Tere päevast, siin toimetaja maris Johannes. Keelekõrv jätkab oma koodivahetuse sarja. Räägime eesti keeles nende inimestega, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ehk räägime eesti juutidega juudiks olemisest. Aga alustame saadet Tartu Ülikooli emeriitprofessori Huno Rätsep, aga kes jagab meiega oma etümoloogia teadmisi? Juttu tuleb sõna hammas päritolust. Eriti iseloomulik laen on meil sõna hammas. Sellisel kujul seda kaugemates sugulaskeeltes ei esineda, esineb siin ainult läänemeresoome keeltes ja tuleb välja, et me oleme laenanud no selle sõna oma lõunanaabritelt baltlastelt kus esialgu oli nähtavasti kujul shambas siis mingisuguse sisiseva häälikuga alguses noh praegugi näiteks olla selle vaste läti keeles Soops, mis tähendab hammast, ja kuna Balti keeled on lähedases suguluses slaavi keeltega, siis hammas on siis kauge sugulane ka vene sõnaga supp. Nii et need kuuluvad kõik ühte Ühte gruppi. Aga nüüd, kui me tahaksime teada, mis sisene hammast oli meie keeles, siis praegune fennougristika näitab, et selleks oli teine sõna mis on meil keeles olemas, aga natuke natuke teises tähenduses, nimelt p. Kammil ja rehal on ka hambad, aga neid ei nimetada kammija, reha hammastest, vaid nimetatakse piideks. Ja vaat see ongi nüüd vana soome-ugri tüvi, mis tähendas esialgu hammast, ta oli jälle kahesilbiline pini kujul ja Dacis püsis küllaltki kaua keeles ka meie inimese hammast tähistajana. Aga balti mõju oli niivõrd tugev, et Balti poolelt tuli siis hammas asemele ja p taandus. Seda võrdeid jäi märkima siis ainult niisuguste esemete hammast. Reha ja põhist kammipiid. Nüüd aga tuleb välja tulnud üks, teine Pi veel veel keeles, tõepoolest rohkem on ta tuntud soome keeles, meie keeles on ta soome laen, nagu arvatakse. Pi võib tähendada ka tulekivi ehk räni. Ja tuleb välja, et nähtavasti oli selles kauges soome-ugri keeles veel üks teine pini sõna mis tähendas nii õige kõva kivi tulekivi, millest saadi tuld lüüa. Ja see oli ju küllalt oluline sõna. Meil eesti keeles on ta siis ka räni kasutusel, aga sa räni oldakse suhteliselt vähe ja ta paistab olevat mingi hiline laen. Piiaga siis tähistas seda ja on neid uurijaid, kes väidavad, et me võime kaks piid kokku panna, sest hambad on ka väga kõvad ja kivised ja et võib-olla see p ja hammas ja p ja tulegi ehk rääni kuuluvad kõik kokku. Nüüd aga võrdlemisi hiljuti tuli välja, et tõenäoliselt uurali keeltes oli veel üks hammast märkiv sõna, mis eesti keeles säilinud ei ole. Nimelt see sõna hammast märkiv sõna oli tuletatud sööma verbist. Sööma verb oli sel ajal kujul Sevi või Tšehhi ja sellele pandi maalide juurde või Mäelide juurde, nii nagu silma või meil oli terve rida neid maalisi sõnu juba ja saadis, emme nagu näitavad samojeedi keeled, see tähendas hammast, see sõna on selles tähenduses säilinud. Samojeedi keeles on sööma verbist tuletatud ja võiks siis arvata, et, et meie keelt kunagi rääkinud inimesed pidid ka siis sellist sõna kasutama, kuigi eesti keeles sellest sõnast on säilinud ainult sööva verb, aga mingisugust hambamärkimist keeles ei ole. See oli Tartu Ülikooli emeriitprofessor Huno Rätsep. Hammas hamba vastu. See fraseoloogism on piibli päritolu Moosese raamatust tsiteerin kirjakohta. Ja kui keegi depiga oma ligemisele, siis tehtagu temale nagu tema tegi murre murde vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu. Missuguse vea ta tegi teisele? Niisugune tehtagu temale, kes lööb maha karilooma, andku asemele. Aga kes lööb maha inimese surmatagu? Ühesugune õigus, olgu teil nii hästi võõrale kui päris elanikule. Sest mina olen issand, teie jumal. Ja muuseas rääkis nõnda Iisraeli lastele. Siis nad viisid need ja väljas pole leerija, viskasid kividega surnuks. Iisraeli lapsed tegid nõnda, nagu issand, oli Moosesele käsu andnud. Tsitaadi lõpp. Juhatavuse Moosese raamatu tsitaat sisse meie tänase vestlusringi, kus jutuks eesti juutide elamine ja olemine ja identiteet. Tere päevast, minu nimi on Silja laut, ma olen Eesti juut, mul on eestis neli