Tere laupäeva hea vikerraadioga kuulaja, kell on 11 ja neli minutit, eetris on veebruarikuu esimene rahvateenrite saade ning selles saates hindame ikka viimase nädala sündmuste arvamuste taustal Eesti elu arenguid ja tagasiminekuid või edasiminekuid ja tänased rahva teenrid on Külli-Riin Tigasson Eestit oma lehest Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning see nädal on toonud kaasa teravad arutelud kodulaenu ümber. Eesti Päevaleht on kirjutanud juba pikemalt kodulaenuvõlglaste olevikust ja tulevikust. Ja ka siis sellest, mida kodulaenuvõlglaste ka võiks ja saaks ette võtta. Sellest ka tänases lehes, aga sellest pisut hiljem, aga kõige rohkem kirgi on kütnud laenuintresside tulumaksuvabastuse kaotamise teema. Teatavasti siis vabastas riik 2003. aastal kodu soetamiseks võetud laenu intressid tulumaksust et soodustada kodu omanikuks olemist ja hetkel võib maksustatavast tulust maha arvata ühe eluaseme laenu laenuintressid ja riik tagastab need siis kevadel koos ülejäänud enammakstud tulumaksuga ja intressidele on seatud ka ülempiir 50000 krooni, see tähendab, et umbes 10000, et 500 krooni võib üks kodulaenuvõtja aastas, siis intressitulumaksutagastuse näol tagasi saada ja selle maksusoodustuse kaotamisest on nüüd juba päris palju räägitud ja peaasjalikult. Ta on sõna võtnud rahandusminister Jürgen Ligi. Mis teie arvate sellest tulumaksusoodustuse kaotamisest, kas see võiks tänasel päeval kõne alla tulla? Ühest küljest arvan ma seda, et et no kellele ei meeldiks tegelikult saada kevadel maksuametilt väikest rahasummat oma pangaarvele. Väga mõnus, saab ju kuskile soojamaa reisile minna või mida iganes. Olen ka kodulaenu võtnud ja mul pole nagu midagi puhtinimlikult nagu selle vastu, kui kui ma seda raha saan, aga teisest küljest, kui me nüüd räägime selle võimalikust ärakaotamisest, siis tegelikult minu minu arvates on selle vastu ainult üks, üks mõistlik argumentide on see, et, et et inimesed on ikkagi sellega arvestanud, seda laenu võttes, see oleks nagu umbes sama nagu see teise pensionisamba maksete külmutamine nagu süvendada taas kord niisugust nagu usaldamatust riigi vastu. Aga me räägime nüüd nagu noh, laiemalt, et olgu siis puhta, ütleme sotsiaalselt või majanduslikult siis minu arvates ei ole sellel sellel erilist mõtet ikkagi algusest peale olnud sellel kodulaenu intresside tulumaksuvabastuse veel, et ta tegelikult aitas ikkagi kaasa sellele kinnisvara kinnisvarabuumi üles kütta. Vaatame seda, et, et, et kes seda raha tagasi saavad riigi käest, ise on see peamiselt ikkagi jõukam elanikkond. Et et võis siin see nädal lugeda, et et möödunud aastal tagastati 2008. aasta eest tulumaksu 590 miljonit krooni ja kaks kolmandikku sellest summast läks jõukamale viiendikule. Et tegelikult see on, on selgelt niisugune soodustus, mis mis aitab neid, kes ennast ise ikkagi aidata. Aga samas on ju, on ka neid inimesi, kellel on palk kõvasti vähenenud, kes on ometigi võtnud endale 30-ks aastaks väga pika perioodiga laenu maksavad seda palehigis tagasi ja kes tõenäoliselt ei unista väga palju sellest, et nad saavad soojamaa reisile minna ja nii edasi, et nad pigem mõtlevad sellele, kuidas ots otsaga kokku tulla ja, ja tõenäoliselt on pank neile headel aegadel andnud äärmiselt soodsatel tingimustel laenu. Aga need soodsad tingimused, et noh, tänasel päeval enam ei maksa midagi, sellepärast et inimeste sissetulekud on kokku, puutud. Aga teisest küljest on ka ikkagi Euribor on siin aegade madalaimale tasemele, intressid on ikkagi väga väikesed, alla kahe protsendi aastas. Meelde, et siis, kui see buumiaeg oli, siis panga intress koosneb kahest osast, üks on siis Euribori marginaal, mida pank juurde paneb. Marginaal kogu aeg kukkus ühel hetkel tänu sellele tulumaksu vabastusele oli ju sisuliselt peaaegu nullilähedane, oli seal marginale inimesed said ikka väga-väga odavalt. Et muidugi on vale hetk seda, seda vabastust oleks pidanud ära lõpetama siis, kui see buum tekkima hakkas. Täiesti vale hetk. Aga kui me vaatame, mis on rahandusministeeriumi plaan, siis esialgu esimeses järjekorras kohtutakse, vabastas ära uutelt laenudelt, mitte nendelt, mis praegu olemas on. See hakkaks jupikaupa ära kaduma. Jah, ma saan aru, et on õigustatud ootus, aga samamoodi on see, et. Samas muidugi see, kui see kaob ära nendelt uutelt Laanud, et siis kahtlemata see mõjutab ka neid, kellel juba on eluaseme laen või, või siis ilma laenuta kinnisvara, kuna, kuna on selge, et igasugune selline soodustuse ärakaotamine võib pidurdada uut kinnisvara hindade tõusu, kuna väheneb inimeste laenama. See oleks üks võimalus buumi ära hoida, aga teiselt poolt see tõenäoliselt paiskaks kinnisvaraturuga pikaks ajaks varjusurma, sellepärast nii kui me vaatame, kes on praegu kodulaenu saanud saanud suhteliselt soodsatel tingimustel ehk siis intress on ikkagi palju madalam. Teiseks, kui nad veel arvestavad sellega, et neil säilib see kodulaenu intressitulumaksutagastus. Kui nad arvestavad sellega, teevad oma kulud-tulud kokku, siis nad ütlevad, et sellel praegusel elu asemel ei ole häda midagi ja me ei pea seda eluaset müüma, me ei pea seda parema vastu vahetama, külma ajame sellega ka kuidagi läbi ja see tähendab seda, et neid ostjaid turule praktiliselt ei tule. Ja sisuliselt tõepoolest see kinnisvaraturg lihtsalt jääbki ühel hetkel nagu sellisesse seisu, nagu ta on tõenäoliselt ka hinnatõusu muidugi. No ma ei tea, kas nüüd nagunii apokalüptiline Lisaks võimalus buumi ära hoida. Aga eks ta mingis mõttes buumi ära hoiaks küll, aga kui me nüüd arutama, et mis on see maksimumsumma, mida sa võid tagasi saada, selle, siis on see ju natukene üle üle 10000 krooni. Et aasta kohta. Pealegi, Eestis on ikkagi praegu päris palju vaba raha inimestele, see raha on peamiselt pankadest tähtajaliste laiustel ja nagu me näeme, intressimäärad on väga kõvasti kukkunud viimasel ajal kukkunud, sellepärast et panga tuttavad EUR Eurole makstakse ikkagi väga euroühistule, makstakse väga-väga madalat intressi ja see raha hakkab kuhugi teed otsima, kus sa, kus oleks suurem tuluses ja on suur tõenäosus, et see raha hakkab minema nii