Tere, head kuulajad, algab muusikauudistesaade helikaja, mille teemad on järgmised. Kõigepealt tuleb juttu rahast. Kultuurkapitali direktor Raul Altmäe tutvustab kultuuri rahastamise uusi põhimõtteid. Temaga tegi intervjuu Karin kopra muljeid rahvusooperis Estonia esietendunud Sergei Prokofjevi ooperist armastus kolme apelsini vastu jagab Tiiu leivad. 11.-le veebruaril on Estonia kontserdisaalis rahvusooper Estonia orkestri kontsert. Dirigent Arvo Palmerit küsitleb Karin kopra. Tallinna filharmoonia 11. veebruaril sarjas virtuoosid toimuvat kontserti tutvustab produtsent Heili Vaustam. 21. barokkmuusikafestivali üheks külalisesinejaks oli ka vokaalansambel stiile antiku Suurbritanniast. Kontserdil käis Joosep Sang. Pärnus toimuvad sel nädalavahetusel rahvusvahelise pianistide meistriklassi talve University 2010. Viimased kontserdid Kölni kõrgema muusikakooli klaveriprofessori Arbo Valdmaaga ajas juttu Ille Hallik. Valgas algab saabuval nädalal 15. rahvusvaheline klaveriansamblit. Festivali lähemalt räägib Valga muusikakooli klaveriosakonna juhataja Lenel rand. Helilõigu saatis Tartust Hedvig Lätt. Sellised on kuuenda veebruari heliga ja teemad. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Sülgaja. Klassikaraadio stuudios on nüüd Kultuurkapitali direktor Raul Altmäe. Kultuurkapitali rahade jaotuse põhimõtted on sel aastal muutunud. Mis põhjusel neid muudeti ja mis täpselt? Ta on, vaatan jah, eks me vaatame regulaarselt üle kõiki põhimõtted, mis kultuur Ta oli siis kehtivad ja, ja vajadusel siis võetakse vastu otsuseid, kas siis muuta või mitte muuta midagi. Kas põhimõtteid muuta konkreetsemaks või siis, et just vastupidi, põhimõtteliselt peaks lõdvendama ka täna oleme ikkagi seisukohale, et mida konkreetsemad on põhimõtted, mida täpsemalt nad on, seda lihtsam on taotlejale, et need põhimõtted oleks võimalikult arusaadavad. Ma alates siis esimesest jaanuarist on meil osad põhimõtet siis kehtestatud üle Kultuurkapitali. Ta on kehtiv kõikide valdkondade suhtes. Nii et põhimõtteliselt on meil üleval ka koduleheküljel ja sellega paluksime loomulikult ka enne taotluse esitamist täiendavalt tutvuda, nii et alati kutsun ka üles enne taotluse vormistamist alati lugeda üle jaotamise põhimõtted, vaadata, et need oleks ilusti kooskõlas ja vaadata, et see taotluse või projekti eesmärke ei oleks siis vastuolus nende punktidega, mida siis kultuurkapital ei toeta. Tahad siis riigiasutuste, avalik-õiguslike organisatsioonide, osaühingute ja aktsiaseltside osas? Üks põhimõttelisem muudatus on see, et et siis riigiasutused, avalik-õiguslikud institutsioonid ja äriühingud ei saa kultuurkapitalilt enam taodelda tegevustoetust. See ei ole Kultuurkapitali jaoks selles mõttes probleem, teeme, et tänasel hetkel on meil siis tõesti ainult üks äriühing, kes kvalifitseerub siis keelu alla ehk siis, et see äriühing edaspidi jah, kahjuks enam tegevustoetust ei saa. Kuid see ei tähenda sugugi seda, et nüüd edaspidiselt lõpetab Kultuurkapital finantseerimise, sugugi mitte. Me oleme lihtsalt orienteeritud täna sellele, et me lähtume väga konkreetsetest projektidest väga konkreetsetest üritustest tegevustest, nii et kõik edaspidised, et toetused, kõik taotlused, kõik, mis esitate siis lähtuge lihtsalt sellest ja, ja me vaatame neid täpselt samamoodi üle, nii et muud sihukest põhimõttelist muudatust tõesti ei ole. Võiks tuua ühe sellise näite, ütleme Eesti filharmoonia kammerkoor, kes on riigiasutus, on alati taotlenud raha teatud projektide jaoks, ta saab seda rahulikult tähe edasi. Saab kindlasti jah, siin ei ole jah seda probleemi, et nüüd mingid projektid jääksid sellepärast rahuldamata, et, et meil on mingid põhimõtted muutunud. Et täna on pigem nagu see, et konkurents rahale on loomulikult suurem, kui seda oli headel aegadel, sellepärast et, et eelarve on täna meil vähenev väheneva eelarve tingimustes me peame lihtsalt üle vaatama neid põhimõtteid, mis siis kultuurkapitalis kehtestada. Ja, ja eks see ole ka siis üks üks põhjuseid, miks, miks selline otsus nagu sündis me lihtsalt oleme vaadanud selle järgi, et kõik üritused, mis Eestis toimuvad, et nad ikkagi edaspidiselt toimuks traditsioonid, jätkuksid, et inimesed oleks rahul, loojad saaksid oma toetused kätte ja nii edasi ja nii edasi, nii et me siin muid suuri kardinaalseid muudatusi ei ole teinud. Aga kui nüüd rääkida sellest üksikjuhtumist Corelli Music, kust kas ka nemad võivad ikkagi oma tegevust jätkata, lihtsalt muutes enda tegevuspõhimõtteid? Jaa, absoluutselt korallimuusika on teinud tänuväärset tööd ja, ja seda kultuurkapital on siiamaani kogu aeg hinnanud ja ma usun, et hindav ka edaspidiselt, et jah, lihtsalt üks toetuse liik nende jaoks on siis tänaseks nagu lõppenud, aga kuna põhitegevus on ikkagi kontserdite korraldamine, siis