohta teha. Ma võin selle peast öelda, mis on, meil tuleb, et homme on Singapuris sooja 25 kuni 32 kraadi. On palju päikest, tõenäoliselt sajab vihma. Iga kord on niimoodi aga nad raadiost ütlevad ikka selle maha või. Raadiot ei kuulanud, aga telekast vaatasin, küll oli täpselt selline. No kuigi see saar on väike, siis nad panin sinna saare kaarti ja erinevatesse saare otstesse paigutatud erinevaid pilvi aega väide, et no võib-olla mõni päeval rohkem vihma ja äikesepilve kuskil. Aga, aga sisuliselt oli see nii, neil on ka tegelikult vihmahooaeg ja kuiv hooaeg, sel ajal, kui mina seal olin, ei olnud võimalik tuvastada, et kumb see, kumb oli. Sest et väidetavalt sel ajal, kus pidi olema vihmaperiood, oli vahepeal küll minu arust kolm nädalat täiesti kuiva ilma, kuigi oleks pidanud jah, sadama iga päev. Ja kuival perioodil 100. vahepeal mingeid rohkem kui tavaliselt minu meelest 100. 100. kaks kuud järjest, et ma ei saanud sellest aru, aga võib-olla see kliima kliimamuutused on mis iganes. Aga jah, et ilmaga on seal lihtne, alati, tead, aga, aga kui seal tuleb vihmasadu, siis seda on korralik ja äike on hästi kõva. Et ma ei ole nii kõva äikest veel kunagi kuulnud ja, ja ta ikka sihukene šõu. Juhtub äikse show ehk siis ta on tegelikult saar ja et kas terve saar on siis nii-öelda nagu üks suur linn või on seal nagu mingid on seal nagu midagi muud, ka mingit maaelu või mingit loodust või mingit sellist. Linn on palju, aga loodustan ikka püütud ka säilitada, et seal on vihmamets täitsa olemas niisugune park või noh, mis park. Vihmapark ei no ta on ikka tõsine džungel, et kui sa sinna sisse lähed, kas sa, noh, siin on loodud mingid siuksed matkarajad, et sa saad seal ikka läbi kõndida. Aga noh, ta on ikka džungel ja korralik mets, et ta ei ole niisugune park väga. Seal linnast nagu mingi mingi distantsi kaugusel Ta on suhteliselt saare keskel ja seal niukseid pargialasid või neid on seal päris mitu, et nad ikka hoidnud alles seda, seda loodust ka, et need ei ole päris nagu iga viimast ruutmeetrit maju täis ehitanud. Aga samas olen siukseid piirkondi, mis on väga-väga tihedalt maju täis, et tihedam kui, kui lasnamäe ma ütleks nendel päris hulga, et ükskord ma sattusin metrooga võtma teistpidi seda ringi koduni kui, kui tavaliselt ja see oli minu jaoks väga sihukene shokuma korda nägin, et see oli väga pikk ka palju peatusi ja mõlemalt poolt seda metroorada oli nii kaugele, kui silm ulatub, ainult väga kõrged ja kõrgemad majad nagu siukene, suur magala. Jah, jah, aga samas Nad olid siuksed suhteliselt Oki riided nagu puid vahele poetatud ja iga selle roopeatuse juures on sul oma infrastruktuur, kus sul on omad, noh ma ei tea, kas iga juures just kino on, aga aga ütleme, kaubanduskeskused, võib-olla avalikult kasutatav bassein. Mingi mugavus on siiski siiski loodud ja, ja samas on need nagu siuksed seal tohutule inimmassile, väga-väga-väga, käepäraseks siiski või väga elamisväärseks piirkonnaks. Ma vaatan siit faktidest. Puur on maailma üks kõige tihedamini asustatud maad. Monaco'ga siin võrreldakse ta siin elab, Singapuris elab 6430 inimest ühe ruutkilomeetri peale, ma ei mäletagi, palju Eestis oli, aga see oli ikkagi noh, ikka jõhkralt palju inimesena. Ühel väiksel alal, kus sa ise elasid seal, millises Singapuri otsas. No vot seda on keeruline nagu selgitada selles osas, et ega ma ise ka enne aru ei saanud, kui ma sinna läksin. Ja ega ma seal elada ka kogu aeg aru ei saanud, et kus, kus ma siis nüüd täpselt paiknenud. Aga ma küsin niimoodi, et, et kui selle riigi nimi on Singapur, siis kas see pealinn on, on mingi nimi endal või, või see ongi Singapuri, ülejäänud on mingi mingi saar või kuidas neid nimetatakse? Seal on, seal on, ei ole nagu eraldi pealinn, eks ta ongi kõik üks linnriik Singapur ja seal on erinevad linnaosad. Et seal meie ülikoole nii sihukese, ütleme, saareke suhteliselt keskosas oli pukid piima ja see on sihukene kant, kus meie, see kämpos oli väga ilus seal ja seal piirkonnas on siukseid eramaju, isegi eramaja on loomulikult sihukses riigis luksus. Eriti kui seal on ta veel oma aia ja basseiniga, et sattusime mõnikord sihukestesse piirkondadesse ja, ja meil üks kursakaaslane elas ühes sellises majas, et, et siis ta kutsus meid aeg-ajalt külla ja tegi seal väga mõnusaid pidusid, et see oli tõesti selline vau-efekt väikesel maal saab olla niisuguseid asja. Mina elasin kuskil kuskile mingis suunas ühes saare äärepooled kiirtee ääres, aga, aga sellega harjusid üsna ruttu ära, et aga ma ei olnud jah, päris sellest siukses sihukses magalapiirkonnas. Et meil need, need kooli lähedal mis ta nüüd lähedal oli, et tundub, et nagu väike riik, et seal poole väga-väga kiiresti võimalik jõuda, et et noh, ma üritasin ikkagi koolile võimalikult lähedale saada, see tähendas seda, et mul oli 45 minutit vaja bussiga siis kooli sõita, sest et noh, teid on ju palju, et see ei ole nii, et Hiiumaa ühest otsast teise kütad ja ja sile tee ja lähed, et seal on ikkagi liiklusi valgusfoorid ja kõik siuksed värgid, et see võtab ikka päris palju aega, et seal liigelda. Singapur on tegelikult üks väga, ütleme heaoluühiskond, inimest elavad seal hästi. Mulle meeldib öelda, et kui käid Aasias, et siis vahepeal Singapuris nii-öelda duši all ja naudid nii-öelda tsivilisatsiooni pärast seda jälle kuskile metsa ära minna, et tegelikult on seal kõik olemas, mis meiesugusele ära hellitatud valgele eurooplasele vaja on ja ja väga puhas koht on ka. On kui nagu jääda sinna, ütleme keskuse kanti, et siis noh, siis ta on tõesti nagu see ikka on väga Haydhi väga puhas, väga steriilne. Millisel steriilne, kohati tundub, aga, aga noh, ütleme ka ise sinna saare äärte poole ikka lähed siis natukene on noh, niisugust päris eluga. Meie ütleme niisugune päris natukene ikka kuskil mustest või tuleb mingi toidulõhnad kuskilt asju tekib ka. Aga üldiselt jah, et ta on, ta on heal järjel kuigi, kui seal nagu kohalikega rääkida või ütleme noh, taksojuhtidega näiteks eks neil on omad mured, ega seal kõiki ei käi siis ringi ja ei ole tohutult heal palgal, et seal keegi peab, ütleme, siuksed taksojuhid või ära tegema ja, ja süüa tegema, koristama siuksed, tööd tuleb ju ka ära teha ja et seal on igasuguse elutasemega inimesi, et et taksojuhid, mõned mulle küll kurtsid, et tema peab, mis meil tööl olema, et oma pere ikka ära toita, et noh, et ega see küllus seal nii universaalne ka pole, et pudrumäed ja piimajõed. Aga siiski, võrreldes naaberriikidega ikkagi on seal suhteliselt okei ja toredaid. Jah, jah, võib nii öelda küll, et ta on niukene, okei. Singapur on maa, kus me reisipalavikuga täna reisime ja meil on siin stuudios Katri, kes on meil täna giidiks, tema on seal õppinud aasta aega ja siis elanud ka otse