Kangelasliku võitluse mälestusi. Teine saade. Lühidalt eelmise saate sisu. Aasta 1918. Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon oli võitnud. Kõikidest maailmakaartest ruttasid välismaa imperialistid hävitama noort Nõukogude riiki. Rahvavabaduse vastu tõstis relva sisevaenlane valge kartlik kodanlus. Maa põles kodusõja leekides. Nagu üks mees, tõusid töölised ja talupojad revolutsioonitules kätte võidetud õiguste kaitseks. Koos teiste Nõukogude rahvastega arutasid võitlusse ka eesti revolutsioonilised polgud. Relvaga käes seisid nende võitlejad valvels, Molmeis ajasid laiali valge kartliku mässu. Hamburgi lähistel pidasid rasket võitlust inglise ja teiste välismaiste interventidega kaugel põhjas Arhangelski all. Kodusõja rinnetel sõdisid töölised Tallinnast ja Narvast, Viljandist ja Võrust õlg õla kõrval teiste nõukogude rahvastepoegadega, venelaste, ukrainlaste grusiinlaste lätlastega, andes purustavaid hoope Nõukogude riigi vaenlastele. Nagu eelmises saates jagavad ka täna oma mälestusi neist rasketest võitlustest Richard majak, Justin Norman ja Albert mesilane. Lahingutest põhjarindel jutustaski Richard maja, Justin Norman ja Albert mesilane meenutasid Pihkva vabastamist, päevi ja ägedaid võitlusi Denikini vastu. Rasketes lahingutes olid punased polgud jõudnud Orjoli alla. Siik jätkubki, jutustus. Ja see oli umbes 15-l 16-l oktoobril 1900 19. aastal hakkasime nagu peale ja siis 20. mul juba oli, olime, oli sees. Kogu selle rullivõtmisega läks meil viis päeva umbes. Mina aruli linnase sattusin Eesti diviisi juurde antud punase ratsaväe kasakatega, mis meil oli kinnitatud. Need olid kõik ukrainlased. Öösel kella kahe kella kolme aeg läksime allpool silda. Ühes väikeses aeglasest läbi ja läksime tungisime linna siis kuidas te paatidega või ei, seal oli niisugune väikene, jões oli väikene saarekene. Ja seal läbikäidav koht oli nii madal, et võis hobusega hobusega üle ele minna. Me läksime öösse, kella kolm aegu Läksime üle ja sattusime linna linnas. Peatänava peal oli seal üks suur restoran, vaatame muusika, seal mängib ohvitserid taimedega, tantsivad seal ja konfetid lasevad nõnda, et pidu oli täies hoos. Meie läksime sinna 12 mehe rühmaga, läksime sinna sisse ja vaatasime seda lugu. Tants ja muusika kestab edasi, isegi kahes saalis, üks saali vasakut, paremat kätt, valgete ohvits valget ohvitseridega, jah, saabesega lina. Ulitsatel ei olnud kedagi näha, kolmekesti läksin puhvetist sisse, tellisime kaugemale. Kuidas meil ei pannud neid tähele, tellis puhveti mees. Puhvetipidaja küsib meie käest, et et kes te olete, mina vastasin, mina olen linnakomandant. Missuguse linna kommi linnakomiteed ainult tantsib meil siin ma enam ei ole teil linnuga ainult, kuidas kutsun teda praegu kohale, eks puhvetipidaja perenaine, tema naine, see lipsas sealt vahelt välja ja läks sinna seeria kommentaaridele räägib, et kes siin kommentaanton tuleb sinna, mina olen kommentaar, ma ei tee enam, ei ole, pange relvad maha, see tahtis võtta selle suure inglisKoldi välja, tahtis mulle otsekohe laskma hakata v kes sellele, kes oli minu kõrvas naaber. No ma ütlesin talle, et eesti keeles, et nüüd kui hakkab laskma lee talle vastu kätt ja Veges andiskatena Khani Nagaani kandis talle vastu ja gold kukkus maha maha, siis võtsin selle gold ja ütlesin, et teie enam kommi ei ole. Punased sõjaväed on linnas sees, peale selle ta läks kutsuma veel teise appi. Muidugi. Meie