ma ei näe siin põhjust, et saab lähtuda ka väga konkreetsetest projektidest. Kas on ka mingeid muid muutusi, nüüd ma arvan, et meid kuulavad kõige enam just muusikud. Kas muusikute jaoks on veel mingeid Jah, kindlasti on, et siin tegelikkuses ei saa nagu väga suurt vahet teha, et kas kuulab muusikat või kuula kunstnik kujutav kunstnik, et iseenesest, et põhimõtted kehtivad nagu kõigi jaoks, et me elame siin mõningad põhimõtted pannud kirja, mida siis võib-olla korraks loeks üle, et üks on see, et kultuurkapital ei toeta siis taotluste esitamise tähtajaks juba toimunud üritusi. Mis siis tähendab seda, et kui nüüd tuleb järgmine taotlusvoor 20. veebruaril, siis kui selleks ajaks on üritus toimunud, siis me kahjuks seda üritust finantseerida ei saa. Samuti, mis on tekitanud, et meie jaoks võib-olla aruannete koha pealt problemaatikat on see, et, et kultuurkapital ei toeta päevarahade maksmist. Ehk siis, et kui te oma taotluses soovitada sõitude puhul päevarahasid küsida ja pärast võib-olla siis ka aruannetes seda fikseerida niimoodi, siis olge head ja arvestage sellega. Kultuurkapital seda ei toeta ja ei aktsepteeri. Samuti ei toeta Kultuurkapital vastuvõttude pakettide toitlustamist, siis ei toeta ebaselged ja puudulikult vormistatud taotlusi. See on ka siiamaani niimoodi olnud, aga lihtsalt, et see põhimõte on olnud kirja panemata sisetoetada ehitus, renoveerimistöid peame siin silmas valdkondades teostatavaid töid, et kuna Kultuurkapital finantseerib Eesti Rahva Muuseumi ehituse alustamist ja siiamaani makstakse ka meie eelarvest kinni siis kumu laenu, et need on siis ainsad objektid, mida kultuurkapital täna toetab siis ei toetata heategevusprojekte siin vähekene selgitust selle koha pealt, et me peame siin silmas seda, et isikud, kes osalevad heategevusprojektides et nad siiski teevad ka ise head selle koha pealt, et selle eest ei võeta tasu ja need heategevusprojektid on siis inimeste hea tasuta töö, millega siis mingisugune üritus ellu kutsutakse, et kultuurkapital ei pea siin hakkama nende ürituste osalejate tasusid kinni maksma. Siis ei toeta Ta traditsioonilist rahvaürituste, riiklike pühade pidulike ürituste korraldamist. Et siin me peame silmas seda, et kui Peetakse mingit jaanituld, kui asutused peavad mingid jõuluõhtuid, et, et, et ei ole mõtet nagu nihukest ürituste jaoks raha küsida. Siin tuleb ikkagi väga selgelt lähtuda selle ürituse kultuurilisest sisust. Ehk siis ta peab kattuma kultuurkapitali kaheksa valdkonnaga. Et tegu oleks ikkagi korraliku kultuuriüritusega. Ja üks suuremaid põhimõttelisi muudatusi on see, et kultuurkapital toetab pidevaid pikaajalise aruande võlglasi ja siis või aruande esitamise tähtaega 30 päeva võrra üllatanud aruande võlglasi. Senimaani on kehtinud see, et aru anda, võlglased ei saa stipendiumi, kuid sellele on siis väikene täiendus tehtud, ehk siis et need, kes on juba aruande võlglased olnud rohkem kui 30 päeva siis nende aruande võlglaste puhul. Me rakendame piirangut ehk siis, et kahe järgneva jaotuse jooksul nemad stipendiumi ei saa. Niiet kutsun kõiki üles, olge head, kontrollige, kas siis Kultuurkapitali kodulehekülje kaudu, helistage meile kontorisse, küsige järgi, kas te olete aruande võlglased või vaadake lepinguid tihemini, missugune tähtaegselt sätestatud on, et ei langeks aruande võlglaste nimekirja ja veel hullem, et kui seal on juba üle Kuu aja möödas, siis kahjuks peab rakendama seda sätet. Kahe järgneva kvartali jooksul toetust ei eraldata. Viimane asi, mis sai veel juurde pandud, on siis üks stipendiumide eraldamise tingimus, on see omafinantseerimine või omaosalus, peab olema projektide puhul vähemalt 10 protsenti? Siiamaani praktika on näidanud seda, et need on väga-väga haruldased juhud, kui on 100 protsenti Kultuurkapital finantseerinud. Et siin me seda suurt probleemi ei näe. Kuid rõhutan nagu ühte asja veel, et me arvestame seda kümmet protsenti ka aruannete esitamise puhul. Ehk siis siin on juures, et sealhulgas tegelik eelarve täitmine ehk aruandest lähtuvalt ka see 10 protsenti kehtib. Kui te saite projekt D tehtud odavamalt, kogu eelarve oli väiksem, siis me arvestame ka selles osas seda kümmet protsenti, nii et palun arvestage kõik sellega ja lähtume sellest. Kõike seda kuulates on isegi raske uskuda, et enne kuidagi teistmoodi toimis, tunduvad nii, nii normaalsed nagu need põhimõtted, et enne toitlustamise jaoks näiteks siis taodelda raha, et see on nagu raske uskuda. Noh, meil on valdkonnad niivõrd palju erinevad, et, et siin ongi pigem asja tuum selles, et et meil on igas valdkonnas omal kehtivad jaotamise põhimõtted ja need põhimõttelised, mis siin nüüd üles loetlesin, need on siis nüüd kõikide valdkondade vahel kokku lepitud põhimõtted, mis kehtivad kõikide valdkondade suhtes. Nii et