põlvkonda. Kuigi minu emakeel on vene keel, aga ma räägin ka iidis. Aga mitte hästi. Kas sedasama juttu, mis te praegu rääkisite, võiksite te iidistis rääkida? Main nomenes, sillalaud? Mingi Burn in Estland? Ihub siir. Vosfir otse, vot see ongi see tragöödia. Euroopa juudid, juudid, kes elavad Jasparas, võtavad seda keel omaks kus nad elavad. Et inimesed näiteks, kes õppisid Saksamaal või, või elasid Saksamaal, nende emakeel on enamustel saksa keel, kes sündisid Venemaal, räägivad vene keeles, kes õppisid näiteks Eestis, aga vene koolis ja hiljem vene ülikoolis. Nende emakeel on vene keel. Muidugi ma võin öelda, et ma saan kõik inglise keeles aru aga vot näiteks nagu te praegu küsisite, et kas te võite seda öelda jidiši keeles, mina ei tea, sõna põlvkond jidiši keeles pean tunnistama. Väga õpetlik, aga palun, teine külaline, Nata Ring pisut oma taustast. Kõigepealt eesti keeles. Mina olen sündinud Tallinnas enne seda 1936. aastal juudi perekonnas. Minu ema oli juba mitmendat põlve elanud Eestis, isa tuli Sankt Peterburist 1000 904. aastal. Last Tartu sai õppis Tartu Ülikoolis ja mul on veel kodus isal. Toosund huntat fiir, fondern sait, homseni läp Intarto, see iidis, mis minu kõrvale on saksapärane ja seda keelt osates ja saada saan teist aru. Kus sa seda õppisid, oli see teie kodune lapsepõlvekeel ja meil oli see kodune keel, ma kasvasin kohe nii maast madalast, Iideeži keeles, miskeelsetes koolides, te olete käinud Silja minagi koolis ma sündisin 38. aastal ja kui me tulime Uuralist tagasi, siis ma räägiksin ainult saksa keelest, kuna mul oli kuberner ja ta oli baltisakslane ja me rääkisime ainult saksa keeles. Ema andis loomulikult eesti kooli aga Eesti kooli kõigepealt, aga õpetaja ei rääkinud saksa keeles, ei saanud aru lapse saanud ja siis mind viidi vile Vene kooli, kus õpetaja oli rahvuses juut ja kuna saksa keel ja IT-s on väga sarnased, siis ma sain seal, noh, ütleme niimoodi, mata aitas mind ja sellepärast ma lõpetasin kooli ja hiljem Leningradis ülikooli ja kuidas on olnud teie haridusse, mina lõpetasin ka vene keskkooli Tallinnas ja õppisin edasi Leningradis, lõpetasin Leningradis täppismehaanika ja optikainstituudi. Nii et haridustee on teid siis mõlemaid viinud Peterburi või Leningradi ja kui Leningradis kool läbi sai, see Eestisse tulek oli kohe pärast seda või loomulikult iseenesest mõistet. Nii et kui ma küsin, mis on teie kodumaa, siis loomulikult testima. Aga ma küsin, mis on teie emakeel on minu emakeel on vene keel, aga ma usun, et Nathan võrdselis iidis on teie jaoks teema keel. Kuigi need vene keel ja eesti keel, need on mul õudselt Su, aga oma emakeeleks peate, te ei ka ja kuna ma ikkagi kasvasin jidiši keeles, huvitav on, et näiteks Eesti ajal minu vanemad, kes seal õpetas eesti kooli, ta oli pärnad, kas ta sündis Pärnus? Ema sündis Tallinnas nii nagu minagi ja tema lõpetas Vene Gümnaasiumi ja see oli tol ajal väga prestiižne mee kodus räägiti nii vene keeles kui eesti keeles, kui saksa keeles. Teinekord inglise keeles polnud mingeid probleeme. Aga hiljem, kui mina läksin vene kooli, siis kodukeeleks oli ikkagi vene keel, aga vanemad omavahel rääkisid vist teinekord eesti keeles. Et mina aru ei saa, salakeel Ta ju vanematele või vanaema ja vanaisa omavahel rääkisid ainult. Aga milline on teie suhe heebrea keelde? Vahetate seda õppinud? See oli päris naljakas, on hoopis hoopis teine keel kui disja muidugi jidiši keeles on päris palju Hepraisme heebrea keelest ja nagu rikastab jiddishi keelt, aga see on teine keel. Grammatikareegleid on ka teistsugused ja Ma üritasin seda lihtsalt, mul oli huvitav, et kas ma saan sellega hakkama või ei. Ja ma käisin teatud ajakursustel ka ja ma pean ütlema, et kui sa ikka õpid, siis sa õpid selle keelega selgeks. Sõna oskab ju lugeda ka ei oska, oskavad küll tahet on ju nii nagu nad on natukene teistmoodi, vaata Iideežn, kõik täishäälikud ja kõik kirjakeeles ei ole, seal pannakse niuksed märgikesed siis nagu teab, kuidas kuidas hääldada, see on ikkagi teine