Erastverepark on hiljuti puhtaks roogitud. Ta olevat enne veel paar aastat tagasi õitsenud hiilgavas võsas. Kunagi olevat sinna künka otsa ehitanud kohalik mõisnik kabeli, mis tehtud tütre kaasavararahadest. Lugu on olnud niimoodi, et tütarpallil tantsides hulluks läinud ja peigmees temast seetõttu loobunud. Too preili pidanud veel vanadusepäevil Viljandis baltisakslaste vanadekodus päevikut, mille lehekülgedel valusalt kaevelnud Erres Ferry tagasi. Kabeli ümber olla olnud tillukene perekonna surnuaed mis igal sügisel tammetõrudega üle külvati. Mõis ise seisis allpool järve vastas. Hauaplaadid kisti muidugi lahti jäeti haigutama suured inimtühjad kaevud nagu põrgu väravad. Ja Erastvere hullumaja jobud said rahumeeli mööda põõsaste tagusid ringi luusida. Hiljem ehitati kabel jälle üles. Sissepühitsemise seisnud hullumaja 200 elanikku pargi kõrval aia ääres nagu üks mees ja vaadanud Aini silmi eemalt Pealt, kuidas mäe otsast allitati? Ka praegu, kuna järsust künkast üles rühime paistab kabeli ümbruses mingi elu, käivad kõige esimeste haudade kohal. Otse kabeli ees istuvad kolm kuju, üks graatsia ja kaks mehena sakat. Nende daam on silmatorkavalt noor ja kena, veidi Leeno liini näoga ja tema kavalerid kujuteldamatult räpased vanamehe lobudikud. Neil on viinapudelid hõlma vahel veidi meenutab peinet murul, ainult selle vahega, et mainitud daam pole veel alasti ehkki tema kilkeid, mis juba alla järve äärde välja kostavad. Selleks oletuseks võiksid ka põhjust anda. Mehed ei paista järjest vere hullumajast pärinevat. Ma tahan selleks liiga asised. Milvi, kellega me koos sellele mäeseljakul jõuame, tõmbab pahuralt oma hõlmad koomale, ajab turja puhevile ning läheneb sellele grupikesele Grünes, nagu mõni aatomipomm. Olge lahked, see pole siin mingi Pummeldamise koht, austagem lahkunute mälestust ja ma palun teid sellest kohast siit ära minna. Leena uliini näoga tütarlaps pistab kõva häälega Luikama kusjuures tema ühestki sõnast aru ei saa. Vanamehed sorivad häiritud ilmeil oma kompsudes ja hakkavad aeglaselt mäest alla venima. Milvi vaatab seda ähvardava pilguga pealt. Niikaua kui kogu seltskond tihedasse parki laiali valgub. Veel kaua kostab tütarlapsekime hülgamine puude vahelt, enne kui ta seguneb Erastverejärve ääres suplevate suvitajate sõbraliku suvilasse. Touri looliselt väga tähtis teie arvates. Ja loetakse neljahäälse laulukoorilaulu sünnipaigaks sest praostroodi asutatud esimene kihelkonnakool 1804 seal oli ametlikult õppekavasse Laulmine õpetati neljahäälselt juba siis laulma ja mitte ainult kirikulaule, vaid ka ilmalikke laule. Sellepärast siis, kui oli juubelilaulupidu 100 aastat esimesest laulupeost, siis esimene koht, kuhu laulupeotuli tuli tol korral kanepisse. Seda saatsid siis ratsamehed ja kogu kanepi rahvas oli siis ausamba platsis, võttis tuld vastu ja paljud nutsid, paljud laulsid, kõik laulsid kaasa, mida võimalik seal laulda oli nii tervitanud, jättis tookord, mis aastal see oli? 1969 ja selle tulemus oli see, et kanepi poistekoor nii väikse koha poiste kord praegu on ta ainus Põlvamaal. See väike poistekoor laulis ülikooli aulas poolkutselist Tallinna ja Tartu poistekooride ja muusikakoolipoistekooride kõrval ennast teisele kohale. Nii nagu kunagi kanepimeeskoor laulis teisel üldlaulupeol ennast esimesele kohale. Ja see vaimustus oli siis seal väga suur. Need, kes olid kanepist kellel oli võimalus seal aulas olla. Need plaksutasid oma käed tuliseks, sest see oli tõeliselt ilus ja mehine laul. Kas selle kunagise suure plahvatusliku koorilaulu tekkimise sünnikohast praegu