siiamaani jah, me oleme nagu Kultuurkapitaliüleste põhimõtetega piirdunud väga väikeses mahus. Ja nüüd üritame siiski panna neid võimalikult palju kirja, et leida sihukest ühisosa. Ja siis kõik täpsemad põhimõtted, kõik kitsendused veel täiendavad need siis sätestavad juba konkreetse valdkonna jaotamise põhimõtetest. Kui rääkida nüüd veel Kultuurkapitalist üldiselt, kas Kultuurkapitali rahade laekumise allikad on praegu samad, mis enne ja ja kas rahasid laekub seoses masuga vähem? Kõik allikad on täpselt samad ja kolm ja pool protsenti alkoholi-tubakaaktsiisist laekub kultuurkapitalile, samuti laekub ka 46 protsenti hasartmängumaksust. Ja need on need riigimaksudest laekuvad tuluallikad. Ja kui vastata küsimusele, kuidas maks nagu laekub ja kas seda on piisavalt, siis loomulikult, et tänasel hetkel, kel nagu ka kõigil teada, andnud Nazart mängumaks oluliselt langenud siin viimase aasta jooksul tsirka 70 protsenti laekub hasartmängumaksu vähem riigile. Nii et seeläbi ka kindlasti kultuurkapitali eelarve on oluliselt väiksem. Aga ma tahaks rõhutada seda, et sellest 46-st protsendist, mis Kultuurkapitali laekub sellest omakorda 63 protsenti, on mõeldud siis nii kumu laenu tagasimakseks kui ka Eesti Rahva muuseumi ehituseks mis tähendab seda, et stipendiume mõjutab ainult sellest maksust 37 protsenti. Õnneks on see osakaal suhteliselt väike. Ja kui arvestada seda, et alkoholi-tubakaaktsiisimaks on eelmiste aastatega võrreldes laekunud väga hästi võib isegi täna öelda nii, et, et 2009 aasta laekumine oli siis võrreldes eelarvega plussis. Sellega kokkuvõtvalt võib öelda, et niisugune 20 25 protsendiline vähenemine võrreldes paremate aegadega stipendiumide eelarve osas. Et see ei ole sugugi halb, arvestades tänast olukorda üleüldiselt. Aga arvestades nüüd muidugi laiemat pilti tee, et erasponsoreid praktiliselt kultuuri jaoks tänasel hetkel ei eksisteeri, kohalikud omavalitsused on väga paljuski ja ka maavalitsuses loomulikult on koomale tõmmanud, et nii kultuuritöötajate ridu kui ka kultuurieelarvet üleüldse me teame, et riigil on vähem raha täna kultuurile finantseerimiseks. Me peame nendes oludes hakkama saama. Ja arvestades seda, et inimesed loodavad väga palju Kultuurkapitali peale, siis siis kindlasti surve rahale kultuurkapitalis on jätkuvalt suur. Kuid üks tendents näitab ka veel seda, et, et väga paljuski inimesed, kes loodavad leida ka mujalt finantseerimisallikaid ja täna seda ei leia siis nad pigem jätavad oma üritused ära ja lükkavad paremateks aegadeks edasi. Seda näeme ka meie tegelikkuses oma taotluste arvu oma nende projektitaotluste põhjal, et metsateelt siis vähem jah, et see pilt on läinud natukese nukramaks, aga aga võib-olla on see ka mõnes mõttes hea, sellekteeruvad parimad välja, parimad jäävad ellu. Kahju nendest loomulikult, kes oma projekte ellu viia tänases olukorras ei saa. Loodame, et parematel aegadel sünnivad uued projektid. Kas oskate ka öelda, et kui palju on vähenenud näiteks helikunsti sihtkapital, mitu protsenti? Praeguse 2010. aasta eelarveprojekti alusel võib siis nagu öelda et helikunsti sihtkapitali eelarve väheneb siis võrreldes 2009. aastaga tsirka 15 protsenti, nii et see on niisugune stipendiumide eelarve vähenemise protsent. Et iseenesest väga hullu ei ole midagi ja loodame, et loodame, et eksperdid saavad oma tööga väga hästi hakkama, mida nad senimaani on väga hästi teinud, et rasked ajad on kõigil ja ja loodame siis tulevikuaastate peale, kus, kus võib-olla siis olud muutuvad paremaks ja suudame ka siis jõulisemalt ka neid projekte finantseerida. Ega ei oska veidi ennustada, et kui kaua võiks aega võtta, et see protsent jälle tagasi tõuseks, sinna endisele heale tasemele? Noh, me peame lähtuma sellest, et kultuurkapitali eelarvesse laekub riigimaksja siiski kahest õigemini kolmest allikast ehk alkoholi-tubakaaktsiis hasartmängumaks, siis alkoholi-tubakaaktsiis on siin tõstetud aegadest stabiilselt, nii et võib-olla see maks natukese paraneb. Ja lootust on ka selle peale nüüd seoses internetikasiinode maksustamisega ja internetikasiinode levikuga, siis 2010. aastal siiski hakkab ka see maks paremini laekuma, kuid eelarve on siiski väiksem kui 2009 aasta eelarve, mis tähendab seda, et, et ega me siin mingit paremat hetke võib-olla enne 2000 üheteistkümnendat aastat oodata ei oskakski. Ja, ja kuna meil riigieelarves siiski jõulisemalt täiendavat süsti mujalt ei tule, siis me peame ikkagi selle peale lootma, et need maksud hakkavad paremini laekuma. Väike eeldus on selleks loodud, nii et loodame siin võib-olla 2011 2012, et me, me naaseme siin paremate aegade poole, nii et see väike lootus on ikka olemas. Aitäh tulemast stuudiosse Kultuurkapitali direktor Raul Altmäe ja edu. Rahvusooperis Estonia esietendunud Sergei Prokofjevi ooperit