keel jätku, kuigi tähed on samasugused, aga võib-olla võiks juurde lisada ka seda, et vot need ortodoksid neid äärmuslased äärmustes, suundi judaismis. Nemad ütlevad, et heebrea keeles võib suhelda ainult jumalaga, aga omavahel neid ortodoksid räägivad ikka Iidišis ja isegi emakeel nende jaoks kodus, vot nagu näiteks meie rabi. Nemad räägivad Iidišis. Aga kuna heebrea keel Iisraelis riigikeel loomulikult oleks väga tore õppida ja lugeda ja üldse iga keel on kapital, aga kuna ma elan Tallinnas ja ma loodan, et ma siin suured. Nii et ma ei taha midagi õppida sellist, mida mul ei lähe vaja. Iisraelis on see riigikeel, heebrea keel kui niisugune, kui võtta, eks ole, see on nagu piibli keel ja muidugi taastati seda keelt Iisraelist muidugi palju sõnu olid need tänapäeva keeles nagu iga keel areneb jänes, kass tuli muidugi väga palju sõnu juurde, sellepärast mulle paistab, et see on õige mõelda, et see ongi see audit. Eks ole, see tänapäeva Celia iidishit juba enne järgmine põlvkond juba, mispärast mind on juba ei räägi, kui oleks vaja, siis nad muidugi õpiksid selle eliidikeeled, vaat asi on selles, et see juutikultuurs juutide kultuurikiht, mis oli Euroopas, on ju täitsa ära hävita. Teine maailmasõda enam taastatakse, on praktiliselt väga raske, kuigi juba praegu Iisraelis on Kaidišike, ülikoolid on olemas, on olemas teated, mis töötavad inglise keeles, ma ei tea, kuidas sa selle linnaga on, sest ka vist natukene, aga vaat see on juba nüüd kadunud. Kas see kultuur on kadunud, no ta võib-olla tuleks öelda seda, et juudid jagavad aškinasi, juudid, need on, noh, ütleme Euroopa juudid, valged juudid ja see partii juudid, need, kes tulid Marokos, et jõuda Põhja-Aafrika ja, ja et nende keel ei ole, neil on ladina ja praegult näiteks Haifas Haifateks, nii. Joonis on kohe kateedrit, kus õpetatakse ladina keelt, ka tekkis see pliit, oli see keel, mis ühendas mõlemaid rahvaid mõlemaid misse, fante kui Kärskenesi. Aga mis siis teeb teist juudi, kuidas juut tunneb juuti? Ma tundsin ennast alati juudina ja ma mõtlen, miks see on meie mälu meie mälu, see tuleb oma perest. Ja see mällu läheb põlvkonnast põlvkonda. Ja igapäevases elus tihti, eriti nõukogude ajal said tunda, et sa oled jõud, sai, sai ülikooli sinna, kuhu sa tahaksid näiteks sisse astuda. Sa ei saa seda tööd, mida sa võiksid teha ja nii edasi, nii edasi. Eestlastel võib-olla on sellest raske saada, sellepärast et eestlastel õnneks pole kunagi antisemitismi olnud riigi tasemel mitte kunagi isegi nõukogude ajal. Ja ega muidu siia ei tulnud viiekümnendatel aastatel terve plejaad. No ütleme niimoodi, juudi päritoluga teadlasi. Loomulikult, esimene tunne, see on mälu, need on traditsioonid, mida eesti juudi perekonnad pidasid ka nõukogude ajal ka vaikselt. Ma olen sellega nõus, sellepärast kui sa kasvad selles miljöös, kui sul kodus räägitakse maast madalast seda keelt ja kui tähistatakse juudi kalendripühad, see, see midagi jääb hinge, midagi jääb hinge, kui sa kuuled mõnda meloodiat, sa ei tea, kes on autor, mis on, aga kui seal on vat teatud niisugused jah, niisugused noodikesed muretseda ja seda ma juba tean, see on meie oma, kuidas säilitada oma rahvus, oma identiteet, kui sul ei ole oma ühendavat maad. Religioon aitas säilitada juudi rahvast, kui peetakse väga rangelt kinni nendest, keda sa ootad käskudest käsku käsitledes ja kui inimene väga usub jumalat, siis ta täidab neid peab abielluma, ainult, eks ole, juut juudiga, eks ole, seda ei tohi süüa, seda peab tegema, nii 100 peab tegema. Ja kui sellest peetakse kinni ja väga rangelt, siis rahvas jääbki, praegu on ju isegi Ameerikasse vägassimileerunud juudid, eks ole, väga palju segaabielusid ja see religioon enam ei oma seda tähtsust, mis tal oli enne ja mis ta on usklikel inimestel. Ja praegu Trabitiivsetailise nemad juba arutavad seda, et kui on segaabielud, keelt oskab, võib pidada juudiks ei või pidada juudiks, eks ole, ja need, kes tahavad, olla juudid, nad peavad läbi tegema, nimetataksegi juur, kui ta ei ole