võime, aga jälgi sellest? Et nad hoiavad alles seda laulu tuld ja kõige suuremad teened on koolil, koolis on, noh, ma ütlesin, poistekoor on alati olemas olnud, ei olegi sellist aega, ma ei mäleta, et poistekoori oleks olemas olnud. Aga siis noh, lastekoorid ka, jah. Ja segakoor, nüüd on vaheaegadega tegutsenud aga segakooride tradid, see oli selline omamoodi. Vanasti oli siin kanepi kihelkonnas 14 maakooli, iga koolmeister õpetas oma lauljat välja ja siis sõideti kokku kooslaulmist ja siis oli muidugi lastekoorid, meeskoorid, naiskoorid ja saigi üks segakoor ja selle suure seltskonnaga käidi siis noh, on siin lähedal näiteks Lalli telliskivivabrik sest seal oli suur ruum, plats, kus sai laulda. Ja paljudes sellistes kohtades. Aga need koolmeistrilt näiteks Kanscani vend Jüri Kann. Kui heinaajal ikka lauluproovi tehti hein tegemata ja kuidas siis asi korda? No need mehed, kes olid läinud siit 10 15 kilomeetrit sinna lauluproovile ja naised siis lauluproov, sära, esineti, kaasiku sära ja vot siis, kui tants hakkas pärast tantsu mindi selles ilusa valge ööga niideti hein maha ja kui hein oli maha niidetud, siis astuti kiiresti kodu poole tulemas, nii et kella viie paiku hakati kodu poole tulemas ja selles nagu öeldis suumaid olid juba kodus ja tegid oma kodutöid rahulikult edasi, mitte ühtegi silmatäit maganud. Nii et selline oli siis vanaaegne lauluvaimustus, noh, sellist tänapäeval muidugi ei ole, aga annaks taevas, et need lapsed, poisid, kes poistekooris laulavad, tuleksid siia segakoori edasi laulma ja ma arvan ikka, et kui on eestvedaja, siis tule laul ka, aga minu arvates on praegu täitsa hea seis. Muidugi võiks parem olla, aga mul on, mida, mille pärast mina muretsen, on see kõige noorem põlvkond, et nüüd laulab, vaat need omavahel väga vähe. Minu kooliajal laulsime meie koolilapsed ka koolilaste omavahelistel sünnipäevadel ja kokkusaamistel siinsamast lehtlaski on nii palju ilusaid laule lauldud, sest meie peres on olnud alati laul ääretult tähtsal kohal. Ka kõige valusamatel ja raskematel aegadel. Me me lauluga üle saanud muredest Delbeetjubeiesid isegi lauldes, no riiete puhul lauldakse mitte ainult meie pool, vaid enamasti peietel laulda takse alguses, kui kirikuõpetaja kohal lauldakse mõni selline vahepealne kiriku ja rahvuslik laul, aga pärast lauldakse kindlasti mõned kadunu lemmiklaulud, aga meie peres oli muidugi ema viimane õhtu oma koduse katuse all oli üks ilusamaid sündmusi, mida lapsed ja lapselapsed kaasa võtsin sest me ei laulnud mitte paari laulu, aga me laulsime vähemalt tund aega kõik tema lemmiklaulud. Ja kuigi need olid juba mõned ka sellise väga optimistlikku ja rõõmsa tonaalsusega, aga kuna need olid tema lemmiklaulud, siis me laulsime väga südamest ja kõigile jäi emast mälestuseks jäi seesama tema viimane õhtu koduse katuse all. Järgmisel päeval olid matused ja me laulsime hingevalu nende laulude sisse ja Endel tegi muusikat, neid muusikapalasid mängis, mis emaarmastus. Et see oli väga-väga tähtis. Teil oli lahkunu veel kodus tollal, eks ole, ja meil on komme, niimoodi hoitakse eriti need, kes on majaperenaised peremehed, need saadetakse välja kodust ja hoitakse kodus. Kuni matuseni tehakse kõik selleks, et ruumid jahutada ja ja see on nende puhul noh, selline nende vastu nende elude vastu austus ja sellest ei saa kuidagi loobuda, see on selline komme. Ja teil jäi ju väga helge mälestuse meeleolu sellest lahkumisest ja jah, ja sest meie kurbus muutus teistsugust värvi, oli ta siis ta ei olnud must masendus Vitali helgete kottidega ja ema näiteks võtab osa meie siin, kui