loomulikult. Räägiks natuke nendest kohalikest, mina Singapuri läksin siis, ega mina mingit ettevalmistust teinud, sest ma seal kaua ei plaaninud olla. Siis ma hakkasin koha peal mõtlema, tutta, aga huvitav, et kes siin nagu elavad, kes nad on, et kas nad on singapurlased, mis keelt nad räägivad ja siis ma nägin kahte asiaadist naisterahvast omavahel midagi inglise keele taolist rääkimas. Ja ausalt öeldes ma siis lõpuni ei saanudki aru, et mis rahvus ja mis keelt nad räägivad. No vot, see on üks suur, miks seal enamus elanikkonnast on algupäraselt hiinlased siis on seal tubli ports, Malaisid, india lasi. Ja terve suur ports ka ütleme, igalt poolt maailmast tulnud nii-öelda eks pätte või, või siis need, kes on tulnud sinna tööle kust iganes maailmast. Noh, ütleme siis meie mõttes siukseid, valgeid inimesi on seal ka ja mitte vähe. Et noh, Austraaliast tullakse sinna palju ja, ja kust iganes keeli on seal ka selle tõttu päris hulga, aga riigikeeli on seal neli. Nii et kui metroos sõita, siis sulle need teadaanded antakse neljas keeles, need on siis inglise keel. Malai keel, Hiina keel, tamili keel, see on siis üks India keeltest pensiidu, hindu sugemetega seinad. Kohalikud koolides kõik õpivad, inglise keelt on loomulikult võimalik õppida neil ka siis oma vastavates hiina keeles, viimane Hay keeles, aga et kõik peavad mingis osas õppima ka inglise keelt. Aga, aga see inglise keel on niisugune ning Wafranka seal, et mida kõik kõik räägivad, aga, aga samas sellest on tohutult versioone tekkinud. Või ütleme, siukseid aktsente tekkinud, et kohalik, kui seda inglise keelt kutsutaksegi, seal inglisehk, siis nagu Singapur inglise singli singlil. Seda iseloomustab niisugune suur laulvus et kui nad omavahel räägivad ja, ja hiina keeles on sinna tulnud sihukene sõnalõpuga panda nagu lihtsalt lisanud veel. La see käib nagu kõige otsa. Ant Aiela, see tähendab siis, et ma olen väsinud. Taied läheb ka siis näiteks siukseks. Kuidagi laulaks, ainult ta ei ela. Ja hästi palju kasutavad nad mitte niivõrd jess nõu, vaid känn kännot. Et, et kui sul küsitakse kuskil, et kas sa saad tulla, siis ei ole nagu tulbad, et jah, jäi tron kängenot. Ma ei tea, miks see nii kujunenud. Aga, aga jah, inglise keelega saab seal reeglina igal pool hakkama ja ja kui selle kohaliku aktsendiga võis inglissiga ära harjud, siis, siis on sellest täitsa võimalik aru saada, aga, aga noh, tegelikult näed kui sa kuulad seal kahte india last omavahel näiteks rääkimas, siis, siis vahel tekib vägagi niisugune tunne, et räägivad nagu inglise keelt, aga aga tegelikult ei räägi ka, et aru ei ole võimalik saada, et eks nad miksivad neil keeli omavahel päris päris palju, et ei ole võimalik seal nagu alati aru saada, et miski on. No umbes nagu sama nagu kaks jamaikalased omavahel räägivad inglise nii-öelda inglise keeles, et kas sa ise pärast mingit aega olemist seal hakkasid ise ka praktiseerima pinglisselise, inglis? Ma arvan, et ehk mitte, aga aga noh, eks siukene omavahel kursusekaaslastega tekkis ikka siukene mingi paroolidega jõgened kalla, mis tähendab ka, et kas sa saad lihtsalt nagu siuke läbi huumoriprisma, et aga jah, tahaks loota, et ei jäänud väga külge. Inimesi on seal väga palju, kultuur on väga palju, aga, aga oskad sa kuidagi natukene rääkida sellest kohalikust ka, et kui ta seal elab, ütleme, kas siis Tamil või või, või kes on seal pikka aega elanud mingi valge inimene, tunneb ta ennast, et ta on nagu Singapur lane või, või ütleb ta enda kohta? Mina olen ikkagi Malaia, mina olen austraallane. Kui patriootlikud, nad on Singapur ikka meie riik. Ma arvan, et ikka on patriootlikud küll, et noh, eks ta loomulikult tekib ajaga patriotism, et kui sa oled seal elanud kaks aastat, siis sa oled kindlasti veel austraallane või, või kes iganes. Aga saab ikkagi, ma arvan, välja tuua küll, et on olemas singapurlased, kes seal Singapuris elavad, et et kuigi nad etniliselt päritolult võivad olla kust iganes, aga tonniga singapurlased olemas küll. Aga kuidas nad enda kohta ütlevad, ütlevad niimoodi ajem, Singapuri on või midagi taolist. Kuulsite üldse sellist nagu fraasi või, või nimetasid nad ennast kuidagi? Nii et ei olnudki seda nagu väga ei ole, nagu sellest mingeid kirkaid, mälestusi. Või näiteks, kui te rääkisite kellelegi, et ta, et seal oli üks tüüp ütlesid ikka, et ta oli inglane või, või see on Tamilbri. Seda seda mitte, mu keskkond, milles me seal suhtlesin, oli nii palju rahvusvaheline, sest mu kursus oli, oli väga-väga rahvusvaheline, seal oli nagunii selge, et keegi ei olnud väga singapurlased küll seal üx Singapur, lane, kes mind sinna väga ilusasse majja kutsuda, aeg-ajalt pidurvedele, et, et tema oli, tema oli pärit Kanadast ja tema ikkagi oli seal päris kaua elanud tema identifitseeris ennast siiski kui kanadalast tema joonud Singapur, lane. Aga, aga üldiselt? Jah, ma ei oska öelda, et kui, kui Singapur laste nad ennast peavad, aga, aga üks oli küll meil kohalik Singapur lane kursusel, tema oli temal ilmselt seal sündinud detaili küll välimuse järgi otsustades hiina sugemetega, tema oli küll Singapur lane, ma arvan. Okei, nii et suhteliselt raske on ikkagi sihukest keskmist singapurlased nii-öelda iseloomustada, välja tuua. Jah nad on väga-väga segunenud ja nad on üks suur segu Pavel Pavel. Reisipalavikuga täna Singapuris, kus on ilm, on alati üks ja see sama, noh, natuke sajab vihma, natuke paistab päike ja on soe. Meil on külas siin Katri, tead, et keskmist hinna poolest kui sellist suhteliselt raske identifitseerida, aga räägiks nende igapäevaelust ja sina õppisid seal õigusteadust ja üks väga huvitav asi, mis nendest Singapuri inimeste juures siis on nende mõningal määral veidrat taotlused on meil või saab öelda veidrad või omapärased. Jah, ütleme siis, omab mina mäletan, et ennem kui mina hakkasin seda minema, siis ma kuskilt kiirelt lugesin selle kohta, siis ma teadsin seda, et umbes prahi viskad maha, mida ma nagunii ei tee, aga umbes noh, prahi viskad maha, siis on tohutu trahv tuleb ja siis mul oli kaheksa tänaval käies plaaniline hirm, et ma võtan midagi taskust, väljatsame, kukub mingi mingisugune asi taskust välja ja siis seda tõlgendatakse kui prahi mahaviskamist ja siis ma pean maksma suuri rahasid. Nii karm see asi vist seal ka ei ole või vähemasti ei pannud nagu tähele, et neid prügi mahaviskamise seades nii hirmsasti jõustataks seal üks kursusekaaslane mulle ütles, et see varem oli palju karmim, et, et need nüüd on hakatud rohkem kui ka tegelikult prügi maha viskama ja sest et need, nende seaduste jõustamine enam ei ole nii efektiivne kui varem, et ilmselt seal varem on see rohkem tehtud ja seaduskuulekust rohkem kasvatatud, aga et mille eest siis neid trahve tehakse? Nätsu ei tohi