armastus kolme apelsini vastu käis vaatamas Julevalt. Alustuseks. Õnnitlen Estonia teatrit väga õnnestunud ettevõtmise puhul. Sergei Prokofjevi muusika on taas meie ooperilaval. Viimati mängiti Estonias kihlust kloostris Moskva lavastaja Giorgio ansiimovi interpretatsioonis, kes muide oli Dmitri Bertmani Neeme Kuninga õpetaja Moskva riiklikus teatriinstituudis. Õnnitleda tuleb ka selle puhul, teatri eesotsas on Aivar Mäe kes oma sõnutsi unistab julgelt ja imelikul kombel on seni tal õnnestunud need unistused ka täide viia. See, et uuslavastusele tehti väärilist reklaami. See, et esmakordselt siinmail tehti esietendusest televisiooniülekanne ja veel kahel kanalil andis võimaluse laiale auditooriumile näidata, milline hulk oma töösse kiindunud inimesi osaleb selles keerulises protsessis nagu on ühe ooperilavaküpseks tegemine. See on üks usinate sipelgate pesa, kus iga liige kannab endast suuremat koormat. Armastus kolme apelsini vastu on minu jaoks 10. Dmitri Bertmanni lavastus Targo Muski näkineid, Erkki-Sven Tüüri Vallenberg Estonias, ohvenbachi Hoffmanni lood Vanemuises, Putšiini Tosca, Riia ooperis ja Birgitta festivalil 2006. aastal. Bulangi Carmeliitide dialoogid, Mozarti Tiituse halastus ja Mozarti 11. Aastaselt kirjutatud Apollo jahivad sind raekoja saalis Šostakovitši, leedi Macbeth, Tsenski maakonnast ja 2009. aastal Jordanu, Siber ning Verdi farstav. Seega julgen väita, et tunnen päris hästi selle looja käekirja. Dmitri Bertnud kõigepealt minu jaoks väga musikaalne lavastaja, tema resi on viimse nüanssinil sünkroonis muusikas toimuvaga. Tundliku dramaturgilise meelega oskab ta lahti kerida kõik inimloomuse sopid, igas artistis. Ja mis ülioluline, ta on osanud endale valida väga head kaaslased meeskonda kunstnik Igor Neezney ja Tatjana tulubjeva ning koreograaf Edward Smirnovi näol. Kuna mul oli võimalus näha nii esimese kui teise koosseisu esietendust ning klaviiriga jälgida ETV kaks salvestust, siis pean tunnistama rahulolu sellest lavastusest aina kasvas. Kuna just paar päeva tagasi oli metsokanalilt võimalus näha Pariisis Šadelee Rahvusooperilavastust milline oli väljapeetud, stiilne, puhas komöödia, telearte, maskide ja liikumisjoonistega loomulikult headel perfektsete lauljatega, siis pean tunnistama, et praegu sündinud Estonia oma on erksam ning elusam Prokofjevi muusikast inspireerituna kirev, lõbus, groteskne ja mitmete väga õnnestunud karakterrollidega. Kõigepealt tahaks ära märkida kooriga tehtu, mis on fantastiline, individuaalsust, rõhutav ja vaimukas koreograafia on tegutsema pannud iga koorilaulja populaarseks saanud marsitaktis, uisutamine Trufaldiino naerutamis, trikkidele reageeringud traagikutel, üürikute kõlupeade ning veidrikke utreeritud väljendusrikkad, keha, keeled ning seejuures väga täpne ning puhasingtoneerimine laulupartiis. See pole Prokofjevi intervalliga armastuse juures kergete killast. Dmitri Berkmann märkis oma intervjuus 23. veebruari päevalehe Persona rubriigis et kui ühel väikesel rahvusteatril on võtta kolm tenorit ja viis bassi ühes lavastuses, siis see näitab tema võimekust. Kuid Estonia tõi välja kaks koosseisu. Ja pean ütlema, et kui on levinud legend, et teise etenduse puhul poeb sisse salapärane kotermann ja keerab kindlasti midagi untsu siis seekord oli minu kõrvale ja silmale just teine etendus säravam ning loomulikum. Ilmselt seetõttu, et oli noort verd rohkesti, ei olnud lava taga kaameraid ja ka taas lavale naasnuid oli rõõm kuulda. Kõigepealt tahaks ära märkida muidugi Eesti muusika ja teatriakadeemia tudengi Aleksander Arderit Trufaldiinuna kes on sarmikas, äärmiselt lavaline ja hästi kõlav tenor. Siis üllatus oli imekauni hääle ja sarmiga Meeli Lass, endine Kallastu, kes ju laulnud Kamyypohemis printsess line, ta väikeses rollis. Lopsakas nii oma häälekasutuses kui kasuke stiilses rollilahenduses Pille Lill fata Morgaanana ning saali täitvalt võimsa bassiga Märt Jakobson naeruväärse maag. Tseeljona. Huvitav oli kogeda, kui palju koomilist annet on lavastaja avastanud Mart Madistes, kelle vokaalpartii saatanlikult raske istub pidevalt üleminekuregistris ja peab ühtelugu mitte just kõige mugavama teksti juures tulistama teise okte visiisid. Nii asi Sahharov Rauno Eld, René Soom jätsid mulje, et neile ei valmista Prokofjevi helikeel mingit raskust ning tekstiandmine oli klaar ja selge. Erakordne oli muidugi Mart Lauri kokat lopsakas hääl, naiseks ümberkehastumine, nii vapustavalt koomiline. Ja üks neist, kelle puhul ka Bufonaadlik elegants ei lasknud lool labaseks minna. Läätse rolli väline glamuur oli vast Helen Lokuta efektsemalt välja joonistatud kuid Teele Jõksi loomuliku metsa vahele. Alumine register on kui loodud sellele rollile. Smeral Tiina rollis juuli Lille orjalik lihtsameelsus mõjus naerutavalt ja tema