me istume siin aiapidudest ka, sest kui me laulame, siis ütleme, et see oli ema lemmiklaul. See oli venna Sulevi lemmiklaul sen venna Ülo lemmiklaul. Vaat selle järgi iga kord sellel hetkel, kui me seda laulu laulame, on nemad ka siin, keda ei ole ka olemas enam ammu palju aastaid. Kanepi kihelkonna aja loosung, kirik mänginud tähtsat rolli ilmselt ja kohalikud praagid. Jah, ega praaste meil polegi rohkem olnud kui root. Sellepärast et ega praosti ametit igale kirikuõpetajale ju ei ole kunagi ajaloo jooksul antud. Need on silmapaistvamatel ja võimekamad Nendele. Tema järeltulijad kahjuks on ka ajalukku läinud. Paraku tehtsa vastupidiselt. Nii imelik, kui see on raadil roodi puhul on selline asi, et et Nende perekond ei ole olnud Eestis 700 aastat. Esiteks, teiseks tema esiisa tuli Eestimaale kui haritud ülikooliharidusega mees plasse Stackelberg teekonda koduõpetajaks selle tõttu, et õppis nende pojaga Saksamaal koos. Ja kui ma ei eksi, siis Jena ülikoolis. Ja takilberg omakorda soovitas ta Pärnu linna kooli rektoriks. Nii et ta tuli mitte tule ja mõõgaga, vaid tuli hariduse raamatuga ja, ja kolm põlvkonda nad olid ikka Pärnus, kaasa arvatud ka praost Johann Philipp von sündinud Pärnust. Aga juba tema isa tuli siiapoole ka Tartusse. Sest olgugi, et praosti isa kandis väga kõlavat ametinimetust, rentmeister seal kõrge pangaametnik. Ometi andis apteekri amet selle võimaluse, et ta sai oma poegi ülikooli saata mõlemaid Saksamaale õppima. Ja üldse võimaluste looja. Majandusliku rikkuse looja oli tema. Seal läksid juba edasi teistele päris kenasti majanduslikud tingimused ja praost kirjutab oma kirjas soundtrack'il, et et vaat inimene on siis vaba, kui ta ei pea mõtlema igapäevasest leivast kogu aeg. Et mul on majanduslikud võimalused, sellised, et ma ei pea selle leivatüki järel jooksma, neid ma võin ennast teostada, nii nagu ma pean vajalikuks, sest majanduslikud alused selleks on olemas. Praost just andis seda eestlastele sinu arvates. Ja tema võitles eestlaste õiguste eest. Aga mulle tundub, et tema sõnastas ennast ka ikka päris eestlastega, ainult ta mõistis seda. Tal olid võimalused paremat, et tal oli kõrgem haridus ja tol ajal ju ei olnud 19. sajandi alguses ei olnud ju neid kõrgema haridusega inimesi kuigi palju ja eestlaste hulgas sugugi mitte. Ja, ja sellepärast siis ta hoolitses, lõi 14 külakooli, osa olid ennem olemas, aga ta paninad tööle korralikult. Tõi need külakolid kõrtsist välja, kus kõrtsmik õpetas koolilapsi. Ja, ja see kihelkonnakool, mis ta lõi, see oli pool sajandit ees. Hiljem pool sajandit hiljem tekkisid sellised koolid, kus oli selline programm nagu kanepi kihelkonnakoolis pool sajandit hiljem kujutled ette samuti ta pani orjadele perekonnanimeta ka siis kutsuti priinimi. Ja keegi ei ütle, et mis su perekonnanimi, mis priinimi see tähendab, et, et see tuli priiusega. Aga ta andis enne priiust, 1810 andis ta perekonnanimed ja need, need on Eesti kõige perekonnanimed, need on loodusest võetud linnud-loomad, igasugused muud sellised tarbeesemed, näiteks meil oli jalas nii ja kui Ariste näiteks keda kohtas ta esmalt küsis, et kuule, mis priinimi on, mis su vanematel oli Priinini ja kui ta kuulis, et see oli mingi lind, loom või, või midagi ilusat, ütles, et kuuled, siis sa pead olema sealt kanepi kihelkonnast pärit. Et need peaaegu ainsad sellised eestikeelsed nimed muidu pandi eesnimele näiteks Jakobis, õpilason ja Jürile, son ja, ja nii edasi või Berg või, või midagi eesnimele otsa. Nii et see jälg ja on väga sügav, mis ta kündis. 