omada, seal ja nätsu ei tohi sinna riiki sisse viia. Ei, tegelikult noh, nüüd ma valetan, ükskord ikka apteegis nägin küll, aga kui teda apteegis müüakse, siis ma arvan, et, Ei, ta oli vist ikka mind, ma ei mäleta, mis tal jorbilt või mis, aga ja üldse on haridus närida jah, võib, et närimise eest nad ei karista, aga nätsu ei tohi omada seal. Aga, aga noh, ilmselt siis meditsiiniliste näidustuste korral võimaldatakse nätsu, aga, aga noh, eks välismaalased toovad sinna ikka nätsu sisse. Aga. Aga seadus on selline, nätsu ei tohi tegelikult sisse tuua. Ei tohi ja kui Malaisiast tulla, noh, ütleme sealt Malaisias mitte siis lennukiga tulla, vaid ülemaapiirilt tulla, seal on niisugune sild vahepeal, et kui üle selle tulla, siis seal on väga karm kontroll piirikontroll. Ja kui sa seal peaksid nätsuga vahele jääma, siis, siis selle eest saad kindlasti trahvi ja ja seal on piiripunktis on siuksed nätsu, konfiskeerimise, raamatut või. Ma ei tea, aga kõik kogu su su tavaar käib seal nendest känneritest läbi või noh, nendest iganes. Miks see nii on, miks ei, miks ei tohi nätsu tuua? Sellepärast, et kui nätsu maha visata, siis jäävad tänavale väga koledad plekid ja neid on väga raske ära sealt kõrvaldada ja väga raskem puhtaks saada. Pealegi ilmselt jälle nätsu närimine, aga väga viisakad ja mingil hetkel Nende suurele juhile ja õpetajale ei meeldinud. Ja, ja nii ta ära keelati. Ja ega alguses mulle tundus see ka väga kummaline, ega sellest ka puudust ka ei tunne tegelikult ega see ei ole ainult, eks ju, et seal on igasugu muid toredaid või huvitavaid seadusi ka või, või siukseid, omapärased reaktsioonid neil teatud teatud asjadele, et meie ülikooli campuses üks kord olla leitud noormeeste tualetist litseldus seina peal markeriga, punase markeriga. See oli üks tõsine vandalismiakt meile kõigile üliõpilastele saadeti ülikooli poolt meil et aset on leidnud tõeline tõsine vandalismiakt. Kui, kui keegi teab sellest midagi, siis andku teada, et kas politseile või siis ülikooli osakonnale. Aga kui keegi peaks nägema kunagi midagi sellist, et ärgu ise vastu hakaku, et nad võivad olla ohtlikud. Nii et see kuidagi niisugune veider ja noh, aga samas nad on oma, selliste tõsiselt karmide seadustega ikkagi inimesed pannud üsnagi seaduskuulekateks, et korruptsiooni ütleme, altkäemaksu võtmist on nad sellega vägagi vägagi piiranud ja, ja ütleme, näiteks taksodes on kord majas, et ei ole mingit siukest asja, et seal keegi mingi suure arve sulle tee, et kõik on väga selge, läbipaistev taksos kunagi näiteks jootraha aitäh, kõik antakse sendi pealt sulle tagasi, et kõik kõik on nagu juba hinna sees ja kui veel rääkida nendest karmidest karistustest, siis, siis seal on omapärased karistused ka, et mitte ainult ütleme rahatrahvid, seal on ka näiteks olemas täiesti selline asi nagu kehaline karistus ehk siis kepihoobid Ma arvan, et vetsu seinale sodiks, sest ris kepihoope ei saa, aga, aga noh, ma kujutan ette, et varguse või mingite suuremate kuritegude eest saab kepihoope ka. Surmanuhtlus on ka alles, aga, aga et selline huvitav karistuse viis nagu kepihoobid, on seal veel täitsa alles ja. Mina mäletan seda, et, et tulles riike, siis olid suured sildid igal pool väljas, et umbes, et kui sa tood sinnamaale või viid või tood narkootikume, et siis selle eest on, sulle määratakse kohe surmanuhtlust. Võis nii olla, või ma mäletan valesti. Võis olla küll, aga külmaks, nii et ma ei pööranud sellele tähelepanu, aga aga võttes arvesse, et seal lähinaabritel tais on, on siuksed karmid seadused nagu seal on, et ma arvan, et, et väga vabalt võib olla ka Singapuris. Seal on Singapuris veel vahvaid asju, mäletan ühte toredat automaati tänava peal, mis oli siis vihma, vihmavarju varju automaat, kus sa panid oma ihu sisse mingi kopika vist ka või, või oli see tasuta, siis ta keris sulle sellise kile nii-öelda ümber vihmavarju, et sa said märja vihmavarjuga nagu poodi minna, tsentilgutanud kõiki kohtasid täis. Tõtt-öelda ma ise sihukest masinat ei pannud tähele, aga, aga igal pool poodide, ülikooli, hoonete, mis iganes hoonete uste juures on küll siuksed, väiksed kilekotid või siukseid, piklikud, kilekotid olemas, kuhu sa saatis oma vihmavarju sisse torgata ja ja need on seal täitsa tasuta saadaval ja igaüks võib võtta, et see vihm on seal lihtsalt nii tavaline ja seda on nii palju, et ja kui sa seal vihma käest tuled, siis sa oled tõesti ka väga märg. Kuidas see liiklus seal kohapeal on rangete seadustega noh, nii-öelda rangete seadustega riigis, et peaks päris okei olema või? Keegi tutta keegi sõimama. Ei, miks viimanud külge, et liiklus on seal väga tihe, sest et noh, teed on ikka väga-väga mitmerealised seal. Aga, aga kõik nagu toimib autod on seal võrdlemisi uued. Sellepärast et üle 10 aasta vanu autosid ei ole lubatud. Need on keskkonna, on ohtlikud või tekitavad õhusaastet. Nii et vanem, kui kümneaastased autod, siis müüakse kõik kuskile Malaisiasse või kuhu iganes edasi. Auto soetamine on muidugi päris paras luksus, sellepärast et hästi kõrged automaksud on, aga sellele kahtlemata on muidugi neid autosid seal ikkagi päris hulga. Aga liiklus on vasakpoolne, nii et see tahab natukene harjumist, aga, aga küll Ärarhideks ainuke koht maailmas, kus nii on. Ja mis veel on võib-olla huvitav, et et kui tehnoloogiast rääkida, siis seal on siuksed tipptunni kasutamise tasud. Nii et kui sa sõidad nagu teatud tsooni kesklinnas, siis sinna sõites sa pead maksma, aga kes seda siis kuidas seda kontrollib, selleks peab sul olema mingid kaamerad, tuvastavad su auto numbri sealt ja sul peab olema armatuurlaual siis selline mingine, väike väike kastikene, kuhu sa paned käshaadi või siis mingi rahakaardi sisse, kust läheb selle automaatselt siis vastav tasu maha, ütleme mingi mingi mingi ports kohalike raha, mis ei ole väga suur summa, aga näiteks kui saga taksoga satud sellisesse piirkonda sel kellaajal, siis see tasu tuleb taksoarvele juurde. Ja, ja ütleme, parkimisega sama moodi, et kui sa lähed kuskile mingisugusesse teatud parkimistsooni, siis siis selle käskkaardi peal, siis automaatselt tiksub mingi summa maha. Ja kui sul seda rahakaarti seal ei ole ja sealt raha maha ei tiksu, et ma ma ise praktikas. Aga mis siis juhtub, aga ma arvan, et ilmselt see Tuvastatakse igatahes ära ja saad selle hiljem ära maksta kuidagi. Võib-olla koos trahviga. Oleme siis Singapuris reisi palavikuga ja sel ajal, kui sa seal olid, kas toimus ka, ütleme, mingisuguseid suuremaid üleriigilisi, mingisuguseid tähtpäevi, et kuidas singapurlased peavad mingisuguseid pidusid või või tähistavad mingisuguseid kohalikke jaanipäevasid või, või mingisugused Kornevolad singapurlased, nagu ma ütlesin, on ju niukene paras etniline, miks ja segu, mis