väärtpaberitesse kui ka kinnisvarasse ja kinnisvarahinnad hakkavad jälle tõusma. Ehk siis valdkondadesse, mis väga suurt uudisväärtust ei looja meid kriisist välja jupid. Kuhugi ju inimene tahab ikkagi raha panna, selles mõttes, et oleneb nüüd, vaene inimene kogub selleks, et oma arved ära maksta või kes on vähegi jõukam, see lihtsalt kogub tagavarasid ja ta tahab, et see tagavara teeniks Kastima. Aga ikkagi, me ei ole vastanud sellele küsimusele, et väga paljud inimesed, kes eluaseme laenu võtsid ja kes ei ole kõige rikkamad kes on võtnud olude sunnil oma kinnisvaralaenu mitmekümneks, aastaks, kes on arvestanud sellega, et korra aastas, kuidas nad saavad mingisugustki leevendust, nad saavad, ütleme, ühe kuumakse määras selle raha tagasi, et nad saavad natukenegi kergemalt hingata vähemalt ühe kuu jooksul, et nende inimeste olukord läheb selle võrra kindlasti raskemaks, eriti arvestades kui me siin juba rääkisime sellest, et me, et sissetulekud on nii või teisiti vähenenud. Jah, aga neid, kes on tegelikult tõesti väga hädas, peaks aitama võib-olla natukene teiste skeemide alusel. Aga tõesti, kui me vaatame seda, et mis seisus meil on need, kellel on raskused kodulaenu maksmisega, siis mingis mõttes on nad ikkagi palju palju halvemas olukorras kui need, kes elavad näiteks üürikorterites. Et, et kui on täpselt sama sisse tuleb kahest inimesest Dixon töötu ja, ja perekond elab üürikorteri, siis neil on võimalik saada toimetulekutoetust, kuna üürikulu arvestatakse, arvestatakse pere väljaminekute siis toimetulekutoetuse arvestamisel. Aga kui seesama perekond elab, elab laenuga ostetud korteris, siis laenu tagasimakseid justkui ei, ei ole perekonna kuluv toimetulekutoetuse määramise arvestusel ja see perekond mingit toetust ei saa. Eesti ongi selles mõttes natukene viltu riik, et meil on liialt palju omanikke ja meil on kõik, me tahame olla koduomanikud, me ei üüri, vaatame näiteks Saksamaad, siis ma võtan Berliini linna, seal on ikkagi väga-väga palju üürnikke, kusjuures linnavalitsus teeb sellist trikki, et ta teatab kogu aeg avalikult, missugune on üürihind. Siis sul on väga raske tõsta üüri, sellepärast et sa tead, et näed, et seal kõrvaltänavas on selline. Ja sellega seal küll tõusevad kinnisvarahinnad. Aga samal ajal üürihinnad on suhteliselt paigas. No just sellesama üüri suhtes on seal ju lausa ka riigi poolt piiranguid, et omanik ei tohi seda üüri tõsta üle seitsme protsendi aastas inimesel ja lisaks sellele eraüürisektorile on ka väga suur ikkagi munitsipaalüürisektor ja see kõik tegelikult pärsib või aitas pärssida niisugusi kinnismaa kinnisvaramulli. Kasvõi Saksamaale sellel ajal, kui mujal siin kinnisvarahinnad tõusid, eriti kusjuures nad tõusid maades, kus on väga palju omanikuasustusega kortereid, siis Saksamaal hoopis kergelt langesid. Aga meil ei olnud ju ka, kui me meenutame siin aega 10 aastat tagasi ei olnud kelleltki kelleltki eriti üürida, sellepärast et ei olnud ju kuigi palju ka neid omanikke ei olnud, elamispindasid, et kummitas ju tegelikult Elamispindade puudus ja see oli ka üks põhjus, miks toona siis langetati see otsus, et intressitulumaksu saab kodu ostnud tagasi, eks ole. Aga nüüd, kui me räägime sellest, et okei, nüüd on ehitatud põllu peale kõvasti, on ehitatud linna kõvasti et elamispindasid justkui nagu oleks kõvasti juurde tekkinud, et nüüd on tõepoolest võib-olla see hetk, kus tuleb siis rääkida sellest, et et vaadata seda otsust üle või siis juhul, kui see on, see on liiga keeruline ja, ja poliitiliselt liiga valulik, siis tuleks mõelda sellele, et võib-olla seda ülempiiri alla tuua, ehk siis seda seda summat vähendada. Praegu on olukord selline, kus mõningaid kortereid saab üürida sises sisuliselt tasuta, selles mõttes, et maksad ära ainult kommunaalkulud. Kuna osa inimestest on soetanud endale näiteks kakskolm korterit, lootes headel aegadel, et hind tõuseb, et nad saavad selline investeeringuna siis. Noh, selle selle pealt kasu teenida ja nüüd neil on, siis nad loodavad, et vähemalt saaksid sedagi, et keegi maksab nüüd kommunaalkulud kinni vaid natukenegi hästi-hästi vähegi pangale tagasi maksmiseks, üüri praegu on selles mõttes üürimiseks jube jube hea aeg. Samas kui me, kui me hakkame vaatama neid üürikorterite pakkumisi ja siis tuleb tunnistada, et meil on, et meil ikkagi nagu hoopis teist tüüpi kortereid pakutakse inimestele kui riikides, kus on niisugune nagu laiem laiem üürimise kultuur, et valdavalt Eestis pakutakse niisugusi sellise kulunud kulunud kehvakeste mööbliga kortereid inimestele ja kui inimene üürib seda korterit, siis tal tegelikult puudub igasugune kindlus, et omanike võidule päevapealt öelda, et kuu aja pärast lähed ära ja selles mõttes ma saan täiesti aru, et kui ühel perekonnal on lapsed ja nad võib-olla tahaksid kodu rohkem sisustada oma äranägemise järgi ja ja jamade suuremat kindlasti, et nad on senimaani on olnud siin tundunud nagu parema alternatiivina korteri korteri ostmine. Aga samas, kui me vaatame sedasama Saksamaa üüriturgu, millest me siin eespool rääkisime, siis seal reeglina üürivad inimesed tõesti korteri endale aastaks. Üürnik ostab korterisse isegi köögimööbli, kui sa seda ei ole, et see on nagu hoopis teine lähenemine. Aga siin on ju tegelikult väga huvitav olukord tekkinud, kui me vaatame, mis toimub poliitikarindel. Rahandusminister on ettepaneku välja öelnud, on öelnud, et tõenäoliselt järk-järgult ja tuleb see intressitulumaksuvabastus kaotada. Ja, ja siis on kõlanud rida vastulauseid ja neist esimene kõlas juba eelmisel nädalavahetusel, kui Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks tagasi valitud Mart Laar ütles, et IRL küll ei ole nõus kodulaenu intressitulumaksuvabastuse kaotamisega mille peale Jürgen Ligi reageeris väga teravalt ja ütles, et see on rikastele suunatud toetus ja ja, ja noh, loomulikult viibutas ta sellel samal IRL-i suurkogul ka näppu Mart Laari suunas, nii et, et siin on nagu väga huvitav olukord tekkinud, et ühelt poolt on juba vastuolud koalitsiooni sees. Noh, on küll, aga selliseid vastuolusid teiste küsimustega ja nii kaua, kui on see vastuolu, on nii kaua ei saa