1818 ta suri, nüüd me tähistame 100 kaheksakümnendat surmaaastat laevajaanipäeval. Ja, ja ma pean ütlema, et vaatamata sellele, mis ajad siin on olnud, see pinnas on jäänud alles mis temal õis. Sa ju väidad ka, et tema oli esimese eestikeelse ajalehe väljaandja, nüüd ei ole enam see väitena, vaid see on nii raudkindel tõdes veel paar aastat tagasi oli see au temalt ära võetud. Aga nüüd on see au taastatud seoses esimese eestikeelse ajalehenumbrite leidmisega Peterburi arhiivis. Esiteks, ja teiseks, kui tähistati esimese eestikeelse ajalehe 100 üheksakümnendat aastapäeva, siis said need tõestused paika ja nüüd on tema auväärne koht esimese eestikeelse ajalehe väljaandjana kindlasti kindlalt olemas, seal ei pea enam kedagi ümber veenma. Ja mis nimest me räägime, mis aastatest? See oli Tartu Maarahva nädalaleht aastal 1806 43 numbrit või 34 numbrite kirjutati valmis, aga kõiki lastud ilmuda. Ja ta oli selline omapärane lugu, et pärast seda esimest lehte ei leitud. Kõik lehenumbrid konfiskeeriti ja konfiskeeriti maamiilitsa poolt, milline tehti, see oli umbes nagu kaitseliidu moodi organisatsioon sest seal oli Napoleoni sõdade periood ja arvati, et matsirahvale ei ole vaja kõike teada, mispärast nad ise peavad saama lugeda. Parem tuleb meile. Las ta kirikus igasugused seadused ette lugeda ja on küllalt, aga et kõigest muust teada, seda Euroopas mujal ei olnud. Ja teiseks, et ülemused ei saa aru, mis leht see on. Peterburi jaoks tõlgiti saksa keelde kõik iga sõna-sõnalt ja seda pidi tegema ülikooli Eesti ja soome keele lektor. Ja see oli ka ühtlasi tsensor ja seda ei oleks iialgi saanud välja anda ükski väiksem inimene, nagu vanasti püüti esile tõsta, Toldekop oli selle väljaandja, Holdekopi oleks iial seda välja saanud anda ei, majanduslikult, ei oma positsiooni koha pealt. Raadil olid ülikooli rektori professorid, kõik olid tema, kas siis ühingu kaaslased või väga head sõbrad Olde kapoli Põlvas siis, eks ole, Haldekopoli jah, Põlvas pastor ja roodi õemees, aga Olde koplile anti selle töö tegemiseks tegevtoimetajana leiba. Ta sai leivateenistust sealt, sest tal oli palju lapsi ja, ja tal oli leiba vaja ja oli terve eluaeg majanduslikes kitsikus kitsingust kitsikuses. Et temal oli seda vaja ja, ja see oli kah oma. Seda ei ole praegu küll suudetud selgeks teha, kuidas seda lehte tegelikult tehti. Rodi vend oli võru sündikus ja hiljem Võru linnapea. Roodi poeg oli kus ta ei olnud veel saanud ülikooli eesti keele lektoriks, aga ta oli Saksamaalt õpingutelt tulnud. Aga ta oli ka Tartu Ülikoolis alustanud õpinguid matriklid number neli, taasavatud ülikoolis neljas, üliõpilane vastu võeti. Ja sellepärast sisse ja Valdeko Põlvas kujutled neid vahemaid võru Tartu-Põlva-Kanepi igaüks kanepist Võrru oli siis 27 kilomeetrit, Põlvasse oli 23 kilomeetrit, Võrru oli veidi või Tartusse oli üle 50 kilomeetri ja kõik see info pidi liikuma ja kõik see ühe lehe toimetamise töö on väga raske töö. Muidugi selline kõva mees nagu Grentsius olid kal ülikooli trükkal, see mängis ka oma rolli, sest temast sõltus, palju ta üldse võttis selle asja ette. Kõik roodi asjad on enamasti seal trükitud tema juures ülikooli trükikojas. Kuidas kohalikud mõisnikud siin olid ju fon Ungertzerbergid väga tähtsal kohal, kuidas nemad suhtusid roodu tegevusse? No mul ei ole päris selliseid kindlaid andmeid, kuidas nad suhtusid? Võib-olla ainult siin nüüd kirikukonvendi ja samuti koolikomisjoni kaudu võis täheldada, aga minu arvates see, kui root kaitses talupoegi, ega need mõisnikega suhted tal Nad ei olnud aka Ungern-Sternbergide osas ei ole mul teada selliseid fakte, et, et