tähendab ka seda, et erinevaid religioone ja religioosseid pühasid on seal ju hästi palju, et siis on tehtud valik, et võetud olulisemate religioon, konide olulisemad tähtpäevad. Et kuskil mais näiteks tähistatakse buda sünnipäeva, täpsemalt on see vist buda nirvaanasse jõudmist. Ehk Vesak Davy Vesak päev toimub kolmapäeval on seal niisugune suur karneval, tänaval on tohutud tantsijad või siuksed. Keppide või kaigaste otsas kantakse draakonite kujusid ja tehakse nendest tohutuid uhkeid figuure ja, ja see on hästi huvitav jälgida ja ja erinevad tantsijad käivad seal tänaval ja see on niisugune suur paraad. Kogu see asi on hästi sõbralikult võetud vastu ka teiste religioonide poolt, et see ei ole nii, et noh, et kui on budistide püha, et siis teised ihuvad hammast kuskil nurgas, et ei, et noh, et samal ajal hindu tähistavad, rõõmustavad koos budistidega seal. Ma ei tea, mida täpselt moslemid sel ajal tegid, aga, aga igatahes mingit vihavaenu ei olnud, et kõik oli nagu, elasid teistele kaasa, et tähtsamad pühad on veel siis moslemitel on seal täpsel vastuse võlgu, mis püha see täpselt on, aga aga mingi keerulise nimega püha sügisel on hindude üha tiiba valivaid tiivalised. See on niisugune tüüpiline india püha, et kuna meil olid väga head inglastest sõbrad, siis nad seletasid seda meile rohkem lahti ja kutsusid meid külla ja näitasid oma mingit sihukest palvus, tseremooniat see oli väga huvitav, et sellepärast jah, nagu rohkem meelde, milline tseremoonia nende tuba oli hästi ära kaunistatud küünalde ja lilledega ja siis teatud satud oma jumalatele, lugesid palveid. Ei midagi sihukest ebatavalist, kui väike, lühike, mitte liiga pikk, aga, ja siis pandi otsa ette mingi täpp ja kõike head kõigile, et see oli hästi kena, südamlik ja kuidagi armas, et nad võitsid meid väga hästi omaks. Siis tähistatakse seal veel jõule seal siis nagu kristlaste püha ja kristlastele on veel teine püha, on ka siis reede tähistamine, et see on ka seal riiklik püha, nii et selline segu erinevate kultuuride, erinevate religioonide pühadest on seal siis nagu selleks Kas see tähendab seda ka, et ta on hästi palju nii-öelda riiklikke pühasid, ehk vabasid päevasid, kui ei pea kooli minema tööle? Ei ole sellepärast, et nad ongi teinud siukse valiku peamistest pühadest, et ei läheks nagu väga väga kirjuks kätte ära, et üldse tööl käia, et nad ongi võtnud need kõige olulisemad. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Singapur, nagu mainitud, on paljude asjade keskuseks ja iga endast lugupidav keskus tahab, et seal oleks kõige, kõige, kõige, millega välismaalaste ees uhkeldada saab. Peale selle, et Singapur naaseks kõige kallimaid kohti leidub sealt ka maailma kõige suurem nahkhiir. Ausalt öeldes, kui teda lendamas näha, siis on tõesti tunne, et vilkad Aasia geeniteadlased on kotka tiivad taksikoerale selga pookinud. Vaatamata tohutule inimasustusele on Singapur üks tähtsamaid rändlindude peatuspaiku kui Aasias. Ja samuti on Singapur maailma kõige suurem kuldkalade eksportija. Seega on mõnes mõttes suudetud hoida urbaniseerumise juures mingigi tasakaal loodusega. Näiteks pukkideti rahvuspargis, mis on vaid 1,6 ruutkilomeetrit suur, leidub rohkem erinevaid puuliike kui terves Põhja-Ameerikas. Veel võib Singapur uhkustada maailma pikima inimtoominuga, kus üle 9000 üliõpilase doominonuppudele omaselt järjest ümber kukkus ja muusikamaailmale andnud Singapur ka ühe ilusa õie. Sealt on pärit viiuldaja Vanessa Mae, kelle muusikat me täna kuule. Reisipalavik on täna Singapuris ja meil on külas Katri ja räägiks natukene Singapuri vaatamisväärsustest kohtasid, mida võiks vaadata, mida võiks kogeda ja kus võiks käia. Seal on, ütleme, sihuksed, tüüpilised vaatamisväärsused ja siis on võib-olla siuksed, mida kuhu tavaturist ei satu, aga kus on ka mõistlik ära käia. Kõige tüüpilisem alt alati alustatakse siis selle mere lõvimi mürlaieni vaatamisest. Ma ei tea, miks ta nii tähtis on, niisugune väikene ujukene jõe suudmes mere ääres sihukene, mitte midagi, ütlev ütleme, lõvi pea ja, ja kalasabaga. Singapur on lõvilinn. Ja see on tegelikult üsna huvitav, sest et lõvisid sealkandis pole, pole nähtud, mis lähema 2000 kilomeetri raadiuses. Aga keegi oli seal kunagi mingi kassi näinud, võib-olla see oli mingi tiiger. Nii palju, kui mina lugesin, et mingi Sumatra prints nägi seal mingisugust lõvile sarnanevat loo. Et jah, see võis olla siis mõni teine kaslane ja sellest olla saanud siis nimi Singapur, ent lõvilinn lõvipeaga tegelane, kelle kuju seal kõik turistid käivad, pildistamas ja vaatamas on, on ilmselt siis ka sellepärast seal. Aga ega ta midagi siukest väga nägematut ei ole. Leevikese juures on kohex, teine tähtis vaatamisväärsus on ananassikoort meenutava välisilmega ja ooperimaja siukene. Kaks suurt kuplit ja uhke niisugune eriti pimedas siukse uhke valgustusega ja hästi omapärase arhitektuuriga hoone ja selles ooperimajas toimuvat siis kõikvõimalikud kontsertid, klassikalist muusikat ja oopereid ja mida iganes. Aga sealt on tore aga niisama vahel läbi jalutada, et seal sees toimub ka siukseid. Niisama, et keegi mängib Anpla kitarri seal. Kitaanlased ükskord näiteks sattusin täitsa kuulama ja väga-väga mõnusasti mängisid. Et see on niisugune meeleolukas koht, isegi kui sa sinna ei lähe midagi mingile uhkele kontsertile, et tasub läbi käia. Sinna nüüd sel ajal, kui mina olin, ehitati ka see suur suur vaateratas Singapur lai mis sel hetkel, kui ta avati, oli maailma kõrgeim mild või suurim. Nüüd on vist teised veel suuremaid teinud, ma ei tea. Üks suurimaid, üks suurimaid, sellel on ka tore ära käia. Et näed, nagu seda Singapuri mere väärt ja tohutut sadamat kõige suurema läbitavusega konteinerite sadam, siis, kus neid konteinereid käib hästi palju läbi vaatamisväärsustest veel kesklinna piirkonnas, siis on jah, neid kõrghooneid me ei tea, kuivõrd nad nüüd vaatamisväärsused on, aga meiesugustele, kes meie, meie kõrgemad vaatamisi, väärtused, siin on 20 neljakorruselised hooned, sihukesed seitsmekümnekorruselised majad annavad mingit ilmad kätte, et seal tasuta näiteks käia ja kes ööelu tahab nautida. Swisshotell on seal ja selle 70. korrusel on ööklubi. Et seal on väga-väga uhke vaatega ööklubide kindlasti seal avaneb sihukene võrratu linna panoraam ja sealsamas Kesklinna piirkonnas on nende kõige kuulsam kõige tähtsam shopingu tänav Otšart õud, ligi kolm kilomeetrit pikk, kui ma õieti mäletan. Ja see on täis kaubanduskeskusi. Mulle meenub selle võrdsed Raudiga sihuke asi, et ma läksin, nagu enda arust olin seal. Selle tänava alguses lasin nagu ühte kaubamajja sisse, siis ma kuidagi käisin seal ringi, jõudsin kuskile keldrikorrusele ja siis lõpuks, kui ma sealt välja tulin, siis ma olin umbes kilomeeter