jõudnud konsega abielu, ta tahab abielluda juudiga ja tahab, et oleks Huppa, eestlastel on laulatus ja siis ta peab läbi tegemagi juuri, ta peab õppima keel traditsiooni ja raam käia väga lähedal, väga raske, väga raske. Ja mul on näiteks selline tuttav soomes Lenna Osmov, no ta on soomlane, aga ta tegi sedagi üüri läbi, sest ta abiellus juudiga ja see juut oli ikkagi usklik, ta ei olnud nii ortodoks. Aga ta tahtis, et oleks laulatus juudi kommete järgi ja ta tegi seda erata, õppis kolm aastat ja andis eksami Iisraeli. Ja tavaliselt on need inimesed, kes teevadki juudi läbi, on rohkem juudid, mõnikord. Õige juut. Vere järgi, jah, see, see juudi rahvus ongi niimoodi, ta ei ole mitte alati vere järgi. Sellepärast võib, võib saada juudiks, mitte pere järgi, aga justkui sa võtad kõik need käsud täitmiseks, õpid ära jalalt teedki juudi läbi, siis sind tunnistatakse juudiks. Kui suur on see usu roll teie oma igapäevaelus minu taresse ei olnud, võtsime oma traditsioone, aga ei olnud, minu vanemad ei olnudki teosed, kuigi vanaisa oli kirja, mina võin öelda, et minu vanaema ema poolt, tema oli küll usklik ja vanaisa lihtsalt alati pidi teadma mõned nüüd noh, laulud või, või, või palvepalved, mida ta pidi ütlema, kui on suur juudi pühad, sellised näiteks nagu professionaal, mis on uus aasta või ongi puur, mis on kõige tähtsam püha meie loashis meie kalendris. Ja, ja sellepärast mina pidin vanaemaga käima koogis, kuna sinu koogi oli sinu Gogoli hävitatud 44. aastal Eestis aga oli üks pisikene maja esialgu seal, kus oli kuues pool Kreutzwaldi ja hiljem see oli Magdaleena tänaval ja õnneks praegu meil on oma ilus sünagoog, aga vanaema oli tõesti usklik ema poolt. Mul ei olnud ja vanemad ka ei olnud, aga me pidasime need kõige tähtsamad, kõige olulisemad, et pühad meie kalendris alati oli kodus. Me usume, mina vähemalt usun, et, et jumal on kõigil üks ja ta on olemas, seda ma tõesti usun. Aga et ma oleksin usklik nagu mõned inimesed, ma ei saa seda öelda, ma ei ole, jäävad siis veel juutidel oli ka niimoodi, nad ei seganud teistega, nad tahtsid elada oma reeglite järgi ja oli üksainukene soov, ärge segage meid elada nii, nagu me tahame. Nad ju nagu nüüd öeldakse, mõnikord mõtlen niimoodi integreerusid, eks ole, igas riigis, kus, kus juudid tulid, lõpuks nad olid ka Hispaanias majandust aitasid tõsta, eks ole ju, kui palju kultuuri teistest riikidest kõik, aga nad mitte kunagi mitte midagi ei suru teistele peale, andke meile elada. Kõhuke, õpiti keel ära selle riigi keel, eks ole olnud väga kasulik riigile. Aga oma sisemusse juudi elu, tahtmaktsioon kodus, kui sa oled Iisraeli selle nutumüüri juures ja näed, kuidas istuvad nad hästi vanad valge, habemega, sellised, no tõesti nagu pühakad, sellised istuvad, ainult loevad seda Toorotteni, sa mõtled, jumal hoidku, tõesti, tänu nendele me oleme elus tõsiselt nagu rahvus ja meil on hea rahvas, ausalt. Tere tulemast jälle linnuke, armas soojalt maalt sõnumitooja. Kuidas ma igatsesin su laulu talvel kui lootus läks, looja? Laula jutuste linnugi kallis, kaugest maast, kaunist kui imekaske seal kuumal ja ilusal maal. Võib olla raske pime. Kas kaugelt siianist verevennad palusid terviseid saata õnnelike, kas nad teavad kannatust, oimine, taaka, kes teavad nad, kui palju vaenu on siin vihkajaid mul, oh, kui palju. Laula mu linnuke imedemaast, kus valitseb higine hallis. See oli Hain Ahamp, pealikki luuletus, linnule tõlkinud Kristiina Ross ja ilmunud heebrea luulekogus, mille pealkiri on oni Jeruusalemmas. Jätkame vestlust stuudios, Eesti juudid, Nata Ring ja Silja lahud. Mis teatška, vaat see on see koht, kus juudid olid sunnitud elama nad tsaariajal, eks ole, kompaktselt ja sealt on ju ka sirgunud ju teatud kirjanikud ja näitlejad ketast räägite? Ei tegelikult ei, ei see on miski, mismoodi, kuidas öelda kohakene. Nagu venekeelses ei olegi, et see ei olegi, jätan ta, võib-olla natukenegi ta ei ta ei olegi, et ta on see, kus sunniviisilise absoluutselt sunniviisil inimesed peavad