süüa ei saa, on see jõudnud? Kolm, kolm ohvitserid läksivad otsekohe ukse taha, sealt hakkas. Vaatasime, seal hakkavad nüüd meile meile rünnak peale. Meil oli granaadid käes. Vaidlesin väikesele, et võta nüüd, anna üheks kalal sinna paremad saali, Milano vahemat saali teise granaadinuia, tibu oli öeldud andsimegi mõlemate saalise granaadid sisse, kes veel elus jäis, need hakkasid hüppava aknadest välja, teise koha peal oli seal all, meil oli veel saatselegi, tähendab, punane ratsavägi oli siin all, seal oli üks, üks rühm oli 12 meest oli kaasas 24 mees. Need hakkasid püüdma neid aknadis, kas välja hüppavad seal ja püüdsivad kõik need ohvitserid kinni pärast siis meil ei olnud, mis kuskile neid panna. Meie sõjaväed sees veel ei olnud ja meid jalgaks viies polkoli linnas või ei olnud. Pärast hiljemalt saime teada, et viies polk oli juba kallinna tuul tunginud juba ööse ka linna tungin. Nõnda, pärast saime polgumeestega kokku ja saatsime käskjalad üle jõe tagasi, et las tulevad linna sisse otsekohe, siitsamast, selle saare kaudu. Siis hakkasidki Loomingu pool ööd hakkasid meie sõjaväed sisse tulema ja linnapuhastasime nõndof. Kella kuuest kella seitsmest oli juba linn puhas. Teine päev. No siis saime teada, et tini killased koondavad veel linna taga suurt suurt vastupanus, joon üks, üks, 12 kilomeetrit lõuna pool linnaosa ja isegi neil oli üks raadiojaam seal aeg antud veel raadio kaudu, meie diviisi staap sai teada, et niikin olla esimesel päeval kuulutanud, et punased olla võtnud linna ära. Kuna teisel päeval juba, kui meie olime juba linnas, siis andis Pariisi ja täitevüle maailma, andis teada, et linn on punaste käest ära võtnud noveeristusi või linnas ise see. Ja ise saime kuulda, et kuradi niigina liigile raadio valetab. Nii kaua seal ei saanud olla kaks-kaks-kolm, päeva olime kaks või kolm päeva olime ja siis läksime edasi. Selleks 12 keelati, seal oli suur vastu, paneb sinna juba koondasime suuremad osad seal selles lahingus võltsis osa ka Läti diviis. Läti diviisile oli ülesandeks andnud paralleelselt meiega meiega ründasime Raudid suunas, aga lätlastel oli lõigata murti läbi meile abiks raudtee läbi lõuna pool veel nõndaks nende kasakatele selja taha. Kurske suunasele kuuski suunas ja seni kindlasti vastu ja suur lahing algas Ponorii külas 60 kilomeetrit kovskist põhja pool. Peab ütlema, et see küla oli nii 14 kilomeetrit pikk ja ta oli nii orus, siin olid niigi, lastel olid meile vasta pandud kaks soomusrongi, meil mitte yht soomusrongi ei olnud sel ajal. Aga suurtükivägi. Meil oli nõnda soomusrongid. Me võtsime kahuritulega vastu. Ja pärast saivad nad soomusrongid, saivad peatud raudtee sai ära lõigatud nende eest ja siis, kui hakkas uuesti tükkide vastastikune suunduslike tuli. Need soomusrongid hakkasid vanema ja liivane, järgmine rong, mis oli viimane rong, tähendab, see läks lahti tehtud, roobaste pea kukkus, raud raudtee pealt kukkus, kukkus maha, Tammentaalne ja soosungi mehed hüppasid sealt välja ja kasakad taganesid rõngaid. Küla oligi 14 kilomeetriline küla, see meie käes. Siis hakkas kovski rünnak, aga järgmised lahingud olid märksa valt juba väiksemad, enam niisugust suurt rünnakut enam ei tundnud. Kovskid hakkasime ründama diivade pool ümber piiramisega, Läti diviis oli paremalt ja siis le olime vahevalud loobutsoltsimis, loomakesi räägib koos lugu. Kurski osas siin oli viimane nii otsustav lahing pärast Kurski juba siis meil enam ei olnudki suurt tegemist kuni Aasovi mereni välja, seal sõitsime rongiga osalt kasvõi vaenlased seikleja rongiga, seal me tegime vahest üks, 60 kilomeetri päevas ja 60 kilomeetri Meie jõud on valgetele järele ion ja võrreldes teiste kohtadega sidemeid teiste suuremat sõjamoona tagavarad sinna ei saanud välja midagi, viiepiirdeid sisse, otse koju. Ja aga paju seal vangi jäi, kas see? Kui palju su vangi täpset arvu ma ei tea, muidugi, aga seal oli, meie lugesime päevas, see oli üle 2000, tööpuudus on kahanenud 2000 kasaka, siis me meili meile jäi sinna suur sõjaväe moonaladu. Siis me saime laskemoona, kuulipilduja, kuulipilduja, miinipildujaid, armud. Peab ütlema, et kasakate osa, kas oli mitte ainult vabatahtlikud asutatud tiniigenio hiljemalt, kui ta tuli juba Harkovis juba hakkas tungima. Kovskija oli poole, siis ta oleks juba nii julmalt okas mobiliseerima peale kuuske võtmist, need, kes olid mobiliseeritud, need hakkasid üksipäini jooksime jooksma ja meile üle tulema. Tulivad salkade viisi 10 12 ja koos relvaga koos ja seal selguski, et nad olid kõige kõige suuremas osas, oli Harkovi ja, ja koostik kubermangus olid võetud päid ja oli üks niisugune juhtumine, mäletan. Läksime ühte külasse esimese polgukomandör komisjoniga, seltsimees mudaga mudas asju nimetati teda. No tulime eestlased aluse mudas, äss küsib naise käest. Naine, kuidas lood on? Piima on? Naine kiidab, et piimakallis, minul, kasakad liisivad, kõik kahaneb, isegi toiduaineid, meie olime keelatud, et mitte ükski sõdur ei tohiks keski kuskilt midagi oma omavoliliselt. Ehk kui on talis mingisugused toiduained, kas Piiva siis paluge viisakalt, kui perenaine lubab telekas piima, tükikene leiva siis tingimata tasu eest, aga ilma tasuta ei tohi keski mitte midagi külas võtta. Peale selle Kurski lahingut me jõudsime veel gaasi. Belgradis olid kasakad suve mõrtsukad ja teinud Belgorodi ta linna taga oli üks väike org. Kui kasakad taganevad, nemad otsivad kõik talupojaks, kes kahtlust kahtluse all olid ehk ehk kes oli, kelle peale oli kaevatud, et nemad tunnevad punastele kaasa seal ühes väikeses ohus oli maharaiutud üle 300 töölise talupoega meil olid, tegid muidugi otsekohe ülesvõtted ja teine päev suure demonstratsiooniga toimetasime viisakalt, matused. Võtsin, toimis juba absoluutselt ilma lahingu, nii on seal seal ei olnud midagi sisse kiiremini. Täielikult. Siis see peamine täielikult. Ja siis me juba hakkasime. Donetski basseini Donetski basseinis ilma vastu pale korda üksikud sõjaväeosad, mis tulivad vastu need Antsivad vabatahtlikult ennast vangi. Saatsime kõik tagalasse ja suitsu nii kaugele tulla, kiusab ka Jaama praegu Stalini ja. No edasi meil liikuda ei saanud, sellepärast et juba oli vihmased ilmad. Lõuna-Ukraina maa on musta mullamaa ja edasi liikuda nende vankritega. Vangid olid nii võõraste ja niivõrd mulla sisse vajusid kuni kuni kuni nende kodarad, kõik läksid mulla sisse, nõnda et ei saanud uuesti suurtükkidega edasi kuidagimoodi rünnata. Kiirelt, sellepärast neis ei võinud vaenlasele mitte tundi ega mitte üht minutit hingamist anda, saime ilusas jaamas, seal edasi enam ei saanud, on niisugune musta mullamaad, ei suutnud ka edasi, seal vedu ei ole ja vagunisiga ei ole. Telefoniliin ei olnud ka katkestatud. Ja siis diviisi kommendanud, räägib Tartu poiss. Läksime jaama sisse ja proovisime helistada, siis ma juubule jaamasse. Juubelijaamas meil vastab kindlal kommendanud ihumu ja valgete kindral küsib, kes te olete, mina vastasin, et mina olen diviisi staabivolinik ja olen volitatud teie käest küsima. Saatke meile sõdurid, meie enam ei saa edasi liikuda, et linn on ükstakõik meie käes. See seletab mulle, et meie ootame teid juba iga päev, ootame, tulge rutem sisse, selle pääset, magnoon kaelas ja kaadreid linn jääb nende mahloo röövijate kätte. Üks päev enne meie sõjavägede sissetulekut mahloo olin Mariupolis ja kutsus kõik majaomanikud Mariuopoli sellest tsirkusehoone. Ja pidas väikese kõne, seal ma praegu hakkate siit väljamineva, minul on igav ukse peale pandud valvugi välja ja minu Solvendid määravad, teinud, kui palju te peate homme minu staabi Raadu oma linna peal 130 miljoni rubla kontrevolutsiooni, mis Hollandile pähe tuli, kiuda saadesse, sina maksnud 5000, sina maksad 10000, seda maksnud 15000, seal hakati paluma, et ma mul ei ole nii palju raha ja mitte midagi, juttu ei ole ja pead maksma ja kui ei tule, siis me tuleme kodu ja vaatame, mis sul seal on. Viisakas tähendab tõelimine peale. Muuseas ma juubolüsoli rootsi esitaja, selle gootlina otsivat läbi tahtsivad ka midagi kuld ja väärtasju sealt saada. No midagi nad ei leidnud sealt ja võltsivad ja rootsi esitaja oma abikaasaga tapeti ka seal maha. Eks päevasel enne enne seda sissetulekud, vahvloo väed olid kulaku pojad ja nisukesed sõjast ära jooksnud. Ühesõnaga iga igavesed röövlid. Madalakordasid veel valiminõukogude võim seal revolutsioonikomitee panime maksma kohe ja kõige suurem tähtsus, mis meile kätte saime, nii suured toidulaud. Kuldnisu, nõndanimetatud, mis oli Ukrainas kõige rikkam ja kõige kallim seal oli laadudes, mis oli sinna koondatud välismaale saatmiseks kuus suurt ladu, iga ladulis pool kilomeetrit pikk, üks Ladolid, mindaali, pähklid, puhastatud mindaali pähkleid, sadamas saime need laod kätte, lasime laod nüüd lahti teha. Saltsime Moskva Lenini, andsime telegrammi, et on avastatud, niisugused lauded vagunis ei ole, palun vaadake yhes kohas. Vagunisi saaks Moskvale välja evakueerida siit, nii et toiduaineid edasi läksime siis saatkonstantiiluka peale. Peab ütlema, selle ajavahemikul juba oli audi peal oli suu tuisklund. Haruldane lumi oli, mis oli Ukrainas sealsamas sügises rongiga Me läksime, saed konstant, tilluke jaama. Nõnda vahel oli. Vedu jäi meile otsekohe lumehange ja edasiliikumine oli võimatu. Hommikuses kaevasime lumehangest välja, sõitsime Aleksandrovka peale edasi, ma ei tea, kus siis viies polk oli, mina olin esimese polgu seitsmel jaanuaril Mariupoli ahsoo ei läinudki kuigi kaua. Meile anti käsk edasi minna Melitoopoli suunas. Koopial. Nõnda mäletan, kui koopial hakkasime peale tungima. Seal oli traataia dieesolveike Veige kitsikus, kaks teistkümnel metsisekaev. Olite kohvikael oli lai. Kui läksime lahingusse Askanni Novosti oli endine mõis. Soloogia aed, loomade aed oli seal. Hakkasime haigusse minema, meie ründasime otsekohe traataedade peale, siit hakkasime edasi kuulipildujaid, muidugi, meil oli kolm voodootsivad osa umbes 100 meest rohkem peol ja siiski sai läbi löödud 60 kilomeetrit lõuna poole juba Krimmi poolsaarele. Ajajaid pophangeli diviisi osa ei võtnud, sellepärast Eesti diviis kutsuti tagalasse reorganiseerimiseks ja meie asemele tuli 42. diviis saablina juhatada. Kuulsite saadet, kangelasliku võitluse mälestusi. Oma võitlusteed kodusõja rinnetel meenutasid Richard majat Justin Norman ja Albert mesilane.