edasi juba, et nad kuidagi võivad omavahel veel ühenduses niimoodi, et täitsa praktiliselt vahepeal nagu ei tulegi välja, et lähed ühest otsast sisse, teisest välja? Jah, põhimõtteliselt suhteliselt segane värk oli, et neid on nii palju, neid poode No ja neid on, ütleme noh, pood poes kinni või ütleme, kaubanduskeskus kaubanduskeskuses kinni, et Sa võid seal vaatamas käia, aga kui suuremat shopping huvi ei ole, siis ei tasu sinna ilmselt kuigi kauaks jääda. Sellotšart Rõudi lõpeb kuskile sellise uhke hotelli juurde nagu rähval hotell. Mis on niisugune hästi stiilne koloniaalehitis, et tõesti välja peetult sihukene uhke luksushotell kuhu tasub lihtsalt ka minna, ütleme vaatama sammaste vahel ringi, kõndida, poodides poodide aknaid käia vaatamas seal on ka üks kuulus baar, long baar, kus on püütud ka võimalikult palju säilitada siukest vanaaegsest etapp, kus tuuakse lauda koortes maapähkleid, mille koori sa võid maha pudistada, sest varem niiviisi tehti ja niuksed lehvikud on laes nagu varem. Vanasti kunagisel oli, et seal tasub käia ja võib-olla kohvi võtta. Aga, aga kui nüüd minna selle Ogier'd Rõudi teise otsa, sealt, kus ta umbes alguse saab, siis ma hästi soovitaks kõigil ära käia Singapuri botaanikaaias. See on niisugune hästi suur lahmakas maa-ala, millest me siin hästi suur. Singapuris ei ole hästi suur, aga selles botaanikaaias on mitmeid huvitavaid teemaparke. Et seal on orhideede aed kus on võrratult võrratult ilusad orhideed. See on kirjeldamatu, et see tasub lihtsalt ära vaadata, aga seal on ka selline aed nagu evolutsiooniaed, kus on tehtud nagu niisugune miljon aastat tagasi nägi välja ja maa meil selline noh, ütleme vastavad taimed siis leitud ja niiviisi järjest nagu ajas edasi tuldud, et see on siukene. Hästi huvitav ka vaadata, et selle botaanikaaia puhul on meil tore see, et et täitsa tasuta, et ka seljakotimatkajatele täitsa sobilik koht, et kuigi see orhideeaeda On seal mingi mingi tasuga, aga botaanikaaias võib seal ringi jalutada erinevate tiitlikeste kaldal einet võtta, kui tahta ja see on niisugune mõnus mõnus koht, kus minna puu alla puhkama. Ta ei ole niisugune Eesti botaanikaaiaga, mis on katuse all, et on ikkagi Ei, ta on niisugune suur-suur, park siis minu lemmikud olid veel loomaaiad, seal on loomaaed ja naid safari, nad on enam-vähem kõrvuti, et naid safari, sinna lastakse külalisi õhtul. Et pärast seitset, siis väidetavalt on loomad aktiivsemad ja neile antakse seal süüa. Mulle meeldis isegi see tavaline loomaaed rohkem, et, et ta on tõesti väga, väga ilus sellel loomadel, nagu siukest, ruumi või niisugune elukeskkond. Päris selles mõttes noh, tegelikult nende loomade suurem osa, mis seal Kagu-Aasia loomade tegelik elukeskkond ongi selline. Jah, samas on selles loomaaias ka jääkaru. Kellel on seal küll ilmselt üsna palav ja tema on ilmselt see loom, kellel on sellel vähem nagu päris, aga eks teda püütakse seal ka jahutada ja tundub, et ta on seal üsnagi õnnelik, sellepärast et ta on seal ka poja ilmale toonud ja ja mõlemad nad elavad seal päris hästi, nii ema kui poeg, et et nad on tõesti pingutanud, loomaaed väga-väga ilusaks ja loomasõbralikuks teha ja minu arust see on tõesti väga mõnus, et ma isegi võib-olla soovitan seda päevast tooma aeda rohkem, sest siis sul on lihtsalt kauem aega olla ja, ja. Osa ise käisid seal ööloomaaias ka, et ma vaatan siin faktidest, et Singapuri ööloomaaed on maailma esimene ööloomad üldse, mis lahti tehti. Ka selle kahe loomaaia peale tutvusid ka mingi sellise loomaga, milles ta polnud elu sees kuulnud midagi vaatasid vau, mis et selline loom on ka nagu olemas. Kindlasti oli aga kuidagi meelest ära läinud, siis neid emotsioone, mis sealt said, oli nii palju. Kas maailma kõige suuremat nahkhiirt nägid vä? Ma ei tea, ma nägin seal päris palju nahkhiiri selles päevases loomaaias väga sümpaatsed nahkhiired mudelid kuskil rippusid seal noh, nad olidki mingis siukses pealtpoolt võrguga kaetud ruumis seal niiviisi olid ennast päevaajaks kokku pakkinud oma tiibade sisse ja rippusid pea alaspidi seal seal kuskil täiesti tavaliselt sinu käeulatuses nadide ilmselt suuremat vaatamagi sügasid ained seal ennast kuskil ja nad olid siuksed, väga sümpaatsed loomad. Ma ei tea, kas nad olid maailma suurimad või mitte, aga väga sümpaatsed venitad küll. Mul on siin faktigi kui raadiokuulajaid, vaat mis ma siin kohe vahele seganud, siis ma olen välja printinud sihukeses Singapuris aktide A neljad endale, siin on kirjutatud, et maailma kõige suurem nahkhiir on leitud siis Bulau ohu pin, mis on üks Singapuri saartest ja sa seal tema tiibade siruulatus oli 1,5 meetrit. Et suhteliselt Sports. Singapuri saarte juurde tulles, siis nad on ehitanud ka selle kuulsasse sentosa saare see sentosa saarel niisugune hästi tehislik. Aga see on niisugune piitsviisis, et rand, kuhu kõik saavad minna. Kui ma sinna esimest korda sattusin, siis mulle see oli tõesti nagu nii et vau, et mõtle, et noh, ma olen linnas ja nüüd ma lähengi tohutult paradiisisaarele, palmid ümber, meri soe, kuskil sihukeses rannaäärses kohvikus veel sihukene Launscus õhtuvalguses pandi veel lahedalt tuled põlema. Ja sinna minek oli ju kõik selle nii-öelda selle õhuraudteega ja puha ja. Minek on sinna kas õhuraudteega või, või siis või siis ütleme, mingi siukse lihtsama rongiga saab ka sinna, et kuidas, kuidas iganes selle parem nagu tundub soodsamalt, nii käepärasem. Ja see tundus nagu alguses küll tõesti väga vau, aga samasse ujumise pool seal nagu teab, kui meeldiv ei ole, sest et Singapur tohutu juba sadam kohe sealsamas ja sinna Singapuri ümber tuleb väga-väga-väga palju kaubalaevu jätankereid. Nii et kui sa seal ujud, siis umbes 100 meetri. Vahest on seal niisugune tohutu suur laev ja siis, kui sa ta omale vaatad, siis seal on veel veel väga, väga palju tema vendi ja õdesid mingi hulpima ütles, et see ei tekita siukest tunnet, et väga paradiisisaar tegelikult oleks. Aga kui sa paradiisisaari tahad, siis neil seal ümbruskonnas küllalt Singapuri-le endale on ka mõned, et nagu päris saared, mis ei ole niiviisi tehissaared, mis oleks loodud. Aga need ei ole ka tegelikult väga ujumiseks, et noh nagu ma ütlen, et Singapuri ümber see meri on nii laevu täis, et sellest sellest ujumisest seal kuigi noh, jah, neid piitši veel tehtud sinna ka mujal, aga nad ei ole väga Ja toosa saare piid Jon ka tegelikult tehtud, see liiv on sinna veetud. Jah, et sentosasaar on täitsa tehtud, siin on tehtud niisugune siukseid, huvitavaid atraktsioone, seal liblikapark ja seal on akvaarium ja seal on mingid siuksed metsa või džunglirajad tehtud, džunglit saab sinna üsna lihtsalt tekitada, lihtsalt kasvab sinna radadele on siis veetud ka mingit või noh, pandud mingeid müstilisi