nad oleks vastasseisus, on ta küll, aga Stackelberg kidega siin Jõksi vaat kus ei eksi, Järvan Jõksi mõisas olid Stackelberg, kid andsid ühe talutüdruku, müüsid Venemaale Peterburi ühele mehele, andsid naiseks. Aga ta pidi siin paari pandama sellesama mõisa kutsar iga. Ja see tüdruk siis viidigi niimoodi väevõimuga ära Peterburi. Ja nagu sellest asjast kuulis, nii ta teatas siis oma notarist, juristist vennale, kuigi tal endal oli ka juudid, juriidilise hariduse algmet talul hakkas juurat õppima. Ja see asi läks nii suure kella külge selleks ajalehte. Aga seesama võru roodi vend Karl on fon root, see Karl August ja nii, et see läks asi kohtuni ja tüdruk saadeti tagasi, kusjuures Stackelberg maksid kinni tema tagasitoomise. Ta sai bändi ilusasti rooti seppani paari. Nii nagu ta elutee oli ette nähtud. Nii et ja siis takilbergid nimetasid rootjat, et see vana praost, vana must süsi Põlev süsi tegi haiget neile aga muus osas nagu ei ole, noh, ta nõudis, et talupoegadest hoolitsetakse, kui näljahäda oli, siis, siis ta täpselt tõestas ära, et need, see Abimis poegadele näljahäda puhul anti. Et see ei olnud piisav, et lapsed tuleb ka arvestada, ka rinnalapsed on inimesed, kes vajavad süüa ja ta seisis talurahva õiguste eest, nii et selle tõttu ei saanudki ta mõisnike hästi läbi saada, kuigi tal endale ka kuulus mõnel ajal mõisaid siin. Aga tema kohta ei ole ühtegi kriitilist märkust. Aga siis Mõisas Valgjärve mõisa sedapidi avama koolmeistrite seminari, sellest on ülikooli arhitektuuri professor Krause kirjutanud oma mälestustes, kuidas see asi luhta läks, sellepärast et mõisnikud ei tahtnud, et need andekad koolipoisid hakkavad koolmeistriks, kui ma vaid nad tahtsid neid rakendada mõisavalitsejaks. Ja ega roodi koolipoistest saidki mõisavalitsejat, sest nad peast arvutamine oli väga heal tasemel. Nad tegid põllumajandusõppisid põllumajandust, siin tegid põllumajandusse Tööriistade mudeleid, nii et nad oskasid teha trajja oskasid teha muid põllumajandusse, riistu ise ja, ja nad võeti väga heal kahel käel vastu mõisavalitsejaks. Kui neid ei olnud ennem ära napsatud koolmeistriks. Kuidas sinu arvates üldse baltisakslased, suhtlused eestlastesse, nii siinkandis kui ta üle terve Eesti? No ma arvan, et siin sõltus kahe konkreetsetest isikutest, sest siinsamas lähedal naaberkihelkondades oli selliseid hulle lugusid, võtame kasvõi utata või, või siis mujal kihelkondades, kus oli vastuseis väga suur ja ja, ja talupoegadele tihti kohutavalt liiga. Ja ma ei ütle, et, et siin ka ei tea, kui rikkalt elati, aga aga üldiselt meil mõisaid ei põletatud ka viienda aasta sündmuste ajal. Nii et järelikult ei olnud see asi siin kohapeal nii hull ja nagu sa näed, et ma tegelen baltisakslastega kultuurile uurimisega, et minu selja peal ei sügele esivanemate vorm. Ma ei tea kedagi meie suguseltsist, et oleks kedagi nüpeldatud või siis mingeid suuri ebameeldivusi, kuigi emapoolne suguselts oli väga tihedalt mõisaga seotud oli seal kutsarid ja toatüdrukuid ja nii edasi, kõike muud. Ja isapoolne suguselts nõudis siis kui nüüd osteti talud päriseks ja aga ei suudetud maksta ära kogu raha, siis oli vaja ju teatud koormisi kanda ja et need koormised õiglased oleks. Selle eest võitlesid minu isapoolsed esivanemad väga, sest vanaisa oli vallavanem hiljem. Ka tema isa andis selle Peterburi tsaari poolt saadetud Vannastaseni revisjonile oma kontrahti lepingu ja see oli suur julgustükk seal otsene mõisniku vastu väljaastumine. Kui sa annad tsaariametnikule dokumente, mis tõestavad, et ta on ülekohut tehtud. Aga noh, nii ta oli, see