hääl kõlas igas registris kaunilt ja saali täitvale. Kargelt ja kaunilt kõlasid mõlemad printsis nimetavad nii Kristina Vähi, Angeelika Mikk. Ja esimesel olid praegu vast alltekstid veidi peenemalt välja voolitud kui Dimitri Bertmani jutust ilmnes, et kogu lavastusprotsess kestis vaid kolm nädalat. Siiski jääb kaabu väga kõrgele tõstma, kõigepealt orkestri ees. Omal ajal nõudis Prokofjevi, kes dirigeeris ise Ameerikas esietendust 16 orkestri proovi. Ja nüüd olevat ja dirigent Arvo Volmer kolm viimast päeva kohal viibinud. Järelikult kogu mahukas eeltöö on tehtud kontsertmeistrite Riina pikani, Ralf Taali, Tarmo Eespere, Ivo Sillamaa, dirigentide, Risto Joosti, Mihhail lörtsi ning koormeister Heli Jürgenson poolt nii hästi, et selline resultaat on saavutatud. Dünaamilise ja kontrastide ereduse täiendamine seisab vastu alles aga ees, sest neist on noore jaka prisse Prokofjevi partituur lausa tulvil. Rõõm oli kavalehelt lugeda, et taas on lavastaja assistendina tagasi Helgi Sallo. Usun, et tema panus noorte rolli muukimisel oli väga tõhus. Ja nüüd veidi vastukaja, kes ajakirjanduses mida on olnud lugeda mõlemas meie päevalehes. Hämmastav oli filosoofia, Essteedi Alvar loogi negatiivne lause lammutab arvustus esimese veebruari Postimees. Esiteks on kummastav, et noor inimene loodab tujuka ja noore Prokofjevi vallatus ja vist ka heas mõttes veidi huligaani tsevas teosest olematuid sügavusi leida ja nüanssi otsida. Ja teisal mitte näha lavastaja tulemusliku vitamiinisüsti. Meie pimedas ja kaunis stressirohkes ajas tema potentsiaal sust ja seda resultaati, mis lühikese ajaga käivitati kõigis tegelastes. Selline energeetiline laeng, mis jätab ilmselt pikaks ajaks lauljasse soovi vaid ainult sellises kvaliteedis edaspidi töötada oma rollide kallal. See on teatrimaagia ja seda tuleb ka õppida. Mind näiteks huvitab teatris kõige enam see, mis toimub näitlejas lauljas rolli siseselt. Ja kui ma näen, näen, kuidas näiteks Mart Madiste ja Urmas Põldma lausa suplevad nendes karakterite rikastes persoonidest, keda nad on kehastamas, siis see on võit laulja suhtes lausa kiuslikult raske muusikalise materjali kui ka harjumatult keerulise füüsilise tegutsemise üle saavutada selline kergus hüplemistes ja liuglemist on saavutus. Iseküsimus on muidugi, kas näiteks Urmas põldmale praegu tema vokaaltehnilise seisu juures just kõige kasulikum roll on. Siin lavastuses on sõna tõsises mõttes pandud ka karud tantsima. Ja kindlasti kirjutaja oleks pidanud vaatama ka teist koosseisu. Eklektika kostüümides ja kujunduses on kunstnike ilmne soov vihjata Meyerholdi ajastu dekadentsile. Ja lavastusliku improvisatoorsuse elemendid ainult rikastavad seda virvarri na toimuvad elukeskkonnamudelit. Ükskõik kas see oli möödunud sajandi kahekümnendatel või tänases meid ümbritsevas hullunud ja virtuaalselt tiines maailmas. Järgmine armastus kolme apelsini vastu etendus on 12. veebruaril. Neljapäeval, 11. veebruaril esineb Estonia kontserdisaalis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel. Kontserdi kavas on Pjotr Tšaikovski kaks suurteost klaverikontsert number üks, milles soleerib vene pianist Alexander Markovitš ning kuues sümfoonia, alapealkirjaga pateetiline dirigent Arvo Volmer tutvustab lähemalt külalisesinejat ning kava valikut. Varane kunstniku isiksus ja ta võib lihtsalt istuda ja hakata mängima peast, näiteks Luikede järve klaver ei ole kunagi nooti pärast on lihtsalt niisugune pea seda kuulnud, siis ta võib seda lihtsalt istuja järjest mängida niimoodi pool tundi. Mõned inimesed on natukene veidralt konstrueeritud ja, ja sellele lisandub supertehnika ja küllaltki ekstravagantne, võib-olla mõnes mõttes musitseerimis viis, nii et et kahtlemata Neeme Järvi armastab temaga ikka aeg-ajalt mängida jäänutest, rääkisin temaga telefonis, oli just Viinis esinenud ja küsisin, kuidas läks. No ei tea, et kutsuti kaasik siis mis ta last ei läinud, elab Hamburgis praegu ja mina olen temaga kontserte andnud ka varem, nii et sellepärast tahtsingi temaga koos mängida. Olnud, meeldivad koostööd varem ja alati on hea nende inimestega kohtuda uuesti, kellega teadete ei tule pettuda või ütleme, spetud see kunagi väga harva tuleb pettuda, aga aga kui tead, et saad alati mingi laengut, midagi rohkemat sakoski, miks Tarkovski Tšaikovski oli koostööpartner, tee Eesti kontserdi soov oli teha helilooja portreed ja need leidsid, et neil on seal korki pilt just parasjagu riiulilt toodu. Mina võtsin selle pakkumise suurima heameelega vastu, kuna nende põhimõte on orkestri kontserdite puhul, et ooperiorkester on väga pingelise töögraafikuga ja kontsertidega ei ole mõtet pingutada, sest meil on olemas väga heal tasemel sümfooniaorkester ERSO näol ja meie ülesanne ei ole mitte katsuda nendega konkureerida või meie ülesanne on mängida seda muusikat ja pakkuda oma muusikutele võimalus mängida midagi muud kui teatrimuusikat käia Vabel orkestriaugus ainult mängida ja hämaras teatris, vaid teleta rambivalguse käes ja vaadata publikule sealt ülevalt alla, mitte alt üles. Loomulikult avalik säärasel puhul, kuna neid kontserte on vähe, üks kontsert tavaliselt aastas oma küllaltki suure tähtsuse ja seetõttu mul on selline põhimõte, et ma mängin just nimelt oper orkestriga. Klassikanurgakivisid ei hakka otsima mingisuguseid pimedasse hämarusse jäänud teoseid, vaid vaid kuna ma nii vähe mängimis mängime ikka ainult tippmuusikat. Kõneles dirigent Arvo Volmer. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri kontsert toimub Estonia kontserdisaalis neljapäeval, 11. veebruaril ning klassikaraadio teeb kontserdist ka otseülekande. Järgmisel neljapäeval esinevad Mustpeade majas Tallinna kammerorkester ja Soome viiuldajad Jaakko kuusistoya Elina vähele. Lähemalt räägib produtsent Heili paustam. Jaakko kuusistaja Eline vähele kaks noort ja juba väga suure karjääriga viiuldajat on seekord siis kammerorkestri uuenenud koosseisu inspireerimas. Ja ma arvan, et see tuleb vägagi särav kontsert. Nad on valinud kavasse kaks poolust, justkui on Bachi kaks kontserti kahele viiulile, c-moll ja teemall ja nende vahel. Need on justkui raamivad, kontserti on Jonäems, Shaker luuks ja Edward Elgari serenaad. Kahe boonusena saab nimetada just seda säravat barokki ja tänapäeva ühe olulisema helilooja Adamsi võib-olla isegi öelda, et eksalteeritud religioossest tunnetusest kantud teost, nii et väga markantseid näiteid ja loodame etel kaar natuke tasakaalustab seda kava valikut. Need viiuldajad on mõlemad väga mitmekülgsed. Ja eriti käib see muidugi Jaakko kuusiste kohta, kes on samas nii dirigent kui ka helilooja ja Meil kammerorkestriga just ka niisugune suund, et ega ei pea 15 inimese ees olema tingimata dirigent, nad on kõik solistid, nad on kõik need, kes ise kujundavad seda kontserti. Ja seetõttu aina enam püüame tuua kammerorkestri ette soliste, kes samas on ka natuke dirigendid, et nad lihtsalt juhendavad, annavad suuna kätte ja solistide ansambel toimibki ise. Eline vähele kohta võib öelda, et tema kõige suurem auditoorium on olnud siis, kui Soome president Ahtisaari anti kätte Nobeli rahupreemia. Nii et üle 300 miljoni televaataja jälgis tema mängu. Markantne näide veel see, et oma debüütkontserdi järel New Yorgist sai ta Times'is hiilgav arvustuse. Ja mis tõesti ka meie neid juhatab. See, et Stradivariuse pillil aastast 1678 mängib vitaalsust ja pehmet melanhooliat, hinnatakse kriitikute poolt tema mängus kõige enam. Nii et need kaks poolust peaks olema ideaalselt täidetud. Kas seda Adamsi teost varem Eestis ette kantud on ja seda on ette kantud suhteliselt hiljuti? Ja kuna see on tegemist niivõrd põneva teosega, mis on ka aluseks olnud paljudele koreograafia etendustele, mida on kasutatud filmimuusikana, siis leidis väga sooja vastuvõtupublikult ja tore, et saame seda uuesti kuulata. Kontsert toimub meil Mustpeade majas neljapäeval kell seitse õhtul, neljapäeval, 11. veebruaril, niisiis klassikaraadio salvestab selle kontserdi ja paneb ka hiljem eetrisse. Suur tänu, eeliv austan, aga nüüd on meil võimalus kuulata Ta sellelt kontserdilt üht teost ja sina tead paremini öelda, mis see täpsemalt on ja see on Bachi Kontsert kahele viiulile d-moll. Võib vist öelda, et tänaseks on Eestis esinenud nii palju briti koore ja vokaalansambleid, et avaram, kontserdil käia on hakanud aduma, milliseid rikkusi inglise koorikultuur ja laiemat vokaalkultuur varjab. Äsja barokkmuusikafestivalil esinenud koorstile antika on veel üks hea näide sellest millistesse kõrgustesse võib koorilaul tõusta, kui sellest saavad kokku peen-fraseerimine, patuintonatsioon, absoluutne pühendumine, vaimustavalt kokku kõlav ansambel, kaunis kõla, kujundlik teksti andmine, keskendumine ja publikuga suhtlemine ning isiklik süüviv suhe muusika sisusse ja sõnumisse. 13-st noorest lauljast koosnev stiile. Antika pakkus kõike seda hästi läbimõeldud kavas Imparadiisum, mis kandis alapealkirja või motot. Keset elu, oleme me ümbritsetud surmast. Kava sisaldas filosoofilise alltekstiga vaimulikku muusikat 15.-st 16.