tegelasi püütud panna, et siin elab mingisugune, ma ei tea, mingisugune madu või siin elab niukene niisugune nõid, aga aga noh, see on niisugune Singapuri nii-öelda Disneyland ei tea, et see on kuidagi siukse kunstliku Veseki randa saart otsid siis, siis tasub lähikondsetele saartele minna seal teiste riikide omadele. Kõige tähtsam asi sentosa saare peal on ju Euraasia kõige lõunapoolsem tipp, mida nad ka ju aeg-ajalt kogu aeg kaugemale viivad, panevad jälle maad juurde, et siis, et oleks veel kaugem, et oleks veel muidu keegi äkki kuskil teeb lisa, seal ju kõik inimeste hakkaks pilt. Eks nad seda maad sinna ikka juurde ehitavad ja üks juurdeehitus ei olegi nüüd sentosa saarele ehitavad kasiinokeskuste sihukest vaba aja keskust, kasiinosid neil seal seni ei olnud, aga nüüd nad loovad ja see on ka jällegi niisugune merre ehitatud? Ei, ta ei ole saare peale, aga ta on lihtsalt Singapuri ja siis jälle natukene maad juurde ehitatud, et kuskile tuleb see kasiino ju panna ja ega seal kesklinna piirkonnas neid kruntide vabu pole, siis tuleb neid lihtsalt juurde ehitada. On veel mingeid selliseid kohti, kus turist, kes Singapuri satub, võiks raudselt läbi minna või raudselt näha. Minule. Endale meeldisid seal Jaapani ja Hiina aiad, need on kuskil niiviisi ütleme saare, mida siis on? Lääne pool poolsemasse otsa minnes on väga siukene sümpaatne park jälle, kus, kus ringi jalutada ja, ja mõned head tunnid mööda saata. Eks ta kitsi ole seal ikka. Aga ta ei ole nii turistipärane või nii, nii turistidele suunitletud, et on niisugune lihtsalt tore koht, kus olla. Ja, ja noh, need rahvuspargid, mis seal on, pukid, Tiimachi vihmamets, mis on nagu vist maailma jällegi maailma ainus mindi asi järgmisena maanima ainus keset linna olev vihmamets. Et noh, võib ju ära käia. Ikka jaa, jaa. Kuidas tunne on, kui sa olid seal tõesti seal, kas sa tundsid, et kas saad metsas või tundsid rohkem, et sa oled sellises ka noh, natukene nagu pargis. Ei no ta on ikka tõsine Mekt, nagu seal tirtsud teevad nii hullu müra, et, et nad on kuidagi ei saa tekkida seda tunnet, et ma olen kuskil liikluse keskel, sest et liiklus sinna ei kosta. See džungel on nii tihe, et, et ta on ikkagi metsatunne või džunglitunne, et et noh, mis siis, et ta on väikene vihmametsaga, ega sa sellest aru ei saa, kus sest et kui see Me juba sisse lähed, siis ta nii tihe, et ega sa niikuinii nii kaugele ei näe, sa võiksid öelda, et mis oli nüüd väiksem või selliseid suule kellele linnud meeldivad, siis tasub veel ära käia. Juurangi linnupargis on jälle saare läänepoolse masse otsa minna, seal on maailma kõige kõrgem inimtehtud kosk või juga. See on niisugune jällegi, et miski jälle maailma kõige. Et no ei, midagi erilist ta ei ole, aga, aga ütleme, kes lastega reisivad siis linnupark võib täitsa tore olla. Et singapurlased ikka nad ikkagi püüavad täiel väel teha ikkagi maailma kõige ja maailma kõige ekspuha, mis iganes ka ei oleks ka ikkagi natukene tähelepanu ja välismaa huvi tekitada. Nojah, turiste tuleb sinna tuua, sest et turistid toovad raha ja on üldse kuulsust ja järi toovad sinna, nii et see kõige-kõige maa saavutamise vajadus on seal. Ilmselt see on üks osa sellest, miks, miks meil seda vaja on? Noh, näiteks ka maailma kõige suurem purskkaev on Singapuris Sandeksiti meid selline koht, mis kohtunzandek Santexiti on konverentsikeskus, seal mul õnnestus ka ära käia, sel ajal oli, kui ma seal olin, oli selle suur ülemus, maailmne advokaatide advokatuuris konverents, toimes, seal santececitis hästi-hästi, suur konverentsikeskus ja seal on lähedal veel tohutul hulgal. Jah, noh, loomulikult kaubanduskeskusi ja, ja büroohooneid, et purskkaevu mulle küll silma ei jäänud. Üks asi, mis mulle meenub, Singapurist oli mingi koht mitte kaugel sellest ooperimajast, kus ma jalutasin tänavate peal ja mingi hetk nägin, et kõik need hambad on suured, katuse all. Ma ei saanudki aru, kas need on nagu päris majad või on, eks siuksed, mulaasid esmasel jalutasin sellelt käis väljas mingi pidu olid mingisugused paarid igal pool. Ja siis, ja siis oli järsku ma vaatasin, siis oli nagu terve see, ütleme, seal keskkooliplats, aga kõik olid nagu suure katusel, nagu oleks niisugune kuskil nagu kosmosefilmis või mingi UFO-s oleks olnud või mingi mingi teisel planeedil täitsa. See oli tõenäoliselt meelelahutuskeskus, seal on hästi palju, ööklubisid koos hästi palju paare ja nad on jah, seal niiviisi omavahel need noh, nad ei ole ühendatud nagu majade seest, aga niisugune väikene kvartal tehtud ja selle nimi on Clarki, seal on selle kvartali keskel on niisugune plats ja selle kohal vist tõepoolest on niisugune valgustpeegeldav Katus kuhu saab siis erinevat värvi, valgust ja ka siukest show'd nagu teha, ja seal seal piirkonnas on tõesti hästi palju ööklubisid kus diaeks saab siis oma maitsele midagi valida ja kel rohkem huvi ööklubisid vallutamas käia, siis kindlasti tasub seal siukest ühest klubist teise minekut või käimist teha või pubides, et seal on kindlasti väga meeleolukaid kohti ja väga stiilseid, baare või klubisid, kus käia. Oleme jõudnud Singapuri reisipalavikusaatega, siis selle osani, kus räägitaks natukene rahast ka, et kuidas Singapur on, kas ta on kallis maa või? Odav maa, see nüüd sõltub sellest, mida sa seal teha tahad ja mis eesmärgiga sinna läinud oled, et kuskilt ma lugesin, et mingi mingis rankingus on Singapur maailma 10 kõige kallima, riigi hulgas kõige kallima linna hulgas seda ma küll nagu omaks ei võta, et minu arust on seal täiesti võimalik ära elada odavamalt, kui Tallinnas. Aga on kindlasti asju, mis on seal kallid, millel on kõvamalt maksud peal, näiteks siis alkohol, tubakas, ilmselt siis bensiin. Auto pidamine oli kallis. Mis raha sa oled seal oli käibel, mina isegi mäletan. Ja seal on Singapuri dollar. Singapuri dollar on, ütleme kõige lihtsam on see kurss tuua niiviisi, et üks euro on kaks Singapuri dollarit. Eesti rahaga on seal siis mis ta tuleb, et üks Singapuri dollar on seitse pool Eesti krooni umbes 58. Et noh, kohalik transport, Ta on, ta ei ole midagi super odavat, aga, aga kannatab käia Küldise klingijat, ütleme mingi siis kuskil ühe ühe Singapuri raha ringis või kuni poolteist on seal need kohalikud sõitsin ühest kohast teise, mõnikord vähem, mõnikord rohkem, see sõltub sellest, mis liikurvahendiga sa sõidad ja kui kaugele sa sõidad. Bussides on näiteks see huvitav, et kui sul on õhukonditsioneeriga buss ja see bussipilet on kallim, kui ta on konditsioneerid, siis ta natuke odavam, et seal mingit sentide vahet. Et see läheb seal, seal on lihtsalt niisugune kaardikene, millal sa siis bussi sisenedes paned masina juurde, et see teeb piiksu, jääb välja minnes tuleb sul panna teise masina juurde, see teeb järjekordse