on ajalugu. Kas need asjad sinu arvates pole seoses selline baltisakslaste suht suhteline rahulikkus siin? Pluss see, et siinkandis on kultuur sündinud, kui ka see, et kui nüüd kogu Eestimaal ringi käia, siis näeb siin kõige rohkem rõõmsama ilmelisi inimesi? No ma ei tea, kas sellega seotud on, öeldakse, et Lõuna-Eesti inimesed on väga jutukad ja rõõmsameelsed võtavad elu palju optimistlikumalt. Aga Ma ütleksin siiski, et et meie mingist ajast hakkasime seda baltisaksa kultuuri eitama ja kõik, mis oli seotud baltisakslastega, see oli väga terava kriitika all. Räägitakse, et, et see hakkas 1905. aasta revolutsioonist peale sest palju baltisaksa kultuuritegelased ei sattunud ka Eesti entsüklopeedias ja praegu näiteks root ei ole kusagil ka praeguses entsüklopeedias sees. Han Philipp von rooti ei ole ka praeguses entsüklopeedias, siis sellest on muidugi kurb. Me ei saa eitada seda, et, et nemad olid ikka ju peaaegu ainukesed kõrgema haridusega inimesed maal ja kui seda kõrgemat haridustaset siin ei oleks olnud, siis madalamalt kõrgemale ei tungita, kui midagi ees ei ole. Kui ees on must maa, siis jääbki kirja oskamatuks sema ja näiteks kanepi kihelkonnakirjaoskus oli nii kõrgel tasemel, et näiteks ajalehtede tellimiselt möödunud sajandi seal seitsmekümnendatel aastatel kanepi kihelkond oli esirinnas, sest kõik tahtsid uudised ise lugeda lehest mitte kuulata kellegi teise juttu. Nii et see on juba omaette üks kultuurifenomen. Aga Ungern-Sternbergide Erastvere mõisas, millised nemad olid? Noh, see on üks kõige vanemaid baltisaksa suguvõsasid siin Eestimaal ja nad on olnud alati mänginud rüütelkonna väga tähtsad. Rolli noh, Ungern-Sternbergi teatavasti kuulus isegi see hoone Toompeal, kus praegu on Teaduste Akadeemia, see on ju väga ilus hoone seal ja neil olid tervet tänavat seal. Ja muidugi on kaks liini on see Hiiumaa ja Erastvereliin, mis on siis hilisemalt niimoodi. Kas või enda endast rääkima pannud ja no viis põlvkonda tagasi need Erastvere Ungern-Sternbergi olid sama liini peal, kus sama kuulus mereröövel Hiiumaalt ja sinna kolmanda poole peale veel viis põlvkonda tagasi olid siis ka seesama kõrbekuningas mongoli kõrbekuningas Roman von Ungern-Sternberg. Üldiselt muidugi nädalit kõrgelt haritud väga tihedalt seotud alguses rootsi ajal Rootsi kuningakojaga, kuni kuningani ikka päris välja hakkab ära siis Vene tsaaririigis pärast põhjasõda läks samuti kenasti tsaari külje alla kõik see ja selle tõttu too nad, kui nad said määrata mitte ainult ühe väikse koha saatust, vaid terves suure Eesti- ja Liivimaa saatust. Ja mitte ainult nüüd oma perekonna, vaid terve baltisakslaste saatust, siis muidugi suurejoonelised isikud. Ja nüüd ma siin eile käisime vaatamas Erastvere pargis nende perekonnakalmistut ja sinna ehitatud mälestuskabeli. Ma ei tea nimetada, kas Eestis veel keegi teine baltisakslastest on kah mõne mälestuskabeli püstitanud. See oli seal oli kunagi Maria kirik ja nende perekonnakalmistu perekonnakalmistul lõhuti. Ja Maria kirik lammutati 47. aastal ja isegi selle praeguse Saksamaal elava Gert von Ungern-Sternbergi vanaisa haud kaevati lahtisest, otsiti sealtsamast seda romani kulda. Tegelikult Roman von Ungern-Sternberg ei ole kuidagi erast verega nii lähedalt seotud, et ta võiks oleks võinud siia oma kulda tuua. Aga noh, nii ta oli. Ja me arvame, et võib-olla oligi KGB ise seotud selle haua lahtikaevamisega. Meie piinlikkuseks oli see, et see haud oli pooleldi lahti, kaevatuna seisis aastakümneid ja, ja kaks aastat tagasi pidid nad seda võssa kasvanud surnuaeda ja seda pooleldi