-st sajandist sellistelt heliloojatelt nagu Bree Yom, difay, Nicole kombekorraldus lasus ja Alonso, loobu aga ka inglased William vöödia, John Sheppard. Programmi ainus barokkhelilooja oli hailis suts, kuid siiski ei kiirustama korraldajaid süüdistama selles, et selline kava festivalile ei sobi. Vastupidi, sobib suurepäraselt seda just oma vaimse ruumi väärika polüfoonia ja esitustraditsioonide valguses. Ja sisaldab tänavusegi festivali programm ohtralt, mitte baroki. Iseasi on see, et võib-olla tasuks tagasi tuua kunagine nimi, open, barokk, millesse on üleajastu ja kultuuripiiride kandumine justkui sisse kodeeritud. Nagu ennist ütlesin, on inglise vokaalkultuur midagi erilist. Sellist kõla ei kuule kusagil mujal laulgu Mandri-Euroopa koorid, nii hästi kui tahes. Inglise katedraali, kooride ja muusikahariduse mõjul on sealmaal arvukalt väga häid lauljaid. Kastile antika liikmete teenetelehti sirvides ilmneb, et lisaks sellele tiivile osalevad lauljad mitmes mainekas briti kollektiivis esinevad sageli solistina ning annavad lausa meistrikursusi. Nad osalevad Stingi, Jon Tauljandil laulude turneedel on võitnud plaadikriitikute auhindu, sealhulgas Grammy nominatsiooni. Tänavu ilmus harmoonia mundi märgi all plaadistaval kooril uus album Johnschepadi teostega. Kui tulla tagasi läinud pühapäeval Niguliste kirikus toimunud kontserdi juurde, oli just Kuueteistkümnenda sajandi alguse helilooja John Shepadi meediaviita. Õhtu sisuline raskuspunkt. Kuid ka kontsert tervikuna oli kui veatu pärlikee, kus eri maade heliloojate teoseid sidusid gregooriuse laulud ning teatud temaatiline ja meeleoluline monocroomsus. Niguliste kiriku liiga tumedaks peetud akustikale vaatamata või pigem just selle iseärasusi ära kasutades tõi koor kuuldavale õhulisi ingellik helisid. Stiile, antiku esitus mõjus ebainimlikult täiuslikuna. Kõik see, mida lauljadega kuulajate hingele, mõistusele ja südamele pakkusid, mõjus täpselt vastupidi täiuslikult inimlikuna. Barokkmuusikafestivali lõppkontsert on täna kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis esinevad Eesti riiklik sümfooniaorkester ja segakoor Latvija Andres Mustoneni juhatusel ja seda kontserti on võimalik kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Järgmisel nädalal, 13. veebruaril toimub Valga muusikakoolis 15. rahvusvaheline klaveriansamblite festival, millest võtavad osa muusikakoolide erinevate vanuseastmete õpilased. Tegemist on juubelihõngulise festivaliga. Kuidas festivali idee alguse sai? Telefonil on Valga muusikakooli klaveriosakonna juhataja Lenel rand. Aga eks meie muusikakooli direktrissi Aime Lõhmuse täna on tema idee oli, tema armastas väga, üldse klaveriansamblite mängu ja ta otsustas teha esimese üle-Eestilise sellise ansamblite päeva ja et asjal oleks jumet, siis kutsuda professionaalne klaveri ansambel veel esinema ja neid väikesi ansambleid hindama ja, ja toimuski 1996, nii et see oli esimene festival ja see oli ainult siis üle-eestiline ja siis osales 10-st koolis 23 ansamblit. Teisele festivalile sai kutsutud ka Valka muusikakool, kolmandal, et tulid juba Ivangorodi Viiast Limbosist, Aluksne Siguldas ja alati, kes siis kuuendast, ühesõnaga, 10. kord on ta nimetatud juba rahvusvaheliseks festivaliks. Huvi pärast ma vaatasin, kui palju ansambleid on läbi käinud. Siit ma sain 420 ansamblit, kes on esinenud mõned muidugi neist on mitu korda olnud, nii et täiesti suur, suur hulk lapsi on saanud siin mängida. Mis on olnud selle klaveriansamblite festivali kõige suuremaks eesmärgiks kindlasti üks on see, et kokku saada ja kogemusi vahetada, aga mis veel? Klaverimängijatel ikka seal väike viga, nad rohkem omaette klassis üksinda ja, ja et neil ei ole niukseid võimalusi eriti koosmänguks rohkem kui need klaveriansamblid ja, ja lihtsalt, et seda mängurõõmu lastele saada ja kogemusi kindlasti vahetada ja siis erinevat repertuaari saavad mängida, õpetajad, vahetavad Taavi ja siis õhkkond on alati olnud väga lahe ja sõbralik, et kunagi ei ole selliseks võiduajamiseks läinud, et ma arvan, kõik see loeb. Esimesel ja teisel festivalil osales Tartu Elleri kooliõpilasena Miisa Keer. Temast nüüd on küll kuulus dirigent, saanud, aga et tema oli meil kohe päris esimeste festivalide juures ja siis kaheksaaastasena alustas meil ka ansamblis mängu Kap Nõmme muusikakooliõpilasena, nii et nemad on siis meil nisukesed, teeb praegu nagu tuntumad nimed. Et on veel, õpivad mõned vennad Markovid Narvast otsa koolis. Kas on ette nähtud ka mõned kohustuslikud palad või esinejad saavad vabalt valida? No reglemendi järgi, kuni tänavuse aastani oli nii, et üks oleks soovitav alati klassikaline lugu ja teine siis vabalt sellel aastal. Me lasime natuke vabamaks selle. Tihtipeale tekkis olukordi, kus veetud klassikalist või kuni 19. sajandi muusikat võtta ja et rohkem oleks tulijaid, et siis me mõtlesime, et seekord lubame vabamalt mängida. Aga siis me oleme nagu preemiate andmisel ka vaadanud, et nimetanud parimaid klassikamängijaid või parimaid palu välja toonud kõik kogu kava eest väga palju mängitud klassikalistest on Subertit siis kuni 19. sajandini kriigi mängitud kriigi Norra tantsud, raamse, Ungari tantsud, Bachi Scertso on, on väga kuum olnud, suhteliselt vähe on mängitud eesti heliloojaid, võib-olla kõige populaarsem on Urmas Sisask olnud tänavusele festivalile on