Kangelasliku võitluse mälestusi. Esimene saade. Unustamatu aasta. Aasta 1917. Võitis oktoobrirevolutsioon. Rahvas sai iseenda peremeheks. Vabadus valgustas töörahvateed. Kuid kõikidest maailmakaartest ruttasid välismaa interrealistid hävitama noort Nõukogude riiki. Rahva ja vabaduse vastu tõstis relva sisevaenlane valge kartlik kodanlus. Maa põles kodusõja leekides. Nagu üks mees, tõusid töölised ja talupojad revolutsioonitules kätte võidetud õiguste kaitseks. Koos teiste Nõukogude rahvastega ruttasid võitlusesse ka eesti revolutsioonilised polgud. Nende ridades võitlesid meie tänased vestluskaaslased. Richard majak, Albert mesilane ja Justin Norman. Jutustus algab aastast 1918. Jaanuarikuu sees Nõukogude valitsus otsustas, et tuleb luua regulaarne punaarmee. Ja sellega selle armee loomisele asutigi juba veebruarikuu, siis need loodi üle terve nõukogude Venemaa. Eestist taganesid välja Tallinna töölised, Tallinna ümbruse töölised. Laevadega Tallinnast Piiteri tülisid võtsid osa kuulsast jääretkest. See, mis toimus 18 aasta veebruaris-märtsis, teiste sõnadega aitasid päästa Nõukogude Vaitsele balti laevastiku. Tol ajal siin asusid, need olid vaja Tallinnast Helsingist välja viia. Ja hiljem, kui nüüd eesti tülis laevadel saabusid Piiteri spiitilist, seal juba moodustati 18. aasta märtsikuusest esimene kommunistlik Eesti pataljon. See pataljon algul tegi rivi õppusid. Ja ühtlasi oli Smolnis ütelda Smolni kaitseks twitteris. Tekkis üksikuid valigaardlike ülestusi, istusid need Eestis. Pataljon näitas Nõukogude vaiksel maha suruda. Nüüd edasi, juba maikuu seis, pataljon sel pataljonile tuli juba siluda. Rindele. Lugu on selles, et 18. aasta. Nimetatud seos lavakkide pool üks sellistest punaarmee üksustest oli, kes sinna Uurali rindele Tšehhoslovakkia vastu sõdima läks. 30. mail 1000 918. aastal oli Tallinna kommunistlik pataljon. Mina selles pataljonis ei olnud, mina taganesin välja võideldes saksa okupantide vastu. Sompa, Jõhvi, Vaivara ja Narva all, Virumaa, Viljandi, Tartu Narva punakaart ja töölised. Need taganevad Narvast kolmandal vasta neljandat märtsi ja Hamburgi. Ja seal siis tekkis terve rida eestlastest eesti töölistest nupuna väe, neid üksusi juba siin lahingu käigus sakslastega moodustusivad. Esiteks Narva partisanisalk Ants Daumani juhatusel siis oli Rakvere partisanisalk, see oli peamiselt Kunda Aseri töölistest ja Virumaa mõisatöölistest siis oli seal punaste usa aaride salk siis seal oli Tartu butiilovi partisanisalk. See on esiteks Tartu punakaartlased Tartu nõukogude aktivistid ja siis diilovi tehase. Täienesid IGA PÄEV meestega kes Eestist välja taganesid siin saksa okupantide esivaligaardlike jõukude terrori eest. Need salgad reorganiseeriti maikuus pataljoni teks juunikuus nendest pataljonidest moodustati juba kaks regulaarselt punaarmee polku Narva poolk ja Tartu poolt. Nüüd juulikuu siis oli juba need kaks polku olid juba niivõrd hästi ette valmistatud ja varustatud, et need saata juba rindele kas siis idarindele või siis lõunasse või siis põhja. Kuid siin tuli ootamata rinne palju lähemal kui kusagil seal Arhangelski all või Uuralis. Lugu on see, et kontrovotsioonised, olused, Need, ürite sead siin Piiteri Hamburgi vahel ülestõusu, vali kaardliku ülestõusu, kuigi noh, arvuliselt neid üles tõusnud oli mitu korda rohkem kui meie puna asjaga, meie punaväeosad olid juba niivõrd hästi ütelda ette valmistada, et me väga kergelt neega nendega toime tulime ja väga väikeste kaotustega paari-kolme päevaga ajasime, nii et mitmetoalised vale, igatsetud jõugud laiali. Mina isiklikult võtsin osa siis nendest raudteeliini ääres Malosqawitšev Ruuda ja nendes jaamades siin on vot Albert mesilane, kes tol ajal Narva polgu solidama. Jambois suunati maanteed mööda otse Apolly küla peale kus oli teada, et valge kaadlaste staap asub seal. Ja seal oli kõige rohkem pandud vangistatud meie nõukogu tegelasi vallakomitee, liikmeid, parteikomitee liikmeid ja nõnda edasi. Maandusid mööda. Läksime pulli peale, Apolly küla lähedal. Neile sattusid vasta, luurajad üks talu meie suvehabemega hobuse seljas, tuleb metsateed mööda ja käega kutsub kedagi omale appi. Me olime muidugi lahinguvalmis ja vaatame, keda ta siis nüüd kutsub. Vaatame, vähe aja pärast tulevad veel neli-viis meest hobustega hobuse selja silma, Tulateta ja igalühel, püssid õlal. Me võtsime siis neid väikese tule alla, hakkasime edasi liikuma ja umbes kolm kilomeetrit Apollist eemal. Neid võeti tulega vastu lasti kiriku tornist. Külas oli üks Apollo, on suur küla ja seal oli keskkülalik suu, kirik. Selle käigutoonile võtsime kuulipilduja tule alla. Nõnda üks, 15 20 minutit, pidades teda tule all, nägime, et sealt enam vastupanu ei ole. Siis hakkasime edasi ründama. Peale tunni aja pärast me olimegi ju külas, kes külas meile näidati, hakkasime küsima kohe küla inimeste käest, et kus siin on siis nõukogude aktivistid. Meile näidati seal koolimajas on kinni pandud, arreteeritud ja siis saunades on. Ja veel üks on, olime, läksime nende onnide juurde ja saunas vaatasimegi. Meie meil oli palju palju tuttavaid, seal kaks Narva poiss oli seal ja siis teised ka oli, kõik olid tuttavad, meile need vabastasime ja muuseas kolm-neli päeva nendele süüa antud. Andsime oma pajukis tantsimine, söötsime neid kõhud täis, hakkasime neid valgekaaslasi otsima. Ohvitseri saime kätte, hakkasime neid järeldusteni, samas tunnistasid kohe üles, et see oli see mäss oli suunatud otsekohe valge saarlaste ohvitseride pool, see oli finantseeritud inglise rahadega. Sellega oligi see mäss lõppenud ja pärast Me jäime jälle piirivalvesse, lasi. See palgalist jõugud, need Me purustasime ja siis veel ja Hamburgi ja siis sellesamase katsena vahelise territooriumil. Sõitsime sealt siis Piiterisse olukord põhjarindel, tollal muutus väga kriitiliseks ja seal oli inglise osad on prantsuse vabatahtlikud, seal oli Belgiale, siis seal oli Ameerikaga. Sama seal juba tähendab, noh ära võta issandaga, meie siirdusime sinna põhja. Nimpsa jaamas seal siis tulime vagunitest maha ja siis seal algas meie. Hästi toidetud, kuid nii meie vastsed, need olid ikkagi palgasõdurid meie punaarmees, need olid vabatahtlikud ja sellepärast selle peale vaatama, et nemad paremini müüd. Relvastatud paremini manustavad paremini toidud, toidud meie siiski sõdisime enda vastu väga ja väga eduka. Meie polk Tartu polkse sõdis raudteeliini, Vologda. Üksikud väiksed Oasid, need samased jaamakesed nende ümber oli seal mets mu naha raiutud esimene saartel on selle komandöriks oli tol ajal August lillakas endine Rakvere seminari lõpetanud noor kooliõpetaja, kes olid saastus mile, aprillikuusest säärekas, oli nüüd meil tähendab juba seal siis pataljoni komandör siis sai käsu oma pataljoniga ning lased sellest, tähendab nendes kaevikutes minu ajal omale võtsin välja lüüa. Pidasime kahelt poolt nende sisse. Tormasime inglastele ja prantslastele kallale. Inglastel aga tuli taganeda. Nad taotlused seal paar-kolm korda rohkem kui meie kaotasime see juba üks niisugune suurem lahing, mis lõppes inglastele ja interVente sure kaudsega. See lahingu sai punalipu ordeni. See oli vist esimene eestlane August lillakas tol ajal Tartu polgu esimese pataljoni komandör, hiljem siit juba määrati lillakas selle Tartu polgu komandöriks ja pärast Taadi komandörina 1924. aastal, kui Eesti töörahvas kommunistliku partei juhtimisel esimesel detsembril üles tõusis siis lillakas oli üks ülestõusuüksuste komandör siin Tallinnas. Ja kui ülestõus puruks löödi, lillakas siit, Tallinnast olid sunnitud mööda põgenema ta oma kaaslasega ka eesti punase komandöri, endise punase komandöri käiguga Aegviidu jaamerus. Valgetel läks teda korda vada ja lillakas. Sõjaväe kohtu otsusel mõisteti surma mahalaskmise läbi, nüüd tema hauale tapal on püstitatud, seal mälestustahvel peab, ütleme selle mehe kohta, see oli üks hakkamatest eesti kamandilist haruldane, haruldaselt külmavereline ja sealjuures väga seltsimees, keda temale alluvad punaarmee väga armastasid ja austasid. No mina võiks raadiokuulajaid tutvustada kolmanda, Võru polgu tolla polgu organiseerimine oli küllalt erinev võrreldes tänapäevaga, kirjutas selle polgus, toimus tavaliselt üks, tõmbas ennast küüru, selja peal tihti nimestik ja siis edasi jälle anti seda juba vormistamiseks käskkirja kohaselt. Ta sai oma nimetuse nimelt võru sellest tai alguses organiseeritud marinburgi endises mõisas Võru läheduses ja sealt ta jätkas oma võitlusteed kuni Aasovi mereni. See umbes haarab 700 kilomeetrit rinderajal, noosin tähtsamatest võiks tähendada ära, see oli Pihkva linna vabastamises kus tuli iga ägedaid võitlusi Chiroci jõe kaldal männimetsas, mis umbes seitsme kilomeetri kauguselt Pihkva linnas vabastamise võitlus algas siis PÖFFi jõest. See jõgi omab väga kõrget järsku Kaldat, umbes kuue 200 meetri kõrgusena ja väga kiire veejooks. Sealt tuli sild üle taha öösiti, muidu vaenlane ei lasknud seal seda teha ruumide suurtükkidega. Kuid sellele vastas meie patarei ka siis omalt poolt ja siiski aitas meil seda silla ehitust täita. Rajal kellas, viies oli sild valmis ja meie kolmas siis võru polk, see läks üle selle jõe ja sellele siis ka see suurtükibrigaad. Ja nõndamoodi esimene pataljon siis eesotsas komandör seltsimees insuga, vallutastki selle Pihkva tol ajal ja selle eest, mis siin sai ka siis punalipu ordeni kavalerid. Tol ajal kõige suurem no hädaoht, mis valitses noort Nõukogude Vabariiki. See oli lõunarinde, sinna oli välisriikide abil koondunud kõige suuremad väeosad ja mis seal Moskva Moskvat ähvardasid. Nõukogude viidi riigipealinn. See oli umbes oktoobrikuu sees aga Lõuna-Hiina rünnaku ettevalmistus, meie partei keskkomitee kuulutas välja üheksandal juulil juba üleskutse. Kõik jõuti niikinu vastu. Tähendab, mobiliseeriti kõikidest Nõukogude asutusest kõik vastutavad töötajad, kommunistid ja sealhulgas ka oli vabatahtlikult tulnud üle 10 1000 komnoort. Otsekohe tulles Arolli umbes seitsme, kuue kilomeetri kauguseni jõungivil linna juurde, kuna meid juba vann, siis juba vastast meile kahuritule ka ja siis hakkasime kohe otsekohe rongilt maha minnes otsekohesele. No siin ma peaks tähendama, mis oli erinev momendil lahingusse, oli niivõrd äge ja isepärane sellest, et vann tuli kallale nõndanimetatud psüühilise Attackiga, et nats Eestis tulid ridades, et mitte, peitis nagu tavaliselt seda tehakse see aasta trendi kohaselt, aga Eestis täitsa püsti seistes ja siis püssid ees, räägid ees. Ja nii, et sellega siis nagu tekita hirmu, kuid ja Eesti väeosad jääb, ütleme, et vaenlase poolt ei olnudki selle kõige selle, meie polgu rindele. Nädal sarnasid kaotusi, kui orolli linnal. Kuulsite esimest saadet kangelasliku võitluse mälestusi. Oma võitlusteed kodusõja rinnetel meenutasid Richard majak Albert mesilane Justin Norman. Teine saade kangelasliku võitluse mälestusi on meil kavas kolmapäeval kell 18 40 jälle kuulmiseni.