elama. Tsaariajal oli ka. Aga sealt sai välja see, kes oli kaupmees voligantanistideks Anton ja siis nagu 25 aastat tsaariarmees, mis eszka tsaariajal ka, aga olid ikkagi niisugused linnad, kus kompaktselt elasid juudid nagu märg ja Valgevenes ja Ukrainas ja Valgevenes eriti, ja näiteks minu venelannast sõbranna Leningradis, tema sündis vinnitsus ja tema rääkis jidiši keeles, sest ümberringi, et kõik olid ainult juudid, Jannad. Täitsa naljakas. Aga kuidas on andnud Eestis, kas siin on ka olnud, neid selliseid oma? Ei olnud, ei olnud, ei anna, sest enne sõda Eestis oli ligi 5000 ei ütle, noh niimoodi. Ja nad elasid enamus ikkagi Tallinnas vist kõikidest miljon, lisades olijaid natukene Tallinnas ja Tartus oli ehk vast kõige rohkem isegi Tallinnas meil leian niisugust kohta, kus juudid nimi ei olnud niisugust piirangut, aga ma tahan öelda, et näiteks minu ema käis koolis Valgas, eks ole, tema oli sündinud sajandi alguse möödunud sajandi alguses. See oli venekeelne gümnaasium. Nii jõuti, võeti protsendi järgi. See oli tsaari tsaari, Venemaa poliitika ja norm oli täis siis ei saanud ju siiski juba järgmine ei saanud. Ja siis kuna see haridus oli koolis tasuline, siis kui langes välja, siis teine juba ootas, et saab selle koha peale ma räägin või niimoodi ja mis seal kruvitud. Kenad kusjuures saade on, jumal tänatud, et pärast niisugust asja ei olnud. Käisime koolis niimoodi võrdselt kõikidega teatud, kuna me elasime Eestis ja ennast kaitsma, ma pean ütlema, ma ei tulnud siin, et ma olen teistsugune, ma tundsin seda Leningradis. Seda ma tõesti tundsin, näiteks kui ma annan eksami, mille, mille eest ma võiks saada viis. Ma sain näiteks neli koolis näiteks ajalugu, eks on, või, või see oli mingisugune professionaalne eksam siis tõesti, seda ma tundsin, taat, Te olete juudid, te olete kõige targemad ja nii edasi ja nii edasi, kuigi meil on igasuguseid ja loomulikult me ei ole kõige targemad ja nii edasi igasuguseid nagu iga rahvad. Aga Eestis ma tõesti, ma ei saa öelda, et ma oleks saanud kannatada sellepärast et ma olen juut. Me räägime, et antisemitismi nagu Eestis ei olnud ja kõik, aga ma tahan öelda, et kas see on alati nii päris kerge ei olnud ja 53. aasta oli see aasta näiteks kui mina isa ja, ja ilma tööta sellepärast et ta oli juut ja ema arstina pidi ära kuulama väga palju väga niukseid teravaid sõnu, et küll te juudite tahate, meelapsid palju ja nii edasi, see oli väga valus. Aga see oli see riigi poliitikas siis ju see oli Nõukogude Liidu politiivast. Sul on õigus pärast see muidugi kõik nagu taandus ja rahunes maha, aga vaat-vaat see ja siis, kui sa mõtled niisuguste asjade peale ja mõtet, ainult et jumal andku, et see mitte kunagi ei korduks, et inimest hinnatakse, mitte ainult mitte rahvuse järgi. Aga teda kui inimest, seda, mis ta teeb tema tegude järgi just, ja siis tunned ennast muidugi võrdsetena teistega. Jah, sest see oli ju tegelikult aeg, kus kõik olime hammasrataste vahele. On see oli see, kui on vaja leida või oli vaja leida süüdlast, siis on alati olnud, see on see kõik see 2000 aastat kõikides riikides, igalt poolt, kui midagi on, kui majanduses on midagi korrast ära, on juudid süüdi, aga mis suhe on teil sellise maaga nagu Iisrael? See annab mulle selline hea turvaline tunne, et see maa on olemas. See maa minu jaoks tähendab seda, et kui mul on siin midagi sellist, mida ma ei talu. Ma võin iga hetkeks erasõites sinna ja ma olen seal teretulnud. Mul ei ole seal sugulasi, aga mul on seal palju tuttavaid. Mul on seal väga soojad ja väga toredad, et sõbrad ja ma olen seal, ma ei tea, juba mitu-mitu korda käinud. Ja ma pean ütlema, et need juudid, kes elavad seal, nad on ikkagi teistsugused tikute missugune uhkus mul on, kui ma näen neid noori naisi, kes on teinud läbi armee või kes on praegu Tarmees, Nad käivad teistmoodi, nad on ilusad sihvakad, teistsugused, mitte nii nagu meil siin. Millised on teie suhted Iisraeliga? Minul on ka väga hea tunne, et see riik on olemas ja väga kahju. Maailmas peab kogu