registreerunud ainult 30 ansamblit ja 16 kooli võtab osa. No siin on rekordaasta, on meil olnud, kui on registreerunud olnud 60 kooli ja meil tavaliselt ongi kuskil seal 40 piirimail esinejaid, aga ilmselt annab praegune aeg tunda, et eriti Läti poolt on seekord vähem tulijaid. Seekord on festival ainult ühepäevane, on kaks laste klaveriansamblite kontserti. Heleri Tuua, Nataly, Sakkose ja Toivo Peäske kontsert, lõppkontsert ja lõpetamine, muidu on meil olnud festival kahepäevane, aga lihtsalt arvestades, et seekord on vähem osavõtjaid, oleme teinud ööpäevaseks. Aga see aasta on meil jälle üllatus selles mõttes, et meil on Gruusiast osavõtjad. See on meil esimene kord, kui meil tuleb nii kaugelt keegi osalema. Suur aitäh, Valga muusikakooli klaveriosakonna juhataja Lenel rand ja kõik klaverimänguhuvilised on oodatud järgmisel nädalal, 13. veebruaril Valga muusikakooli, kus toimub 15. rahvusvaheline klaveriansamblite festival ja rohkem infot leiab internetist aadressil www punkt Valga muusikakool. E. Selga ja Pärnus on lõpusirgele jõudmas viies rahvusvaheline klaveri talve universiteet, kus noortele pianisti teleOn õpetust jagamas. Pärnu juurtega Kölni Muusikaakadeemia professor Arbo Valdma. Toimunud on ka kaheksa suvist meistriklassi ning kõigi peale kokku on professori ümber tekkinud tuumik noori pianist, kes aastaid Pärnu tee ette võtnud. Uurisin Arbo valdmaalt, milline on olnud nende areng. Budistid, kes käisid viis või kuus aastat, mõned on nendes minu õpilased, ka kaks tükki on koreasse õlis ülikooli õppejõududeks saanud mängivad kontserte ja ülejäänutega on nii, et üks minunimelisel festivalil organiseerijaid Jaapanis Tokios. Ja ma arvan, et nad on tänu sellisele avarale pilgule, elule, muusikale. Tõsise tööga, aga seda niisugust soojust võib-olla ei ole. Siis ma peaaegu sain juba vastuse küsimusele, et on arusaadav, mis tahab inimesi suvisesse Pärnusse, aga et nad tulevad ka talvisesse Pärnusse. Vaat selle talvega on siis niisugune lugu, et talve jätab siin nüüd seekord juhuslikult, sellepärast keegi niisuguse super talve ette näha ei saanud. Ma ütlesin, et ma Eestis esimest korda pärast kahtekümmend aastat nägin taldriku suurusi helmeid ja üks loodusesõbra taksojuht ütles, et ei tea, kas jätame taksoseisvat, lähme natuke, seisame väljas, vaatame seda, siis ma imesta, sest ei saanud üldse jalgu. Et nii loodussõbralik ja tegelikult on niimoodi, et kõik need pianistid ma arvan, et nad rohkem naudivad seda teed kontserdimajja harjutama, kui, kui seda harjutamist seal omapead. See looduse võlu tõenäoliselt ja, ja muidugi see, et teatakse, et siin kõikidest külgedest hoolitsetakse ja kõikidest külgedest on inimesed kindlalt. Eks see toob ka inimesi tallel. Aga kui me räägiksime hästi lühidalt laupäeva ja pühapäevakontsertidest, mida kuulad. Nüüd on niisugune lugu, et tõesti talv on väga kitsaks muutunud, hästi palju mängijaid tähendab viis või kuus. Etapi muusika esitamine laupäeval ja pühapäeval ja ma arvan, et on võtta ka neid vanemaid ja hästi noori kaheksa aastaseid. Seoses suvega on suured uudised sündinud siin viimastel päevadel ja eks ma ei tea, see on vist ka niisugune saatuse sõrm. Mul tuleb meelde, kui üliõpilane olin Moskvas, siis Neeme järga. Ja ükskord saime Tallinnas kokku 97. aastal mängides koos ja nüüd on siis juhtunud niimoodi, et vist hakkab üks kaks kursust ja kaks niisugust inimeste kogumit, kellel on igalühel oma päike kokku saama ühel ühel taga imelisel moel. Ja ka üle-eestiline. Ma olen väga rõõmus, on selle projekti üle, kui ta nüüd teoks saab. Et meil toimub Ta on kümneaastane, ta komponeerib, mängib kõiki võimalikke, teeb Tarzceptsioone. Ja ma väga sooviks seda. Tuleks kui üks niisugune ere imelaps, et ta tuleks siia Pärnusse ja võib-olla alustaksid Euroopa. Tan asest hästi tuntud juba. Et alustaksin oma täheteid. Teadmiseks veel nii palju, et Arbo Valdma suvine meistriklass toimub Pärnus esimesest 10. augustini heligajale Pärnust Ülle Hallik. Ooperisõbrad saavad täna nautida järjekordset otseülekannet New Yorgi Metropolitan operast ettekandele tulev Giuseppe Verdi ooper Simon bokaneegra nimiosas klaaside Domingo, Amelia grimaldi osason Adrianne Bieczonka, Gabriele Adorne osas Martšellod, Jordaania Metropolitan Opera koori ja orkestrit juhatab Jemslevain. Lisaks Tallinna Coca-Cola Plaza-le saab etendust vaadata ka Tartu ekraanis ja Narva astris. Võimalus ooperist osa saada on veel ka esmaspäeval, kaheksanda veebruari õhtul Tallinna Coca-Cola Plazas kell kaheksa õhtul. Heligaja saatele tegid kaastööd Karin kopra, Tiiu leevalt, Ülle Hallik ja Hedvig Lätt. Materjali seadsid saateks operaator Katrin maadik ja toimetaja Tiina kuningas. Täname teid kuulamast ja soovime teile kena nädalavahetust. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal.