Kuidas leiavad rändlinnud lõunamaalt tulles üles täpselt sama pesakasti, kus nad eelmisel hooajal lahkusid? Nad leiavad igat nende jaoks tähtsat kohta mitte ainult seda pesakastid, kindlasti nad leiavad üles väga täpselt ka seda paika. Näiteks kus oli hästi palju toitu, mida tasub külastada, kui kõht on tühi. Aga nad leiavad seda tänu oma navigatsiooni ja orienteerumissüsteemidele. Need süsteemid on järgmised. Lennates migratsiooni käigus, ütleme sügisel siis lõuna või edela suunas ja siis vastassuunas, siis kevade poole orienteeruvad linnud päeval päikese järgi. Päike tõuseb idast ja loojub läänes. See telg on siis lindudele nähtav, selge, nad jälgivad päikese liikumist päikese asupaiga muutus päevased taeva peal ja nendel on selge Ida vasakul on lääs, kui nad lähevad kevadel koju jah, meie laiuskraadi suunas näiteks, eks ole. Või vastupidi, vasakul on ida. Ja paremal on lääs ja nii, et vasakult päike tõuseb, paremal loojub, kui nokk on suunatud lõunasse. Üheselt linnud, kui nad lendavad, siis nad vaatavad, kui nad ei lenda, puhkavad ja magavad siis nad iga mõne aja tagant. Reeglina mõne või mõnekümne minuti tagant ärkavad ülesse hoides ühte ja sama poosi. Vaat istub selline linnuke puhkama ja magama oksa peal, võtab varvastega oksast kinni, paneb lihaslukud, lukulihased on kaetud lindudel. Tähendab kõikidel kõõlus kiledega kaetud lihased loomulikult eraldatud teineteisest kuid lindudel jalgades teatud lihaste kõõlused on väikeste nõelakestega, nii nagu meie kleeplukud, kus liimi ju ei ole. Vaat panet sellist kleeps lukku kinni. Kaks riba näiteks kokku ja ainult ühes suunas, seda liigutades, tõstes. Sa saad nüüd seda luku lahti teha. Linnukesed panevad jalgadesse oma lihaskõõluste lukud kinni, jäävad momentaalselt magama ja nad hoiavad, mitte sealjuures mesilaslihased ei tööta seal, mehhaaniline lukklihased puhkavad jalgades suurepäraselt kui selline linnuke, kes niiviisi hoiab oksast kinni ja magab nüüd surev, ega ta maha ei kuku. Lukad kinni. Nii et poosi hoiavad nad väga kindlalt ja iga natukese aja tagant ärkavad ülesse ja vaatavad ühes kindlas suunas taeva peale. Nad vaatavad tähti. Ja nendel kindlalt ja kenasti registreerub nende hajukeses tähtede liikumine. Põhjataevas on üksainus täht, mis ei liigu üldse, son põhjanael. Ja seal on põhivastassuunas on lõuna. Nii on nendele pimedal ajal öisel ajal selgeks saamas alati kindlalt teada, kuidas asub telg põhja-lõuna. Nii et Ida-Lääs telg. Põhja-lõunasuund ja telg on endale selged, see on juba midagi edasi, imitu rumba vasakule, mitu paremale. Eks aitab, loomulikult kaasasündinud instinktiivne hoiak, programm, kuid loomulikult see, see ei ole kõik, kui kaugele nad lendavad, seda ütleb nendele reeglina kindel, jällegi kaasasin instinktiivne programm nii pikalt, nii palju bioloogilist aega peab mööduma, enne, kui sa saabud sinna, kus tasub endale näiteks talveks lõunamaal juba asupaika leidma, siis hakkad otsima paika, kus ei ole liiga palju kiskjaid, kus on parajalt palju toitu, kus ei ole liiga palju konkurente ja nii edasi. Kõik sõltub loomulikult liigist. Täiesti võimalik, et kõik linnud kuid mitmesaja linnuliigi kohta on kindlalt mõõdetud andmed olemas, paljude kohta on see on alles oletus kuid täiesti võimalik, et kõik linnuliigid oskavad orienteeruda, võttes arvesse ka Nende jaoks täiutatavad maa magnetvälja jõujooned. Vaadake kõik need erinevad süsteemid peavad koos teineteist täiendades kasutusel olema, sest. Paljud linnud näevad suurepäraselt ultra Bioliti, nii et pilves või mitte päikest päikese asupaika näevad nad ikka, kuid kaugeltki mitte kõik. Öösel ultra vielliti nägemise võime, neid ka ei aita, eks ole, kui öine taevas on pilves, tähti näha ei ole. No aga siis magnetväli, selle jõujooned ka ei ole alati selged magnettormi ajal jõujooned praktiliselt ei ole eristatavad. Väli on siis reeglina nõrk torni puhul. Ja see ei ole veretorm. Piison tuulest jajad, kuid ka sellest kõigest ei piisa. Lindudel on fantastiline nägemismälu. Ja kui nad kord edukalt sooritavad lendu talveks soojale maale ja koju tagasi siia meie kanti, eks ole suveks nendele nagu tiibraketi pardakompuutris, eks ole. Jääb visuaalsete maa piltide tohutu seeria alles. Ja nendele jääb mällu ilmselt ka see, kuhu on traktor pargitud mõnesalu juures, kus parajasti nende pesa, eks ole. Ja nad oskavad seda kasutada loomulikult ja nad päris kindlasti peavad valikuid tegema. Nii et see ei ole absoluutne muidugi kuid ega palju ei puudu absoluutsest võimest täpselt sentimeetri täpsusega, eks ole üles leida see koht, kust kunagi lend algas. Kui me räägime linnust, kes tuleb täpselt sama oksa peale, kus ta ära lendas. See tähendab, et meil on vähemalt ühe topelt migratsiooni sinna ja siis jälle tagasi sooritanud linnu kohta ja sellel mälus on visuaalsete piltide tohutu suured seeriad.