piiksu ja siis seal sellelt kaardilt läheb jällegi raha maha vastavalt siis selle, selle sõidu pikkusele ja sellele, kas, mis, mis bussiga sa siis sõitsid. Mulle meeldis metroost see ka, et ostsite endale mingisuguse teatud summast pileti, sõitsid ära, läksid välja, panid selle aparaat distants raha tagasi, et kas ei tahtnud enam sõita muidu paljudes maades on see, et sa ostad endale, ütleme noh, ma ei tea, mingisuguse suure ahest. Noh, ma ei tea, mingi tunnipiletiga sa nii palju ei sõidagi, aga sa lähed ja paned selle lihtsalt raha tagasi. Just et see on seal väga-väga mõistlik, et ostad omale näiteks mindi 10 Singapuri dollarise pileti. Peidad oma sõidud ära pärast raha tagasi tõesti, et. Ja need sõiduteed, ütleme siin lähipiirkonnas ei olnud eriti kallid ka minema. Et nagu ma ütlen, et nad võivad jääda isegi alla selle Ühe kohaliku raha võib-olla üle selle, aga ütleme, kuskil 10 krooniga sa saad, sa saad sõidetud enam-vähem. Et see ühistransport on mugav, ta käib enamvähem igale poole öö ajal muidugi ei saa seda sellele väga loota, et on küll mõne tööbussidega, aga öösel ilmselt tuleb taksodega sõita, aga taksot et Singapur on küll väikene, aga taksot tuleb sul seal aeg-ajalt ikka võtta. Et kilomeetrid tegelikult kogunevad päris päris kiiresti. Jaa, aga ütleme, et noh, elasin vist, ma arvan, kuskil mingi üle 10 kilomeetri kesklinna piirkonnast või sealt koju tulla, noh, see sõltub jällegi sellest, et mis kell sa tulid, sest et seal käib see taksotaksol on ka nii, et sul on, ütleme arve, aga see läheb 30 protsenti kallimaks, kui sa tuled pärast südaööd ja 40 protsenti kui pärast üht öösel ja, ja nii edasi. Et, aga noh, kuskil ütleme mingi 12 kohalikku, kui raha, ütleme 100 meie sellega said tuldud, et tegelikult ta ei ole midagi väga kallist, et tudengina tõesti väga tihti ei taha omale neid kulutusi teha, aga aga muidu kannatab täiesti täiesti nagu ka. No Tallinnas 50 kilomeetrit 100 krooniga vist päris ära ei sõida. Nojah jah, et seal vahel õnnestus ka rohkem maksta, sõltuvalt kellaajast, millal sa koju lähed? Ja üks asi veel, mida märkida, on see, et kui lennujaamast tulla, siis seal on mingi erimaks veel juures, sest et lennujaama taksod on, neil on õigus panna mingi suurem summa juurde või noh, neil ei ole õigus, vaid saavadki, sellepärast et see niiviisi regulatsioonidega ette nähtud, et et sealt tuleb mingi eri eritasu juurde, aga samas lennujaamast mugav saada linna metrooga ja see on, see tuleb sealt väga mõnusalt mugavalt. Ei ole mingit probleemi, nii et soovid, Ta on tegelikult Singapuris vägagi selle metrooga liikuda, et eriti kui ööbimiskoht on kuskil metroo lähistel, siis sellega on väga-väga lihtne, kiire ja metroo puhas ja läikiv, eriti kesklinna piirkonnas on sihukesed noh, täiesti nagu klantspilt. Kuidas Singapuris söögiga on, et seal neid söögikohti on nendes suurtes kaubamajades, seal ütleme korruste viisi. Singapuri, minu meelest kaks rahvuslikku hobi on shoppamine ja söömine ja nad arvavad, et neil on väga hea söök minu maitsele. Mulle meeldisid teised Ahja maad rohkem oma köögipoolest. Et Singapuris on hästi palju võimalike erinevate rahvaste kööke leida ja kaubanduskeskuses on sul ka, ütleme, kohvikuid ja nii edasi. Aga tüüpilised niuksed ise kutsuvad neid puutchoritri hookers tools, et siuksed ütleme avatud, kuigi on mingi katus pea kohal, aga seinu ees pole niuksed, suured varjualused, kus on siis lauad, toolid reas ja kuskil ütleme sõltuvalt selle keskuse suurusest näiteks isegi 100 erinevat letti, kust sa sööd, siis võta mahlasid erinevaid Malai roogasid, erinevaid hiina roogasid, erinevaid mida iganes pähe tuleb, siis on Vesson lett tavaliselt alati noh, mitte üks, vaid rohkem neid, kus sa saad siis friikartulid ja hamburgereid või midagi sellist. Toidukohad on hästi-hästi soodsad ja taskukohased, et seal ütleme kahe kohaliku rahaga saab söönuks kolmega juba hästi viiega, väga hästi. Iseasi on muidugi see, et kui väga sulle maitseb seal, et noh, aga ta on tõesti niisugune huvitav järgi proovida erinevaid asju, aga Singapuris on ka hästi palju toredaid kalarestorane, kus seal on, noh, nad ei pruugi ka väga uhked välja näha, alati, aga, aga kus sa väga värsket kala siuksed vist võetakse sul akvaariumidest näitab, mis sa tahad ja võetakse selle välja tuuakse väga maitsvalt valmis tehtud, neid tuleb noh, neid on erinevates piirkondades, seal tuleb lihtsalt natukene ringi käia, üles otsida. Ja kindlasti on seal ka siukseid, peenemaid, kohti, kus käia ja peenemaid restorane, noh, mitte et kindlasti neid on, vaid neid ongi, et et et igale taskule ja igale maitsele. Aga ühe asja eest ma küll hoiatan, et et eestlased kipuvad sinna minema, et oh, mulle maitseb vürtsikas toitega, seal öeldakse, et et noh, sooviti vürtsikad, jaajaa ikka vürtsikad. Sealne vürtsikas on ikka väga, väga vürtsikas, et ei tasu nagu selle isegi, kui seal vürtsikat armastan väga endale juurde küsida, et mis iganes söökesele tuuakse, ta on niikuinii vürts, kas kui seal nagu just siukseid rahvuslikumaid kohti otsida, siis seal on linnaosad nagu lill, india Chainatoun ja siis on ka Malai piirkond camp plaan. Little Indias saab väga palju erinevaid mõnusaid India söökijat, ütleme niisugune kala pea, karri, mis tehakse tohutu suure kala peast. Siis sinna ümber sihukene vürtsikas kaste, mis on, mis on väga mõnusad seal kala pea küljes, sul on ka veel kala liha, alles siis nokitseb seda kala ja see on, see oli väga mõnus niisugune söök. Et noh, jah, see võib-olla natukene natukene kallim, kui, kui sul kaks, kolm kohalikku raha, aga ma kujutan ette, et 10 20 kohaliku rahaga saad sellega pidusöögid. Sõit kas midagi siukest? Väga ekstreemset? Juhtus selline asi. Nendes kala restoranides sai proovitud küll erinevaid siukseid kalu, mida enne ei olnud see aga ma kujutan ette, et suuremat gurmaanid on neid loomulikult ka mujal söönud, aga selliseid erinevaid vähke ja ja karpe ja neid asju oli seal päris huvitavaid. Aga üks asi, üks asi, mida küll märkida, see võib-olla ei ole niivõrd positiivsem, kuivõrd hoiatava poole pealt jällegi, et neile meeldib selline aine nagu monosoodium Pluka, Maat ehk MSC. Seda kasutatakse maitsetugevdaja enam. Ta näed välja, ta on sihuke valge pulber, umbes nagu sool. Aga nad panevad seda päris palju toidu siis eriti just sellistes odavamates kohtades või noh, ma ei tea, kas odavamates kohtades sõltub toidust mingite nuudlite sisse, tihti pannakse nuudlileeme sisse, seda mina ei tea, milleks seda maitset neil vaja tugevdada on, aga see võib panna natukene nagu pea ringi käima või või natuke sihukest südame pahaks ajada, kuidagi imelikku tunnet tekitada. Ma mäletan, kui ma esimest korda selleni, seda sain ilmselt suurema doosi kui tavaliselt. Sest et noh, ma arvan, et nad panevad seda üsna palju igale poole, aga ükskord täiesti tundsin seda niiviisi, et olin mingeid nuudleid söönud koos oma korterikaaslastega ja kõigepealt hakkas mul nagu väga imelik, kuidagi pea pigistas. Ja imelik oli olla ja varsti oli teistel ka, et ta läks varsti mingi tunniga kahega ülese imelik olek, aga ta oli tõesti niisugune, et mis toimub noh, hiljem mõned korrad seda veel. Aga, aga jah, emme skee, et kui kuskil on kirjas, et me ei kasuta emmeskeed seal, siis see on nagu hea. Ärge seda kirjas niimoodi, et alati ei ole, aga mõnedes kohtades on, et, et noh, et nad reklaamivad ennast sellega, et nad ei kasuta emmeskeedega. Et see on hea, kui nad seda ei tee. See ei ole minu meelest päris õige asi ikka. Aga mis seal veel kohalikest headest asjadest, mida võib-olla proovida on, neil on hästi populaarne siukene asi nagu Chicken Rice ehk siis kana riisiga alguses tundub, et noh, mis see siis on, et noh, tavaline kanad. Ja mingid fileed natukene peale pandud mingile kausi teele reisile, aga ega see kriis on tegelikult keedetult selle kanaga koos ja tal on sihuke meeldiv maitse ja ja vahelduseks sihukesele hästi vürtsikale kohalikule on see päris mõnus niisugune lihtne ja hea roog, mida eriti kui näiteks mujal tagasi maadest tuled, kõht on korrast ära, siis, siis see aitab. Ennem sa eetriväliselt mainisid ka paljudest igasugustest värsketest puuviljadest, keda seal tänava peal müüakse. Ja kui tahta soovide järgi vaid puuvilju, siis tasub proovida, aga eks asi, mis kindlasti kui pilku ei püüa, siis jätab. Jätab terava elamuse, lõhna poolest on? Tuuri on, see on niisugune. Vilja lihandalt kollane, väljast näeb välja niisugune noh mõni suurem näeb isegi vast jalgpalli suurune välja, võib-olla väiksemaid ka. Niisugune ogaline natukene ananassid, sarnane koor, aga ütleme, oganisuse pooled taust on, aga noh, ütleme nagu kastan, aga. See ooperimaja näeb rohkem ka välja nagu tuurijan, ananass ma ütleks. Aga see tuurian, ta lõhnab väga halvasti, ütleme nii, haiseb. Ja kui seda kuskil tänaval müüakse, siis see lõhn levib ja see on tõesti, et kui ma esimest korda seda kuskil müügil nägindamegi, sihukene kollane viljaliha pakitud kuskile kile sisse sihukestel alustele. Ja jättis mulje mingi roiskunud liha vistida, haises nii kohutavalt. Ma mõtlesin, et miks nad seda teevad ja miks nad seda ostavad. Siis ma sain teada, et seal tuurian ja kohalikele see tuur ja on väga maitsev. Aga noh, samas näiteks bussibussis on märgid, et tuurja ning ei tohi sinna minna. Et seal on niisugune, mõni, võib arvata pomm, niukene ogalise pallipilt ja sellele on kriips peale tõmmatud, et seda ei tohi, et et see on siis see, et bussi metroos ei tohi tuurijaniga minna, sest see haiseb nii. Uurinud proovisin ära, aga minule ta väga ei maitsenud. Ilmselt mul olid eelarvamused. Kuidagi tundus mulle sihuke halvaks läinud, sibula maitsega, aga võib-olla. Ma ei tea, ma ei suutnud seda õieti hinnata. Aga seal on veel sarnane vili on Jack ruut, mis mille haisen vähem intensiivne ja mis mille, mida ma isegi mõned korrad sõin, aga ega ta väga jama. Mina olen ka nii palju, kui ma olen käinud, ma olen iga kord Mantuurinit näinud, aga mul hetkekski tekkinud sellist mõtet, et et maitseks seda ja kuidagi alati, kui ma näinud olen, kauge kaarega mööda nende, ma isegi seda lõhna pole tundnud, et kuidagi mul on ka väga suur eelarvamusele, et noh, et ei ole vaja, eks see on teiste inimeste jaoks. Jah, aga seal on, kui nagu eksootilisi puuvilju tahta proovida, siis neid on seal märksa inimsõbralikumaid ka nagu noh, näiteks Dragon pruut, ilmselt seda on ka mujal Aasia maades kindlasti, aga, aga see on niisugune huvitava välimusega ka natuke nagu pommi granaadi moodi välimusega erkroosa ja ka sihukeste natuke okkaline. Seest on ta valge ja tumedat seemned sees, niukene suhteliselt maheda maitsega ja üsna üsna huvitav, aga okei, või siis vesi, kastanid, siuksed, mustad valge, ütleme, litsitaolise viljalihaga ka suuremad oluliselt kui litsid. Ja Rambutanid on ka samamoodi sihuksed ütleme liitsidest suuremad litsisidest müüakse Eestis ka, et trambutanid on neist natuke suuremad ja ka siukse natukene ogalise või siukse koorega. Kui hakkame juttu natukene siin kokku võtma, siis küsiks kuidagi lõpetuseks seda ka, et millistele inimestele soovitad minna. Singapuris ma arvan, et Singapuri tasub minna ja mõne teise Aasia reisi vahepeal näiteks paariks päevaks puhkama hingeks taha või tervist kasutama. Ta ei ole nagu niisugune, võib olla ideaalne sihtkoht, kuhu pikemaks ajaks jääda, sest ega seal üle nädala väga midagi teha pole, ma arvan. Aga tasub, tasub seal ära käia, kui sa sinnakanti satuvad, et ta on nagu huvitav vaheldus, et näha, kuidas, kuidas üks riik on suutnud ennast nii üles töötada, samal ajal kui teised kõrval nagu ei ole suutnud oma asukohta ja võimalusi ära kasutada niipalju kui Singapur. Et aga, aga kui, kes sinna veel võiks minna, noh ütleme konverentsituriste ilmselt sinna satub päris palju ja täpselt, kui sinnakanti sattuda, tasuks ära käia. Veel pagasi tahaks küll, lihtsalt seal on nii palju häid mälestusi ja nii palju nii palju kohti, kuhu tahaks tere jälle öelda, et kindlasti. Aga suur tänu sulle, Katri, selle kahe tunni eest tutvustasid Singapuri meie raadiokuulajad ja ka mina oleme jälle palju targemad. Sain teada, et mul on ka palju kohti seal veel läbi käimata, kus ta oleks võinud minna. Aga Singapore ka kindlasti see koht, kust läheb ju hästi palju lennu liine igale poole, teistesse kohtadesse Aasias ka, et on niisugune tore lennuväli on seal, mis näiteks 2003. aastal hääletati maailma paremaks lennujaam. Üks asi on see suur lennujaam, mis neil on, aga sealt selle kõrvalt lähebki odavlendude lennujaamu, aitäh. Ohoo, ütleme nii, et kui sa sinna ära lendad, siis sealt on võimalik käia erinevates tekstides, kes riikides sihukestesse sihtkohtadesse näiteks Indoneesias või Malaisias erinevatesse kohtadesse Paalile, kuhu iganes, Filipiinidele, et kes odav lenda otsib siis err, reisija ja Tiger Year on seal sellisemad suurimad tegijad selles valdkonnas, et päris päris soodsaid lende võib sealt saada ka taisse või kuhu iganes sealt Vietnami näiteks, et tasub, tasub sealt nagu neid reiside planeerimisel Singapuri näiteks, sest ühe nagu selle infrastruktuuri koha näed, kust nagu edasi liikuda ja. Ja Singapuri lennuväljal Changi minu väljal siis igav ei hakka, seda võin ka omast käest öelda, et seal on teha küll. Aga veel kord selle, suur tänu. Selline oli reisipalavik, seekord Singapur. Ja Meie kohtume teiega juba järgmine laupäev, vaatame siin, kas me saame sealt aasast välja nüüd või ei saa. Maid huvitavas maid on seal teisigi veel, kus me reisipalavikus käinud veel ei ole. Hädaga.