lahti kaevatud hauda nägema. Seda oleks seda osanud ette näha, selle haua oleks saanud kasvõi ise minna kinni ajada. Nüüd on seal üks väga ilus mälestuspaik. Selle kabelitornis heliseb tuuleorel ja see Erastvere tammik on üks haruldasi parke. Tammepark ei ole Eestis eriti palju. Ma ei oska nimetada, ma ei ole nii asjatundja, kui palju neid on, aga ma arvan, et ühe käe sõrmedel küll. Või ei ole vaja lugeda, isegi võib-olla paar tükki on veel, aga ka jobud kõnnivad seal ringi, kas pole groteskne? Vabandust, ei tohi niimoodi öelda. Jobu tuleb öelda hoolealune. Sellepärast, et et eks seal ole ka väga kunagi väga kõrge kultuuritasemega olnud inimesi, näiteks üks on praegu nimetusega kuulitõukaja, kes on olnud sportlike saavutuste poolest võib-olla vabariigi tasemel, aga on juhtunud midagi tema psüühikas ja, ja nüüd ta on seal ja kusjuures paranda Matu haigi. Erastveres on olnud ikka psühhokroonikute kodu, vanasti nimetatigi nii psühhokroonikute kodu, need olid ravimatud psüühilised haiged ainult et vanasti oli seal kahemeetrine plank ja nemad pääsenud oma territooriumilt välja, sellest samast Ungern-Sternbergide lossist. Aga kahjuks nendele hooldekodujuhtidele ei meeldinud see loss, sest võib-olla oli jah, ebamugav neid saale ja parkettpõrandaid kasutada ja parem oli siis need kahhelkivist ahjud ja need laiali kanda ja sinna ehitati scart tasemele. Aga see on kindlasti sobivam praeguse hooldaja hoolealustele. Ja nüüd on seesama Euroopa õigus, mille järgi igal kodanikul on õigus sinna minna, kus tahab siinsamas ausamba platsis, istus üks nendest hoolealustest vägevad kirikus ja tülitavad mõnikord kohalike ja mõnikord võõraid inimesi, kuidas, kelle nägu neile meeldib või ei meeldi. Nii et see on meie paratamatus ja ja ainult, et noh, halastuse seisukohast mõtled seda, et kellega, seda ei võiks juhtuda, et nad on samuti inimese lapsed. Ainult et ei tahaks, et nad tülitavad teisi inimesi. Mis tähtsus on huumorisinu arvates olnud kohalikel? Vaat siin on alati olnud neid vigurijuttude rääkijaid. No Erastvere pool oli väga kuulus luuletaja Juhan Sundbergi isa hospodi Gustav Gustav Veidenberg, aga see hospodi, kus ta nimi sulide liikuri juttudes ja tema oli kingsepp, kõik need mõisavalitseja ja kõik saksad käisid seal ja sandid käisid seal tema käest jalanõusid tellimasse ja, ja need jutud, mis räägiti, rääkis edasi, aga ta pani oma pipratera juurde. Ja, ja ilmselt tuli see hospodi, kus ta hospa tippamiilois sellest sõnast need türgi sõjalood ja neid oli nii palju, et lapsed laulsid, minu ema laulis neid türgi sõjalaule veel. Sest need olid sellised levinud laulud ja anekdoodid. Kahjuks. Ma selle koha maha maganud, et ei ole suutnud korjata neid vigurijutte, mis siin ümbruskonnas on ja ma võiks sulle öelda, et kui meie isa viidi kinni, ta viidi jaanipäeval kiriku juurest. Ja, ja pärast seda oli meie nelja lapse põhieesmärk see, et panna ema naerma. Ja me tegime kõikvõimalikke asju, näiteks ma tulin Põlvast koolist ja mul oli kusagil 39, vast oli palavik ja vanema vennaga esitasime Luikede järve meie tagumise toa laua pealt. Noh, ei saanud ema kuidagi naerma panna. Mitte ükski teine koht minu vestluses Milviga ehmata mind rohkem kui see mõte, kuidas noor tüdruk oma emale tahtis heameelt valmistada tema kurbust lõbustamisega ära võttes. Liigutav ja samas väga hirmutav. Sest miks peaks noor laps enda peale võtma vastutuse oma ema vaimse tasakaalu eest? Sest kuidas ta seda tegelikult suudaks teha ja miks ei peaks mitte ema. Hoolitseme oma laste vaimse tasakaalu eest milleni peavad olema viidud need inimesed, et väike laps tunneb enda õlul olevat alateadlikku kohustust oma vanemaid nende muredest läbi kanda nende depressiooni, leevendada nende Helu hukkumist omaenda lõbususe kannubleerida. Kas mitte selle tõttu just pole eestlaste hinges tänapäeval nii palju peaaegu et peale liimitud positiivset hoiakut oma tõeliste probleemide tegelikku tõrjumist, elu, valu vallutamata jätmist näitas seda lindude, loomade, looduse, ettekujutustega, hiirest, kunagisest vabadusest, õnnest, mis kusagil võiks olemas olla. Kui see mäng, elu, valu peitmisega ikka nii varakult peale hakkab. Kui palju tervel Eestimaal olla tegelikult elamata elusid elades vanemate elu hinda? Noh, ei saanud ema kuidagi naerma panna, aga kui ema naerma juba hakkas, siis tähendab, et siis mure taandus. Ja, ja see oli igaüks meist oli kohe see ei olnud mitte keegi ei olnud meile kohustuseks teinud ja me ei olnud isegi sellest kunagi rääkinud, aga me püüdsime kõik selle poole. Ja sellepärast oli meil sellest naeru hästi palju kodus tööd kan. Kust sina võtad oma jõu? Eks kodust, kodust, kodust kodust ja ma hoian nüüd seda kodu niimoodi, et mina olen selle koduhoidja kodutraditsioonid, hoidest, rohkem mulle õdesid ei ole. Ema andis minule ju kõik selle üle ja ma mõnikord olen isegi nagu nõiaellad, et käratan Koju jõululaupäevaks ja käratan jaanipäevaks koju siia. Aga minul on alati pidulaud kaetud, kui on ema sünniaastapäev. Kui on vendade sündi see aastapäevad või nende surmapäevad, mul on alati laud kaetud, siis võib alati ükskõik kes meie suguseltsist siia sisse astuda ja teab, et, et meie meenutame meie süütame küünla, meie viime lilled ja meie meenutame siin, aga kui on vennanaised ka siin, kes laulavad, siis me laulame ka. Aga miks see on sulle tähtis? Aga see on mingisugune selline nagu elu nabanöör, mida mööda sa ronid kuhugi, sa pead kusagil kinni hoidma. Aga see on, millest kinni hoida. Mis, mis hoiab sind alati alles, sest sa ei kao kusagil tuuli, lükkasin kuhugi kalda peale ja minu jaoks võib-olla see traagiline, kui tuleb see aeg, kui ükskõik kus inimesed elavad, tähendab, et kui on parem töökoht, pakutakse New Yorgis, läheb New Yorki, ehkki seda, ega ma sind ka ei laseks, ei oleks lasknud ära enda juures, kuigi ma tean, et jah, et Supespektiivitia võimalused ja kõik on seal Soomes aga mina ei oleks lasknud sind mingi hinna eest ära ausena. Aga miks? Sellepärast et. Vaata sa oled seda mahla, sa ei saa, mis mina saan siit? Kahlan, vot seda ma lähen joon oma kaevust seda head magusat, puhast vett ja ma tunnen, et mõjun oma kaevust. Meil ei ole siin see maja, sestsaadik kui isa selle koha ostis, ei ole siin võõrad elanud. See on alati meie oma oldud ja see on alati meie koduiga saab puudutada kodu siin siis ta annab juba sulle jõudu, kui sa kõnnid siin. Heakene küll, vihma ajal sajab, floiksin ja ei tee väljagi, aga ta on kõik, paned käeõunapuu külge, tants sinu istutatud õunapuu tähendab sulle jõudu. Iga vaatad, et oojaa, Need, sellile õis hakkab õitsema, see linnukene, kes seal siristab, see meie kodune wind, see on meie oma, sellepärast et kui ta juba hommikul oma sirina lahti laseb, no kuidas saad, kurb olla. Samuti Endel, ütle pead, näe, meie harakas tuli uudisega õue peale. Temal on veel üks vares ka, kes käib, mina sellega ei sõbrustata. Mõnikord kisub mul hel varesega atakki mul hernetaimed välja ja ja teeb mulle kurja, mõni muuhulgas ju ka kodune loomake. See on küll jah, aga ta teeb siin mõnele väiksemale linnule liiga ja, ja maiga kaitsen väeti maid. Need suured saavad isegi hakkama, aga väitma, et ei saa. Ma olen sedamoodi.