ka ju. Nii kaua ei saa ka siit edasi minna. Et ega see kuulus kiri, mille näiteks Jürgen Ligi saatis ERRile Sel ajal ikka sellest rääkida, no räägime seal ta ütleb. Kuulge, et tänane lugu lõhkus läbirääkimisi, sest keegi kommenteerisin juba eetris nurka. Põhimõtteliselt noh, see ongi selline patiseis praegu edasise minna. Et see juhtum, no ma, ma kindlasti ei ei kiida heaks niisugust rahandusministri reageeringut otseseid ähvardusi rahvusringhäälingu suhtes. Aga teisest küljest, Ta viitas siin tähelepanu või juhtis tähelepanu sellele, et kuidas kohati tõesti see meedia loogika ja poliitika loogika. Noh, võivad võivad moodi põrkuda, et, et see ei pruugi olla laiemad ühiskonnale. Ajaga mis, mis, mida oleks pidanud ajakirjanik tegema teisiti? Kirjanik antud juhul, mida tegi Jürgen Ligi, see on see tüüpiline juhtum, kus sõnumitooja tahetakse maha lüüa, eks ole, et, et toomkeelde messenger lause, mis pärineb juba Sofoplaselt 400 aastat enne Kristust, eks ole. Kui me räägime sellistest asjadest, siis no kuulge, ei ole normaalne, ajakirjanik ei saa esitada küsimusi ja kui on selline tundlik teema ohus, millest on ise Jürgen Ligi korduvalt rääkinud ajakirjanduses juba eelmise aasta lõpus on ta korduvalt rääkinud sellest, kuidas see asi kaob, siis on täiesti loomulik, et ajakirjanik läheb ja esitab küsimuse no riigikogus esindatud erakondade esindajatele, et mis teie sellisest ettepanekust arvata, sellepärast et see puudutab ju nii paljusid inimesi. Ütleme, kui palju on neid kodulaenu võtnud inimesi, kui palju on neid pereliikmed, see on suur summa ja see puudutab väga paljusid inimesi. Miks ei võiks sellist küsimust küsida, et paneb pisut nagu hämmastama see, et kuidas Jürgen Ligi suudab nagu selliselt reageerida ajakirjaniku küsimusele, kusjuures see, see lugu olnud hinnanguline, vaatame selle loo ikkagi väga korralikult üle peale selle. Jürgen Ligi on üksinda seda teemat korduvalt kommenteerinud kõikvõimalikes väljaannetes, sealhulgas ka aktuaalses kaameras, seega tasakaalustatuse kriteerium on täidetud, et mind nagu pisut hämmastab ikkagi see, et kuidas nagu sellist sellist arvamusavaldust Eesti vabariigi rahandusministri sule läbi me peame praegusel hetkel siin üldse nii-öelda lugema. Ma olen sellega nõus, et selline arvamusavaldus on nagu täiesti šokeeriv, et, et kui, et kui mulle ministrina ei meeldi see, kuidas teie teie räägite minu kohta, siis ma tõmban teilt raha koomale, et see on täiesti uskumatu avaldus. Aga. Ikka väga-väga piiri peal, ma mõtlesin, et kui näiteks mõni eraajaleht oleks samasuguse loo kirjutanud, mida siis oleks Jürgen Ligi kirjutanud, et teate, kui palju see see ajalehtede käibemaks võiks tõusta? No teil juba tõusid, nad saaksid eel tõusta, et kas oleks seal kirjeldatut. Pusa olnud näiteks selline väike viide. Ei saa, ei saa välistada, eksivad. See on ikka väga, aga ma ütlen, et niimoodi, et noh, teades nagu Jürgen Ligi ja teades, kuidas ta käitub, istub ja, ja kuna see kiri ei olnud suunatud ju tegelikult rahvusringhäälingujuhtidele vaid olid loo autoritele suunatud selline üsna isiklik isiklik vihapurse, siis, siis ma ei võtaks seda nii tõsiselt, aga pärast seda, kui Reformierakonna peasekretär Kristen Michal hakkab veel ajakirjanduse vahendusel sedasama kirja õigustama ja ütleb Te meedia, mis kritiseerib, peab suutma ka ise kriitikat taluda, siis siis noh, ma ei ole päris nagu sellist arvamusavaldust, aga ka nõus, sellepärast et et antud juhul see kiri sisaldas ka tegelikult ähvat aitäh, mitte tavalise inimese poolt, vaid, vaid siiski Eesti vabariigi rahandusministri poolt ja kui selline ähvardus on õhus, et, et kuulge, et las siis see asi jääb alles, aga me võtame kuskilt ERRilt nagu raha ära. No kuulge, see ei ole nüüd küll nagu Eesti poliitikule sobilik käitumine, et mõneti ma, ma pean küll seda väga pretsedendi tuks käitumiseks ja paralleele võib tõmmata vaid võib-olla siin eks kultuuriminister Raivo Palmaru käitumisega tema ministriks oleku ajal, kui Valmar väitis, et tema olevat Meelis kompusele telefoni teel vaid taustateavet jaganud, aga mitte intervjuud andnud, aga aga see juhtum Üheteist toona siis sellega, et palmaru helistas ikkagi toonastele Eesti raadiojuhtidele ehk ehk kasuta siis nagu telefoniõigust, et see, see ligi juhtum erineb selle poolest, et tema võttis ajakirjanikega otse ühendust, aga ähvardus on nagu nagu seda selgemalt kirjas. Ja aga teisest küljest, jällegi, kui me vaatame seda, kuidas meedia toimib, siis väga tihti, nagu nõutakse, küsitakse inimestelt positsioone siis, kui mõne asja läbirääkimine on, on väga algusjärgus ja kui võib-olla asjaosalistel ei ole nagu täit informatsiooni Miks ei tohiks seda küsida? Miks Lauri? Ütle, et ta ei tohi küsida, aga ma lihtsalt räägin selle võimaliku kõrvalmõju. Ja kui siis kohe alguses nagu inimesed võtavad või küsitletavad, võtavad väga jäigad positsioonid, siis on neil hiljem ka, kui neil on võib-olla rohkem informatsiooni erinevate alternatiivide kohta, neil on ka hiljem võib olla raske oma sellest algsest positsioonist taganeda, ehkki see võib tunduda mõistlik. Samas jällegi, mida varem ideedest teada saame, seda rohkem tekib võimalus, et keegi saab midagi nutikat lisada, eks ju juba algusjärgus, et asi hakkaks viltu minema, muidugi sellest siin see case ei tundu nii väga, just raske olevat, et sa kärbid ühte tulumaksusoodustust aga raskemate asjade puhul kindlasti osasse kasu kasulik, mida varem seda? Aga kui me vaatame, millal on sõnumid avalikkuse ette jõudnud, need on juba eelmisel aastal jõudnud, et miks see, kust need läbirääkimised siis on olnud, et kui nüüd siin Jürgen Ligi ütleb, et see võib kahjustada läbi rae aga et erakonnad on ennast oma arvamusavaldustega ise nurka mänginud. Et võib-olla see ongi, on olnud nende erakondade soov, ega me ju ei tea, aga küsimus on selles, et kui Jürgen Ligi juba novembrikuus räägib sellest, et see intressitulumaksuvabastus tuleb kaotada ja, ja kui ta sellest nagu nagu sellisel kujul räägib, siis on ju täiesti nii öelda poliitilise loogika kohaselt võib eeldada, et tal on mingisugused kokkulepped selleks sõlmitud või tema läbirääkimised