aeg tõestama, et nad ei taha sõdida, nad tahavad ainult, et et neil on ka õigus selle maa peale, et see on meie valusson, meie rõõm ja õnn ja see on meie valu. See tähendas muidugi väga palju väga palju teaspara juutidele, kui tekkis eri. See andis teate niisuguse kindlustunde, sellepärast et igal pool üle maailma, kus juudid elasid, nad tegid midagi head riigile, aga siis visati need välja, nad olid ebasoovitav, et inimesed ja olid väga suured probleemid, tegelikult kusagil ennast päris koduselt tunda ei saanud, juut aga nüüd on tal olemas oma koduomanikud. Ma arvan, et see on selline tunne näiteks, kuid elades salme sovhoosis kuskil Krimmis või seal Su buumi ajal või nii edasi. Aga te teate, et Eestimaa on olemas ja teil on võimalus siin alati tulla. Vot see on sama tunne. Mul on siin hea olla, see on minu kodumaa ja tõesti näiteks kui praegu oma vanuses ma saaks Iisraelis elada, sest ma ei talu sellist palavust tõesti väga raske kliima on. Ja minu jaoks, kuna ma olen tõesti Eesti juut minu, kuigi ma ise olen küll grammempe niisugune noh, kiire ja nii edasi, vaatamata sellele minu jaoks siis seda, mida ma ei tea, mida nad, ma ei tea, kas sa oled sellega nõus või et mulle meeldib, et minu rahvas hoiab kokku riidlema omavahel sõimame 11 ja nii edasi ja nii edasi, aga tõsiselt kellelegi vaja abi, mäleti abistame näiteks kuidas me ehitasime seda sünagoogi? No inimesed, kes enamus aega näiteks elavad Moskvas, Nad annetasid nii palju raha, et teate, mis oli kõige vapustav, et need pensionärid, kelle pensioni, et on nii väiksed, nad olid esimesed, kes hakkasid tooma 25 krooni või 50 krooni. Nad tahtsid näiteks aidata või kui kellelgi on halb, tõesti, nad vajavad abi saab aidata siis ikkagi minu rahvas hoiab kokku ja meil on niisugune niisugused head mõisted, näiteks nagu Mitsva. See on see, mis inimene teeb ilma rahata, ta tahab teha head. Kas te heategevus on tõesti ja ma võib-olla siin lihtsalt seda, et meie juudi koolis on igas klassis selline väike karbike, mida me nimetame, aga ma ei teagi, kuidas seda sõna heebrea keeles tõlkida, aga iga laps, kes saab kodus natukene raha, taskuraha, taskuraha, ta teab, et ta peab kasvõi kümmet senti sinna karpi panema, kui ta läheb juba koolist ära või läheb koju. Ja siis pärast terve klass istub aasta lõpus juudi aasta uusaasta septembris, et siis nad istuvad ja otsustavad, mis nad selle rahaga teevad. Näiteks ma mäletan, kui mina olin juudi kogukonna esinaine, et siis lapsed otsustasid, et nad kingivad seda raha vähihaige lastele. Juudi intelligentsed nad ikkagi on abivalmis. Alati on nõus aitama, kui inimene vajab abi, me niimoodi inimeste jätta traditsioonidest, peetakse kinni ja armastaks oma kodumaad, kus elatakse ja südames. Aga ma tahan ütelda, et mul on hästi tore mees. Eestlane, esimene oli ka väga hea, mina olin halb. Aga mul lapsi ei ole, SEST meie usu järgi, laps peab saama rahvust ema järgi, eestlastel ise järgi, aga võib-olla, et ma ei ole päris siiras, ma ei tea, nüüd tagantjärgi vaadates sellepärast et see oli nõukogude aeg ja ma tõesti tahtmata, et minu laps läheb lasteaeda ja temast saab selline kogude inimene võib olla, kas sellepärast, sest ma pole kunagi olnud kommunistliku parteis, sest isa ütles, on valik, kas perekond või oma kommunistliku partei siis tol ajal ta juba teadis, mis on mis ja tegi mulle väga kiiresti ja ilusti seda selgeks. Ja tänapäeval mul selle abikaasaga lapsi ei ole, aga mul on hästi tore abikaasa, huumorimeelega, aga aeglane. Millisesse kultuuriruumide siin kuulute, olete te vene või, või Eesti meedia väljas või kultuuriväljas ja kuidas on? Ma ütleksin, et mina olen mõlemaid, sest minu lemmikteatris Eestis on Linnateater. Ma jumaldan seda njugeneni, vot tema on tõesti nuputrissa just see, mis tema teeb, kui ma tulen sinna, kui ma saatsime piletit õnneks mul on üks väike tutvus ja kui massinnas. Ma tunnen, et tõesti, see on diaater. Mul meeldivad mõned saadet, näiteks nagu kodanikud, mulle meeldib see Arne Rannamäe ja ma olen temaga tuttav, ta mulle meeldib, sest ta räägib seda, mida ta mõtleb. Mulle meeldivad mõned kontserdid, mis siin toimuma, et palju asju mulle ei meeldi, sest see on ikka provints. Ja kunagi ei jaga eesti kultuur, vene kultuur, niisugune mina alati ütlen, et noh, ma olen kultuurne inimene, huvitun kolleegidest ja minul võib-olla huvitav saksa kirjanik ja muusika, niisugune klassikaline ja prantsuse muusika ja, ja ma loen eesti keeles kirjandust, eesti kirjandust ja ma loen eestikeelset ajalehte, Eesti Päevaleht käib meil nii, et mina ei saa öelda. Ei tahagi teha seda vahet, Sa suhtled inimestega, sa, sa loed, sa kuulad raadiot, ma vaatan televiisorit juba iseenesest, see infovoog on niivõrd suured, sealt annab valida. Ma olen nõus NATO ka, et kui on hea lavastus, et ei ole tähtis, kes on lavastaja ja mis teater lavastas, sest näiteks ma pean tunnistama, et Vene draamateatrisse maid käia, ma ei taha valetada. Siiralt ei saa öelda, miks ma sinna ei käi, et ettevõtlusma tahan ütelda, mul on väga kurb, kui tuleb selline pianist nagu näiteks pärisbyrizovski võib tule päris selline laulja nagu Dmitri varastovskis on maailmatase. Ma saan aru, et piletid on kallid, aga ma nägin seal saalis no võib-olla 10 või 15 eestlast, aga meil on inimesi, kes võivad seda lubada, et minna teda kuulama ja Sauda naudingu palju-palju rohkem. Aga vot lihtsalt ei taha, sest vene nimi olen kindel sellest ja see on väga kurb, sest kunst ei oma rahvust, kas on andekas või ole? Tal on tõesti väga kõrget honorari, et see on tõesti niimoodi, aga ma otsustasin, et parem üks briljant neelas vähem. Aga ma loen ja kuulan. Mina tahan veel öelda, et kirjanduse kohta saan infot eestlannast sõbranna käest ja tema siis varustab mind raamatutega, aga peale selle muidugi, et ma loen alati need uued raamatut, mis on lehes, mis reklaamitakse, nii et minu minu sõbranna varustab mind, et loe seda ja et meil on nüüd uus raamat ja kas juudid siis tunnevad 11 ja eesti juudid. Võib-olla tuleks ka seda öelda, et ma olin 10 aastat juudi kogukonna esinaine ja ma tahan ütelda, et oli kogu aeg küsimused, et vot Vene juudid, eesti juudid ja meiega Vene juudid olid väga solvunud, et vot, et miks te meid jagate ja nii edasi, nii edasi. Vahe oli just sellest, et me otsime eesti juudid, tundsime 11, võitsime oma traditsioonidest kinni, me olime tagasihoidlikum. Sest need inimesed, kes tulid peale teist maailmasõjasõda sõda, sõda peale teist maailmasõda siia Eestisse, Neil on ainult ilus nina. Nad tulid venelased kõik tõesti, aga nüüd õnneks seda jagamist nagu ei ole, aga muidugi tulevad ja tulevad ja aina rohkem tulevad, abielluvad tänapäeval ju maailm liigub kiire internet ja nii edasi, uued tehnoloogiad. Me kogukonnas me enam ei eralda neid. Me oleme lihtsalt juudid ja kõik. Mina ei või öelda, et ma tunnen kõiki juuti, sind, kes tulid peale teist maailmasõda. Ei, aga eesti juudid, loomulikult me oleme juba sellises eas ka ei tunne, siis vähemalt oled kuulnud, eks ole, et on meil mõned kuulsad juudi suguvõsad klassid, nabime näiteks ja, ja noh, see on juba muidugi peale teist maailmasõda, minul on, väga meeldib kronstein võiksin veel nimetada nii järsult, arstid, advokaadid kuuluvad alati, aga ostsin kahjuks kadunud kond, seal oli väga palju ja see oli täiesti niisugune Lapindus, ma ütleks väga ilus suguvõsa, Eli olla peidus, tema perekond on ikkagi arstid. Ta on Eestis aasta parim arstolitoon, kardioloog. Suguvõsadest on, praegu on natukene võib-olla liiga palju öeldud alles praegu ütleme neurovski näiteks ja kas seal. Ma järgmine, eks ole ja, ja väga palju segaabi. Kas ma võin öelda näiteks, et minu ema ja minu õde seal nüüd sugu, suguvõsa, suguvõsa, Nad, mõlemad arstid, eks ole ju, aga noh, see on liiga väike veel öelda. No meil ei saa olla kinnipik dünastia, sest enamus need eesti juudid, kes siia jäänud, kes ei uskunud, et sakslased võivad hävitada meid ainult selle karavan on, oleme juudid. Kõik on tapetud, selline raamat Jevgenia, kuulin, loovkirjutus, suur häving või Soa. Siis seal on kohe nimeliselt ära toodud need inimesed, kes hukati siin Eestis, aga meil on väga palju tuntud inimesi. Meie muuseumi, meil on väga tore muuseum praegu eesti juudi muuseum ja siis, kui nad vaatavad ja näevad, täkid. Jummal issand, Dagmar Normet leiud, oi asju. Ja oi ei teadnudki, ei kujuta ju ette, Nad ei oskanudki siduda sellega ja siis tuleb välja, et väga palju teadlasi, väga palju kultuuritegelasi. Öelge siinkohal ka, kus see muuseum on, son gara 16 Me saime tagasi oma maad, meil on seal kool, juudi kool, meil on seal sünagoogis ja kogukonnakeskus. Kui teie vaatate sealt juudi poolt neid eestlasi, kes teie ümber on, siis kuidas nad teile tunduvad? Minu silmis ei sõltu mitte rahvusest, aga inimesest, inimese veidrused. Ma ei saa öelda, et eestlastel on niuksed, veidrused, ma ei tea, kuidas mina loivab olla mina maju, kellel niimoodi, et näed jah, ma olen väga tundlik oma rahvusküsimuses, jah, võib-olla see on natukene veider teistele, kui nad ütlevad, ega midagi ei tahetudki, võib-olla öelda hakkavad, see on kohevad, see niisugune reaktsioon minus, ma räägin endast, eks ole ju. Aga teiste puhul mina ei ole küll, ei oska öelda midagi niisugust, et mõjuks minule imelikult ka heas mõttes metsanalist. Loomulikult ma olen ka väga tundlik selles küsimuses. Aga ma ei saa ka öelda, et vot eestlastel on sellised veidrused, venelastel on sellised veidrused, mis mulle, mis mulle meeldib eestlastel ja miks ma abiellusin, eestlased? Et mulle ei meeldi ma alati seda räägin, minu, minu sõbrad teinekord isegi on pahased mu peale. Mulle meeldib, et eestlastel on kaks erinevat kätt, vasak ja parem, see tähendab seda, et nad kõik oskavad teha kätega ka kõik noh, enamus oskavad kõiki teha. Mulle meeldib, et oled rahvas, kellel on väga kõrgel tasemel olmekultuur atoonidel, olmekultuur ja teinekord vaimne, vaimne kultuur annab soovida, ma ei tea, kas eesti keeles võib niimoodi proovida, jätab soovida. Eestlastele väga hea maitse. Te teate, et ei lähe turule ja panete iga sõrme peale briljantsõrmust, ütleme niimoodi. Tõesti, Missonson, müts maha. Teil on tõesti hea maitse, ükskõik, on vaimne perekond või on rikas perekond, ükskõik ma olen küllalt näinud nii mehe suguvõsas, oma sõpradele, mul on palju eesti häid tuttavaid ja sõpru, kaon. Et jagate inimesi rahvuste järgi, on vaja vaadata, mis meid ühineb. Ei ole vaja olla, nii meid ühendab, mis nii tühine ühendab, mis meid ühendab, aitäh, mis meid ühendab, sest me elame ju sind kõik koos, kes tahtsite ära sõita, ammus sõitsid ära ja ei ole vaja teha valus teisele inimesele, sellepärast et taas seal venelane, ukrainlane, valgevenelane või nüüd kõige paremad ukrainlased ja grusiinlased. Uskuge mind, maailm peab jagama, kas head inimesed ja halvad inimesed ja on vaja olla tolerantsem. On vaja lubada elada ka teisi niikuinii uus põlvkond valdab eesti keelt ja neil on eelis. Sest neil on ka vene keel ja kui mina olen firma juht ja minu ees on küsimus, keda ma valin. Loomulikult ma valin seda. Seal vaatan selle inimese, kellel on rohkem keeli ja kes on avatud, kes on tolerantsem. Sest mina tahan saada prohvet, ma tahan saada tulu oma Business, siis on ju niimoodi. Nii et. Ma tahan ütelda, et oleme sõbralikum ja siis maailm saab natukene toredam. Aitäh vilja laudja, Nata Ring, kuulajad pidid maris Johannes. Ta pidi poja Jeruusalemmas kuningaks olnud koguja. Sõnad. Tühine tuuleõhk, ütleb koguja. Tühine tuuleõhk. Kõik on õhk. Mis kasu on inimesel kõigest vaevast, millega ta ennast vaevab? Päikese all? Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb aga maa püsib igavesti. Ja päike tõuseb ja päike loojub ja tõttab. IRL peab puhub keeristes ning alustab taas oma keerlamist. Tuul. Kõik jõed voolavad merre. Aga meri ei sa ikka täis paika, kuhu jõed on voolanud. Sinna nad jäävadki voolama. Kõik asjad töötavad. Keegi ei jõua neist kõnelda. Silm ei saa täis nägemast. Kõrv ei saa küll kuulmast. Mis oli? See tuleb uuesti, mida tehti, seda tehakse jälle. Ja pole midagi uut päikese all.