Kas koerad mõistavad inimeste naeratamises positiivset emotsiooni ehk kas naeratamisel nähtavale tulevad hambad? Inimese hambad? Ei ole koerte leiust kurja emotsiooni näitamine, sest nemad ju kurjad olles näitavad hambaid. Väga hea küsimus. Ma tänan selle küsimuse esitajad, see on tõesti hea küsimus. Hammaste näitamine võib tähendada ühele kindlale. Või ka inimesena väga palju erinevaid asju hammaste näitamisel ja see on sündmus, eks ole, näitamine, see on protsess, võib ja on reeglina väga, väga kindla kujuga olla ja on kõik sõltub sellest, millises kontekstis olukorras, situatsioonis, mille järel või mille ees, mille järel loomulikult on tähtsam. Sest see, mille eest, mis käitumise momendi ees või pärast või sellest märguandest hambaid näidatakse, eks ole. Kõik sõltub sellest, millises kontekstis seda tehakse ja kuidas seda tehakse. Tuletage meelde, kui mitu erinevat naeratuse vormi on inimesel, kui palju naeratamis vorme on näiteks šimpansil inimesel võrreldes šimpansiga on väga lühikesed huuled, nii et naeratades reeglina näitame hambaid kaugeltki mitte alati. Hambaid näitamata naeratamine, reeglina midagi väga head ei kuuluta. Son muie. Proovige praegu seda teha näiteks, eks ole, hoidke huuled kõvasti kinni. Suunurgad ülespoole, see ei ole üldse nii heasoovlik miimika, eks ole. Nii et hammaste näitamine võib tähendada väga palju erinevaid asju sõltuvalt sellest, kuidas seda tehakse. Kui te näitate koerale ergi kodus igaks juhuks oma koeraga seda tehke, kujutage ette endale ette näidata koerale hambaid, nii nagu seda teevad koerad. Kui nad tahavad saada väga kindlat hoiatavat signaali. Ja järele või muidu nina läheb krimpsu. Ülahuul tõuseb kõigepealt alahool, läheb alla, eks ole, hambaid paljastatakse, suunurgad sealjuures ei pruugi üldse ülese poole näitama või kui näitavad, ega see ei ole enam niivõrd märgatav võrreldes sellega, mida teeb ülahuule ja nina ka inimesed, mitte ainult koeral hammaste tõepoolest ähvardavad näitamise puhul, see on tähtis, seda panevad koerad tähele ja kui inimene naeratab, sedasi koerad eriti positiivset emotsionaalset sõnumit ei saa, sellest ei näe sellest seda kindlasti mitte. Kõige tähtsam näo osa inimesel igatahes on kolmnurk, mis hõlmab üleval mõlemat silma ja silmade ümbrus lähiümbrust, nina ülahuule keskpaigani. Vot see kolmnurk on kõige tähtsam koht inimese näol, nii inimese kui ka teiste loomade jaoks peaaegu kõigile, mitte päris õigena, aga väga paljude teiste loomade jaoks ja kui silmad on head, kui sa naeratad, heasüdamlikult sa kergelt kissitas silmi, aga mitte ülemäära. Ja sinu lina, kui sa heasoovlikult naeratad, eks ole. Kui ta tõmbab natukene ülesse tagasi, eks ole, siis vähemalt mitte nii, et tipp läheb kas kohe selgelt üles tõmmates nina tipp, eks ole, endaga kaasa ülesse ülahuult nii et maksimaalselt järsult saaksid paljastatud ülahambad. See on kõige tähtsam, kui suurel määral ja millisel moel paljastatakse, näidatakse ülahambaid. No näiteks kui šimpans laseb alahuule, mis on tõepoolest inimese omast rohkem kui viis korda suurem, laseb lõdvalt ripakile näitab alumisi hambaid, eks ole, kuid sealjuures ei näita ülemisi, see on väga heasoovlik miimika šimpans näitab sulle, et tal on tegelikult hea tuju ja väga positiivsed kavatsused. Kuid ta näitab kõiki hambaid korraga suunurgad ülespoole, suu sealjuures eriti lahti ei ole mittepärane igal juhul see on naeratus, aga see reeglina tähendab just nimelt erutust ja see ei tähenda, et edaspidi kõik läheb väga roosaliselt. Kuid kui šimpans näitab sulle suunurgad ülespoole näitab sulle nimme kõiki omi hambaid ja teeb su järsult lahti. Vot see on viimane hoiatus, see on juba selge ähvardus. Nii et kui keegi lahtise suuga naeratab keep smiling tüüpi, nagu Hollywoodi filmides on ette nähtud, eks ole siis šimpans võib kohe rünnata, sest talle saadetakse väga tõsine ähvardav sõnum. Sellel, kui inimene heasüdamlikult naeratab ja näitab omi hambaid, eks ole. Aga ülejäänud näo osad kiirgavad nii-öelda positiivsust. Koer loomulikult taipab seda, kui see on kogenud koer. Natukene teistel alustel loomade mõtlemine, mälu ja siis ka kogemuste nii-öelda moodustumine on episoodiline ja situatiivne nii-öelda olukorraline ja sündmuslik. Aga loomulikult, see on kindel elukogemus, mis määrab suurel määral nende käitumist.