on selleks hetkeks juba mingisugusesse seisu jõudnud, et ta julgeb sellise infoga avalikkuse ette tulla. Ja samas ma pean ka meenutama, et ta saadistele kurja kirja, eks ole, kolmanda veebruari kolmapäeva õhtul pärast ERR-i uudiseid, aga sama päeva hommikul kohe juba helistada tehti mulle IRL iste pakuti põllumajandusministri sõnavõttu, et miks see et miks te, intresside tulumaksuvabastuse kaotamine ei ole hea mõte, et, et see on ikkagi nende selge seisukoht, et ta ei olnud niimoodi siin ERR-i uudistereporteri puhus lihtsalt välja pressida. Minu arust singi küll valima järgmise aasta valimisteks valmistumine vaikselt mõlemad üritavad hääli püüda ja täiesti selgelt ja IRL on see, kes on omanike poolt. Kogu aeg püüavad koduomanike kaitsta, koduomanikud teavad aga selgelt, IRL on nende taga. Seda me näeme nii, nii selles intresside, kes siis, kui näiteks Tallinna vee puhul oleme korduvalt näinud, et nad, selle omanike liit kui IRL paaris ühes vankris Ja praegu nad töötavad ju välja ka seda oma hädaliste laenuhädaliste päästepaketti. Selle juurde võiks jõuda, aga selle laenutagastusega, intresside laenutagastusega seoses on, on, on toodud veel sisse üks argument. Ja, ja on öeldud, et intressitulumaksuvabastuse kaotamisega on võimalik vabanev raha suunata toimetulekutoetuse tõusuks. Ehk siis me näeme seda, et, et mõneti vastandatakse siis kodulaenuomanike toimetulekusaajad. Ja täpselt nii ta on välja öelnud sotsiaalminister Pevkur on öelnud seda ka Eesti Ekspressi telesaates. Ta on öelnud seda, seda on kõlanud ka mujal, nii et, et seda on korduvalt välja võetud. Kuidas, kuidas, nagu seda arengut selle kodulaenu intressitulumaksuvabastuse kaotamise diskussiooni taustal vaadata. Minu meelest Reformierakond püüab seda poliitikat teha, et võtame rikastelt, anname vaestele, kuigi noh, ajalooliselt Me teame, teda on alati peetud nagu rikaste kaitseks. Hoopis vastupidist suund, et seal püüad populaarsust võita ka nendes nende valijate silmis, kellele sa oled kogu aeg justkui liiga teinud või kes sind põlgavad. Samamoodi ju vanasti me kuulsime kogu aeg, et pensionäride vastu Reformierakond praegu me teame, et Eesti vabariigis on kõige suurem pensionäride eest võitleja Andrus Ansip Eesti kindlalt ükskõik mida, aga pensionile kallale tema ei lähe. Aga siis me võime öelda, et sotsiaalne sõnum ruulib, kõik kõik püüavad sotsiaalsete sõnumitega välja tuua, et kui sellest IRL-i suurkogu õhtu oli, siis seal ka vist kellelegi suust kõlas lauset, kedagi ei jäeta maha. Selline selline laul on käinud ja kui me vaatame, mis toimub veel veel riigikogus kodulaenutemaatika ümber, siis ka see võlakaitset pakkuva eelnõu ümber on, on päris huvitavad arengud toimuvad ja, ja tõenäoliselt ka see on üks üks teema, mis tõenäoliselt kujuneb nii-öelda valimisratsukesed. Eesti Päevaleht on sellest päris pikalt kirjutab. Tänud ja ja siin on toodud välja nii pankade seisukohad. Aga on toodud välja ka võimalikud arenguvariandid, et Külli-Riin, kuidas, kuidas sa hindad seda võimalust, et et selline selline asi võiks, võiks jõustuda, et kui me vaatame ühelt poolt, pangad on väga selgel seisukohale, et igasugune, selline samm, kus, kus võlakaitset pakutakse, võid tõsta laenuintresse nendele, kellel makseraskusi ei teki? Jah, et tundub tõesti igati loogilisena ja pangad on siin ka ju, tähendab seda, et kui ka, et kui ka mingeid muudatusi siin tehakse, siis sel juhul nad ei tohiks nagu laieneda nendele, kellel juba on laenulepinguid, vaid siis uutele laenuvõtjatele. Aga samas see aitaks kuidagi neid inimesi, kes, kes praegu vajavad abi, kes on hädas oma laenumaksete tagasimaksmisega. Tavaliselt on selline asi, et need riigid, kus kus sa saad ütlema ja siis kodu enam ei jõua laenu laen maksta siis koduvõtmed pangale, randa. Nendes riikides on alati juhtunud see, et riik peabki pankasid päästma. Eestis praeguse süsteemi järgi me teame, et pangad on täiesti kindlad. Me ju keegi ei värise, sellepärast et meie hoiused oleksid kuidagi Ena ohus. Ei, pangad on kindlad. Samas me teame, et pangad on ka päris vastikud, ahned ja väänavad käsi ja ja noh, neil ei ole kõige parem maine, aga samas me teame, et nad on kindlad, et siin on valiku, küsimus on selles, et täitsa selgelt pangad tunnetavad, et see õõnestab nende kindlast minu meelest kui, kui minnakse niimoodi nende väljaantud laenude kallale. Aga me oleme Eestis kuulnud kogu aeg seda, et ega meil oma panku ei ole, meile on ju kõik Rootsi pangad ja Rootsi riik garanteerib nende pankade toimetulemise ja mis meil siin nagu muretseda, et meil meil justkui nagu ei olegi mingisugust vastu. Noh, need on kõik ikkagi Eestis registreeritud pangad ja meil siiski on kahestist seadused olemas ja kui siin midagi uppi läheb, siis siis ma olen täiesti veendunud, et Rootsi pensionärid hakkavad küsima, et kuulge, aga miks me peame siin nii palju selliste summadega aitama Eesti riiki? Eesti laenuvõtjaid, kaua me seda veel kannatada suudame? Seal? Et kui midagi vussi läheb, siis Rootsi pangad lasevad rahu, meelsi siinselt, eiei nägijad, filiaalid või tütarettevõtted, pankrotti. Ei, nad ei lase neid täiesti pankrotti, aga on täitsa selge, et see ei saa olla ainult Rootsi abi, vaid Eesti peab enda abiga siiski panema sinna. Et see läheb ju maksumaksjale maksma. Lõpuks me maksame ise selle kinni, et ei ole niimoodi, et ainult rootslased üksinda kõik kinni maksma? No see oleks ju täiesti ebaõiglane ka. Kusjuures formaalselt me võime ju edasi mõelda, et, Kui, kui midagi läheb näiteks Lätis nihu, et et kui siin on Eesti Panga tütar on Lätis, siis kas me peaksime lätlasi aitama. Samamoodi saab mõelda. No siin on mitmeid variante välja käidud, aga kõige rohkem liigub see võlakaitset pakkuv eelnõu küll selles suunas, et kohtunikule antakse õigus otsustada, et millist laenu kaitseb konkreetselt inimene vajab ja et kui temalt on eluase käest ära võetud, siis, siis kas kas võib mingil määral ka seda ka seda eluaseme laenujääki, mis, mis tõenäoliselt et võib tekkida siis selle maja müügi ja laenusumma vahel, et, et kui, kui millises mahus 100 võib kustutada, et see on, see on nagu nii-öelda kõige tõenäolisem suund, kuhu, kuhu suunas siis praegu nagu riigikogu liikmete mõtted on, on liikumas, samas konkreetselt selle eelnõu kohta me väga täpselt ei tea, kuidas parlamentides jõudude vahekord on, on jagunema. Et Rootsis väidetavalt olevat tõesti siis kohtul õigus kustutada kuni lausa kolmandik sellest õhku jäänud laenujäägist. Jah, Rootsi pangad peaksid teadmine, mis kodus toimub, eks võiksid arvestada. Teistpidi. Teistpidi võiksid arvestada, kui meil kodus selline asi on, nüüd siis võiks ju Baltikumis samamoodi. Rootslastel on ikkagi Baltikum olla selline. Headel aegadel oli mõnus, lüpsile teeniti ikka väga-väga prisket kasumit. Ja samas tulumaksu laekus meie riigile. Peaaegu jah, nullilähedased, aga selles olid süüdi meie oma meie oma poliitikute tehtud seadused. No praegu on ikkagi, pangad on väga selgelt seisukohal, et igasugune selline solidaarsus võiks ikkagi sinna Rootsi jäädagi ja et siin võiks ikkagi minna klassikaliselt edasi, nad, nad ütlevad küll väga huvitavat, jah, seda võlakaitse-eelnõud oleks tarvis. Loomulikult on vaja inimesi kaitsta, aga kunagisi, kui nende käest küsida, et kas midagi oleks vaja nagu muuta, teie regulatsioon võiks ikka selliseks jääda, nagu on, et kui inimesel on, on vara laenu tagatiseks ja kui ja kui seal tagatis ei kata laenusummad, siis inimene peab ka edaspidi, kui see vara müüdud, peab ikkagi seda laenusummat edasi maksma kuni kogu laenu pangale tagasi. Et noh, sisuliselt ja ütlevad, et tehke kiiresti, aga ärge suurt midagi muutke. Aga no samas muidugi siin pangaliit ju rõhutab seda, mis on tõesti ka väga oluline ja nimelt see, et kui inimesel jääb see laenujääk kaela pärast korteri müümist et siis teda vormistatakse mitte mingisuguseks müstiliselt kõrge intressiga. Tarbimislaenuks väikelaenuks vaid, et ta et tema intress oleksid enam-vähem sellesama eluaseme laenulähedane. Kas sellest oleks juba abi? Siin selles intressivabastus seal teemas on täpselt sama, tekib küsimus, et kui sa vahepeal võtad uue laenu või muudad oma laenutingimusi, kas see läheb siis uueks laenuks või ei lähe, see on üks hästi oluline küsimus sest pangad, kogu aeg üritavad tingimusi muuta. Et kas sa võtad näiteks mingi summa juurde, et kas selle summa ulatuses, eks. On soodustust või ei ole, aga okei, see oli täiesti selline. Vahepõige. Ma eeldan siiski, et inimesed, kes on siin Euribori absoluutsel madalperioodil ja, ja ka laenuintresside kõige madalamal hetkel need laenulepingut sõlminud, et nad ei ole veel kuidagi huvitatud sellest, et nende laenulepinguid kuidagigi muudabki muudetakse ja seetõttu nad teevad kõik endast oleneva selleks et mitte sattuda raskustesse ja et mitte selle laenuga hätta jääda, nii et, et noh, ühelt poolt loomulikult inimene ise üsna tähelepanelikult vaatama, kuidas tal selle laenuga konkreetset olukord on, aga kui juba ikkagi raskus on, et siis siis tõenäoliselt päris nii edasi minna ei saa, et me jätame täiesti reageerimata ja laseme lihtsalt inimesele võib-olla 30 aastat seda, seda laenujääki tagasi maksta, et võib-olla siin mingisuguseid samme oleks tarvis ikkagi astudes. Et see majanduslik olukord ühiskonnas on nii kiiresti halvenenud ja väga paljud inimesed on tõsistesse raskustesse sattunud ja kui nende jaoks on üleüldse ainukene alternatiiv eraisiku pankroti väljakuulutamine, mis tähendab tegelikult viieks aastaks enesemõistmist praktiliselt vaesuspiiril elamisse, siis siis ka see tegelikult ei ole ju kuigi inimlik ja elamusena. Sina IMF on ju soovitanud, et piir võiks olla füüsilise isiku või mitte viis aastat, vaid lühem, ehk siis kolm aastat. Aga pöördusin tagasi sellesama laenukaitsepaketi juurde, et siis et siis, kui, kui kohtutele anda õigust, siis need hinnata, et või, või ütleme, vähendada seda laenujääki inimeste puhul, kellele see siis pärast korteri müügi jääb õhku, ütlesid tegelikult, miks täpselt sama Moodye võiks kohtunik öelda ka, et kui tal jääb see laenu kaela et et laenu tagasimakse siis kajastuks mingitesse kuludesse, mida võetakse arvesse näiteks toimetulekutoetuse määramisel. Praegu on sisuliselt niimoodi, et ütleme, kui sa saad miinimumpalka ja maksad veel sealt oma mingit laenujääki tagasi. Ja, ja on veel lapsed ka, et siis see tegelikult ei saa ju mingit toimetulekutoetust, kuna seda ei arvestada kuludeks. Seal peab olema väga kindel mehhanism, muidugi kui suurelt kohtunik saab seda allahindlust teha, et kui me räägime Rootsi näiteks kuni kolmandik, siis millal 10 protsenti, millal, 15, millel 20, millal 25 ekse. Et täiesti selgelt ja pangad on huvitatud ühest ja inimene on huvitatud, et ta saaks maksimaalselt oma laenudest laenud kaelast ära. Et seal ei tekiks mingit selles korruptsiooniohtu või lähete täiesti suva, suva oleks, et sa pead mingi mehhanism olema. Ma arvan, et riigikogu praegu ka tegeleb sellega. Riigikogu õiguskomisjon on lubanud, et see eelnõu peaks heakskiidu saama vähemalt jaanipäevaks, jääme siis ootama. Ma loodan, et me kuuleme veel piisavalt viljakat diskussiooni sellel teemal, aga ma ei ole ammu, muuseas rahvateenrite sõnastike. Ei, ma tahtsin veel lisada, et selle eelnõuga on tõesti niisugune oht, et ühest küljest peab siin ka väga tõsiselt põhjalikult läbi kaaluma kõiki võimalikke, selliseid negatiivseid tagasilööke näiteks Eesti riiki ja antakse nüüd kohtusse õigust keskkonna muutmise pärast jagatakse mingeid kahjusid välja nõudma ja nii edasi. Aga teisest küljest see asi põleb, et inimesed on hädas ja sellega on väga kiire. Tahtsin lihtsalt seda. Väga hea, ma tahtsin lihtsalt edasi minna, et meie lammusena nagu rahvateenrite venelastega rääkinud, aga, aga minu arvates päris head arutlusainet on andnud ärimees Märt Vooglaiu viimane arvamusarti, kelle Eesti Ekspressis, kus ta palub hirmutamine lõpetada ja ütleb, et Venemaaga hirmutamine on kõige lihtsam viis rumalat massi juhtunud teda ehk siis kontrolli all hoida ja ja et see Venemaa hirm on Eesti poliitikas tema hinnangul selline, eks suunavaid jõude, mida saab siis suurepäraselt ära kasutada ja ja ta leiab, et sellest on saanud meie poliitikute küüniline rell rahva ohjamisel ja üllatus-üllatus. Sulev, sa oled kirjutanud selle artikli teemal sellenädalase Eesti Ekspressi juhtkirja ja leiad elust hirmuvabariigis, et et see hirm on tõepoolest mõneti põhjendatud. Ja tuletan meelde, et ka peaminister rääkis, rääkis viimasel valitsuse pressikonverentsil hirmutamisest. Rääkis sellest, kuidas keskerakonda hirmutas valimiste ajal pensionäri pensionite kärpimisega. Jürgen Ligi hirmutas Rahvusringhääling kõiki inimesi hirmutati sellega, et kroon devalveeritakse. Eks see hirm on küll nagu siginenud minu meelest meie meie ühiskonda päris tuntavalt. Et püüame tagasi mõelda näiteks paari aasta tagusele ajale, et siis me laseme päris hästi, et me ei rääkinud ju kodulaenuraskustest. Aga äkki on sellest, kas tööpuudus üldse tööpuudusest meil oli ikkagi nagu see küsimus, et kes on see viimane töötu, sellepärast et ta inimesi otsiti tikutulega taga. Kui me vaatasime tollaseid majandusprognoose, siis need näitasid, et keskmine palk kogu aeg tõuseb. Lubati ikka selliseid puupudrumägesid ja piimajõgesid. Vapustav. Aga no mis praegu on selline masendus, argus, hirm, see on tõesti palju. Vooglaid kirjutas oma loo, jah, ta ta suunas selle Venemaal, aga aga rääkisin temaga päris pikalt, tegelikult teda viskab ülese. Üleüldine hirmupoliitikat. Hirmu kasutatakse praegu küll päris palju. Kui me räägime vene Mida, millest peaasjalikult Märt Vooglaid kirjutas, siis siis Venemaa puhul me siiski peame rääkima ka sellest, et mitte kõik ei ole päris nii, nagu, nagu võiks olla selles riigis ja, ja kui rääkida, mida veel sellest, et riik on viimase 15 aasta jooksul kolm korda sõjas olnud. Kui me vaatame sellest, et seda, et, et ega, ega ühegi naabriga hästi läbi saada samasugused meeleolud ja hirm Venemaa suhtes ei ole ainult Eesti probleem, on ka Läti, Leedu, Poola ja nii edasi ka teiste kõikide riikide probleem. Kui me vaatame seda, et Venemaa eraldab iga aasta Eesti rahas 15 miljardit krooni selleks, et teha propagandat ja millest tõenäoliselt suur hulk raha suunatakse ka oma lähinaabrite seejuures propaganda tegemiseks. Me võime oletada, et ka Eestisse on jõudnud võib-olla isegi mitusada miljonit krooni sedasama vene propagandaraha. Siis siis kui me vaatame, millised arengud ikkagi on siis, siis. Ma ei ütleks, et see ei pea olema hirmutamine, aga teavitamine või selle sellest ohust teadlik olemine on ikkagi ikkagi oluline. Ja, ja seal selles on kindlasti ka meedia roll, et nendest nendest arengutest sellisel kujul ka rääkida. No ühest küljest tõesti sellel Venemaa niisugusel pahatahtlikul propaganda all olla Eestis praegu suurem kandepind, ajal kui töötus suureneb, tekivad sotsiaalsed probleemid, aga teisest küljest nendele tundub, et selline Venemaaga hirmutamine oli Eestis populaarsem just siis, kui meil puu ja tundusid nagu muid hädaoht ja ei olegi, et praegusel ajal on see Venemaa teema ikkagi nagu nihkunud kuskile tagaplaanile kõigi muude selliste olmeigapäevaraskuste taga inimesed muretsevad pigem vahetult oma oma töökoha pärast, oma kodu pärast oma laste tuleviku pärast. Sul võib selles suhtes õigus olla, aga mina olen kuulnud, et viimasel ajal on, on peagi nii-öelda avalikkuse ette jõudmas väga paljud internetileheküljed, kus otseselt rünnatakse Balti riike ja, ja selline jõuline propagandarünnak ja, ja veelgi jõulisem Balticumile ja Eestile sellise natsimärgi külge kleepimise soov on olemas, et et selline selliseid arenguid me ikkagi näeme, järelikult noh, üks selline nagu infosõda käib propagandarünnaku on olemas, see oht on olemas, sellest tuleb teadlik olla ja selle vastu tuleb tegutseda, et, et päris nagu tühja koha pealt. Need jutud, mida siin on ka Venemaaga seoses räägitud, ei ole. Et seda peame ju ikkagi, tunnistab. Küsimus on minu meelest vooglaid, ütleb, et võimendab ta seda üle, läheb seal üle võlli läinud. Ega tema ei ütle siis seda, et kuulge, Venemaa on selline sõber, et peaksime kuulaks vene karuga kasutamine. Ei, ta ei ütle, ütle seda. Ta saab väga hästi sellest aru, et Venemaa ohtlikeks. Aga küsimus on pigem selles, et kui palju me seda kogu aeg seda ohtu peame nagu inimestele rääkima. Kogu aeg seda meelde tuletama. Et meil on, elustasin palju hullemaid asja. Mõnede kinnitab seda sinu mõtteviisi see Venemaasotsioloog, Levkud KOV, kes on siis Levada tsentri direct Venemaal, kes ja ta on kirjutanud viimases diplomaatias pikalt põhjalikult Putinismi olemusest ja ütleb, et Putinismi välispoliitika eesmärk Pole eksponsioon teise sotsleeri loomiseks maksimaalne, mida ta suudab teha, on sanitaarkordoni loomine lääne mõjude ja läänestumise vastu ja geopoliitiline demagoogia on mõeldud reziimi oma identiteedi säilitamiseks ning eliidi koondamiseks võimu ümber, mis kaitseb riiki vaenuliku ümbruskonna ja liberaalide ehk siis lääne viienda kolonni eest. Et on selliseid arvamusavaldusi ka, et, et see Venemaa on ülehinnatud ja võib-olla see tema eksponsioon ei olegi nii tugev kui, kui me seda võib-olla siinmail Naime. Selles mõttes see, sinu jutt üle võimendamisest võib võib-olla isegi päris tõsiseltvõetav. Noh, sama selleks, et on niisugune, ei ole mustvalge, sihuke halle toone ja teistpidi me näeme, kui venelased peavad väga suuri sõjaoperatsioone Kuidas nendesse suhtud? Sa võtad seda jõudemonstratsiooni? Eks Ta tuletab iseennast meelde, et küll ma olen ikka suur ja vägev. Ja kui sa võrdled nende kahe riigi sõjajõudusid, siis nüüd on nagu väga raske võrrelda võimalik millegiga. Hästi, okei, ma olen nõus, et et see hirmutamine tõepoolest sellisel kujul võib-olla ülevõimendamine, millest me siin rääkisime, et võib-olla selles osas tasub tähelepanelikum olla, aga kõikidest negatiivsetest arengutest, tendentsidest peab meediat teavitama, see on tema kohustust, ei saa ühtegi uudist. Ja peaasjalikult uudiste kontekstis me ikkagi nendest Venemaa asjadest oleme ka rääkinud ei saa ühtegi uudist kajastamata jätta. Aga muidugi, aga küsimus on lihtsalt selles, et kui palju seda teha ja mis vormis seda teha. Noh, et kas, kas kaheksa Venemaa peab olema nii hirmus on vooglaiu küsimas, et nad ta alateadvuses me nagu kuidagi alavääristav ise ennast sellega, et me oleme nagu Venemaa Est põlvile kogu aeg, justkui kardame teda, see on Poola ja mõtte. Muidugi, teda saab öelda jah, et need on siis Tiit Vähi kaks välja tullakse. Sellepärast et Tiit Vähi, me teame, on see suur Venemaa sõber, vaadatakse, näeb, et siin on mitmeparteirahastaja, eks see räägib sellest, et et selles mõttes on vooglaid viskunud Chattile sõna otseses mõttes, sellepärast et noh, ega ta ju teadis, et selle peale hakkab tulema sellist kriitikat. Vaatasime vene sõber, vene sõber. Aga tal ei tunneks seda välja öelda. Et minu meelest ajakirjandus võiks, võiks ka näidata teistsuguseid arvamusi. Ei pea olema nagu alati, üks arvamus. No eks siin varem on ka näiteks ju Rein Taagepera võtnud sõna selle koha pealt, et, et kuidas Eestis kohati Venemaad kiputakse kujutama niisuguses? Väga, väga ühtemoodi võtmes. Et neid arvamusi on, on varemgi kuulda olnud, aga kui me räägime sellest samast Märt Vooglaiu artiklis, siis tõesti mina ise tajun ka, et ühiskonnas on nagu niisugust nagu hirmu ja kartust oluliselt juurde tekkinud viimastel aastatel. Aga, aga ma ei ole tõesti kindel, et selle taga on nüüd siis teed, nähakse lühema läinud hirmsamaks, et kes siis on selle taga on ikkagi meie enda, ma arvan, kohati ka selline buumiaegne liigne optimism ja. Ütleme, see on teadmatus, me ei tea, mis tulevik toob. See söeldabki meile hirmus ei kasvatanud seda hirmu ja ebakindlastekse. Ja samas selline hirm, millest millest võib, aga ei pruugi tuleneda orgus ei ole kindlasti edasiviiv jõud, nagu sa ka oma oma kolumnis Sulev mainisid, et. Et see ei ole, see ei ole jõud, mis meid muudaks nagu loovamaks või, või, või avastuslikumaks või viiks meid selle kuulda teadmistepõhise ühiskonna unistuse poole. See, kui ta kogu aeg kardad ja oma ülemusele kunagi vastu ei julge öelda ei, ei tule tegelikult kellelegi kasuks. Üsna palju on viimasel ajal räägitud ka sellest, et Eestis on justkui tekkimas vaikiv ajastu, et keegi vaikib kusagil millestki või? Mul on viimasel ajal päris tihti helistanud inimesed, kes on kurtnud. Kui varem nad said kõikvõimalikke ametiasutuste telefone numbreid koduleheküljelt kätte või nad said üsna kiiresti ametniku kontakti, siis nüüd see enam nii lihtne ei ole, et vaikselt hakkavad need numbrid ära kaduma sealt kodulehekülgedelt, kui siin on veel räägitud sellest, et et mõned ametnikud ja nende nimed, et kontaktandmed ja kõik muu salastatakse hoopiski ja nii edasi, et siis sellise vaikiva ajastuvarjuga hirmutamine on ka üks teema, millega me oleme viimaste kuude jooksul päris palju kokku puutunud. Et kuidas seda nagu hinnata, et mulle isiklikult tundub, et et ka see on järjekordselt mingisuguse võimenduse saanud hirm, millega ja mille võimendamisega ei tohiks tegelikult liigselt tegeleda, tõsi tuleb rääkida küll üsna otse sellest, millised numbrid siiski peaksid olema avalikud ja millised mitte ja millise ametnikuga tohib otse suhelda. Ma arvan, et inimesel on ikkagi õigus. Kui ta maksab makse maksab inimesele palka, et siis tal on õigus ka ametiasutusest kiirete korrektset teenindust saada, seeläbi siis ka seda telefoninumbrit. Iseküsimus on muidugi see, et kas inimesed alati suudavad nüüd oma probleemiga selle kõige õigema ametniku juurde juurde pöörduda. Et see omakorda suurendab sul oluliselt töökoormus, kui sa saatsid töösse mittepuutuvaid, meile telefonikõnesid, pidevad ja siis pead ise kuskile edasi suunama. Jah, aga mida avalikum asi on, seda väiksem on korruptsioonioht jällegi seda vähem on raiskamist, sellepärast et seal on võimalik seda kontrollida. Ja konkurssidel me näeme ju seda, mis toimub, eks, et konkurendid hoiavad üksteisel alati väga valvsalt silma peal, aga kui toimub kuskil nii-öelda teki all, siis vabandust noh, seda raiskamist ikka Eesti vabariigis on kõvasti. Mina tahaks ikkagi teha siinkohal üleskutse Eesti poliitikutele, et ka edaspidi kasutada seda hirmu faktorit oma oma poliittehnoloogiates, natukene vähem räägiks natukene rohkem asjast, sest kui kui ka hinnata siin viimaste kahtede valimiste diskussioone, siis hirm oli seal ikkagi väga tähtsal kohal, et jätaks selle hirmu siinkohal kõrvale, püüaks natukene rohkem rääkida sellest, et et millised võiksid olla need positiivsed arengud ja kuhu suunas liikuda, aga, aga, aga mulle tundub, et see on täiesti kurtidele kõrvadele öelda, sellepärast et me teame ju väga hästi, et mida lähemale valimised jõuavad, jõuavad seda rohkem seda hirmu kasutatakse küll mängitakse, külm lüüakse lauale, tõenäoliselt see Vene kaart, et küll siis kõik kõik muud võimalikud variandid totalitaarses, ihalus mõnede poliitikute poolt ja nii edasi, et me, me näeme neid, neid vanu, iganenud, klišeesid jälle ja jälle. Jah, mina oma ideaalis tahaksin ka näha midagi positiivset, aga siiski seal sellist realismi jätma. Reaalsustaju peab olema see, mida Keskerakond Reformierakond tegid, 2007. aasta valimistel mäletatakse viie rikkama riigi sekka minek ja siis kuupalk 25000 krooni. Need ei olnud väga reaalsed. Et noh, ikkagi positiivne küllaga ühegi reaalsustaju piires. Pisut puudutaks teemat, millega on ajakirjandus sellel nädalal päris põhjalikult tegelenud. On, on see toonud kaasa pigem positiivseid hinnanguid ja arvamusi ja ka positiivseid kommentaare inimestelt. Kellele on siis presidendi president Toomas Hendrik Ilves omistanud sellel aastal riiklikud teenetemärgid kokku 97 inimest ehk siis täpselt sama palju kui eelmisel aastal ja väga paljude ordeni kavaleride on olnud positiivselt üllatunud. Mis minu hinnangul on kogu selle kogu selle teema juures. Paatne on see, et, et neid inimesi ei ole 500 ja 800, nagu me mäletame, siin on varasemate presidentide puhul olnud nende tippaegadel ordeneid jagatuid vaid nagu eelmiselgi aastal 97 inimest. Mulle tundub, et, et see on samm õiges suunas, sellepärast et see ei devalveeri seda, seda ordenit, sõid evalveeri, selle ordeni Tartust ja ja mis, mis oluline väga paljude parteiaparaat isikud, keda me oleme näinud siin varem varasematel aastatel Nende ordenisaajate nimekirjas, siis ka parteiaparaat, isikuid ei ole selles selles nimekirjas, kuna siin on tõepoolest ikkagi väga valitud ja teenetega inimesed, et sellepärast mulle tundub, et see, see praktika, mida Kadriorg on nüüd juba kahel aastal rakendanud ordenit annetamisel on ennast õigustama. Ja kindlasti on seda, mida siin tähele pandjalised ei ole, poliitikuid selles nimekirjas üldse juba teist aastat ei ole poliitikaid. Aga Mul on tunne, et see asi võiks järgmisel aastal muutuda. Või vähemalt ülejärgmisel. See sõltub muidugi ühest otsusest, et kas me saame eurole üle minna või mitte, see on ikkagi Eestile väga tähtis otsas. Ja kui siis ka president ühtegi poliitikut ei autasustata, siis mulle tundub, et milles, milles siis küsimus on? Et ma arvan, et me näeme järgmisel aastal poliitikuid seal nimekirjas juba, kui me euro saame, kui me euro saama, tegelikult muidugi ka see, mis toimus eelmisel aastal ikkagi Eesti näiteks rahanduse valdkonnas, kus küljes poliitikud vajaksid jah, kõva tutistamist, kuna nad hindasid riigi võimalusi üle ehk plaanisid väga suuri kulutusi pärast pisid mille tagajärjel Eesti riigi rahandus oli Euroopa liidus üks vähestest, mis enam-vähem korra selle siis ka see on väga märkimisväärne saavutus. Nii Ivari Padar kui ka Jürgen Ligi tegelikult on täiesti medalit väärt. Selle ma ei erine siis, kui ma ei eksi, neil võib olla juba on meiegi medalit. Nende. Meesteks, ja, ja ka, kui euro ka tuleb, siis ma arvan, et nad seis peaksin nagu muutuma, peaksime seal nägema ka Eesti panga inimesi ja ja mõningaid diplomaate, et, aga mis puutub, puudutab seda nimekirja, siis on väga sümpaatne. Ma arvan, et kõik inimesed on välja teeninud ja ei ole sellist tõesti asja, kus sellist nime seal nagu endise presidendi rüütlejal, kus igasugu nalja sealt välja lugeda. Täiesti arusaamatuid äsja, mina ütlen täiesti isiklikult, mulle meeldib väga, et selles nimekirjas on laulja Jaak Joala, sellepärast et tegu on tõepoolest Eesti rahvale ikkagi väga palju Gustamatuid ja hingamine, vaidle laule kinkinud artistiga ja ja ma peaks ütlema, et see valgetähe neljanda klassi ordeni annetamine Jaak Joala-le on, on, on, selle on selle nimekirja võib-olla üks kõige paremaid uudiseid, et sellepärast ma arvan, et selle üle tasub rõõmustada. Jääb üle ainult loota, et Jaak Joala läheb ka seda ordenit vastu võtma. Aga saate lõpuks pisut kultuuri vallast. Külli-Riin tahtis rääkida meile ühest värskest raamatust. Nimelt on siis juba pikalt ette reklaamitud raamat Marie Underi-st jõudnud need poelettidele ja, ja mis seal salata, see raamat on juba ette saanud. Piisavalt reklaami ja seda küll peaasjalikult ühe poliitiku poolt tehtuna aga-aga sire kiini mahukas ülevaade Marie Underi elust ja loomingust on kindlasti üks selline raamat, millest eesti kirjandusest lugupidav inimene ei saa üle ega ümber. Jah, nii see on, et tegelikult mõned katkendid sellest ilmusid juba sügisel loomingus. Et juba siis tegelikult andis aimu sellest, et millest millest see raamat siis rääkima hakkab. Aga see on täiesti tegelikult erakordne, selline teadusliku maiguga raamat on tekitanud nii suure, nii suure kära. Aga seal oli ka huvitav, kuidas tuleb ikkagi tänapäeval raamatut reklaamida, et, et selleks, et raamat populaarseks saaks või et temast räägitakse, tuleb rääkida seksist. Nojah, see niuke orgasmi päevikud ja nii nii, Me teame Vähemalt selle abil on seda praegu kuulsaks tehtud. Kuidas Atlan Underid magatas, nagu oli lugupeetud kultuurilehe pealkiri? Aga noh, me, me näeme tegelikult seda, et kuidas ka tänapäeva kirjanikud ju järjest enam ja kunstnikud väga väga tihti siis müüvad ennast oma loomingut, et ka oma eraelu appi võttes või siis kuidas te piir nagu selle eraelu ja kunsti vahel ju ju on, on, kaob või on kadumas. Et meenutame siin mingeid kõmulisi asju, et kas või seesama meie eelmise aasta üks enim tähelepanu pälvinud raamat ehk siis Olavi Ruitlane naine või siis mulle tuleb praegu meelde üks üks norra kirjanik Karl Ove knows kaard, kes kirjutab praegu ühte romaanisarja kirjutab seda otse oma elust maha, kus kõik tegelased on oma õigete oma pärisnimedega tema, tema endine naine, kogu perekond, et et et nüüd me näeme siis seda, et, et et avalikkuse ette kistakse Kas teil on blogi pidamisest, kus inimene kirjeldab ka igapäevaselt oma tundeid ja kogemusi, selliseid kohtumisi ja nii edasi, et et mida me ka veel näeme, blogijad hakkavad oma raamatuid avaldama ja ühel hetkel see blogi muutub romaaniks, et mõneti see ongi võib-olla selline üsna kaasaegne lähenemine. Et inimene püüabki seda oma omaenese peegeldust võimalikult kiiresti siis ka nii-öelda paberile panna, seda jäädvustada ja siis avaldatakse siis ta on ühel hetkel inimestele lugemiseks väljas. Jah, aga siin on see asi, et kas tegemist on nüüd elava inimesega selle inimesega, keda meil enam ei ole nagu Marie Underi pool et me ei tea, kas ta oleks selle töö heaks kiitnud või mitte. Mulle meeldis mu kolleegi Peko eraltide, kes, kes nüüd kuulsaid päevikut siis ka kohapeal lugemas. Seemnetes kohtlerlik, no ühtlasi ka neid, et selles mõttes see oli väga imelik, et need ajakirjandus on seda väga-väga palju nagu kajastanud seda teemat, aga selgus, et ega keegi ei olnud viitsinud neid algmaterjale siis siis lugemas käia. Kirjandusmuuseumis võinud nüüd igaüks nagu lugema minna, selgus, et ta oli kolmas inimene. Et mulle tuleb meelde, eks Mirang under Aitluskis ütles, et väga tihti on niimoodi, et arvatakse justkui justkui selle kunstniku või kirjaniku kõige kõige enam tema minast rääkiv asi tema hing nagu peegelduks tema eraelust või võikirjades, aga ta ütleb, et see nii ei ole, et et eraja argielu on inimestel on inimestel justkui vähem isiklikku või kui tema looming tõeline hing on ikkagi see, mis ta ise on kirjutanud, enda kohta kirja, pannud, et see on kõige intiimsem. Raamatu kohta on öeldud ka seda, et, et kuna seal on eluloo vahel ka piisavalt palju seda luuleanalüüs, et siis seetõttu ta natuke kuiv, aga aga eks see jääb ikkagi lugeja otsustada, et ma lihtsalt tuginesin siin ühele arvamusavaldusele. Kahjuks ma ei ole ise jõudnud seda raamatut lugeda. Aga kell on saanud 11 ja 59 minutit ning sellega rahvateenrite saade täna lõpetab ja vahepeal on ka päike välja tulnud. Rahvateenrite stuudios olid Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.